OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajanduse 1 kursus Madis Raudsepp ELEKTRIKEEVITUS Referaat Olustvere 2010 Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a
Jaan Kaplinski 1. Kirjaniku elulugu Jaan Kaplinski on eesti kirjanik ja tõlkija. Kaplinski sündis 22.jaanuaril 1941 aastal Tartus. J.Kaplinski on mitme rahvuse, keele geenide kandja isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi- võru päritolu. Tema isa oli Jerzy Kplinski(1901-1944) ja ema Nora Raudsepp(1906-1982). Tema isa Jerzy töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris Eesti-Poola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Tema ema Nora aga õppis tantsu ja täiendas ennast 1920ndatel ja 1930ndatel aastatel sel alal Saksamaal ja Pariisis. J.Kaplinski vanemad abiellusid 1938. Aasta märtsis. Jaan Kaplinski isa Jerzy suri mõnede andmete järgi Kirovi oblasti laagris 1943 või 1944, teiste andmete järgi aga teel Poolasse 1944 või 1945. Nii pidi kasvana Jaan üles ilma isata. 1958 lõpetas Kaplinski Tartu 1. Keskkooli. Sa...
Pika jala väravatorn Allikas: vikipeedia Pika jala väravatorn on rajatud 17. saj. lõpul. See väravatorn on kõige kauem säilinud vanalinnas. Pika jala tornil on olnud "kunstitorni" maine. Seal on töötanud kunstnikud Ludvig Oskar, Juhan Raudsepp, Edgar Valter, Ernst Hallop. Pika jala väravatorni ajaloost : Aastal 1380 andis ordumeister van Vriemersheim loa rajada kivist väravaehitis. Põhiplaan oli trapetsikujuline (küljed 6,2x6,8 m), torni kõrgus umbes 11 m. Tõenäoliselt 1450 torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning kõrgendati vähemalt kahe kaitsekorrusega, lisati ka trepikäik. Võimalik, et ehitati ka üks lahtine kaitsekorrus, sel juhul oleks torni kiviosa ulatunud 20 meetrini.
ALLAN R??TELMAA 89 ********* REEMET PETROV 84 ******** J?RI GROSSMANN 79 ******** ALEKSANDR KOOP 87 ********* REINO LAAST 77 ******** LAURI ERVALD 82 ******** MAKSIM OTTAS 89 ********* ILLE VEILBERG 93 ********* MARJU HILLEP 78 ******** NATALIA RAUDSEPP 91 ********* MADIS ROSEN 80 ******** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ RENNO LAUR 76 ******** ALLAN NURMITS 76 ******** URMO PEETS 82 ******** TIIT HIRV 76 ******** PRIIT LIGI 71 *******
Sobimatute seikade võlu: Mälestus või novell. Looming nr 1, 2004.. 7 Karl Einbundi valitsus (19. juuli 1. november 1932) · Karl Einbund riigivanem · Mihkel Pung välisminister · Ado Anderkopp kohtu- ja siseminister · Oskar Köster põllutööminister · Johannes Zimmermann majandusminister · Jaan Hünerson majandusminister · August Kerem kaitseminister · Jaan Raudsepp teedeminister Kaarel Eenpalu valitsus (9. mai 1938 12. oktoober 1939) · Kaarel Eenpalu peaminister · Aleksander Jaakson haridusminister · Albert Assor kohtuminister · Leo Sepp majandusminister · Artur Tupits põllutööminister · Richard Veermaa siseminister · Oskar Kask sotsiaalminister · Paul Lill sõjaminister · Nikolai Viitak teedeminister · Karl Selter välisminister
Siuru Maria Nappa, Meelika Lukner, Triin Kaarde, Jann-Hendrik Hinrichs Liikmed · Friedebert Tuglas, Artur Adson, Peet Aren, Otto Krusten, Marie Under, Johannes Semper, August Gailit, Henrik Visnapuu Asutamine · Kirjanike koondumine suuremaks organisatsiooniks esialgu ei õnnestunud · 6 kirjanikku asutavad Siuru 1917.a juulis · Tuglasest saab rühmituse juhtkuju · Neid sidus uus-romantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine · Siuru õhtud kirjanduslikud ettekanded, loterii, ball · Siuru õhtuid peetakse ka Tartus ja Viljandis, mis ärgitavad huvi loomingu vastu, soodustavad teoste läbimüüki · Publikule jääb mulje, et siurulased on boheemlaslikud ja hoolimatud · "Meil on tähtis oma loova vaimu avaldamise võimalus, ja kõik muu on kõrvalise tähtsusega...Meie ei nõua publiku tähelepanu nagu miskit tänu, sest meie oleme loond kõigepealt iseenese jaoks, ilma kellegi muu p...
EESTI VABARIIK Sisepoliitika 1920 aastatel · demokraatlik · põhiseadus 1920 · valimised rahvahääletusel · kodanikuõigused võrdsus seaduse ees - isikupuutumatus - kirjavahetuse saladus - usuvabadus - sõnavabadus · rahvas võis algatada seadusmuutlikust · seadusandlikvõim 100 liikmelisel riigikogul · valimisõigus 20 aastaselt + naised · kõrgem täidesaatevvõim valitsusel · riigivanem-peaminister-president (ainult '20 aastatel) · erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940) · kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahää...
OLMEST JA MENTALITEEDIST Iseseisvusajal muutus oluliselt eesti kodu. Uutes linnamajades olid juba olemas nii elektrivalgustus, keskküte, telefon kui ka vesikäimla, sisutuse juures võttis maad uus, ,,modernne" joon. 1930ndatel aastatel suurendasid mööblivabrikud (tähtsaim neist oli A.M. Lutheri vabrik Tallinnas) korterimööbli tootmist, kasutusse tulid nn. Tigudiivanid, raamatu- ja öökapid, kaheinimesevoodid jm., samuti linikud, diivanipadjakesed ja seinavaibad. Tavaliseks muutus grammofon. Maal hkati püstitama rehest lahus seisvaid uusi eluhooneid, mis olidlaudvoodri ja laudpõrandatega, värvitud, kõrge vundamendga ja senisest märksa suuremate akendega. Elekter ja telefon levisid maal esialgu aeglaselt ning enamik raadioid töötas veel akudel, mille täitmiseks oli iseseisvusaja lõpul olemas üle 200 akulaadimispunkti. Teedele ilmus üha enam isiklikke sõiduautosid ja veel rohkem jalgrattaid (eriti kvaliteetne oli Rootsi ...
9.märtsil 1944 sai teatrimaja pommitamise käigus tabamuse. Pildil sõjajärgsed taastamistööd 20. sajandi eesti draamakirjandus · 1910.-1920. aastate vahetusel eksperimenteeriti palju · otsiti uut dramaturgiat, prooviti modernteatri võtteid · Ekspressionism · algupäraseid näidendeid vähe · 1920.-1930. aastad tõid kaasa suure murrangu · Publikukriis · Hugo Raudsepp ,,Mikumärdi" 1930ndad · 1930. aastatel moodustasid eesti näidendid ja proosateoste dramatiseeringud ligi poole teatrite mängukavast · väärtustati rahvuslikkust, eestlust · Vaikiv ajastu · Omateater · Näitleja mängulaad pidi sobima kokku eesti rahvusliku karakteriga ning selgelt eristuma saksa või vene mängulaadist. 1930ndad · Suur nõudlus mänguaine järele · dramatiseeringute buum
Kujutuslaad sarnane noore Ristikiviga. Ta annab välja koomilise varjundiga novelli „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ ja romaani „Hulgus“. Hint „Kuldne värav“ – freudistlik psühholoogia. Selles korduvad freudistlikud viited. Semper „Armukadedus“ – selleski on freudistlikke jooni. Autor hoidub liigsest pealetükkivusest. Jüri Parijõgi lastenovellid realistlikus võtmes ja “Semendivabrik”. 10) Eesti näitekirjandus 1917–44 (Hugo Raudsepp jt) Eesti draama käekäik on tihedas seoses teatri käekäiguga. 1920ndatel oli teater ekspressionistlik või sümbolistlik, aga see pole liiga selge. Üldpilt paistab selline, et pärast Menningu-Kitzbergi lainet tuleb segane aeg ja siis tulevad realism ja rahvakomöödia. Siin on teatav libisevus ja siia satuvad korraga liiga erinevad asjad. Teatrit sooviti näha rahvuspedagoogilise asutusena. Asuti kujundama rahvuskarakterit. 1920ndatel draama moderniseerub:
, .. , ( , - , - ), , .. (, , , , ). , , . . 1, 2.6 . -- , . , , ( ). : QR - (Quick Ratio, Kiireloomuliste maksete tase) - QR = ,(7) 6 Vambola Raudsepp Finantsjuhtimise Alused Tallinn «Külim», 1999 (. 185) 14 ( ). 1,5. , , ( 0,2-0,9 ). CaR - (Cash ratio; kohese maksevõime kordaja)7 + CaR = ,(8) , , : , , , , , , 8 .
Jaan Kaplinski Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................1 1.ELULUGU...............................................................................................................................2 1.1 Lapsepõlv ja noorus..............................................................................................................2 1.2 Elu teine pool........................................................................................................................3 1.3 Jaan Kaplisnski tsitaadid.......................................................................................................3 2. LOOMING..............................................................................................................................4 2.1. Ülevaade loomingust........................................................................
" Ellen Niit, lastekirjanik. Elu lõpp Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähistel olev Ormesta mõis. August Gailit suri Rootsis 5. novembril 1960. Maetud Örebro põhjakalmistule. Ta oli kirjanik, kelle süda leegitses Eestile kuni lõpuni. Hauakivi, kus leegitseva Tallinna silueti alla on kirjutatud "Üks leegitsev süda / üle rahutu vee". Kujutas E. Raudsepp. Tänan tähelepanu eest! Kasutatud materjal: http://www.epl.ee/artikkel/457857 http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=337 http://www.elukiri.ee/0309/kultuur/10075532.php http://www.valgamaalane.ee/160106/esileht/25005056.php http://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php?option=com_content&id=154& http://et.wikipedia.org/wiki/August_Gailit http://www.kirmus.ee/erni/autor/gail_b.html http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/august_gailit
toiduvärvide ning ka ravimite valmistamiseks. 8 Kasutatud allikad A. Tuulmets. 2002. Orgaaniline keemia. Avita Canadian Water Quality Guidelines for the Protection of Aquatic Life. 1999. Aniline. Kättesaadav: http://ceqg-rcqe.ccme.ca/download/en/142 (09.11.15) EuropeanCommission. 2003. Aniline. Kättesaadav: http://ec.europa.eu/food/fs/sc/sct/out183_en.pdf (09.11.15) H. Raudsepp. 1967. Orgaaniline keemia. Valgus, Tallinn MaterialSafetyDataSheet. 1999. Aniline. Kättesaadav: http://avogadro.chem.iastate.edu/MSDS/aniline.htm (07.11.15) PAN PesticidesDatabase–Chemicals. 2014. Aniline. Kättesaadav: http://www.pesticideinfo.org/Detail_Chemical.jsp?Rec_Id=PC33847 (07.11.15) ScholarChemistry. 2008. Aniline. Kättesaadav : http://www
"Prodameta" SanktPeterburgi kontorit. Pärast tütre surma lapseeas saatis Z.K. naise ja poja mõneks aastaks elama Sveitsi, Zürichisse, kus neil oli kontakte ka Vladimir Uljanoviga, hiljem Lenini nime all tuntud riigikukutajaga. Tänu sellele ja hilisemale ilmasõjale ja revolutsioonile Venemaal käis Jerzy Kaplinski koolis mitmel pool: Poolas, Venemaal ja Sveitsis. J.K. ema Nora Raudsepp (1906 1982) oli ema poolt mulk, isa poolt võruke, nii ei ole Jaan K. esivanemate hulgas päriseestlasi, mis võibolla seletab tema käitumises ja loomingus esinevaid ebaeestilikke jooni. Nora K. isa Jaan Raudsepp (1877 1961) on pärit Eoste külast Põlva lähedalt. Põlva lähedal elab palju Raudseppade suguvõsa esindajaid, kes on kauges suguluses ka naaberkülas Himmastes elanud ja elavate Hurtadega (sh. Jakob Hurt).
võlgnevuse, lühiajalise laenu ja raha juhtimisega, sellal kui pikaajaline finantskavandamine hõlmab eelkõige kapitalieelarvestamist. Lühiajaline finantskavandamine koosneb enamsti viiest osast: firma eelarvesüsteem rõhuasetusega finantseelarvetel, täiendava rahavajaduse määramine, kassaeelarve ja rahakäibe juhtimine, kasumieelarve ja eelarveline bilanss ning käibekapitali kompleksjuhtimine (Raudsepp, V., Raudsepp, P 1996). Marketing Turundusalased teadmised tulevad kasuks kõigile, kes osalevad kaasaegses turumajanduses: ettevõtjale, tootjale, teenindajale ja tarbijale. Marketingile on omased mõisted hinna kujundamine, müügitoetus ja reklaam, lähtudes turunduse sünnimaa Ameerika Ühendriikide ülikoolide õppekavadest. Arenenud turumajandusega riikides on teenindussektor majanduses domineeriv. Eestis on teenuste sektor andnud üle poole sisemajanduse kogutoodangust alates 1992
Andrus KivirähkAadu Heinlo Kuressaar 30 Jaan Astrid Lindgren Aadu Heinlo Kuressaar 30 Laine Astrid Lindgren Raivo Lokk Türi 30 Laine Astrid Lindgren Raivo Lokk Türi 30 Laine Artur Alliksaar Kersti Miller Kunda 31 Reijo Astrid Lindgren Kersti Miller Kunda 31 Reijo Hando Runnel Aare Raudsepp Tallinn 31 Reijo Astrid Lindgren Aare Raudsepp Tallinn 31 Reijo Astrid Lindgren Aare Raudsepp Tallinn 31 Reijo Astrid Lindgren Aare Raudsepp Tallinn 31 Reijo Astrid Lindgren Aare Raudsepp Tallinn 31 Reijo Andrus KivirähkHanno Pajusaar Kunda 32 Tiina Artur Alliksaar Erna Eek Narva 32 Tiina Andrus KivirähkErna Eek Narva 32 Tiina
Tapa 120 Tare Tartu 300,00 kr või AZ nupp nupurealt Tartu 300 Talu Tartu 300,00 kr Viljandi 220 Saare Tartu 300,00 kr Võru 150 Kurg Tartu 300,00 kr Abel Tapa 120,00 kr Raudsepp Tallinn 310,00 kr Leesmann Tallinn 310,00 kr Kaar Tallinn 310,00 kr Lind Rakvere 210,00 kr Kass Rakvere 210,00 kr Usin Pärnu 250,00 kr
