Presentatsioon kirjandusrühmitusest "Siuru" ja liikmetest (0)

Siuru
Maria Nappa, Meelika Lukner,
Triin Kaarde, Jann-Hendrik
Hinrichs
Liikmed
· Friedebert Tuglas, Artur Adson, Peet Aren, Otto
Krusten, Marie Under, Johannes Semper, August
Gailit, Henrik Visnapuu
Asutamine
· Kirjanike koondumine suuremaks organisatsiooniks esialgu ei
õnnestunud
· 6 kirjanikku asutavad Siuru 1917.a juulis
· Tuglasest saab rühmituse juhtkuju
· Neid sidus uus-romantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine
· Siuru õhtud ­ kirjanduslikud ettekanded, loterii, ball
· Siuru õhtuid peetakse ka Tartus ja Viljandis, mis ärgitavad
huvi loomingu vastu, soodustavad teoste läbimüüki
· Publikule jääb mulje, et siurulased on boheemlaslikud ja hoolimatud
· "Meil on tähtis oma loova vaimu avaldamise võimalus, ja kõik muu
on kõrvalise tähtsusega...Meie ei nõua publiku tähelepanu nagu
miskit tänu, sest meie oleme loond kõigepealt iseenese jaoks, ilma
kellegi muu pääle mõtlemata. Loomise rõõm,-see olgu meie ainus
tõukejõud." ­ Tuglas
· 1919. a avaldas Gailit pamfleti "Sinises tualetis daam", milles pilas
siurulikku armastusluulet ja ründas isiklikult Tuglast, Underit ja
Adsonit. Seejärel lahkus koos Visnapuuga.
· Täienduseks võeti Alle ja Barbarus, mis rühmituse lagunemist ei
peatanud
Looming
· Jätkas Noor-Eesti uusromantilist suunda
· Taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjutust
· Enesekeskne ja subjektiivne
· Värvikas ja tulemusrikas
· Isiklikud tunded ja elamused
· Kontrastiks sõjaaegsele eluolule
· "Siuru on mureta linnuke, kes hüppab oksalt
oksale ja laulab, nagu ei oleks vahepeal midagi
sündinud, ei väljaspool kirjanikku, ei kirjanikus
eneses." (H. Raudsepp)
· Muutsid kirjanduse populaarseks
· Liikusid sümbolismi suunas
· Eelistatud olid lüürika ja novellid
· Tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle
uuele stiilitasandile
· Siurulaste eneseväljendus oli muretult
aval ja paiguti ühiskondlikke moraale
õrritav, vormilt mõnevõrra lõdvem
Marie Under
· 1883-1980
· 4-aastaselt õppis soravalt lugema
ja 14-aastaselt hakkas luuletusi
kirjutama
· Töötas Risti mõisas lastepreilina ja
paberkaupade poes kassapreilina
· Vabal ajal kirjutas saksakeelseid
luuletusi
· 1902. Aastal abiellus Carl Eduard
Friedrich Hackeriga
· 1924 lahutas Hackerist ja abiellus
Artur Adsoniga
· 1944 põgenes perega Rootsi
Looming:
· 2. Augustil 1904 avaldas Postimees tema
esimese luuletuse "Kuidas juhtus"
· 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid"
· Tähtsaimad kogud on "Hääl varjust", "Rõõm
ühest ilusast päevast", "Õnnevarjutus"
· 1981. a ilmus ta loomingut kokkuvõttev
valikkogu "Mu süda laulab"
· Luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse
· Eripära: loodusekujutuse eksootilise
väljendusega dekoratiivsus
August Gailit
· 1891-1960
· Töötas ajakirjanikuna,
sõjaväeametnikuna ja
sõjakirjanikuna
· Elas mõned aastad
Saksamaal,
Prantsusmaal ja Itaalias
· 1932-1934 "Vanemuise"
direktor
· 1944 põgenes Rootsi
Looming:
· Erootilise ainega proosa
· Kuulsaimad romaanid "Purpurne surm" ja
"Muinasmaa", kuulsaimad novellikogud "Saatana
karussell" ja "Rändavad rüütlid"
"Kõigist tundmusist koledaim on see, kui sa usu oma
rahvusesse ja isamaasse kaotad." - "Ristisõitjad"
Johannes Semper
· 1892-1970
· Luuletaja, prosaist, esseist, kriitik,
tõlkija
· Sündis Viljandis, õpetaja peres
· Õpingud Peterburis, Riias
· Peale I maailmasõja algust mobiliseeriti
ja asus õppima Moskvasse
· Berliini ülikool ning peale seda elas
aasta Pariisis
· 1928 lõpetas Tartu Ülikooli mag. philos.
