Jaan Kaplinski (0)

Jaan Kaplinski
Referaat
SISUKORD
SISSEJUHATUS........................................................................................................................1
1.ELULUGU...............................................................................................................................2
1.1 Lapsepõlv ja noorus..............................................................................................................2
1.2 Elu teine pool........................................................................................................................3
1.3 Jaan Kaplisnski tsitaadid.......................................................................................................3
2. LOOMING..............................................................................................................................4
2.1. Ülevaade loomingust............................................................................................................4
2.2 Luule....................................................................................................................................4
SISSEJUHATUS
Oma referaadis räägin ma pealmiselt Jaan Kaplinski elust nooremas ja vanemas eas ning tema loomingust. Jaan on olnud üks säravamaid tähti eesti luules. Tal on väga põnev suguvõsa, perekond ning ka seiklused tema elu on huvitavad.
1
1. ELULUGU
1.1 Lapsepõlv ja noorus
Jaan Kaplinski sündis 22.jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Isa, Jerzy Kaplinski oli poola rahvusest õppejõud ning ema Nora Raudsepp-Kaplinski oli eesti tantsjatar. Jaani vanemad olid mõlemad segaverelised ning seetõttu ta perekonnas päris-eestlased puuduvad, mis võib seletada tema käitumises esinevaid ebaeestilikke jooni. 23.juunil 1941 Kaplinski isa arreteeriti, et vältida võimalikku vaenulikku tegevust. Tema jäljed kaovad 1941. aastal Kirovi oblasti laagrites, kust oleks ta pidanud vabanema, kui Poola kodanik, kuid millegi pärast ei vabastatud ning ta suri mõndade andmete järgi aastal 1943 laagris , teiste järgi 1945 vabastatuna teel Poolasse. Jaani lapsepõlv mööduski ilma isata . Tema esimesed lapsepõlvemäelstused on seotud kõige enam vanaisa kodu Kallastega. Seal koliti aga kesklinna, kust on mõned mäletuskillud: käigud botaanikaaeda, onu Leo sõjaväe mundris, kukk Jaani kiriku otsas, mis paistis aknast. Aastal 1944 on tal aga hulk sõjaväe mäestusi, kuidas teda tassiti pesukorviga keldrisse varju või veedeti pikki tunde varjendites. Varjendites talle aga meeldis olla, kuna täiskavasnutel polnud seal midagi teha ning siis hakati rääkima erinevaid huvitavaid lugusi ning tegeleti palju lastega. Lapsena oli ta väga laituse ja häbistamise vastu ning seepärast püüdis ta olla hea laps, mis oli aga väga raske. Teda ei karistatud kunagi julmalt, kuid palju ei kiidetud ka. Kõige enam tegi Jaanile aga haiget see, kui võõraste ees räägiti temast kui mühakamist. Ta julgeb arvata, et oma tunde, teen alati midagi valesti või olen ebaõnnetunud laps, kes teeb palju pahandust sai ta perekonnast.
Kooli läks Kaplinski kuue aastasena, põhjuseks oli see, et tal ei olnud kodus midagi teha. Ta oli kodus peaaegu kõik raamatud läbi lugenud ning seetõttu pidi igavlema või teistel järgi käima. Kuni teismeeani oli tema arvates kool halb koht, kuhu ei tahtnud kunagi minna. Talle meeldis rohkem lugeda raamatuid ja unistada . Aastal 1958 lõpetas ta Tartu 1.Keskkooli ja peale seda läks õppima 1958-1964 Tartu Ülikooli prantsuse filoloogiat.
2
1.2 Elu teine pool
Tööle läks Jaan aastal 1964, kui töötas siis vanemlaborandina Tartu ülikooli arvestuskeskuses ja sotsioloogialaboris. Aastal 1968-1970 oli ta eesti kelle kateedri aspirant ning hiljem Tallinna Botaanikaaias nooremteadur ja pärast vaneminsener. Seal tuli tal tegeleda palju inimeste ja loodusega seotud küsimustega. Selle aja sees ehk aastal 1969 abiellus Jaan Tiia Toometiga, kes on samuti eesti kirjanik. Sellest abielust on tal ka kolm poega ja üks tütar. Tartusse pöördus ta tagasi aastal 1980, kus Tartu Ülikoolis juhendas noori tõlkehuvilisi. Kaplinski on ka Eesti Kirjanike Liidu liige. Jaan on seotud hiljem ka kuulsa 40 kirja koostamisega, kus ta sõnastas kirja esimese versiooni.
Nüüd on ta peamiselt elanud oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal.
1.3 Jaan Kaplinski tsitaadid
Tõestuse puudumine ei ole puudumise tõestus - (“Teispool sinist taevast”, 2009)
Süda oli raske, ma kirjutasin ja kirjutan kõige rohkem selleks, et hakkaks kergem, et saaksin jälle elada, magada, süüa - (“Jää...”, 2009)
Kõige raskem on inimesel kanda kaht asja – musta südametunnistust ja nime, see tähendab nimega kaasas käivat – kuulsust , laimu, tähelepanu, imetlust, vihkamist, kadedust - (“Jää...”, 2009)
Pikksilm teeb meid hardaks ja tõsiseks, mikroskoop paneb muigama - (“Jää...”, 2009)
Ilmsi sa kohtad neid, kes tulevad sulle külla, unes lähed ise teistele külla - (“Silm. Hektor ”, 2000)
Ehk on lihtsalt nii, et ma võtan teisi inimesi tõsiselt, kuulan neid tõemeeli. Mida, nagu elus järjest rohkem kogesin, eriti tihti ei juhtugi: enamasti me ei kuula teisi, vaid ainult ennast. Kui sedagi - (“Silm. Hektor”, 2000)
3
2. LOOMING
2.1 Ülevaade loomingust
Jaan Kaplinski on rahvusvaheliselt tunnustatuim ning enim võõrkeeltesse tõlgitud elusolev kirjanik Eestis. Jaanil on välja tulnud rohkem kui 40 raamatut, nende hulgas nii romaane, eluloolist proosat , luuletusi, esseistikat, näidendeid, kui lasteraamatuid. Kirjaniku teoseid on tõlgitud paljudesse erinevatesse keeltesse.
Kuulsaks sai Kaplinski luuletajana. Tema esimene luulekogu „Jäljed allikal” ilmus 1965. aastal noorte autorite kassetis. Juba selles raamatus võib ära tunda autorile omase hoiaku. Loomingu suurteks mõjutajateks on olnud idamaine filosoofia, antiikkultuur , religioon ja mütoloogia. Nüüdseks on kirjaniku metafoorirohke ja vormiliste piirideta luule muutunud voolavast minimalistlikumaks.
2.2 Luule
Kaplinski üks parimaid luulekogusi oli aastal 1967 ilmunud „Tolmust ja värvidest“.Luulekogus paistab silma tema loodustaju, kuid suhe ajalooga on tal pigem tõrjuv. Jaani kirjutus stiil on seal elliptiline ja metafoorirohke. Luules on tal vaheldumisi paigutatud vabavärss ja lõppriimilised tekstid, kus väljendus on järsk.
Aastal 1976 ilmunud luulekogu „Ma vaatasin päikese aknasse , on põhijoontes samasugune eelmisega. Seal on ka palju kasutatud varasemaid tekste , kõige venemad neist pärinevad aastast 1958.
Seitsmekümnendate aastate alguses muutus miskipärast ta väljenduslaad napiks. Eriti sõnade vaene on aastal 1970 avaldunud „Seesama meri meis kõigis“. Sellest luulest võib aru saada, et ta on loobunud värsi mõisteist ning tekst põhineb pealmiselt ühesõnalistest ribadest Sõnatus on seal väga metafoorne ja mõistukõlaline. Aastal 1982 ilmunud „Raske on kergeks saada“ on samuti väga minimaalne, kuid metafoorsust on seal vähem.
„Tükk elatud elu“ ja „Õhtu toob kõik tagasi“ on jällegi samalaadsed luulekogud . Kirjeldus on lihtne, kuid sellesse on põimitud paradoksaalsed mõttekäigud ja müstlised äratundmised.
4
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kaplinsk i
http://jaan.kaplinski.com/life/elukaik.html
http://jaankaplinski.webs.com/elulugu.ht m
5