Paide Gümnaasium Mats Traat Referaat Koostaja: Ahti Metssalu Juhendaja: Maris Raudsepp Paide 2007 Sisukord Sissejuhatus ...........................................................................................................................3 1.Noorpõlv ja haridustee ......................................................................................................... 4 2.Mats Traadi looming............................................................................................................. 6 3
erinevate haiguste levikut ja mesilaspere jäämist mesitarru. Kui kõiki nõudeid ja soovitusi järgida, võib mesindusest kujuneda suurepärane ja tulus hobi ning ettevõtmine. Samuti tuleb arvestada, et kui hakkad mesindusega tegelema selles suhtes, et tahad toodet turustada, siis tuleb ennast registreerida mesinikuks. 6 Viited Kulbin, V ; Raudsepp, N ; Vahenõmm, V. Mesinduse õpik, Tallinn 1989 Nõmmisto, I ; Pihlik, P. Tarud ja mesindusinventar, Tartu 2003 7
aega. Algaastatest tänaseni on pööratud suurt tähelepanu maailmaklassika lavastamisele ning kaasaegsele uue dramaturgiale eri maadest. Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920. aastatel, pärast ühe tollase populaarse külakomöödia lavastust algas just sellest teatrist rahvusliku dramaturgia buum: hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja
aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Elatuskorje on korjevaene periood, mil mesilased kasutavad kogutud nektari kogu ulatuses ära haudme ja täiskasvanud mesilaste toitmiseks. 8 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Mesindus http://et.wikipedia.org/wiki/Meetaimed http://www.mesindus.ee/node/34 Raamat : ''Mesinduse õpik'', Virve Kulbin, Varje Vahenõmm ja Nikolai Raudsepp, Valgus 1989 9
(1942) öö", (1953) luulekogu "Inimese teekond" (1972) Anneli Oidsalu 11 Kirjanduslik Orbiit (1929 1931) Esimene suur kirjanduspilti kujundav rühmitus pärast Tarapitale järgnenud vaheaega. Juhtivat osa etendasid kirjaniku Juhan Sütiste, Erni Hiir, August Jakobson, vanemaist kirjanikest Mait Metsanurk, Hugo Raudsepp. Anti välja ajalehte Kirjanduslik Orbiit, koguteos "Põhjakaar" (1931). Rühmituse programmiliseks märksõnaks sai elulähedus, kirjanduselt oodati "maisemat", "inimlikumat" ellusuhtumist, igapäevaelu kujutamist, astuti nooreestiliku uusromantismi vastu, rünnati Siurut, Tarapitat. Anneli Oidsalu 12 Kirjanduslik Orbiit (1929 1931) Nn elulähedusliikumine tekitas kirjanduselus palju vaidlusi, Tammsaare, Suits,
Kahe süsiniku aatomi vahelist kaksiksidet vaadeldakse kui alkeenide tunnusrühma, millest on tingitud ka neile vastavad omadused. Alkeenide füüsikalised omadused nende homoloogilises reas muutuvad analoogiliselt nagu ka alkaanidel. Alkeene sisaldub looduses mitmesugustes nafta ja maavarade töötlemisel tekkinud gaasides. 11 Kasutatud materjalid Kirjandus 1. Raudsepp, Hugo 1967. ,,Orgaaniline keemia". Tallinn. Kirjastus ,,Valgus"1967. 2. Ants Tuulmets ,,Orgaaniline keemia gümnaasiumile," Avita, 2002 3. Sigmar Spauszus ,,Retk orgaanilise keemia maailma," Valgus, 1975 4. Neeme Katt ,,Keemia lühikursus gümnaasiumile," Avita, 2003 5. Tallinn ,,Eesti Nõukogude Entsüklopeedia",,Valgus" 1974 6. Ralph J.Fessenden, Joan S. Fessenden ,,Fundamentals of Organic Chemistry" Harper& Row, Publishers, New York 1990 Veebileheküljed 1
Praegusel ajal suudavad arstid küllalt täpselt määratleda, millised ained inimesel allergiat põhjustavad. Võib olla, et kevadised õietolmud on süütud ja suvised ohtlikud, või vastupidi. Õnneks ei pea allergikud õietolmust täielikult loobuma. Mesilased tulevad appi. Mesilaste "laste" toit suir on valmistatud küll õietolmust, kuid allergiat ei põhjusta. 5 Kasutatud kirjandus Kulbin, V. Vahenõmm, V. Raudsepp, N. 1989. Mesinduse õpik Talts, H. 1977. Tegelik mesindus Rohtla, Antu 2007. Mesilaspere aastaring algab augustis Riis, Jaak 2007. Mesinduse oskussõnastik Rohtla, Antu 2007. Kevad mesilas Vabar, Mart. Mesiniku maguse elu ehk harrastusmesila rajamine ja rentaable majandamine Alles, P. 1968. Mesinduse käsiraamat 6
-Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm -üksikkogu "Aastalaat", "Detsember" (1971) -"Käekäik" (1973) -"Selges Eesti keeles" (1974) -"Armastuskirjad" (1975) 2) Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi -kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978) -"Elulootus" (1980) -"Tänan ja palun" (1983) -"Osa" (1991) Lavastusi T. Rätsep/ J. Viiding Olevused, 1980 H. Raudsepp Vedelvorst, 1981 S. Beckett Oodates Godot'd, 1986 S. Beckett Õnnelikud päevad, 1989 S. Beckett Mis Kus, 1990 M. Betsuyaku Väljakäik, 1990 E. Ionesco Kiilaspäine lauljanna, 1991 M. Betsuyaku Kalmaarkustukumm, 1992 Juhan Viiding sai tuntuks Jüri Üdi nime all, millest ta loobus 1970. aastate lõpul, kui toimus pööre tema loomingus, luuletuste vahe on sedavõrd selge, et mõnikord räägitaksegi kahest eri kirjanikust. 5
10.1971 42 Müük EElmi Ene Elmik naine 24.10.1971 42 Müük TMüll Tarmo Müller mees 4.09.1967 46 Müük ESalu Erno Salumets mees 18.06.1970 43 Müük KMägi Kristjan Mägi mees 8.06.1979 34 Müük JNoor Jaan Noormets mees 1.03.1983 31 Müük ROksp Reijo Okspuu mees 7.06.1982 31 Müük ARaud Aare Raudsepp mees 22.04.1981 32 Müük MAmbr Maarja Ambros naine 15.05.1966 47 Ost AHärm Aigi Härm naine 21.09.1968 45 Ost SHärm Sirje Härm naine 13.11.1943 70 Ost VMäes Valve Mäesalu naine 3.03.1959 55 Ost AMiks Aarne Mikson mees 3.03.1973 41 Ost KAgur Karl Agur mees 11.02.1985 29 Tootmine RBaum Reijo Bauman mees 5.04.1954 60 Tootmine
Nõukogude ajakirjandust kontrolliti ülalt alla, mida tähtsam oli väljaanne, seda suuremat tähelepanu pöörasid sellele ajakirjanduse kontrollijad.Teeb kokkuvõtte, et ajakirjanikud olid ühiskonna mõjutajad, sest ajakirjanduse eesmärk oli riigisisene propaganda ja kasvatustöö mis pidid reklaamima propaganda üritusi ning aitama ellu viia mitmesuguseid kampaaniaid, kirjutama nõukogulikest tähtpäevadest, kangelastest, reformidest, jne., et kasvatada uut inimest. Karin Veski, Anu Raudsepp „Vaenlase ja kangelase kuvand eestikeelses originaalõpikutes aastal 1947-1953“. Artikkel vaatleb vaenlase ja kangelase kuvandi loomist sõjajärgsetes eestikeelsetes originaalõpikutes ning nende kuvandite loomise ja muutmise põhjusi. Jõudsid järeldusele, et kõige rohkem käsitleti neid teemasid eesti keele ja kirjanduse õpikutes. Eesti NSV õpikutes kõneldi sisevaenlasest (kulak, kodanlikud natsionalistid, fasistide käsilased). Kangelase ja
[1] Kokkuvõte Mesila rajamine ei olegi nii lihtne kui algul tundub. Tuleb arvestada paljude faktoritega ning esimestel aastatel ei pruugigi kõik hästi minna, kuna pole vastavaid kogemusi. Samuti tuleb arvestada, et kui hakkad mesindusega tegelema selles suhtes, et tahad toodet turustada, siis tuleb ennast registreerida mesinikuks. 5 Viited [1] Kulbin, V ; Raudsepp, N ; Vahenõmm, V. Mesinduse õpik, Tallinn 1989 [2] Nõmmisto, I ; Pihlik, P. Tarud ja mesindusinventar, Tartu 2003 6
Referaat Autorid: Avp09 Eivo Sepp Henri Sutting Artur Rüütnurm Eduard Krigulson Matis Trolla Margus Raudsepp Juhendaja: Kaspar Rammo Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus ...................... lk 3 Printerite lisaseadmed ......... Lk 4-6 Lisad .......................... lk 7-8 Kasutatud kirjandus ............. Lk 9 2 SISSEJUHATUS
tõttu hästi seeduv. 9-pallises skaalas on lumiseende nakatumist hinnatud 2,8 Haiguskindlus: palliga. Taimik taastub lumiseene kahjustusest hästi. Peale kahte talvitumist säilib sobivas kasvukohas 70-90% Talvekindlus: taimedest. Kestvus: 4-5 aastat. Valge ristik Valge ristik ( Trifolium repens L. ) ,,TOOMA" Aretajad Mart Jaagus, Valve Smoljakova, Evald Raudsepp, sordilehte kantud 1990. aastal. Sordi tunnused: Var. Giganteum x var. Typicum Majanduslikud Talvekindlus hea, mõnevõrra nõrgem kui sordil ,,Jõgeva omadused: 4", kuid samas püsivam. Talub paremini kasvatamist segus kõrreliste heintaimedega kui sort ,,Jõgeva 4" ja heinasaak soomuldadel 2 korda ja seemnesaak 13,8% suurem kui sordil ,,Jõgeva 4". Vastupidavuse poolest ristikuvähile ei esinenud Haiguskindlus:
) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18. sajandi lõpul katoliku usku läks ja sai Amurati asemel nimeks Bonaventura. Jerzy Kaplinski töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris Eesti-Poola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Jaan Kaplinski ema Nora Raudsepp (1906 - 1982) oli ema poolt mulk, isa poolt võruke, nii ei ole Jaan Kaplinski esivanemate hulgas päris-eestlasi, mis võibolla seletab tema käitumises ja loomingus esinevaid ebaeestilikke jooni. (1) Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat. Seejärel töötas ta paljudel aladel, hiljem sai vabakutseliseks. Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige.
pimeda uju sisse.- Nõnda inimeste vaim! Oled sa ujus ujumas, kui su mõte on otsimas jumala tähtede alta. 5 Kasutatud kirjandus Anu Raudsepp. http://www.eestigiid.ee/? Person=nimi&PYear=aasta&start=150&ItemID=301 Kristi Metste. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=5&table=Persons Liisa Lang. http://www.tartu.ee/? page_id=1443&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/7 6B48B4EF2093EBDC2256D73003DBE1E Priit Ratassepp, Kirsi Rannaste, Karl Martin Sinijärv. Labürint III, Kirjanduse õpik 9. klassile. Avita, 2008, lk 62-63
SALME PÕHIKOOL ÕPILANE Markus Treirat Jaan Kaplinski Referaat Tehumardi 2013 1 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Jaan Kaplinski...........................................................................................................................4 Elukäik..................................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................5 Luule...........................................................................................................................5 Proosa........................................................................................
tehakse halba? / Jean-Jacques Rousseau - Milleks otsida õnne teiste arvamustest, kui me võime selle leida iseendast? / Jean-Jacques Rousseau (sest inimesed ei taha mõista, et nemad ise saavad oma õnne heaks nii mõndagi ära teha) - Tuleb ikka arvata enne inimestest kõige paremat, kuni pole päris kindel, et nad on kurjad. / Albert Kivikas (minu üldine põhimõte suhtlemisel) - Planeedid liiguvad, miks mitte inimesed? / Hugo Raudsepp (see tsitaat tuleb ette eelkõige siis, kui olen täis teotahet ja püüan ka teisi nakatada) - Meil kõigil on see väike nõrkus enese peale halastada ja me püüame parem leida mõnda ligimest, kelle peale oma meelepaha välja elada. / Nikolai Gogol (sest kui ma vahel ka oma halva tuju kellegi peale välja elan või kui keegi teine seda teeb, on seda ju vaja põhjendada) - Ainult üks asi maailmas on hullem, kui see, et sinust räägitakse, ning nimelt, et sinust ei räägita. / Oscar Wilde
ning ta oli üks Eesti Kunsti Seltsi asutajatest 1907. aastal. Laikmaa oli väga hea kunstikriitik, tema sõnavõtud olid väga arvestatavad. 1907-1909 oli a Soomes, kuna pidi karistussalklastest eemale hoidma. Seal tegeles ta põhiliselt maastikumaaliga. Ants Laikmaa oli Tartu Ülikooli audoktor ning Pallase Ühingu auliige. Lisaks oli tal Taeblas talu, kuhu on praeguseks püstitatud ka A.Laikmaa mälestusmonument, mille autoriks on skulptor Juhan Raudsepp. Taeblas Laikmaa ka suri. Taeblas elades, külastas A. Laikmaad tihtipeale Marie Under, kellest on Laikmaa teinud ka ühe oma tuntuima portree. Ants Laikmaa töötas põhiliselt pastellidega, kuid kasutas ka sangviini ja sütt. Tema temaatikaks olid põhiliselt karakterportreed ja maastikud. Tema loomingus on mõningal määral tunda impressionistlikku hõngu. Teda tunti omalajal mantli rinnatasku nööpaugus oleva valge krüsanteemi järgi. Tema
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Jana Raudsepp PROBLEEMID MESINDUSES Referaat õppeaines Mesindus Juhendaja: lektor Priit Pihlik Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID............................................................
