Puidu kahjurid (0)

Kutsekool - Materjaliteadus - Materjaliõpetus

1 Hindamata

Pärnumaa kutsehariduskeskus
Referaat
Puidu kahjurid
Juhendaja :Margus Kasekamp
Koostaja :Veronika Noppel
2012
SISUKORD....................................................................................................2
SISSEJUHATUS..........................................................................................3
1.PUTUKKAHJUSTUSED.......................................................................4
1.1Majasikk....................................................................................................5
1.2Sinisikk & Sinkalsed..............................................................................6
1.3Toonesepp ehk puidukoi.....................................................................7
1.4Raudsepp.................................................................................................8
2.PUTUKKAHJUSTUSTE TÕRJUMINE..............................................9
KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................10
Sissjuhatus :
Puidukahjurid võivad rünnata kallist antiikpuitu ja isegi ehitiste struktuuriosi. Puidukahjuritel on õnnestunud arendada välja hämmastav hulk eluvorme , nad võivad elada mugavalt ka täiesti kuivas puidus.
1.Puidkahjustused:
1.1. Majasikk .
Elab 3-6 a ja elutseb maltspuidus. Käigud ovaalsed läbimõõduga 4-7 mm. Aktiivne tegutsemisperiood suvel ja puidus niiskusega 15% alates. Ka on raske avastada kas veel elutseb või on vanade käikudega tegemist, sest majasikk väljub kevadel puidust, ülejäänud aja on puidu sisemuses. Kui avadest pudenev puidu tolm on hele, siis tegemist värskete lennuavadega, kui kolletunud siis juba vanad käigud.
Välimus:Täiskasvanud putukas on 8-25 mm pikkune .Värvuselt must või pruun ning kaetud hallikate karvadega keha ülaosas ja kattetiibadel. Tooraksil on kaks silmi meenutavat läikivat musta täppiLihav vastne on hallikasvalge ning võivad kasvada väljaarenenuna kuni 35 mm pikkuseks.
Elutsükkel:Emane muneb munad suvest varasügiseni puidupragudesse. Munad on kollakast hallikasvalge värvuseni, elliptilised ja teravikuliste otstega ning kooruvad 2-3 nädala pärast.Kõige enam kahju teeb vastne, rajades puidus tunneleid 3-11 aasta jooksul.Vastne nukkuvad puidupinna lähedal ning täiskasvanud putukas ilmub välja umbes 3 nädala möödudes pärast nukkumist.
Harjumused:Asustab töödeldud või osaliselt töödeldud pehmepuidust esemeid. Kahjustab tavaliselt maltspuitu, kuid võib mõjutada ka lülipuituAsustamine toimub isoleeritud olukorras, pakitud puidu transpordil.
1.2.Sinisikk & Sinklased.
Sinisikk elutseb sageli küttepuudes ja koorega ehituspuidus vanusega kuni 3 aastat langetamisest. Tema lennuavad on ovaalsed, suuruseks 3–4x5–10 mm. Vastsete käigud on põhiliselt koorealuses maltspuiduosas. Mardikas on 8–15 mm pikk, sinakat värvi, vastsed kuni 26 mm pikad ja nende toitumisel tekib graanuleid meenutav mitmevärviline puru. Ohtlik pigem puiduladudes (nii kütte- kui ehituspuidu), kuid ka hoonetes.Siklased (Cerambycidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist.Siklased torkavad silma eredate värvidega (kuid on ka tumedavärvilisi liike) ning pikkade tundlatega, mis on sageli kehast tunduvalt pikemad. Võrreldes jooksiklastega on siklased kohmakamad, kuna nende jalad on suuremad. Valmikud toituvad õietolmust, puumahlast või ei toitu üldse. Siklaste vastsed on sageli seotud seentega . Seeneniidistik tungib puidu sisemusse ning lagundab seda. Siklaste vastseid nimetatakse tõukudeks. Nad on valkja või kollaka kehaga , lapikud või silindrilised, hästi arenenud eesrindmikuga, millesse pea on osaliselt sissetõmmatud. Vastsete jalad on nõrgalt arenenud - nad roomavad kesk- ja tagarindmiku mõhnade abil. Nende vastsed arenevad surnud või elavate puude puidus ja koore all. Mõnede siklasevastsete seedemahlas leidub fermenti tsellulaasi, millega nad suudavad muuta puidu ühe püsivaima koostisosa tselluloosi suhkruteks. Loomariigis on tsellulaasi esinemine väga haruldane . Energiavaese toidu tõttu on paljude siklaste areng aeglane. On teada juhtumeid, kus nende vastsed arenesid kuivas puidus kuni 45 aastat.Talvituvad enamasti tõugud. Vastsete arenemine vältab sageli mitu aastat.Eestis on puitu kahjustavaid siklasi leiud umbes 103 liiki. Neist suurima kehapikkusega (kuni 4,5 sentimeetrit) on üliharuldane nahksikk. Vanu puitehitisi, eriti mereäärsetel aladel, kahjustab majasikk. Õiesikkude valmikud on niidutaimede õitel tavalised . Metsakahjurid on haavasikk , kuusesikk jt. Väga pikkade tundlatega on harilik käätsusikk. Kui mõni suurem siklane ettevaatlikult näppudevahele võtta, siis hakkab ta kohe rindmiku tagatiibade vastu hõõruma ja tekitab omapärast kääksuvat häält. Seetõttu ongi ta nimeks saanud käätsusikk.
1.3. Toonesepp ehk puidukoi.
Kõige levinumad putukatest puidukahjurid on meil toonesepad. Eestist on tooneseplasi leitud 28 liiki, levinuimad on mööbli-, suur-, põhja-, kodu-, kirju- ja hääletu toonesepp. Toonesepad on tumepruuni, musta või punakat värvi väikesed (pikkus 4–8 mm) silindrilise kehaga mardikad . Puidust nad ei toitu, nende ülesanne on tagada liigi paljunemine ja levik. Emased mardikad munevad lõhedesse, pragudesse või puidu karestatud pinnale keskmiselt 20–30 piimvalget ovaalse kujuga muna. Palja silmaga 0,5–0,7 mm pikkusi mune hästi ei märka. Nendest väljunud imetillukesed (alla 1 mm) vastsed närivad ennast puitu ning ei välju sealt enam enne nukkumist. Täiskasvanud vastne on 5–10 mm pikk, valge, C- kujulise usja keha ja kolme paari lühikeste rindmikujalgadega. Nukkumiseks õõnestab ta puidu pinna lähedale (mitte sügavamale kui 1 mm) laiema kambri ning valmistab puidujahust kookoni. Nukkumine kestab 2–3 nädalat. Nukust väljunud mardikas närib puitu ümmarguse väljalennuava, mille läbimõõt on 1,0–5,0 mm. Mardikaid on raske märgata, kuna nad on aktiivsed ainult õhtusel ajal. Tooneseplaste kahjustusi ongi üpris raske avastada sest vastsed elavad puidus ning nende areng kestab tavaliselt 2–4, mõnikord kuni 6 aastat. kahjustusi näeme alles pärast seda, kui mardikad on puidust lahkunud. tooneseplastele on kõige meelepärasemad sellised elutingimused, kus temperatuur püsib 22–23 °c juures, suhteline õhuniiskus on 70–90% ja puidu niiskusesisaldus 18–20%. Kui suhteline õhuniiskus langeb alla 50%, kaotavad putukad eluvõime. Vastsed on keskkonnatingimuste suhtes vastupidavamad. Valdava osa elust veedavad mardikad kuiva puidu käikudes, kus tavaliselt arenevad ka nende vastsed. Mitmed liigid tekitavad rütmilisele tiksumisele sarnanevaid helisid , koputades peaga vastu käigu seina. Need helid aitavad isastel ja emastel üksteist puidus üles leida. Õhtuvaikuses kostva tiksuva heli järgi kutsutaksegi neid tooneseppadeks – vanarahvas arvas , et see heli ennustab kellegi surma majas . Hoonetes elutsevad toonesepad varjatud niisketes paikades, mis on otsese päikese eest kaitstud ega külmu talvel läbi. Üsna tavalised asukad on nad vahelagedes, keldrites põrandaliistudes, toanurkades ja aknalaudade all. Välisseintes ei elutse nad aga kunagi. Vastsed toituvad nii okas- (mänd ,kuusk) kui ka lehtpuude (pärn, vaher, kask , tamm, jalakas , sarapuu, hobukastan ,) puidust. Kui muud tingimused on sarnased, eelistavad toonesepad lehtpuitu. Nad võivad kahjustada ka kartongi, paberit ja vineeri . Mööbli-toonesepa kahjustustele peab väga hästi vastu kõrgel temperatuuril (üle 100 ?C) kuivatatud puit, seda isegi siis, kui mööblit hoida hiljem niisketes tingimustes.
