August Gailit powerpoint esitlus. (2)
August Gailit
9. I 1891 5. XI 1960
Kelli Kuusk
Lapsepõlv
Sündis Valgamaal, Sangastes.
Peres viies laps.
Elas Laatre mõisas.
Isa oli läti või liivi päritolu
ehitusmeister.
Ema, Agnes Stamberg, oli
saksastunud eestlane
Stambergi nime varjul pidi
perekonnapärimuste järgi peituma
üks tuntud aadlikunimi.
Haridustee
Valga linnakool Tartu linnakool
1905-1907
·
Tartu linnakool jäi lõpetamata.
·
Võttis Treffneri gümnaasiumi õpetaja
juures eratunde.
·
Kirjandust õppis ühe üliõpilase
Valga läti kihelkonnakool juures.
1899 ·
Kuulas M. Rostovtsevi eraülikoolis
arstiteaduse loenguid, kuid ei saanud
atestaati.
Tartust sai palju teadmisi.
Ainulaadne kirjanik Eestis
Temas on segunenud:
liivi
läti
saksa
eesti
Koduseks keeleks olid:
ja hollandi verd ·
läti keel
·
eesti keel
·
saksa keel
Koolis õppis vene keelt.
Töökohad
AJAKIRJANIK
Eestis 1916-1917 Tallinna Teataja
1918 Postimees
Riias 1911-1914 Dzimtenes Vestnesis
sõjaväeametnikuna
VABADUSSÕJAS
sõjakirjasaatjana
DIREKTOR teatris Vanemuine 1932-1934
Perekond
Abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher- Nanderiga.
Aastal 1933 sündis neil tütar Aili.
Unikaalne käsikiri
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kiri Friedebert Tuglasele
Salatsev...
Kirjanik vältis enese isikule tähelepanu
osutamist, varjates oma elulugu ja
viimastel elupäevadel isegi tõendeid
hävitades.
Selline käitumine tõi kaasa legendide ja
lugude leviku, mis praeguseni hoiavad
elus mitte üksnes tema loomingut, vaid ka
looja isikut.
Looming
August Gailit - isikupärane ja fantaasiaküllane prosaist.
Gailiti loomingu võtmemotiiviks on eluratas. See kujund esineb tema
loomingus kihutava karusselli, rändamise või igavese taastulemisena.
Tähtsal kohal on Gailiti teostes ka muusika.
Omanäoline, suveräänne ja kompromissitu mõtteviis ja looming.
Iseäralikud nimed ja omapärase mõtte- ja tundemaailmaga värvikad
tegelased.
Sai pahatihti kriitika ja võõristuse osaliseks omamaises ajakirjanduses.
1930.40. aastail oli Gailit tõlgituim ja rahvusvaheliselt
tuntuim eesti kirjanik.
ROMANIST
Püüdis näidata elu helgemat
poolt, luues rõõmsameelseid ja
muretuid tegelaskujusid.
August FÖLJETONIST
Gailit Peamiselt kirjanduse, kunsti ja
kultuurieluga seotud
probleemid.
NOVELLIST
Elutunnestus on romantiline, kuid
endine fantastika , mängulisus on
taandunud.
Ellusuhtumine pessimistlik.
Gailiti looming jaguneb kolme perioodi:
I periood (1909-1924)
Põhiliselt novellid
Teosed on sünged, teemaks on häving.
Püüab lugejat sokeerida, tegelaskujuks on tihti saatan.
,,Purpurne surm" 1924.
Lühiromaan.
Eesti esimene ulmeromaan.
Tsivilisatsiooni häving haiguse tõttu.
Suur mõjutus Spengleri ,,Õhtumaade
allakäigu" poolt.
II periood (1914-1944)
Tohutud muutused eelneva loominguga võrreldes.
Rahunemine, taltumine, inetuse kultus kaob.
Optimistlik meeleolu on oluline.
Alustab novellidega, lõpetab romaanidega.
,,Isade maa" 1935
Sõjaromaan.
On nimetatud anekdootlikuks,
sõja tõsidust mõnitavaks teoseks.
Teost on kiidetud ja laidetud, isegi
keelatud.
III periood
Pagulasperiood (põgenes 1944. aastal Rootsi).
,,Üle rahuti vee"- 1951
Romaan paadipõgenikest, kelle tee
viib üle mere aastal 1944.
Üksteisele räägitakse oma
minevikust.
Paadis midagi ilusat ei toimu:
mõnitatakse, süüdistatakse.
Merehaiged oksendavad, nähakse
miraaze, sureb poisike.
Följetonid
,, Sinises tualetis daam"
Kogud:
,, Klounid ja faunid"
,,Aja grimassid"
,, Klounid ja faunid"
Novelle
,, Viimne romantik"(1925)
,, Laatsarus" (1923)
,, Nurjatum roim" (1925)
,, Punased hobused" (1926)
,, Üksindus" (1924)
,, Vastu hommikut" (1926)
,, Meri" (1926)
,, Tema Kuninglik Kõrgus" (1926)
,, Põhjaneitsi" (1927)
,, Taevaskoja asunik" (1927)
Romaanid
,, Muinasmaa" (1918)
,, Purpurne surm" (1924)
,, Toomas Nipernaadi" (1928)
,, Isade maa" (1935)
,, Karge meri" (1938)
,, Ekke Moor" (1941)
,, Leegitsev süda" (1945)
,, Üle rahutu vee" (1951)
Toomas Nipernaadi
Eesmärk: Muuta inimesed õnnelikumaks.
Sõnum: Elus tuleb armastada kõike ning midagi ei tohi maha magada.
·
Jutukas
·
Hea fantaasia
Toomas Nipernaadi- ·
Suurepärane valetamisoskus
kirjanik, kes rändas suviti
mööda Eestimaad, ·
Püüab valedega inimeste elu huvitavamaks
otsides inspiratsiooni. muuta.
·
Tal veab peaaegu alati, sest ta valed
tunduvad tõelistena.
·
Alati , kui Nipernaadi külast lahkub, murrab
ta kellegi südame.
Ta ise ütleb : "Ilus vale maksab rohkem kui karm tõde."
·
Pilte"Toomas Nipernaadi" etendusest
Tsitaate
"Õnn läheb ikka visa trügijaga ühes. "
·
"Ajalugu ei sünni lihtsalt ning võitusid ei saa kergelt kätte.
Iga saavutus nõuab ohvreid."
·
"Kauneid põhimõtteid rakendatakse vaid enese huvides ja
oma riigis."
August Gailit
Siuru
Siuru oli kirjandusrühmitus, mille asutas August Gailit (1917).
Moto: ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" (Tuglas).
Siurusse kuulusid: Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas,
Artur Adson, Henrik Visnapuu, August Gailit.
Siuru 1917
Tüli Siurus
1919. aastal tabas rühmitust kodutüli, mille põhjuseks oli Gailiti pilkav
följeton M.Underi ja A.Adsoni ilutseva luule pihta.
Marie Under ja Artur Adson lahkusid Siurust.
Seejärel lahkusid August Gailit, Henrik Visnapuu ning Under ja Adson
ühinesid taas ühinguga.
Alles jäi neli liiget, kuid endine arv oli vaja taastada. Rühmitusega
liitus kaks uut kirjanikku: August Alle, Johannes Barbarus.
Ent see ei päästnud rühmitust ning Siuru läks hingusele.
August Gailiti nimeline novelliauhind
Välja annavad Valga Linnavalitsus ja
Valga Keskraamatukogu aastast 2009.
Auhinna saab eesti autor kõige nipernaadilikuma
novelli eest:
fantaasiarikkus
seiklushimulised romantilised tegelased
maaliline kujutamislaad või lüüriline alatoon
Auhind antakse välja kord kahe aasta jooksul.
2009 Valdur Mikita ,,Jänesekapsa teoreem"
J. Soansi miniskulptuur
,,Nipernaadi".
Teised temast...
"Gailit oli andekas ja julge ning ei jätnud ebameeldivatki tõtt
kirjutamata."
Karl Rumor, kirjanik, poliitik.
"August Gailit armastas elu."
Kalev Keskküla, kirjanik.
"Gailit oli ju nimede panemise meister ja mina siis laenasin
temalt."
Ellen Niit, lastekirjanik.
Elu lõpp
Aastal 1944 põgenes Gailit koos
perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai
Örebro lähistel olev Ormesta mõis.
August Gailit suri Rootsis
5. novembril 1960. Maetud Örebro
põhjakalmistule.
Ta oli kirjanik, kelle süda leegitses Eestile
kuni lõpuni.
Hauakivi, kus leegitseva Tallinna
silueti alla on kirjutatud "Üks
leegitsev süda / üle rahutu vee".
Kujutas E. Raudsepp.
Tänan tähelepanu
eest!
Kasutatud materjal:
http://www.epl.ee/artikkel/457857
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=337
http://www.elukiri.ee/0309/kultuur/10075532.php
http://www.valgamaalane.ee/160106/esileht/25005056.php
http://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php?option=com_content&id=154&
http://et.wikipedia.org/wiki/August_Gailit
http://www.kirmus.ee/erni/autor/gail_b.html
http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/august_gailit
http://www.google.ee/images?hl=et&q=august%20gailit&um=1&ie=UTF-8&
"Eesti kirjanike leksikon"
"Kirjad Ella Ilbak/ August Gailit" Piret Noorhani
Sisaldab 26 slaidi , väga sisukas esitlus
Sarnased õppematerjalid
5
doc
August Gailit
Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918
Eestis.
Ta kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru".
Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise
kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas.
Gailit võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana.
Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor.
Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-
1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili.
Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta ka suri.
Tema loomingut iseloomustavad ebaharilikud tegelased, sündmused.
Eksootilised tegevuskohad. Tõi eesti kirjandusse hulkurtüübi
Tema novellide stiil äratab tähelepanu, on sünaamiline, värvikas, kubiseb
võrdlustest. Lugejat köidab keele eripärane rütm, eriti selgelt avaldub see valjusti
lugedes. Tema kohta öeldakse ka `'Viimne romantik''
12
pptx
August Gailit
· 19051907 Tartu linnakool
· 19111914 töötas ajakirjanikuna Lätis
· 1916 Tallinna Teataja toimetuses
Elulugu
· 19171918 Postimehe toimetuses
· Võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana
· 19221924 elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias
· Seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas
· 19321934 oli Vanemuise direktor
· Kuulus kirjanike rühmitusse Siuru
· Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige
· 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi
August Gailit ja Henrik Visnapuu
Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under,
Friedebert Tuglas, Artur Adson
Perekond
· 1932 abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga
· 1933 sündis tütar Aili
Looming
· Esimesed teosed olid fantaasiaküllased
· Kirjutas romaane, novelle ja följetone
· Esimene raamat "Kui päike läheb looja" (Pärnu 1910)
· Uusromantiline laad
32
pptx
August Georg Gailit
AUGUST GEORG
GAILIT
• August Georg Gailit oli eesti kirjanik.
• Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane,
novelle ja följetone.
ELUKÄIK
• Gailit sündis Valgamaal Sangaste
mõisa läheduses Kuiksillal. Üles
kasvas ta Laatre mõisas.
Gailit, August, sünnikoht - Kuiksoo
kõrts
• Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis,
aastatel 1905 –1907 Tartu linnakoolis.
• Aastatel 1911–1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916 –
1918 Eestis.
• Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana.
• Gailit kuulus kirjanike
rühmitusse "Siuru".
Vasakult: Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie
3
doc
August Gailit
Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis.
Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana.
Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru".
Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise
kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas.
Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor.
Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981).
Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili.
Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi.
Looming
Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja
karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid
"Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917)
ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid
(kogu "Klounid ja faunid" (1919)).
1920
13
odt
August Gailit
......8
KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................................9
LISAD ......................................................................................................................................10
Sissejuhatus peaks ka siin olema.
Peatükid peaks olema nummerdatud, v.a sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjandus.
2
SISSEJUHATUS
Valisin August Gailiti sellepärast et ta on minu kodumaalt pärit ja ta tundus väga huvitava
elujoonega.Tõestan seda et Gailiti elulugu uurides märkame, et kirjanik vältis enese isikule
tähelepanu osutamist, varjates oma elulugu ja viimastel elupäevadel isegi tõendeid hävitades.
Selline käitumine tõi kaasa legendide ja lugude leviku, mis praeguseni hoiavad elus mitte
üksnes tema loomingut, vaid ka looja isikut. August Gailit oskas mitmeid keeli. See kõik teeb
3
docx
August Gailiti elu ja looming
Laatre mõisas
· Isa oli lätlasest puusepp, ema Koiva taga asuvast Vana-
Annemõisast.
· Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et
hollandi veri
· Koduseks keeleks oli läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, pere valdas vabal ka
eesti keelt.
Haridustee
· 1899. a astus Gailit Valga läti kihelkonnakooli.
· Valga linnakool, kuid ei lõpetanud seda
· 19051907 käis Tartu linnakoolis, mille jättis samuti pooleli.
· Võttis Treffneri gümnaasiumi õpetaja Nevzorovi juures eratunde ladina keeles ja
üliõpilase Czapkovski juures kirjanduses ja teistes ainetes.
· Ebastabiilsete olude tõttu jäi Gailitil küpsuseksam sooritamata.
· Kuulas Rostovtsevi eraülikoolis arstiteaduse loenguid, kuid ei saanud atestaati
küpsuseksami puudumise tõttu.
8
doc
August Gailit
Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre
mõisas. Mõnes tema teoses on aimata Liivi päritolu. Näiteks novellis "Kas mäletad,
mu arm?" on järgmised read: "Sul on tunne, nagu oleksid sa naabri poole külla
palutud, kuid sa oled sinna päriseks jäänud, sina, liivlaste viimane võsuke, koos
temaga võõrsile kolinud mitmendat korda sa tuiskliiv, oled juba vahetanud oma
kodumaad ja rahvust?"
Gailit oli oma juurte tõttu tihedalt seotud Lätiga. Gailit jälgis Läti kirjandust ning
tundis elavat huvi selle vastu. Paljud Gailiti teosed on tõlgitud läti keelde, kusjuures
suurem osa tema paguluses avaldatust tõlgiti otse käsikirjast. Gailitil oli hulgaliselt
kontakte nii Läti kirjanike kui ka avaliku elu tegelaste hulgas.
Gailit oli üks neid piirialade inimesi, kelles pole ülekaalus ühegi rahva veri. Temas oli
segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri, mistõttu temas olid
kätketud erinevad keeled ja kultuurid
17
doc
Eesti Kirjanikud
....................4
HENRIK VISNAPUU....................................................................................................................................5
LOOMING......................................................................................................................................................5
MUUD TEOSED..............................................................................................................................................6
AUGUST GAILIT..........................................................................................................................................8
LOOMING......................................................................................................................................................9
TEOSED..........................................................................................................................................................9
AUGUST GAILIT "PURPURNE SURM" .
Meedia
Kommentaarid (2)
Kõik kommentaarid