Vanalinn (0)

Pika jala väravatorn

Allikas: vikipeedia

Pika jala väravatorn on rajatud 17. saj. lõpul. See väravatorn on kõige kauem säilinud vanalinnas . Pika jala tornil on olnud "kunstitorni" maine. Seal on töötanud kunstnikud Ludvig Oskar , Juhan Raudsepp, Edgar Valter, Ernst Hallop. Pika jala väravatorni ajaloost :
Aastal 1380 andis ordumeister van Vriemersheim loa rajada kivist väravaehitis. Põhiplaan oli trapetsikujuline (küljed 6,2x6,8 m), torni kõrgus umbes 11 m. Tõenäoliselt 1450 torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning kõrgendati vähemalt kahe kaitsekorrusega, lisati ka trepikäik. Võimalik, et ehitati ka üks lahtine kaitsekorrus, sel juhul oleks torni kiviosa ulatunud 20 meetrini.
1454a tasuti sepp Rozenbergile väravaseadmete ning
1455a Claus Denenile kahe tuulelipu valmistamise eest.
1594a rajati Pika jala peavärava ette väravatõke.
1608a ehitati ümber väravatorni ülaosa.
19. saj. olid torni paigutatud sõdurid. Tänapäeval kasutatakse torni eluruumide ja ateljeedena, pärast 1995 toimunud tulekahju sai torn uue katusekiivri.

Mustpeade maja

Allikas: mustpeademaja.ee

Mustpeade Maja on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi. Asub ta aadressil Pikk tänav 26. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Juba 1406 . aastal rentisid mustpead maja vennaskond (hiljem klubi) mis jäi nende kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni.
1531 . aastal ostis vennaskond mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning hakkasid seda tollal ülimoodsas renessanss -stiilis ümber ehitama, osutades Tallinna linnale sellega suure teene - mustpeade maja on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Lisaks majale oli mustpeadel ka teisi tähelepanuväärse kunstilise väärtusega varasid : maale, lauahõbedat, Brüggest tellitud Neitsi Maarja altar , dominiiklaste kiriku jaoks soetatud kirikuriistad, laevamudelid jne. Tänapäeval säilitatakse Mustpeade varasid Tallinna Linnamuuseumis ja Eesti Kunstimuuseumis.
Maja ülalpidamine, kunstivarade soetamine ning pidude korraldamine nõudis mustpeadelt märkimisväärset jõukust. Nendest kujunes linna eliit ning seda mainet hoidsid vennad ülal mitte ainult jõukusega, vaid ka rüütellike kommetega ning isikliku vaprusega.
Mustpeade maja vapil on kujutatud neegri pea.

Õpetajate maja

Allikas: opetajatemaja.ee

Tallinna Õpetajate Maja on Tallinna linnaasutus asukohaga Raekoja plats 4.
See maja on alates 1952. aastast toimiv Tallinna Linnavalitsusele kuuluv asutus, mis asub Raekoja platsil. Maja omab suurt väärtust omapärase sisekujunduse ja sündmusterohke ajaloolisuse tõttu. Õpetajate maja ruumid on omapärased ajaloolise sisekujunduse tõttu kuna see maja on sajandeid vana.
Õpetajate Maja pakub projektijuhtimisteenust nii haridustöötajatele, eraisikutele kui ka asutustele ja ettevõtetele. Organisatsioon osutab teenust nii Tallinna Haridusametile, Tallinna haridustöötajatele, kui ka linnakodanikele ja teistele asutustele projektijuhtimise põhimõttel.
Näiteks pakub Õpetajate Maja järgmisi kursuseid linnakodanikele:

• Kodukujundaja ABC
  
• Aiakujundaja ABC
  
• Tantsu ABC
  
• Joogakursus
  
• Meigikool
  
• Ilukool
  
• Arvuti seadistamine
  
• Veebilehe loomine
  
• Filmide loomine
  
• Fotokursus 
  

Oleviste kirik

Allikas: Vikipeedia

Kirik sai nime Norra kuninga Olaf Püha Haraldssoni järgi. Tolleaegse kiriku ehitusviisi, arhitektuuri ning täpse asukoha kohta andmed puuduvad.
14. sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone . Selle ehitus toimus 1436-1450 ning seda juhtis Andrea Kulpesu. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse.
1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver ulatus väidetavalt koguni 159 meetrini muutes Oleviste kiriku keskaegse Tallinna ning tollal ka kogu Euroopa kõrgeimaks kirikuehitiseks. Kõrge torni ehitusajendiks oli ilmselt selle kasutamine meresõidutähisena. Kirikut ümbritses kalmistu , mis asus hilisema Oleviste tänava kohal.
1625 aastal ööl vastu 29. maid süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad, kogu sisustus . Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti - jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast, uus torn valmis 1651 . aastal kuid see ehitati endisest madalam - 135 meetri kõrgune. Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal ööl vastu 16. juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Ametivõimude otsuse tõttu kiriku päästmise asemel ümbruskondseid maju evakueerida, ei tegutsetud tule kustutamisel operatiivselt ning tuli levis teistesse nurgatornidesse ja peatorni. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kirku sisustuse täielikult, kahjustades hauakive ning isegi kivist piilareid.

Raekoja plats

Allikas: tallinn

Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni.
Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse, oma keskaegse kuju sai ta aastatel 1402-1404. Uurimismaterjalide põhjal võib väita, et magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13.sajandi keskel.
1322.aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga (consistorium) ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga (cellarium civitatis) ehitis. Sellest hoonest on säilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel.
14.sajandi I veerandil pikendati olemasolevat hoonet ning laiendati keldriruume.
Aastatel 1402-1404 ehitati olemasolev raekoda, järgides varem väljakujunenud suurust ning vundamentidega määratud ruumijaotust, kahekorruseliseks pidusaalide ja tööruumidega esindushooneks. Hoone idaossa püstitati torn. Eenduv peakorrus toetati kaaristule, mis andis avarust peakorruse saalidele. Ehitusmeister Ghercke juhtimisel sai raekoda oma tänaseni püsinud arhitektuurse lahenduse.