kraadiga
· Johannes Semperi nime on kandnud
Tartu8. keskkool
· Eesti sotsiaaldemokraatliku partei üks asutajatest
· "Loomingu" toimetaja 1930-1940
· Debüteeris eesti kirjanudse ülevaatega Läti ajakirjas
"Kahwi"
· Osales aktiivselt ka Tarapita tegevuses
· 1940 astus Eesti Kommunistliku Parteisse
· 1950 langes Eesti Keskkommitee otsusega koos teiste
tuntud haritlastega "kodanliku natsionalistina" põlu alla
· Kirjutas sõnad Eesti NSV hümnile
Looming:
· 1962 aastal alustati Semperi kogutud teoste (12 köite)
väljaandmisega
· "Pierrot" (1919), "Jäljed liival" (1921), "Hiina kett" (1918),
"Armukadedus" (1933)
· Prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses
· Esseistina on ta suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust, teatrit,
muusikat, kujutavat kunsti jm. (nt. "Näokatted", "Meie kirjanduse
teed")
· "Kalevipoja rahvaluule-motiivide analüüs" (1924) on ainulaadne,
psühhoanalüüsil põhinev stiiliuurimus
· Tõlkesaavutused Dante Alighieri "Uus elu" (1924) ja Victor Hugo
"Jumalaema kirik Pariisis" (1924)
· Eripära: sümbolite ning rahvusvaheliselt tuntud ainete kasutamine
Artur Adson
· 1889-1977
· Kujunemisele
luuletajaks aitas
kaasa tutvus Marie
Underiga
· Murdeluuletaja
Looming:
· Luuletas, kirjutas mälestustekogusid, näidendeid
· Eripära: võrumurdeline keelepruuk
· "Aga kurvim päev meie Stokholmis elamise paarist
kuust oli siis, kui Teine maailmasõda lõppes, s.o 7. mail
1945, ja kui Stokholm sel puhul hullusti juubeldas.
Vaatasime seda hõiskamist ja tralli pealt
Regeringsgatani kõrgelt viaduktilt alla Kungsgatanile.
Noorsugu liikus mööda tänavat suurtes troppides ja
seistes veoautodel. Lehvitati Rootsi, Taani ja Norra
lippe. Ja kisas see noorus ning laskis end minna -- see
oli n e n d e panus lõppenud maailmasõja
kohustustesse ja koledustesse. [--] Meie vaatasime
seda karnevalitaolist lõbutsemist pealt sõnatult ja
vaikides, sest meie maale see päev rahu ei toonud.
Seal, kolmsada kilomeetrit ida pool, valitses surnuaia
rahu." - "Lahkumine"
Henrik Visnapuu
· 1890 ­ 1951
· Läbis algkooliõpetaja
kutseeksami ja töötas
vallakooli õpetajana
· Tartu Ülikoolis
tudeeris filosoofiat
· 1944 põgenes
Saksamaale ja 1949
suundus USAsse
Looming:
· Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses
alates 1908. Aastast
· Oli "Siuru" üks kesksemaid luuletajaid
· Osales kirjanduslikes koguteostes
"Moment Esimene", "Roheline Moment" ja
"Looming"
· Eripära: kõrgendatud musikaalsus
Friedebert Tuglas
· 1886 ­ 1971õ
· Aastani 1923 oli ta nimi
Friedebert Mihkelson
· Võttis osa 1905. aasta
revolutsioonist, ta
arreteeriti ja veetis 2 kuud
Toompea vanglas
· 1906-1917 elas
pagulasena Soomes ja
Pariisis
Looming:
· Avaldas kirjanduskriitikat
· Esseed ja marginaalid ilmusid kogumikus "Marginaalia"
· Loomingus ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus
· 1901-1914 ­ otsingud ja katsetused; põimuvad romantism ja
realism
· 1914-1925 ­ kõrgperiood; novellid ja uus-romantism
· 1925-1971 ­ psühholoogiline realism
· Suur kultuurilooline tähtsus on tema reisikirjadel,
mälestusraamatutel, artiklitel ja uurimustel
Tsitaate:
"Tõeline suurus koosneb kõige väiksemaistki
üksikasjust."
"Ise põleme küll ära, aga ilma meile osaks
langenud ajastu valuta oleks meie elu vahest
veelgi väiksem olnud."
"Sõna on õhk, ning ometi võib ta õigel hetkel
öelduna maailma pahupidi pöörata."
"Ilus ja hirmus on inime..."