Raudsepa sulest pärinevad lühiproosa kogud "Sidemed ja sõlmed" (1919), "Kirju rida" (1921), "Jumala veskid" (1936). Oma ilukirjanduslikus proosas on kirjanik piirdunud sageli anekdootlike karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide paremik ja samuti tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dramaturgia. Raudsepp alustas kaasaegse inimese ellusuhtumise analüüsiga, tehes seda komöödiavormis "Ameerika Kristus"(1926) või kasutades tõsisemates draamades piibli karaktereid ja situatsioone "Siinai tähistel" (1928). Üha enam süvenes aga Raudsepa loomingus pilklik käsitluslaad, kus ajalehevestele omaselt kergesti üle libisetakse paljudest päevaprobleemidest, naeruvääristatakse oleviku vahekordi, kuid positiivse programmina suudetakse pakkuda peamiselt vaid biologistlikku "tervet
Isa isa Zygmunt Kaplinski oli olnd inseneriharidusega ja juhtind sajandi alguses aktsiaseltsi "Prodameta" Sankt-Peterburgi kontorit. Pärast tütre surma lapseeas saatis Z.K. naise ja poja mõneks aastaks elama äveitsi, Zürichisse, kus neil oli kontakte ka Vladimir Uljanoviga, hiljem Lenini nime all tuntud riigikukutajaga. Tänu sellele ja hilisemale ilmasõjale ja revolutsioonile Venemaal käis Jerzy Kaplinski koolis mitmel pool: Poolas, Venemaal ja Sveitsis. Jaan K. ema Nora Raudsepp (1906 - 1982) oli ema poolt mulk, isa poolt võruke, nii ei ole Jaan K. esivanemate hulgas päris-eestlasi, mis võibolla seletab tema käitumises ja loomingus esinevaid ebaeestilikke jooni. Nora K. isa Jaan Raudsepp (1877- 1961) on pärit Eoste külast Põlva lähedalt. Põlva lähedal elab palju Raudseppade suguvõsa esindajaid, kes on kauges suguluses ka naaberkülas Himmastes eland ja elavate Hurtadega (sh. Jakob Hurt). Abiellumise kaudu on Raudsepad seotud Astidega (sh
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......
meetoditega. Nõnda saab ta Vestmanni väimeheks ning võimaluse tegeleda edaspidigi kirjandusliku loominguga. 1917. a ilmus näidend "Side", mis käsitleb kodanlikku ärimoraali. Oskar Luts (1887-1953) on küll põhiliselt proosakirjanik, kuid 1912.a valmis komöödia "Paunvere", 1913. a "Kapsapea", õnnestunuim näidend. Kuigi mõlemad komöödiad on mängukavas tänapäevani, on eriti populaarsed Lutsu teoste dramatiseeringud, eriti Tootsi-lood ja "Tagahoovis". Hugo Raudsepp (1883-1952) on ajajärgu viljakaim näitekirjanik. Tema teosed on ehtsalt koomilistest olukordadest lausa tulvil. Ainet koomiliste olukordade kujutamiseks andis kodanliku Eesti tegelikkus rikkalikult. Skeptikuna pidas Raudsepp kõiki ühiskonnakihte pilkamisväärseiks ja tema näidendites on pilkealuseid kõigilt elualadelt. Esiknäidendile "Demobiliseeritud perekonnaisa" (1923) järgnes kodanilke parteide omavahelist
Sport Eesti vabariigi ajal 1920-1940 Enne 1920. aastat oli sportlastel raske aeg, kergejõustiku arenguhoogu pidurdasid Saksa okupatsioon ja kodusõda. Noorte juurdevool kergejõustikku mõistagi lakkas. Alates 1920. aastast osalesid Eesti sportlased edukalt olümpiamängudel. Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis. Rahvusvahelise Olümpiakomiteega sidemete loomiseks otsustati ellu kutsuda Eesti Olümpia Komitee (EOK). ESL asutamiskoosolek toimus 20. jaan. 1920. Samal koosolekul võeti vastu otsus hakata välja andma ESL häälekandjana "Eesti Spordilehte". Lehe toimetajaks sai Ado Anderkopp ja...
salasuhe. Plaan Camille'ist (=poeg/Therese abikaasa) vabaneda. Tapavad Camille'i. Abielluvad, kuid õudus kummitab ja kirg on kadunud. Tapavad üksteise ära. · Tahtis kirjutada mitmeköitelist romaani. · Vaimuhaige mõisapreili, tubli aednik jälgis nende põlvkondi. Peale aedniku surma tõi mängu joodiku, kes abiellus mõisapreiliga. Nende järeltulijateks olid kurjategijad, pätid jms. · Eesti kirjandus: August Jakobson ,,Vaeste patuste ale", Hugo Raudsepp näidendid Futurism · Avangardism modernismi haru. Vastandub realismile, ka varasemale modernismile. · Futurism mõjutatud Nietzche filosoofiast (üliinimene). · Tekkis 20.saj algul Itaalias. · Rajaja Marinetti, Venemaal Majakovski · 1909 avaldas teoreetik Filippo Marinetti Pariisi ajalehes ,,Le Fiagro" esimese futuristide manifesti. · Oluline on hävitamine nii vana kultuuri kui ka iseenese hävitamine. · Tähtis on dünaamika, pidev uuenemine.
Pärnumaa kutsehariduskeskus Referaat Puidu kahjurid Juhendaja:Margus Kasekamp Koostaja:Veronika Noppel 2012 SISUKORD....................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1.PUTUKKAHJUSTUSED.......................................................................4 1.1Majasikk....................................................................................................5 1.2Sinisikk & Sinkalsed..............................................................................6 1.3Toonesepp ehk puidukoi.....................................................................7 1.4Raudsepp.................................................................................................8 2.PUTUKKAHJUSTUSTE TÕRJUMINE....
koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998 Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6. koha. Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002 Talimängudelt võtsid osa : laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor, suusahüppaja Jaan Jüris. Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km), pronksmedal - Jaak Mae (15 km). Torino 10.02. - 26.02.2006 Olümpia koondisesse kuulusid: laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno
Võnnu Keskkool EESTI KUNSTI SUURKUJUD JA TEOSED Paul ja Kristjan Raud Referaat Autor: Klass: Juhendaja: SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 ELULUGU............................................................................................................................... 4 Lapsepõlv............................................................................................................................ 4 Haridustee.............................................................................................................................
oodatakse. Tulemusjuhtimise edukaks rakendamiseks on vaja paika seada väike arv keskseid näitajaid, millest peaks lähtuma suuna seadmisel põhitegevustes. Raha ja eesmärgid peavad käima koos, põhiline on ikka see, kui palju kellelegi raha antakse see määrab suurema osa elluviimisest. 7 Kasutatud kirjandus Eensalu, M-L. Kadakas, K. Kaurson, S. Kibar, H. Krieger, M. Kütt, M. Maripuu, K- T. Meier, K. Metsis, I. Naelapea, A. Orula, U. Pauts, J. Ratnik, L. Raudsepp,L. Saska, E. Tepp, M. Tiiman, T. Veide, T. 2012. Tallinn. Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinna Raamatutrükikoda Miller, P. (2003). Workplace learning by action learning: a practical example. Journal of Workplace Learning. 1, 14 -23. Ellinger, A. Bostrom, R. (1999). Managerial coaching behaviours in learning organizations. The Journal of Management Development. 18, 752 771. Armstrong, M. 2006. London. A handbook of human resource management practice. Londn Kogan Page Virovere, A
Rahareformide olemus ja näited 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Ajalehe Leht. 2010. http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/download/AL- eesti.pdf. (03.04.12) 2. Eesti Pank. Eesti eurole ülemineku plaan. http://www.eestipank.info/pub/et/EL/ELiit/euro/eplaan_1.pdf (02.04.2011) 3. Kelder. 1997. Eesti rahareform 1992-Nelja mehe ettepanekust oma rahani. Tln: AS Postimees kirjastus. 4. Raudsepp. 1997. Väike panganduse leksikon.Külim. 5. Wikipedia. 2012. http://et.wikipedia.org/
Hanno Pedak mees 1/24/1981 Transport Meelis Petrov mees 9/21/1992 Tootmine Irma Piirsalu naine 2/13/1987 Tootmine Aadu Pulk mees 10/16/1953 Transport Evelin Põld naine 8/21/1970 Majandus Airi Põld naine 4/10/1969 Ladu Malle Põldmaa naine 1/6/1975 Tootmine Hilja Raid naine 11/3/1987 Müük Tiina Rajamäe naine 5/16/1983 Transport Aasa Randla naine 6/15/1952 Majandus Aare Raudsepp mees 3/1/1991 Müük Margus Roosimägi mees 5/21/1983 Transport Kustav Salu mees 11/20/1982 Tootmine Argo Salu mees 5/29/1960 Tootmine Karl Salu mees 4/19/1960 Ladu Erno Salumets mees 12/17/1981 Müük Evi Sarapik naine 1/6/1958 Finants Tiina Toomsalu naine 7/22/1957 Majandus Ahti Tubin mees 7/6/1970 Tootmine Juulia Tubin naine 3/2/1964 Müük
pingsalt loetav. Vallakul oli kaks loomingu perioodi: Olulisem vahe kahe perioodi vahel keel ja stiil. 1920ndate vallakul ekspressionistlikud kontastsed jooned põimuvad realistlike joontega, kontrastselt teravad ja tumedad teemad, sõjaaja aine 1920ndate novellides. Väljub vahel ka traditsioonilisest realistlikust kujutamisest. 1930ndatel on realistlik, redigeeris oma varasemaid novelle. 13. Eesti näitekirjandus 191744 (Hugo Raudsepp jt). 1920. aastate I pool: SÜMBOLISTLIK ja EKSPRESSIONISTLIK DRAAMA ja TEATER 1920. aastate II pool: REALISTLIKU DRAAMA ja RAHVALIKU KOMÖÖDIA esiletõus Hugo Raudsepa kaudu. 1920ndad olid moderniseeruva draama aastad, mis 1920.-1930ndate vahetuseks hääbus, asmele tuli uusrealism ja elulähedane draama. 1930ndate keskpaigaks läks proosa eeskujul moodi ajalooline temaatika. 1940ndate ideoloogiline surve lämmatab algupärase dramaturgia. A. H
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
