Referaat Mesila rajamine (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
MESILA RAJAMINE
VL.0573 Mesindus (4 EAP)
Referaat
Juhendaja : Priit Pihlik
TARTU
2013
Sisukord
Sissejuhatus........................................................................................................................... 3
1. Mesila asukoha valimine................................................................................................... 4
2. Mesila paigutas.................................................................................................................. 4
3. Mesila ehitus...................................................................................................................... 5
4. Mesilasperede hankimine ................................................................................................... 5
Kokkuvõtte............................................................................................................................. 6
Viited...................................................................................................................................... 7
SISSEJUHATUS
Rahvamajandses on mesindusele omistatud suur tähtsus ja roll. Mesilased ei tooda mitte mett , vaha ja taruvaiku, vaid nad aitavad tunduvalt suurendada põllumajanduskultuuride seemne- ja viljasaake tolmeldamise läbi. Järjest enam on hakatud kasutama mesindussaadusi: toiduainetena, ravimina ja toormaterjalina mitmetes tööstusharudes.
Mesilaste pidamiseks on loonud inimesed mesitarud. Mesitarude kogumit aga nimetatakse mesilaks. Antud referaadi eesmärgiks olekski tutvustada, kuidas rajada endale mesila.
Foto 1. Mesitaru. Allikas: erakogu
1. MESILA ASUKOHA VALIMINE
Mesila tuleb rajad niisugusesse kohta, kus mesilaste lennuraadiuses (2 kilomeetril) on rikkalik ja mitmekesine meetaimestik, kus leidub varakevadel ja suvel õitsevaid meetaimi. Eriti olulise tähtsusega on, et mesila lähemas ümbruskonnas leiduks massiliselt varakevadel õitsevaid mee- ja suirataimi. Varakevadistest meetaimedest saadav saak mõjub väga soodsalt haudme arengule ja seega mesilasperede tugevaks kujunemisele. Mesila peab asuma eemal liiklusrohkest teest, loomalautadest, töökodadest ja suurematest veekogudest , sest üle vee tarru tagasi lennates hävib palju mesilasi, eriti tuuliste ilmadega. Mesilasperesid ei või paigutada viljapuuaeda ega selle lähedusse, välja arvatud perede paigutamine ajutiselt tolmeldamise eesmärgil, vastasel juhul on siis raskendatud viljapuude pritsimine haiguste ja kahjurite vastu( Kulbin jt., 1989).
Mesilaste korjemaa on piirkond, kust mesilased hangivad endale eluks vajaliku toidu, vee ja muud materjalid. Korjeala pikendamise ja mesilasperede produktiivsuse tõstmise seisukohalt on tähtis, et mesila ümbruse looduslik meetaimestik koosneks võimalikult üksteisele järgneva õitsemisajaga meetaimedest. Seepärast sobib mesila paigutada lehtpuumetsade, põdrakanepi ja vaarikatega kaetud raiesmike, heina- ja karjamaade, nõmmliivatee- ja kanarbikumassiivide ning põllul kasvatatavate meetaimede lähedusse. Sobivad on mesila läheduses ka ebaühtlase reljeefiga maakohad. Sellistes kohtades õitsevad sama liigi meetaimed eri aegadel , mille tõttu pikeneb meetaimede õitsemise aeg ka mõne päeva edasi(Kulbin jt., 1989).
Meeles tuleb pidada ka seda, et mesilad ei asuks üksteisele liiga lähedal. Nad peaksid asuma üksteisest vähemalt 3 kilomeetri kaugusel, et vältida korjemaa mesilastega üleküllastumist ning meesaagi langust. Mesilate üksteisele liiga lähedale paigutamisel võivad edasi kanduda ka mesilaste nakkushaigused, kui neid esineb. Mesila asukohaks tuleb valida tuulest varjatud lõuna- või edelapoolse kallakuga tasane maa-ala. Mesilat ei või paigutada nõgudesse ega madalatesse kohtadesse , kus tekib udu ja on külmem kui kõrgemates kohtades. Küngastel aga jahutab tuul pesasid rohkem ning takistab mesilasperede kevadist arengut(Kulbin jt., 1989).
2. MESILA PAIGUTUS
Mesila maja paigutatakse tavaliselt mesila platsi põhjapoolsele servale. Nii ei varja ta päikest ega ole takistuseks mesilastele nende lennuteel. Tarusid võib mesilas paigutada väga mitmesuguselt, olenevalt mesila platsi asukohast, suurusest ja kujundamisest. Enamasti paigutatakse tarud ridadena vahekaugusega 4-6 meetrit, tarude vaheline kaugus reas 3-4 meetrit. Tarude paigutamine ridadena raskendab mesilaste orienteerumist tagasilennul oma tarru. Seepärast soovitatav on tarusid paigutada ka rühmadena vahekaugusega 6-10 meetrit, 2-4 taru rühmas, 0,5-1 meetriliste vahedega. Mesilaste orienteerumise soodustamiseks võib tarude rühmad moodustada erineva suurusega ja tarude erineva asetusega. Rühmas tuleb ka tarude lennuavad paigutada eri suundadesse, et mesilased lennuteel üksteist ei segaks(Kulbin jt., 1989).