1.4.Raudsepp.
Raudsepa lennuavade suurus on u 3–4 mm, avad ümarad. Vastsete käigud on 3 mm suurused ning tihti järgivad aastarõngaste suunda (toitub põhiliselt aastarõnga kevadpuidu piirkonnas), see annab kahjustustele korrapärase kuju. Täiskasvanud mardikas on 6–9 mm pikk, vastne kuni 9 mm pikk. Kahjustab puitu kogu ristlõike ulatuses, kuid lülipuidus liikumiseks vajab kõrget niiskusesisaldust või siis seentest kahjustatud puitu. Puuliikidest eelistab lehtpuid, eriti tamme, kuid võib levida ka okaspuus. Raudsepamardika üks eriti erilisi omadusi on võime väga pikka aega püsida liikumatuna. Tihti arvatakse, et mardikas on surnud, kuid tegelikult pole.
2.PUTUKKAHJUSTUSTE TÕRJUMINE.
Putukad ei suuda üldiselt rikkuda viimistletud puitu (värvitud, lakitud , vahatatud, immutatud jms). Seega saab materjali kahjurputukate eest kaitsta katmise ja immutamisega kas laki, õlivärvi, tärpentiniga segatud vaha, formaldehüüdvaikude või siis spetsiaalsete antiseptikutega. Puidu pinna töötlemine ei hävita küll jubaolemasolevaid vastseid puidus, kuid kaitseb uue nakkuse eest. Kahjustatud ehituspuitu on tarvis töödeldaputukaid hävitavate kemikaalide ehk insektitsiididega. Väiksemaid esemeid on võimalik töödelda ka mittekeemiliselt – kas külmutamise või kuumutamisega. Külmutades hoidke puitu –20? juures vähemalt 72 tunni kestel. Kui puitosad on suuremad (paksemad kui 5 cm), tuleb külmutamisaega pikendada. Kuumutamisest on abi, kui seda saab teha temperatuuril 50–60 ?C vähemalt 6 tunni kestel. Ent kuumutamine võib kahjustada eseme viimistlust, puit kuivab siis liigselt ja võib praguneda. Tugevasti kahjustatud puitosad tuleks välja vahetada. Uusi asenduseks pandud puitdetaile töödelge tingimata insektitsiididega või katke need viimistluskihiga.Aegade jooksul on kasutatud väga erinevaid tõrjemeetodeid. Alustades tärpentiini ja petrooliumi süstimisest käikudesse, kahjustunud esemete õue tõstmist talvel(kardavad külma). Ka on saunalavadel esemeid kuumutatud 80C . Kõige eriskummalisemaks soovituseks on aga saaremaa muinsuskaitseinspektori soovitus-kasutada selleks ämblikke. Tegemist oli Ruhnu kirikuga kus putukad võimust võtnud ja olukord kriitiline. Ruhnu vallavalitsus lubas inspektori palve edasi koolipoistele suunata, kes siis peaksid ämblikke korjama ja need kirikusse lahti laskma. Kui nüüd tõsisemalt edasi minna siis vast keemiline tõrje on kõige kindlam , kuigi jah, kunagi ei saa päris kindel olla ja tuleb teha pidevat kontrolli ja korduvat töötlemist. Viimistlemata puitesemetega on veidi lihtsam ja neid on üsna edukalt õnnestunud töödelda Boracol 20Rh . Antud toote eelis on, et ta toimib ühtlasi ka seenkahjustusele(ka majavammile) ja teiseks, tootes olev toimeaine ei lagune ajajooksul vaid jääb puitu kogu kasutusea jooksul. Ka võib kasutada Aidoli sarja kuuluvaid tooteid näiteks Aidolit M flüssing või Aidol Antiinsekt. Need, kaasaegsemad vahendid ei ole enam nii ohtlikud inimesele ja nad on müügil jaevõrgus. Kuid on ka ainult spetsialistidele või tööstusele mõeldud vahendid mida kasutatakse kas vaakum tingimustes või siis hermeetiliselt suletud keskkonnas. Näiteks fosfiini tabletid – need tuleb panna koos kahjustunud puiduga hermeetiliselt suletud ruumi, või nõusse. Meie oleme väiksemate esemete puhul sulgenud nad kilesse.
KASUTATUD KIRJANDUS.
Internet .
Eneke .
Ene.
Maalehe metsalehest.

.RTF Laadi alla originaalfail 9 lk · .rtf · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

YoloKiisuke Õppematerjali autor

vastsed toonesepa elutse puidust käigu vastne majasikk toonesepad Puidu kahjurid

Sarnased õppematerjalid

doc

Puitkahjurid ja nende looduslikud tõrjevahendid

....................... ......8 3.SEENKAHJUSTUSTE TÕRJUMINE..................................................................9 4.PUTUKKAHJUSTUSTE TÕRJUMINE...............................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................11 GALERII...................................................................................................... .......12 Sissejuhatus Lisaks puidu keemilisele kahjustusele (keskkonna mõjud ), toimub ka puidu bioloogiline lagunemine. Puidu bioloogilist lagunemist põhjustavad mikroorganismid nagu bakterid ja seened ning putkad. Seened: Mädanikuseente kahjustused tekivad kahes etapis: Esimeses etapis tükelduvad seeneniitidest eralduvad happelised fermendid tselluloosi makromolekule, mille tulemusena tekib madalmolekulaarne glükoos. Teises etapis oksüdeeruvad vees lahustunud glükoosi molekulid õhuhapnikus ning

Ehitusviimistlus

docx

Puitmaterjalide bioloogilised ja putukkahjustused

....................................................................4 6 Kärsaklased............................................................................................................5 Kasutatud materjal:........................................................................................................6 2 1. Seenkahjustused Seened on põhilised puidu lagundajad, nende elutegevus muudab puidu struktuuri. Seda struktuurimuutust kutsutakse mädanikuks, rahvakeeles ka kõdunemiseks. Ilma seenteta mädanikku ei teki! Vastavalt struktuurimuutustele võib mädanikud liigitada pruunmädanik, valgemädanik ja pehmemädanik. 2 Pruunmädanik ja majavamm Pruunmädanikku tekitavaid seeni leiab hoonetes kõige enam. See tekib puidu rakuseintes leiduva tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamise tulemusena kandseente eritatavate

Ehitus

docx

Puidumardikad

Täiskasvanud mardikas on keskmiselt 7-20 millimeetrit pikk ning elab 12 kuud. Majasikk muneb kuni 600 muna, kellest 4-10 kuu jooksul kooruvad vastsed. Vastse areng kestab puidus 2-12 aastat. Majasiku vastsed arenevad kõige kiiremini seentega kahjustatud puidus. Neile meeldib peamiselt süüa maltspuitu ning vahel ka lülipuidu pindmist kihti. Tavaliselt närivad vastsed käike pikki puidukiude. Mardikate väljalennuperioodiks on juunist augustini, kuid puidu läheduses võid isendeid näha oktoobrikuuni.[ CITATION Pil131 l 1061 ][CITATION Kon12 l 1061 ] 4 1.2 Mööbli-toonesepp Joonis 2. Mööbli-toonesepp (Foto: Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, kuupäev puudub) Mööbli-toonesepp Anobium punctatum ning rahvakeeli tuntud ka kui puukoi on Euroopas ja Läänemere piirkonnas üks levinumaid puitu kahjustavaid mardikaid. Mööbli-toonesepad

Ehituskeemia

doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Eesti loomastik. Selgrootud Koostanud Mati Martin Sissejuhatus Selgrootute hulka kuulub enamik loomaliikidest. Nende mõõtmed ja välimus varieerub suurtes piirides, mis võimaldab neil asustada väga mitmesuguseid elupaiku. Selgrootud on võimelised elama väga ekstreemsetes tingimustes. Eesti tingimustes võivad mõned liigid tegutseda sulade ajal isegi lumel, seega väga madalatel temperatuuridel, vaatamata sellele, et nad kõik on kõigusoojased. See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga konspektiivne, sest aine maht ei võimalda detailidesse süvemenist ning annab esimese ülevaate peamiselt erinevatest selgrootute rühmadest. Huvi korral on võimalik lisakirjanduse abil ka detailidesse süveneda. Jääaeg ja selle mõju Eesti pinnavormidele. Eesti ala ei ole pidevalt olnud selline nagu me praegu seda n?

Loodus

doc

Puisniitude loomastik

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks

Pärandkooslused

doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid

Eesti metsad

doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

kooruvatel vastsetel oleks toidulaud kohe kaetud. Vana-Egiptuses peeti seda putukat pühaks loomaks. * Mis tähtsus on ökosüsteemis sõnnikutoidulistel mardikatel? Teadlastelt Paljud sellised putukad ja nende vastsed, kes toituvad kultuurtaimedest, toovad inimesele suurt kahju. Kahjurputukatele on põld suurepärane toitumispaik ja seepärast hakkavad nad seal massiliselt paljunema. Nad vähendavad saagikust ja rikuvad saagi kvaliteeti. Igal aastal hävitavad kahjurid ligi 25 % maailma toidutaimedest. Putukaid tõrjutakse mürkidega ja muul viisil. Tänapäeval on teadlased loonud mitmesuguseid taimesorte, mida putukad ei sööja seetõttu pole nende taimede põllul enam putukamürke vaja kasutada. Näiteks on viidud kartulitaimedesse mullabakterite geene (pärilikkusainet), mistõttu hakkavad taimed tootma aineid, mis on kartulimardikale mürgised. Selline mürk on ohtlik vaid kindlale putukaliigile ega kahjusta teisi loomi või inimest

Bioloogia

Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj

Ehitiste renoveerimine

Rohkem sarnaseid