Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"raudsepp" - 294 õppematerjali

raudsepp – näidendid kutselistes ja amatöörteatrites “Neetud talu”, “Vedelvorst”. 1930ndate lõpul ilmub üks ühisalbum “Arbujad”. Sinna oli koondatud toona Tartus õppivate/tegutsevate noorte luuletajate/vaimuinimeste (U.Masing, H.Talvik, B.Alver, A.Sang, K.Merilaas, B.Kangro, P.Viiding).
raudsepp

Kasutaja: raudsepp

Faile: 0
thumbnail
2
doc

Ants Laikmaa

a)/pastellmaal Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. 1891. aasta sügisel asus kahekümneviieaastane Ants Laikmaa teostama hullumeelset plaani: kõndida Riiast jalgsi Düsseldorfi, et seal maalikunstnikuks õppida. Laikmaa õppis aastatel 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning 1897-99.aastatel ta Düsseldorfis ka töötas.Sügisel 1899.a tuli Laikmaa tagasi Tallinna ning tegutses 1900-07.a Haapsalus ja Tallinnas loovkunstnikuna .Ta oli Düsseldorfist tagasi tulles käinud läbi saksa väljapaistvamaid impressioniste koondava rühmituse “Sezession” näituselt ja jõudnud nüüd veendumusele: kunst nõuab midagi enamat kui osav looduse kopeerimine ja käsitöölik siledus. Tallinnas maalis kunstnik mõned lähemate tuttavate portreed, näiteks “Tšerkessi poiss”...

Kunst
18 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Eestimaa Rahvaliit

hariduslikes, sotsiaalsetes, majanduslikes, poliitilistes ja ühiskondlikes püüdlustes ja pürgimustes  Ajaleht on nende väärtushinnanguid selgitav ja süvendav  Tekst on positiivne  Kõige lõpus asub ristsõna  Uudiseid saab internetis lugeda leheküljelt netiajakliri.ee MTÜ Rahvaliidu Noored  Maailmale avatud, südamega Eestis!  Koondab endas aktiivseid ja avatud noori.  Parempoolse maailmavaatega 3000 liikmeline noortekogu  Juhiks Pille-Riin Raudsepp Naisühendus EPP  Püüab poliitikasse tuua naistele omaseid nö pehmeid väärtusi  Ülimaks väärtuseks peab tervet haritud inimest ja ühtehoidvat perekonda  Valivad alates 2002.a. Aasta Peret  Aidatakse neid, kes ise hakkama ei saa  Au sees hoitakse eesti keelt ja kultuuri Kuidas saab astuda ERLi ridadesse  Isik peab olema kantud elanikeregistrisse kohalikus omavalitsuses  Isik peab hoolima keskkonnast enese ümber...

Ühiskonnaõpetus
17 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Referaat butüüni kohta

Butüün on hüdrofoobne. Samas reageerib butüün väga kergesti teise ainetega, võib moodustada kergesti lenduvaid aineid ja ka plahvatusohtlikke. 7 Kasutatud materjalid Igor Grandberg ,,Orgaaniline keemia", Tallinn: ,,Valgus", tõlge 1979. Hugo Raudsepp ,,Orgaaniline keemia", Tallinn: ,,Valgus" 1967. Ado Köstner ,,Keemia XI klass", Tallinn: Koolibri 1994. http://et.wikipedia.org/wiki/Alküün http://www.htg.tartu.ee/~ph/oppem/org.html 8 Lisad Klassikaline 2-butüün valem. Lihtsustatud 1-butüün valem. Huvitavat:...

Keemia
10 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Printerite lisaseadmed

Referaat Autorid: Avp09 Eivo Sepp Henri Sutting Artur Rüütnurm Eduard Krigulson Matis Trolla Margus Raudsepp Juhendaja: Kaspar Rammo Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus ...................... lk 3 Printerite lisaseadmed ......... Lk 4-6 Lisad .......................... lk 7-8 Kasutatud kirjandus ............. Lk 9 2 SISSEJUHATUS...

