Jaan Kaplinski luulekogu (0)

SALME  PÕHIKOOL
ÕPILANE
Markus Treirat
Jaan  Kaplinski  
Referaat
Tehumardi 2013
1
Sisukord
Sissejuhatus....................................................................................................................................3
Jaan Kaplinski...........................................................................................................................4
Elukäik..................................................................................................................................4
Looming...........................................................................................................................5
Luule...........................................................................................................................5
Proosa.....................................................................................................................6
Teosed................................................................................................................7
Luulekogumikud...........................................................................................7
Proosa ja  lasteraamatud ............................................................................8
Luulekogu ............................................................................................9
2
Sissejuhatus
Käesolevast   referaadist   võite   lugeda   Eesti   kirjanikust   Jaan   Kaplinskit.   Referaat   tutvustab
Kaplinski elust,  tema  teoseid  ja lühikokkuvõtet luulekogust, on valminud kooli  kodutööna,
harival eesmärgil ja mõeldud lugemiseks kõigile. 
http://n2dalaautor.files.wordpress.com/2013/04/kaplinski.jpg
3
Jaan Kaplinski
Elukäik
Jaan  Kaplinski   on   sündinud  Tartus   poola   rahvusest   õppejõu   Jerzy  Kaplinski   ja    eestlannast
tantsijatari  Nora  Raudsepp-Kaplinski pojana.
Ta lõpetas  1958 Tartu 1. Keskkooli  ja õppis 1958–1964 Tartu Ülikoolis  prantsuse filoloogiat,
eriplaani  järgi ka  strukturaal-ja  rakenduslingvistikat.Ta töötas  1964–1972 vanemlaborandina
Tartu   ülikooli   arvutuskeskuses  ja   sotsioloogialaboris,   oli   1968–1970   eesti   keele   kateedri
aspirant   ja   1974–1980  Tallinna   Botaanikaaias  algul   nooremteadur,   hiljem   vaneminsener,
tegeldes muu hulgas inimese ja looduse suhete küsimustega.1980. aastal siirdus ta taas Tartusse,
töötas Viljandi teatri  Ugala  kirjandusala juhatajana ning 1983–1988 uuesti Tartu Ülikoolis, kus
ta väliskirjanduse kateedri laborandina juhendas noori tõlkehuvilisi.Hiljem on ta tegutsenud
vabakutselisena. 2000. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide  professor .
Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige.
Aastal  1980  oli   Kaplinski   seotud   kuulsa  40   kirja   koostamisega :   ta   sõnastas   kirja   esimese
versiooni. 40 kiri tõi kaasa läbiotsimise ja surveavaldusi. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel
tegutses Kaplinski  poliitikuna , kuulus Eesti Kongressi ja aastail 1992–1993 Riigikokku.
Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal.
Jaan Kaplinski abikaasa on  Tiia  Toomet. Tema lapsed on Maarja Kaplinski, Lemmit Kaplinski,
Lauris Kaplinski, Ott-Siim Toomet ja Elo- Mall  Toomet. Märt- Matis  Lill on tema vallaspoeg
4
Looming
Luule
Kaplinski   esimene   luulekogu   „Jäljed   allikal”   ilmus   1965  noorte    autorite   kassetis.   Selles
raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse
luule peavoolule.
Aastal 1967  avaldatud luulekogu „Tolmust ja värvidest” on seevastu Kaplinski mõjukas ja
läbimurdeline   teos,   mis   sisaldab   tuntud   luuletusi   („Me   peame   ju   väga   tasa   käima”,   „Üks
kuningas oli kord maata”). Silma paistab loodusetaju, mis näib püüdlevat subjekti-objekti piiri
kustutamise  poole. Suhe ajalooga on pigem tõrjuv, loomupäraselt  patsifistlik . Stiil on elliptiline
ja   metafoorirohke.    Vaheldumisi    on   paigutatud   võimsalt   voolav   vabavärss   ja   lõppriimilised
tekstid, kus väljendus on järsk ja taotleb lühikesi kirkaid vormeleid. Kaplinski ise on selle
raamatu kohta öelnud: „Terve luuletuskogu on tegelikult heitlemine piirides, ruutudes, kütketes,
enda   sõnumine   neist   lahti,   püüd   piire   liigutada,   keset   ümber   paigutada   või   temast   hoopis
loobuda . Kui see  viivuks  õnnestub, on mina „minata”, osaledes kõigis  kujudes , värvides ja
kõlades, elu küllalisuses, mille vahetu tunnetamine kõigutab selle olematu minu laululaevas
pilvede alla.”