Tarud olgu korralikult värvitud kaitseks ilmastikutingimuste vastu. Värvimata taru eluiga on umbes 10-15 aastat, värvitud tarul 20-30 aastat. Kuid mesilastele eriti ei meeldi värvitud tarud, sest need ei hinga ja on umbsed. Erineva värviga värvitud tarud aitavad mesilastel paremini orienteeruda ning parema tulemuse annab, kui lisad erinevaid kujuneid peale. Kui mesinik soovib taru värvida, siis värvitakse taru valgeks, kollaseks või siniseks (Nõmmisto jt., 2003).
Foto 2. Mesilane nektarit kogumas.
Allikas: heavenawaits.wordpress.com
3. MESILA EHITUS
Igas mesilas peab olema köetav ja otstarbekas ruumijaotusega mesila maja. Mesila majas olgu üks ruum mee vurritamiseks, vahatoormassi töötlemiseks, raamide traatimiseks, kunstkärgede raamimiseks ja teisteks töödeks. Teine ruum varukärgede, inventari ja seadmete säilitamiseks ning kuur tagavaratarude, magasinikastide, mattide ja teiste asjade jaoks. Suuremas mesilas, kus toodetakse mesilasema toitepiima ja kasvatatakse mesilasemasid, olgu selleks mesila majas veel eraldi köetav ja valgusküllane väike ruum(Kulbin jt., 1989).
Mesila ehituse puhul tuleb endal selgeks teha, kas püstitada korpustalud või lamavtarud. Lamavtarude üheks suureks eeliseks on see, et nendega saab töötada ka ainult üks inimene, korpustalude puhul on korpuste tõstmiseks vajalik kahte inimest. Kuid siiski korpustalud on eelistatud rohkem, kuna nende mahu suurendamine pole piiratud. Samuti korpustarude puhul saab nende asukohta muuta, see tuleb eriti kasulikuks mee saagile, kuna saad viia taru sinna, kus oleks mesilastele saak suur. Lamavtarudega ei saa ümber kolida, ning need jäävad sinna, kuhu oled selle paigutanud(Nõmmisto jt., 2003).
4. MESILASPEREDE HANKIMINE
Peale uute mesilate asutamist on vaja muretseda ka mesilasperede arvu suurendamise pärast. Osta võib talvitunud mesilasperesid, sülemeid ja samal aastal moodustatud kunstperesid. Talvitunud peresid on kõige kasulikum osta kevadel pärast puhastuslendu aprillikuu lõpul või maikuu algul. Enne puhastuslendu ei ole soovitatav mesilasperesid transportida, sest mesilased ärrituvad ja võivad väljaheidetega määrida kärgi. Talvitunud peresid võib juba samal aastal paljundada ning mesilat suurendada. Ka sülemeid ja kunstperesid tuleb osta võimalikult varakult, hiljemalt juunis, siis suudavad nad veel samal suvel ehitada rohkem kärgi ja koguda talvesöödaks vajalikul hulgal mett. Hilisemad sülemid ja kunstpered jäävad talvitumiseks nõrgaks ning vajavad söödavarude täiendamist(Kulbin jt., 1989).
Mesilasperesid võib osta koos tarudega ja ilma. Viimasel juhul viib ostja oma tarud varem kohale ning uued pered moodustatakse kohe nendesse tarudesse või tõstetakse sinna enne pere äraviimist. Mesilasperede ostmisel tuleb eelnevalt kindlaks teha: perede tervislik seisund, perede tugevus, ema olemasolu, ema väärtus ja söödaarvude hulk(Kulbin jt., 1989).
KOKKUVÕTE
Mesila rajamine ei olegi nii lihtne kui algul tundub. Tuleb arvestada paljude faktoritega ning esimestel aastatel ei pruugigi kõik hästi minna, kuna pole vastavaid kogemusi.
Väga oluline on, et oleks olemas korrektne ning nõuetele vastav inventar , sest see väldib erinevate haiguste levikut ja mesilaspere jäämist mesitarru.
Kui kõiki nõudeid ja soovitusi järgida, võib mesindusest kujuneda suurepärane ja tulus hobi ning ettevõtmine. Samuti tuleb arvestada, et kui hakkad mesindusega tegelema selles suhtes, et tahad toodet turustada, siis tuleb ennast registreerida mesinikuks.
Viited
Kulbin, V ; Raudsepp, N ; Vahenõmm, V. Mesinduse õpik, Tallinn 1989
Nõmmisto, I ; Pihlik, P. Tarud ja mesindusinventar, Tartu 2003
7