Jaan Kaplinski (0)

Jaan Kaplinski

1. Kirjaniku elulugu

Jaan Kaplinski on eesti kirjanik ja tõlkija. Kaplinski sündis 22.jaanuaril 1941 aastal Tartus. J.Kaplinski on mitme rahvuse, keele geenide kandja – isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu. Tema isa oli Jerzy Kplinski(1901-1944) ja ema Nora Raudsepp(1906-1982). Tema isa Jerzy töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris Eesti-Poola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Tema ema Nora aga õppis tantsu ja täiendas ennast 1920ndatel ja 1930ndatel aastatel sel alal Saksamaal ja Pariisis. J.Kaplinski vanemad abiellusid 1938. Aasta märtsis. Jaan Kaplinski isa Jerzy suri mõnede andmete järgi Kirovi oblasti laagris 1943 või 1944, teiste andmete järgi aga teel Poolasse 1944 või 1945. Nii pidi kasvana Jaan üles ilma isata.
1958 lõpetas Kaplinski Tartu 1. Keskkooli. Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli, kus ta õppis kuni 1964 aastani prantsuse filoloogiat. Seejärel töötas ta paljudel aladel, hiljem sai vabakutseliseks. Kaplinski on 1960. Aastataest peale olnud Eesti kultuuris oluline kõigepealt mõtlejana, luuletaja ja esseistina, kes käsitleb globaalseid, looduse ja inimkonna tulevikuga seotud probleem. Tema läbilöögikoguks sai tolleaegse nooruse kultuseraamat „Tolmust ja värvidest”, mille eest anti talle 1968 Juhan Liiva preemia. Selle sisuks oli sugestiivne ja loitsuline värss, mis kuulutas inimese ja looduse üksolemist. Samal aastal astus ta ka Eesti Kirjanike Liidu liikmeks.
1969. aastal abiellus Jaan Kaplinski kirjaniku Tiia Toometiga, kes on samuti olnud 1994-2007 Tartu Mänguasjamuuseumi direktor . 1970. Aastatel elas Kaplinski Tallinnas ja töötas botaanikaaias, hiljem kolis ta Tartusse tagasi ja on elanud vaheldumisi linnas ning suvekodus Võrumaal. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega , nimelt sõnastas ta kirja esimese versiooni. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna ja kuulus Eesti Kongressi ning aastail 1992–1993 Eesti Vabariigi Riigikokku. Kuid ta loobus poliitikast ja on tegutsenud vabakutselise kirjanikuna. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal.

2. Looming

Kaplinski esimene luulekogu „Jäljed allikal” ilmus 1965.
Aastal 1967 avaldatud luulekogu „Tolmust ja värvidest” on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi („Vercingetorix ütles”, „Me peame ju väga tasa käima”, „Üks kuningas oli kord maata”).
Aastal 1985 ilmus Kaplinski luulekogu „Õhtu toob tagasi kõik”, mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku.
Raamatus „Öölinnud. Öömõtted” (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, „Sõnad sõnatusse” (2005) sisaldab venekeelseid luuletusi.
1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat: „Jää ja kanarbik ” , „Kust tuli öö” (1990), „Jää ja Titanic ” (1995).

3. Luulekogu üldiseloomustus

„Tolmust ja värvidest“ on Jaan Kaplinski teine luulekogu, mis ilmus Tallinnas 1967 aastal. Teose pealkiri moodustub esimese luuletuse esimestest sõnadest. See luulekogu sisaldab 42 luuletust. Luulekogus on kasutatud modernlistlikku luulekeelt.
Mõnede kõige tuntumate luuletuste tõlgendusi on Kaplinski hiljem omalt poolt kommenteerinud. Luuletus „Vercingetorix ütles"  on mõistetud ühekülgselt kui protestiluuletust Nõukogude okupatsiooni vastu, kuid tegelikult on see nende eestlaste vastu, kes võtavad omaks vallutajate kultuuri ja väärtused. Samuti on kirjutatud luuletus „Me peame ju väga tasa käima“ päris indiaanlastest, mitte aga eestlaste viletsast elust Vene valitsuse all.

4. Kolm luuletust

4.1 SIIS NEELA VERIST SÜLGE

ja ummiklainetel kiigu
oled seotud vete külge
mis kunagi siit ei liigu
näed väsimas elavaid värve
ja hingad ja kuulad kuni
tuleb jäätama sind ja järve
jää puhas uneta uni

4.2 VESKIS VESKIKIVIDE VAHEL

kodu on kolmel pesa on kahel
vesi voolab ja veeretab vahtu
mure see jääb ja hirm ei lahtu
kergitab kotte ja sorib vilja
varsti on õhtu varsti on hilja
pervelt aknasse vaatavad pajud
kivid keerlevad sina vajud
kolust sisse teistele järgi
kõik kaob ära ja mürin jääb järgi

4.3 ÜKSAINUS MAA ON MAAILMAS

üks maa keset soolast vett
üks maa kahes uskmata silmas
maa mis polegi silmapett
üks maa on sündinud merest
silmapiiride vahele saar
see liiv on kivist ja murest
aga rõõmust on vikerkaar
kes mõõgale astus jala
peab meeles teid meri ja maa
las seni on sõna kui kala
kes lendab ja vette ei saa
las olla täna ja eile
las harguda homsed neist
üksainus tõde meile
las olla et polegi teist
maa meis ja maa maailmas
keset sügavat soolast vett
vikerkaar kahes uskmata silmas
seitsmevärvine silmapett

5. Kasutatud kirjandus

http://www.bahamapress.org
Jaan kaplinski kodukiri jaan.kaplinski.com
Uuem Eesti Kirjandus (gümnaasiumi kirjandusõpik)