Seitsmekümnendate aastate algul muutub Kaplinski väljenduslaad napiks. Seda ennustab juba
„Valge joon Võrumaa kohale” (1972), mille tekstid on kirjutatud 1967-68. Eriti sõnasäästlik on
1970-72 valminud „Seesama meri meis kõigis” (avaldatud kogus „Uute kivide kasvamine”,
1977),   kus   Kaplinski   näib   olevat   värsi   mõistest   loobunud   ja   koostab   teksti   peamiselt
ühesõnalistest   ridadest,   nii   et   luuletust   valitseb    graafiline    vertikaal.   Sõnastus   on   väga
metafoorne, peaaegu mõistukõneline. Enam-vähem sarnases stiilis on ka 1973-75 kirjutatud
poeem  „Hinge  tagasitulek ” (avaldatud alles 1990), kus autor eneserefleksiivselt kirjutab: „kui
lihtne on otsida leida metafoor või / kuidas seda eesti keeles peaks nimetama / ja lasta tal minna
oma elu elama”. Oma poeemi on Kaplinski hiljem iseloomustanud nõnda: „See on šamaani
loveretk,   kes   peab   tagasi    tooma    kadunud   hinge.   Hinge   on   meilt   röövinud    tsivilisatsioon ,
millesse   oleme   sattunud   ja   mida   liigse   õhinaga   teenime,   uskudes,   et   ta   on   meile   annud
vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks”.
5
Proosa
1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist  proosat :
„Jää ja  kanarbik ” (ajakirjas 'Looming' 1989, nr 11), „Kust tuli öö” (1990), „Jää ja Titanic”
(1995).   Üheksakümnendatel   aastatel   kirjutas   ta   luule   kõrval   ka   pikemat   proosat.   Reisikiri
„ Teekond  Ayia Triadasse” (1993) arutleb antiikkultuuri, mütoloogia ja religiooni üle. „Silm” ja
„ Hektor ”   (2000)   on  ulmejutud.   „Kevad   kahel   rannikul”   (2000)   on   vormilt   reisikiri,   kuid
tegelikult erinevaid teemasid puudutav essee, kus  muuhulgas  leidub tagasivaateid Kaplinski
varasemale   luuleloomingule.   Pühendusteos   „Isale”   (2003)   on   autobiograafiline   raamat,   mis
jutustab   peamiselt   autori   noorusajast.   Romaani   „Seesama   jõgi”  (2007)   tegevus   toimub
kuuekümnendate aastate Eestis, kuid hoolimata autobiograafilistest joontest ja äratuntavatest
prototüüpidest on siiski tegemist fiktsiooniga. 