Arvutite lisaseadmed
62 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Mesila rajamine

[1] Kokkuvõte Mesila rajamine ei olegi nii lihtne kui algul tundub. Tuleb arvestada paljude faktoritega ning esimestel aastatel ei pruugigi kõik hästi minna, kuna pole vastavaid kogemusi. Samuti tuleb arvestada, et kui hakkad mesindusega tegelema selles suhtes, et tahad toodet turustada, siis tuleb ennast registreerida mesinikuks. 5 Viited [1] Kulbin, V ; Raudsepp , N ; Vahenõmm, V. Mesinduse õpik, Tallinn 1989 [2] Nõmmisto, I ; Pihlik, P. Tarud ja mesindusinventar, Tartu 2003 6...

Mesindus
208 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Asustav kogu

detsembril 1920. a, mil ametisse astus I Riigikogu. Eesti Asutava Kogu liikmed Esimees ­ August Rei I abiesimees ­ Lui Olesk (23. aprill ­ 10. oktoober 1919) I abiesimees ­ Julius Seljamaa (10. oktoober 1919 ­ 4. jaanuar 1921) II abiesimees ­ Aadu Birk (23. aprill ­ 10. oktoober 1919) II abiesimees ­ Jakob Westholm (10. oktoober 1919 ­ 4. jaanuar 1921) Sekretär ­ Hans Martna I abisekretär ­ August Jürima II abisekretär ­ Hugo Raudsepp Liikmed Augut Rei o Juhan Mihkel Ainson Johannes Ernesaks o Jaan Ammermann Villem Ernits o Ado Anderkopp Karl Oskar Freiberg o Alma Anvelt-Ostra Julius Grünberg o August Arras Timotheus Grünthal o Emma Asson-Petersen Johannes Semper o Karl Ast-Rumor o Alma Ast-AnniRobert Astrem...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Nõukogude esimene aasta 1940-1941 Eestis

Tallinna Saksa Gümnaasium 9c Nõukogude esimene aasta 1940-1941 Eestis Referaat Koostaja: Martin Raudsepp Juhendaja: Riina Loit Tallinn 2010 Sisukord 1 Riigipööre ja Eesti iseseisvuse kaotamine.............................3 2 NSVL ümberkorraldused/repressioonid Eestis......................4 3 Ülevaade/inimeste mälestused...............................................5 4 Küüditamine..........................................................................6 4.1 Juuniküüditamine...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
16
rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

1930ndad olid traditsioonilisemad ja rahvuskesksemad. Elulähedus, mille algatas Kirjanduslik Orbiit ja eelkõige selle juhid August Jakobson ja Erni Hiir. 1934 sai alguse vaikiv olek. Riik hakkas tellima kirjanikelt ajaloolist romaani, mille sisu oleks rahvuslik. 1935 toimus riiklik propagandaüritus ­ Raamatuaasta. Auhinna said Tammsaare, Metsanurk, Suits, Hugo Raudsepp . 1937-1938 ilmus 2 uut ajakirja. Tartus ajakiri ,,Akadeemia", mis anti välja Eesti Üliõpilasseltside liidu poolt. Avaldati üliõpilaste loomingut.1937 anti Tallinnas välja ajakiri ,,Varamu", toimetajaks Visnapuu. Kritiseeriti teisitimõtlejaid, poliitiline ajakiri. 1939 muutus riigivõimu muutuse tagajärjel ka perioodika. Sama nime all jätkas vaid Looming. Varamu muudeti Viisnurgaks. Ajakirjad Eesti Keel ja Eesti Kirjandus ühendati Eesti Keeleks ja Kirjanduseks. II Msga algas...

Kirjandus
208 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Suusatamine

Suusatamine Referaat Koostas: Anna-Mari Raudsepp Sissejuhatus Mina is eolen väga vähe suusatanud, kuna mul on põlvedega probleeme. Koolis ikka on natuke suusatatud aga tehnika pole minu rida. Mina suusatan nii nagu oskan, muidugi ilma mingi tehnikata. Võibolla mulle sellepärast suusatamine eriti ei meeldigi, kuna ma ei oska seda teha. Siis nüüd selles referaadis saan ma teada natuke rohkem suusatehnikast ja eks see ongi positiivne. Sisukord sissejuhatus Suusasammudest ja suusatamisest Ajaloost Suusatamise tervislike mõjusid...

Kehaline kasvatus
33 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Jaan Kaplinski

11.2007 Sisukord Jaan Kaplinskist............................................lk 3 Pilt Jaan kaplinskist....................................Lk 4 Jaan kaplinski raamatud..........................lk 5 Luuletus Jaan kaplinski luulekogust...Lk 6 Kasutatud kirjandus..................................Lk 7 Jaan Kaplinski Jaan Kaplinski on Eesti poeet. Ta on luuletaja, esseist ja tõlkija. Jaan Kaplinski on sündinud 12. Jaanuaril 1941. Jaan Kaplinski on poola rahvusest õppejõu ja tantsijatari N. Raudsepp -Kaplinski poeg. Jaan Kaplinski on olnud viimased aastakümned rahvusvaheliselt tuntuim eesti esseist ja luuletaja, kes 1997. Aastal esitati Nobeli auhinna kandidaadiks. Sündinud ja koolis käinud Tart...

Kirjandus
38 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti kultuur

Kultuur Kes kirjutas näidendi ,,Mikumärdi"? Hugo Raudsepp Kes oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa? Eno Raud Kes on mängufilmide ,,Mehed ei nuta" ja ,,Noor pensionär" rezissöör? Sulev Nõmmik Kus asutati Eesti esimene (paik)kino? Tartus ülejõel Kes esitasid 1999. a Eurovisiooni lauluvõistlusel laulu ,,Diamond of night"? Evelin Samuel & Camille Kes on kirjutanud viisi ,,Tuljakule"? Miina Härma Millist kultuuri jaoks olulist päeva tähistatakse 14. märtsil? Emakeele päeva Kes on novelli ,,Popi ja Huhuu" autor? Friedebert TUGLAS...

Kultuurilugu
23 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kehaline aktiivsus koolis

2004). Harro, M. (2001). Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehalise võimekuse mõõtmise käsiraamat. Tartu, TÜ Kirjastus Harro, M. (2002). Sissejuhatus tervise edendamisel kasutatavatesse teoreetilistesse mudelitesse. Tallinn: Eesti Haigekassa, 2002 Hussar, V. (2002). Laste kehaline aktiivsus ja tervis. Õpetajate Leht, 12. [2002, märts 22]. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/22.03.02/aine/koik.shtml Laanes, E., Piisang, M., I. Raudsepp (2003). Kehaline kasvatus. Abiks õpetajale. REKK Lokko, J. (2001). Kehaline aktiivsus ja töövõime lastel . http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/lapsaktiivsus.htm Maiste, E., Matsin, T., Utso, V. (1999). Tervise ja kehalise töövõime arendamine noorukieas. Tartu: TÜ Kirjastus. Noormets. J. (2000, märts 01). Sport, kehakultuur ja kehaline kasvatus. Õpetajate Leht, 9. [2000, märts 01]. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/02.03.01/aine/3.shtml 12 Pantsenko. V. (2005)...

Kehalise kasvatuse didaktika
102 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Frankfurdi vaatamisväärsused

Frankfurt Sehenswürdigkeiten Regle Raudsepp Anette Peit 11M Römer Das Frankfurter Rathaus ist eines der schönsten und ältesten der Republik. Frankfurts Rathaus seit 1405. Am 11. März 1405, einem Mittwoch, erwarb der Rat der Stadt Frankfurt die beiden Häuser "Zum Römer" und "Zum Goldenen Schwan" für 800 Gulden. Seitdem ist der "Römer" das Rathaus Frankfurts. Adresse : Römer Römerberg 27 60311 Frankfurt am Main...

Saksa keel
5 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Kuldne kolmik

Uurimustöö Kuldne Kolmik 2010 Sissejuhatus Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta raj...

Kunstiajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ärieetika

Käegakatsutav oht on vähkidele, kelle veepiiri lähedased urud võivad talvel läbi külmuda. Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse professor Ingmar Ott lisas, et Saadjärve alanemine suurendab automaatselt toitesoolade kontsentratsiooni. See omakorda kasvatab suviste veeõitsengute riski ja ähvardab kalu hapnikupuudusega. Vooremaa Looduskeskuse juhataja Tarmo Raudsepp ütles, et ajutine pais jäeti ehitamata, sest Saadjärve tase on püsinud tänavu päris kõrge ning võis aimata ohtu Saadjärve-äärseid maid uputada. «Paisu rajades oleks järves vesi ilmselt 10­15 sentimeetrit tõusnud, järveäärseile kinnistuile oleks sel olnud oluline mõju,» selgitas Raudsepp. Ta lisas, et ebaseaduslik otsus tehti kooskõlastatult keskkonnaekspert Arvo Järvetiga, kes andis eksperthinnangu Äksi paisjärve puhastamise vajalikkuse kohta....

Ärieetika
102 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Kasulikud toiduained

Refera Kasulikud toiduained Pärnumaa Kutsehariduskeskus MT-10B Liivika Raudsepp November 2010 Kiudained Head kiudaine allikad on rukkileib, täisterasai, sepik, müsli, tatra ja kaerahelbepuder, aed ja puuvili. Nii viljaterades kui ka puu ja aedviljades on suurem osa kiudainetest koondunud välimisse kihti. Seetõttu on kõige rohkem kiudaineid täisterajahus ja täisteratoodetes (täisterasai ja ­ leib, sepik) Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde. Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit vähe toiduenergiat....

Toitumisõpetus
17 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Keskaja kultuur

Ühingul oli juhatus ja Tarkade Koda, kuhu kuulus 9 eluks ajaks valitavat askot. 1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 171 taaralast, nende arv suurenes järk-järgult; arhiivides on kokku andmeid umbes 600­700 liikme kohta. Taaralaste hulka kuulusid helilooja Adolf Vedro, eesti keele õpetaja ja õpikute autor Ants Selmet, kunstnik Esko Lepp, ajaloolane Järvo Tandre, luuletaja Enn Uibo. Taaralastega olid mingil määral seotud kirjanikud Hugo Raudsepp , Henrik Visnapuu, Juhan Jaik ja Aino Kallas, publitsist Eduard Laaman, kunstikriitik Hanno Kompus, näitlejad Ants Lauter ja Toomas Tondu ning helilooja Juhan Aavik. Taarausuliste eesmärgiks oli luua võõrmõjudest vaba eesti rahvuslik religioon. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga ning põhijoontes monoteistlik (või pigem deistlik): "Taara ei ole määratav ega kujutatav...

Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti riigi rajamine

Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ­ ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ­ ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned ­ erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õiguslik...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Eestlaste saavutused taliolümpial 1928-2010

koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998 Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6. koha. Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002 Talimängudelt võtsid osa : laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp , Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor, suusahüppaja Jaan Jüris. Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km), pronksmedal - Jaak Mae (15 km). Torino 10.02. - 26.02.2006 Olümpia koondisesse kuulusid: laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno...

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Jaan Kaplinski

Pärast tütre surma lapseeas saatis Z.K. naise ja poja mõneks aastaks elama äveitsi, Zürichisse, kus neil oli kontakte ka Vladimir Uljanoviga, hiljem Lenini nime all tuntud riigikukutajaga. Tänu sellele ja hilisemale ilmasõjale ja revolutsioonile Venemaal käis Jerzy Kaplinski koolis mitmel pool: Poolas, Venemaal ja Sveitsis. Jaan K. ema Nora Raudsepp (1906 - 1982) oli ema poolt mulk, isa poolt võruke, nii ei ole Jaan K. esivanemate hulgas päris-eestlasi, mis võibolla seletab tema käitumises ja loomingus esinevaid ebaeestilikke jooni. Nora K. isa Jaan Raudsepp (1877- 1961) on pärit Eoste külast Põlva lähedalt. Põlva lähedal elab palju Raudseppade suguvõsa esindajaid, kes on kauges suguluses ka naaberkülas Himmastes eland ja elavate Hurtadega (sh. Jakob Hurt). Abiellumise kaudu on Raudsepad seotud Astidega (sh...

Eesti keel
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun