Jaan Kaplinski elulookokkuvõte (1)

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Jaan Kaplinski
Referaat
Koostaja :
12. c
Tartu 2010
Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................................3
Elulugu........................................................................................................................................4
Looming......................................................................................................................................5
Kokkuvõte...................................................................................................................................8
Kasutatud materjalid...................................................................................................................9
Sissejuhatus
Kirjutasin referaadi Jaan Kaplinskist, et anda ülevaade tema eluloost ja loomingust. Miks otsustasin just Jaan Kaplinskist oma referaadi kirjutada, on raske öelda. Üheks põhjuseks võib pidada kohustust teha kirjanduse tunniks referaat ühest Eesti kaasaja luuletajast. Samas, vaadates luuletajate nimekirja, kelle vahel valida, siis kohe esimese mõttena torkas pähe idee kirjutada just Kaplinskist. Kuigi ma ei teadnud temast enne seda referaati koostama alustamist eriti midagi, tundus tema perekonnanime kõla uudishimu tekitavana, saamaks teada tema tegemistest Eesti kirjandusmaastikul.
Jaan Kaplinski ( http://jaan.kaplinski.com/ )
Elulugu
Jaan Kaplinski (sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus) on eesti kirjanik ja tõlkija. Nii Jaan Kaplinski isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 - 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18. sajandi lõpul katoliku usku läks ja sai Amurati asemel nimeks Bonaventura. Jerzy Kaplinski töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris Eesti-Poola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Jaan Kaplinski ema Nora Raudsepp (1906 - 1982) oli ema poolt mulk, isa poolt võruke, nii ei ole Jaan Kaplinski esivanemate hulgas päris-eestlasi, mis võibolla seletab tema käitumises ja loomingus esinevaid ebaeestilikke jooni. (1)
Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 1958–1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat. Seejärel töötas ta paljudel aladel, hiljem sai vabakutseliseks.
Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige.
Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega : ta sõnastas kirja esimese versiooni. 40 kiri tõi kaasa läbiotsimise ja surveavaldusi. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna ja kuulus Eesti Kongressi ning aastail 1992–1993 Eesti Vabariigi Riigikokku. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. (2)
Looming
Luule
Kaplinski esimene luulekogu „Jäljed allikal” ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavoolule. 1967 avaldatud „Tolmust ja värvidest” on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi („Vercingetorix ütles”, „Me peame ju väga tasa käima”, „Üks kuningas oli kord maata ”). Silma paistab loodusetaju, mis näib püüdlevat subjekti-objekti piiri kustutamise poole. Suhe ajalooga on pigem tõrjuv, loomupäraselt patsifistlik . Stiil on elliptiline ja metafoorirohke. Vaheldumisi on paigutatud võimsalt voolav vabavärss ja lõppriimilised tekstid, kus väljendus on järsk ja taotleb lühikesi kirkaid vormeleid. Kaplinski ise on selle raamatu kohta öelnud: „Terve luuletuskogu on tegelikult heitlemine piirides, ruutudes, kütketes, enda sõnumine neist lahti, püüd piire liigutada, keset ümber paigutada või temast hoopis loobuda . Kui see viivuks õnnestub, on mina „minata”, osaledes kõigis kujudes , värvides ja kõlades, elu küllalisuses, mille vahetu tunnetamine kõigutab selle olematu minu laululaevas pilvede alla.” Põhijoontes samalaadset luulet sisaldab 1976 ilmunud „Ma vaatasin päikese aknasse”, kus on palju varem kirjutatud tekste (kõige varasemad juba aastast 1958). Seitsmekümnendate aastate algul muutub Kaplinski väljenduslaad napiks. Seda ennustab juba „Valge joon Võrumaa kohale” (1972), mille tekstid on kirjutatud 1967-68. Eriti sõnasäästlik on 1970-72 valminud „Seesama meri meis kõigis” (avaldatud kogus „Uute kivide kasvamine”, 1977), kus Kaplinski näib olevat värsi mõistest loobunud ja koostab teksti peamiselt ühesõnalistest ridadest, nii et luuletust valitseb graafiline vertikaal. Sõnastus on väga metafoorne, peaaegu mõistukõneline. Enam-vähem sarnases stiilis on ka 1973-75 kirjutatud poeem „Hinge tagasitulek ” (avaldatud alles 1990), kus autor eneserefleksiivselt kirjutab: „kui lihtne on otsida leida metafoor või / kuidas seda eesti keeles peaks nimetama / ja lasta tal minna oma elu elama”. Oma poeemi on Kaplinski hiljem iseloomustanud nõnda: „See on šamaani loveretk, kes peab tagasi tooma kadunud hinge. Hinge on meilt röövinud tsivilisatsioon , millesse oleme sattunud ja mida liigse õhinaga teenime, uskudes, et ta on meile annud vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks”.[2] Minimalistlikku laadi jätkab veel 1982 ilmunud „Raske on kergeks saada”, aga metafoorsus on siin taandunud. 1985 avaldab Kaplinski luulekogu „Õhtu toob tagasi kõik”, mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne kirjeldus, millesse põimuvad paradoksaalsed mõttekäigud ja müstilised äratundmised. Stiil on vaoshoitud, ilma tunderõhkudeta. „Tükk elatud elu” (1991) jätkab samas laadis, raamatusse kuulub ka pikem proosaluuletus „Läbi metsa”. Luulekogu „Mitu suve ja kevadet ” sisaldab peale Kaplinski enese luuletuste tõlkeid hiina luuletaja Su Dungpo (Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga „kiindumus chan -buddhismisse”. Raamatus „Öölinnud. Öömõtted” (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, „Sõnad sõnatusse” (2005) sisaldab venekeelseid. 2001 on Kaplinski eestinduses ilmunud Laozi ”Daodejing”. Aastal 2000 ilmunud „Kirjutatud” on Kaplinski luuletuste koondkogu (üle 900 lk), kus autor on teistmoodi rühmitanud kogu oma selleks ajaks ilmunud luuleloomingu (alapealkiri „Valitud luuletused” on eksitav).
Luulenäiteid Jaan Kaplinski luulekogust „Õhtu toob tagasi kõik.“
Õhtu, tagasi tood ( Sappho )
Õhtu, tagasi tood kõik,
mis pillas laiali kirgas koit,
tood lamba, tood kitse ,
tood emale tagasi lapse.
Õhutaeva kuma
Õhutaeva kuma –
nii hele ja mahe, et lastes pange
alla kaevu näen seal
äkki selgeld oma nägu.
Vesi aga, mille tõmban üles,
on ikka seesama, ikka samasugune –
külm, värvita, maitseta ja lõhnata. (4)
Proosa
1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat : „Jää ja kanarbik ” (ajakirjas 'Looming' 1989, nr 11), „Kust tuli öö” (1990), „Jää ja Titanic” (1995). Üheksakümnendatel aastatel kirjutas ta luule kõrval ka pikemat proosat. Reisikiri „ Teekond Ayia Triadasse” (1993) arutleb antiikkultuuri, mütoloogia ja religiooni üle. „Silm” ja „Hektor” (2000) on ulmejutud. „Kevad kahel rannikul” (2000) on vormilt reisikiri, kuid tegelikult erinevaid teemasid puudutav essee, kus muuhulgas leidub tagasivaateid Kaplinski varasemale luuleloomingule. Pühendusteos „Isale” (2003) on autobiograafiline raamat, mis jutustab peamiselt autori noorusajast. Romaani „Seesama jõgi” (2007) tegevus toimub kuuekümnendate aastate Eestis, kuid hoolimata autobiograafilistest joontest ja äratuntavatest prototüüpidest on siiski tegemist fiktsiooniga.
Esseed
Jaan Kaplinski mahukas esseetoodang on suurelt osalt koondatud kogumikesse „Poliitika ja antipoliitika” (1992), „See ja teine” (1996), „Võimaluste võimalikkus” (1997), „Usk on uskmatus” (1998) ja „Kõik on ime” (2004) jm. "Paralleele ja parallelisme" (2009) sisaldab filosoofilisi arutlusi ja mõtteteri. Kogumik on koostatud aastatel 2000–2001 Tartu Ülikoolis peetud loengute põhjal. (3)
Kokkuvõte
Referaati koostades sain teada, et Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti kirjanikest üks tuntumaid ja enim tõlgitumaid luuletajaid. Lisaks luuletustele on ta avaldanud väga palju esseesid, mis on teemade kaupa kogutud kogumikesse.
Enamus tema luuletusi on kirjutatud vabavärsis. Luuletusi on lihtne lugeda ja neist ei kiirga erilist emotsiooni. Mõned tema luuletused on pigem nagu väikesed jutukesed, mis räägivad kas kellegi või millegi arengust.
Kuigi mulle tavaliselt luuletusi eriti ei meeldi lugeda, on Jaan Kaplinski luule vahelduseks meeldiv ajaviide .
Kasutatud materjalid

Jaan Kaplinski kodukiri - http://jaan.kaplinski.com/life/elukaik.html

Vikpeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kaplinsk i

Vikpeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kaplinsk i

Kaplinski, J „Õhtu toob tagasi kõik.“ 1985 Tallinn
9