6
Teosed
Luulekogumikud
•
Jäljed allikal (1965)
•
Kalad punuvad pesi (1966)
•
Tolmust ja värvidest (1967)
•
Valge joon Võrumaa kohale (1972)
•
Ma  vaatasin  päikese  aknasse  (1976)
•
Uute kivide kasvamine (1977)
•
Raske on kergeks saada (1982)
•
Tule tagasi helmemänd (1984)
•
Õhtu toob tagasi kõik (1985)
•
Käoraamat. Luulet 1956-1980 (1986)
•
Hinge tagasitulek (1990)
•
Tükk elatud elu.  Tekste  1986-1989 (1991)
•
Mitu suve ja  kevadet  (1995)
•
Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi 1995-1997 (1998)
•
Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles)
•
Vaikus  saab värvideks (2005)
•
Teiselpool järve (2008)
7
Proosa ja lasteraamatud
•
Teekond Ayia Triadasse (1993)
•
Jää ja Titanic (1995)
•
Silm / Hektor (2000)
•
Kevad kahel rannikul ehk  Tundeline  teekond Ameerikasse (2000)
•
Kajakas  võltsmunal (2000)
•
Isale (2003)
•
Seesama jõgi (2007)
•
Jää ... (2009)
•
Kuhu need värvid jäävad (1975) koos Tiia Toometiga
•
Udujutt (1977)
•
Kes mida sööb, kes keda sööb (1977)
•
Jänes (1980)
•
Jalgrataste  talveuni  (1987)
•
Kaks päikest (2005)
•
Põhjatuul ja lõunatuul (2006)
8
Luulekogu
„Vaikus saab värvideks“
„Vaikus saab värvideks on Jaan Kaplinski 2005. a. valminud luulekogu. Kaplinski luulekogus
on valdavaks teemaks loodus ja sellega  seonduv . Siin mõned näited:
Loodusteemalisi-  ***
    Õõtsub mandri ja mere vahel
     ranna pikk ja ahtake ahel
     ulatub ümber maade ringi
     kõidab me teid ja seob me hingi ...
     ***
      Tuult  on aknal ja õues
     tuult on peas ja põues
     tuul on täna nii suur
     tuult on elus ja luules
     puud need seisavad tuules
     maast aga hoiab juur ...
Luuletusi võib leida ka Kaplinski sünnilinnas asuvast Tartu ülikoolist:
     ***
     Tartu liin maki ole
     nännu kikast Jaani kerkoo tornin
     ja luiki tiigi pääl enne viil
     kui pommi satteva ja prohvessor Lippmaa
     lennas tuhandes tükkis
     maki ole ollu lats su haavu  ja rusude sehen
     maki ole lahknu su vannu sainu ...
9
Ning armastusteemalisi:
     ***
     Võta mu käsi
     raske
     ja  palav
     kõigi nende
     ütlemata sõnade pärast ...
Jaan   Kaplinski    luulekeel    on   tihti   keeruline,   luuletused   on   pikad   ja   sügavmõttelised,   ning
mõeldud   pigem   täiskasvanutele.   Kirjanik   on   kirjutanud   20.   saj.   teises   pooles,   ning   mingil
määral  kajastub seda ka tema loomingus.
Kaplinski teostes leiab rohkelt :
•
Epiteete - „jää puhas uneta uni“, „ tumm  kollane päikeselaik“, „sellesama suure halli 
käsikivi“
•
Metafoore- „laulev liiv“, „ soolane  valgus“,  „mägede turjad“
•
Isikustamist- „pervelt aknasse vaatavad  pajud “, „tumm verstapostide rivi“, „värvid 
kasvamas“, „hernetera tants“
•
Võrdlusi- “valgus sind tabab kui  piik “, „visam kui unustus“
Olles  lugenud   seda  luulekogu   on  võimalik  paremini   aru  saada  autori  mõtetest   ja  luuletuse
sisust. Natuke rohkem süvenemist ja juba „eladki“  luuletuses . Minu lemmik luuletuseks  antud
luulekogus   sai  „Õõtsub   mandri   ja   mere   vahel“  (1967)    eelkõige   just   sellepärast,   et   on
kirjutatud loodusest ja luuletus on mereteemaline .
     ***  
     Õõtsub mandri ja mere vahel
      ranna pikk ja ahtake ahel
      ulatub ümber maade ringi
      kõidab me teid ja seob me hingi ...
10
Kasutatud kirjandus
•
Jaan Kaplinski „Vaikus saab värvideks“
•
Wikipeedia -  http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kaplinsk i
•
Pilt-   http://n2dalaautor.files.wordpress.com/2013/04/kaplinski.jpg
     
11

Document Outline

• Sissejuhatus
  • Jaan Kaplinski
  • Elukäik
    • Looming
      • Luule
        • Proosa
          • Teosed
            • Luulekogumikud
              • Proosa ja lasteraamatud
                • Luulekogu