Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mesila rajamine (12)

4 HEA
Punktid
Mesila rajamine #1 Mesila rajamine #2 Mesila rajamine #3 Mesila rajamine #4 Mesila rajamine #5 Mesila rajamine #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 208 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kadri S. Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Mesila rajamine

mesindussaaduste soov kasvanud ning põllumees on hakkanud ühaenam tegelema ka mesindusega. Mesila asukoha valik Arvestamine naabritega Inimesed kardavad tihtipeale putukaid ning kui naabritega ei olda tulevasest mesilast informeeritud, siis võivad nad vihastada kuna nende jaoks võivad mesilased tunduda selliste putukatena, keda enda lähedusse ei taheta ise arusaamata, et mesilased võivad neile hoopis kasu tuua. [British Beekeepers Association Advisory Leaflet Number B11] Mesila asukoht Mesila ehk mesilastarud peaksid olema tõmbetuulte eest kaitstud. Tuulevarjuks peaks olema mets, hekk jms. Vältima peaks põhja või idatuulte poolt avatud kohti. Samuti ei tohiks tarude alla jääv maa-ala olla üleujutatav. Soovitatav oleks mõni looduslik veekogu mesila läheduses kust mesilinnud saavad vajadusel vett võtta. Mesila võiks asuda kõrgepingeliinidest eemal, sest lennumesilased võivad tänu elektromagnetväljale kaotada orientatsiooni ning eksida teel tarru

Agraarpoliitika
thumbnail
7
doc

Referaat Mesila rajamine

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MESILA RAJAMINE VL.0573 Mesindus(4 EAP) Referaat Juhendaja: Priit Pihlik TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Mesila asukoha valimine................................................................................................... 4 2. Mesila paigutas.................................................................................................................. 4 3. Mesila ehitus...................................................................................................................... 5 4. Mesilasperede hankimine....................................................................................

Bioloogia
thumbnail
54
pdf

MESILASEMADE KASVATAMINE

dekasvatuse alguseks olema vähemalt 17–18 mesilastega korralikult kaetud asetatakse teise emata peresse kooruma. Emad kooruvad 12. päeval raami. Kuna kevadine areng sõltub ilmastikust, siis saab emadekasvatuse- pärast vageldamist. ga alustada keskmiselt 10.–25. mai paiku. Selleks ajaks peab peres olema (Lesekasvatusele Mai Endla erilist rõhku ei pane, sest paarla juures küllaldaselt noori mesilasi, ja lesekasvatusperes ka leski. olev mesila koosneb 18–20 mesilasperest, kus on 100% puhtatõulised Ammpered valitakse tavaliselt välja esimese kevadise kontrolli ajal. lesed. Tema mesilas on ainult puhtatõulised või esimese põlvkonna ris- Siis tuleb hinnata perede talvitumist, pere kevadist arengut, ema väär- tandemad, kes kõik annavad puhtatõulisi leski.) tust ja pere tugevust. Väljavalitud peredele peab väliskorje puudumisel Paarumispered moodustatakse teise osakonna mesilastest. Need

Loodus
thumbnail
13
doc

Mustikate kasvatamine

Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Eestis kasvatamiseks sobivaid sorte.................................................................................... 4 Mustika iseloomustus.............................................................................................................. 5 Paljundusvõtted....................................................................................................................... 6 Generatiivne paljundamine.................................................................................................. 6 Vegetatiivne paljundamine................................................................................................... 7 Kasvunõuded....................................

Põllumajandus
thumbnail
66
ppt

Maasikaistanduse rajamine

Maasikaistanduse rajamine (kilemultšiga ja ilma) ja hooldamine Eesmärk • Anda ülevaade maasikaistanduse rajamisest nii kilemultšiga kui ka ilma • Maasikaistanduse hooldamine Istanduse rajamine • Parim istandiku koht on väikese kallakuga nõlvak • Külvikorras kasvatatakse maasikat ühel kohal kuni 5 aastat, millest 4 on saagiaastad • Mullaharimist alustatakse künniga. Sõnnik laotatakse enne kündi, kuid soovitatav on eelkultuurile. • Kevadel kultiveeritakse • Enne kilepanekut kultiveeritakse vastavalt vajadusele 2...3 korda • Lõimiselt eelistab keskmise raskusega muldi (ls2, ls3, sl) • Nõrgalt happelised mullad; Viljandi, Lõuna-Tartumaa • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1 • Maasikaistandike planeerimisel tuleb külvikorda viia ka teisi kultuure Mullaharimine • Maasikaistandikus algab mullaharimine kinnitallatud reavahede kobestamisega pärast istutamist •

Põllumajandus
thumbnail
20
doc

Mustika istanduse rajamine

Räpina Aianduskool Mustika istanduse rajamine Räpina 2009 Sisukord Mustikas- Vaccinium Mustika iseloomustus Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine kääbuspõõsas. Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja B1-vitamiini. Lehed sisa

Põllumajandus
thumbnail
6
docx

Õietolm

õhtuperioodil. Õietolmu hulk langeb südasuvel kõrge temperatuuri tõttu. Mesilaste karvutust võib põhjustada intensiivne ja kaua kestev korje, õietolmuvaene ning rikkalik lehemee korje. Kui mesi on monofloorne, sisaldab see vähemalt 50% ühe taime õietolmuteri, kui aga iga meetaime õietolmuterade maksimaalne sisaldus jääb alla 50% nimetatakse seda polüfloorseks meeks. Mee värvus ja maitse oleneb otseselt korjetaimedest. Mesila naabruses peaks kasvama häid meetaimi. Meepäritolu määratakse selles sisalduvate õietolmuterade päritolude järgi. Õietolmu kasulikkus inimestele Õietolmu kasutatakse ravi- ja kosutusvahendina. Soovitatakse kasutada kehvveresuse, südame- ja veresoonkonna-, seedetrakti ja paljude muude haiguste korral. Looduses ja inimeste elus on erakordselt suure tähtsusega õietolm. Õietolmul on uskumatult palju hämmastavaid ja haruldasi omadusi. Inimese tervise seisukohalt

Mesindus
thumbnail
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning ka

Eesti metsad



Lisainfo

Mesinduses olev referaat, mida tuli teha, teemaks siis mesila rajamine.

Kommentaarid (12)

orglaan profiilipilt
orglaan: Lühike ja konkreetne. Mõned kirjavead, kuid silmaringi laiendamiseks ja oma mõtete ergutamiseks täitsa sobilik.
10:53 03-01-2016
mikk.sylla profiilipilt
mikk.sylla: Väga sisukas ning huvitav materjal. soovitan
15:34 25-02-2013
Teeleke profiilipilt
Teeleke: hea küll , aga liiga kallis
21:20 16-02-2011





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun