Juhan Viiding (0)

Tääkis Põhikool
Juhan Viiding
Referaat
Marta Mikkor
9. klass
Tääksi 2013

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Elulugu 4
Looming 5
Luulekogu 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

Kirjanduse tunnis pidime valima kõik endale ühe kuulsa luuletaja. Valikuid oli palju, kuid minule jäi saatuse tahtel just Juhan Viiding. Tema luuletustest mul erilist ettekujutust ei olnud. Teadsin aga seda, et mingil ajaperioodil oli ta kirjutanud Jüri Üdi nime all. Uurimust alustades oli parajaks üllatuseks see, et tema elulugu internetis põhimõtteliselt ei olnudki. See viis mind korraks mõtte juurde, kas ta ikka on tuntud luuletaja? Kuid selles polnud enam kahtlust, kui ma ta luulekogusid sirvisin ja erinevaid arvamusi lugesin .

Elulugu

Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas. Tema isa oli kirjanik Paul Viiding ja ta oli neljalapselises peres noorim, ainuke poiss. Haridust omandas ta mitmetes eri koolides : Tallinna 7. keskkoolis , Kose- Lükati Sanatoorses Metsak-s, Otepää keskkoolis ja veel mitmes Tallinna koolis ning TRK-s. Keskhariduse omandas lõpuks töölisnoorte keskkoolis. 1968. – 1972. aastatel õppis ta konservatooriumi lavakunstikateedris. Tema loomingut mõjutasid nii kunsti kui ka kirjanduse seosed. Temast ei läinud mööda nii tollased noortekultuuri sündmused, hipiliikumised kui ka rockmuusika , kuid ühegi massiliikumisega Viiding lõpuni ei samastunud. Lisaks osales ta ka paroodilises salongimuusikaansamblis „ Amor trio“. Pärast kooli lõpetamist asus Viiding näitlejana tööle Tallinna Draamateatrisse. Hiljem proovis ta kätt ka lavastaja ja draamakirjanikuna, Viidingule pakkus huvi ka absurdidraama . 1977. ja 1978. aastal omastati talle Ants Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal ENSV teenelise kunstniku aunimetus. Juhan Viidingul on ka tütar Elo Viiding ( pseudonüüm Elo Vee), kes on samuti kirjanik. Juhan Viidingu elutee lõppes tema enda soovil 1995. aastal.

Looming

Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi:
 1) Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi
 -esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming"
-Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm
-üksikkogu "Aastalaat", "Detsember" ( 1971 )
-"Käekäik" (1973)
-" Selges Eesti keeles" (1974)
-" Armastuskirjad " (1975)
 
2) Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi
-kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978)
-" Elulootus " (1980)
-"Tänan ja palun" (1983)
-"Osa" (1991)
Lavastusi
T. Rätsep/ J. Viiding Olevused, 1980
H. Raudsepp  Vedelvorst, 1981
S. Beckett  Oodates Godot’d, 1986
S. Beckett Õnnelikud päevad, 1989
S. Beckett Mis Kus, 1990
M. Betsuyaku Väljakäik, 1990
E. Ionesco Kiilaspäine lauljanna , 1991
M. Betsuyaku Kalmaarkustukumm, 1992
Juhan Viiding sai tuntuks Jüri Üdi nime all, millest ta loobus 1970. aastate lõpul, kui toimus pööre tema loomingus, luuletuste vahe on sedavõrd selge, et mõnikord räägitaksegi kahest eri kirjanikust.
„Jüri Üdi tegi kummalisel kombel kolm raamatudebüüti: kõigepealt ilmus väga väikese trükiarvuga poolpõrandaalune „Realistliku ingli laul” (1968), siis tsükkel luuletusi koguteoses „Närvitrükk” ja varsti pärast seda päris raamatuna  „Detsember” (1971). Järgnesid veel „Käekäik” (1973), „Selges eesti keeles” (1974) ja „Armastuskirjad” (1975), senitehtule tõmbas joone alla Juhan Viidingu valikkogu „Ma olin Jüri Üdi” (1978).“
Üdi luule on ainulaadne ega sõltu eeskujudest. „Ainulaadne on Üdi luuletehnika, mida võib kirjeldada kui pinget range vormi ja liikuva sisu vahel. Selles tuleb ette ootamatuid pause, katkestusi, lühikesi lauseid ja järske mõttepöördeid, nihkeid lause- ja värsiehituses. Üdi muudab oma hõlmava irooniaga kahtlaseks peaaegu kõik nähtused, millest räägib.“
Kirjandusuurijad on jõudnud tõdemuseni, et ta luule ei peegelda keele abil mitte niivõrd materiaalset maailma, kuivõrd keelt ennast. Muidugi ütleb ta samal ajal ka midagi muu maailma kohta, kuid vaid keelemängudele lisaks. „Näiteks alustab Üdi valikut „Närvitrükis” järgmine lühike tekst: „ma ei kirjuta vastikuid ridu / ma ei kirjuta nastikuid ridu / ma kirjutan rästikuid ridu / suuri rästikuid ridu.” On põhjust küsida, kas Üdi ikka räägib neist rästikutest, kes roomavad metsa all, või pigem nendest, mis roomavad keeles ja kõlavad kokku „vastikute” ja „nastikutega”. Võib arvata, et tõele lähemal on teine variant.
Juhan Viiding avaldas pärast raamatut „Ma olin Jüri Üdi” veel uudiskogud „Elulootus” (1980) ning „Tänan ja palun” (1983).
„Viidingu luules on teadlikku enesepiiramist ja liikumist kindlas suunas, teenäitajaks eetiline ning alandlik toon. Varem kadus eetilisus iroonia sisse ära, ühtäkki aga tuli seda võtta päris tõsiselt.“ Alates 1980. aastast kirjutas Viiding lühemat ja vabama vormiga luulet lisaks veel igavikulisi tundeid väljendavaid mõtteteri ja välkpildistus. „ Seal võib olla irooniat, aga see pehmeneb, on kontraste ja üllatusi, aga need mahenevad. Üksikud luuletused 1980. aastate lõpust ja 1990. aastate algusest ilmusid ajakirjanduses. Pärast autori surma pani Hasso Krull kokku Jüri Üdi ja/või Juhan Viidingu „Kogutud luuletused” (1998).“

Luulekogu

Mina lugesin Juhan Viidingu luulekogu, „Käekäik“ aastast 1973, mil ta kirjutas veel Jüri Üdi nime all. Luulekogu luuletused on jaotatud neljaks:
Esimeses pooles on lühikesed sõnamängulised luuletused. Näiteks meeldis mulle luuletus
„ Lühike“
Algusest lõpuni käidud on tee. Nüüd vaid kordan.
Lubades tubades edasi-tagasi sussides käia.
Vanemad naised ja humanitaarkooli noored
Mõnikord annavad mulle maiuseid ja kätt.
Teises osas on „Luuletused pidulikeks juhtudeks“ lisaks ka tellimustöö. Selles osas mulle meeldib kõige rohkem luuletus „ Vegetatsioon “. Mis räägib sellest et võime teha näo nagu me ei teaks ja ei kuuleks, aga tegelikult me ju kuuleme ja mõistame, kuid ei tee sellest välja.
Kolmandaks osaks on „ Kolm laulu Mati Undi näidendile „Kolm põrsakest ja hea hunt““
Lisaks veel mõned lõbusad keelemängud. Näiteks:
Pähe tulevad seened,
pähe tulevad korvid,
pähe tulevad mütsid.
Kätte võetakse noad,
Kellel korgitseriga,
kellega ilmaaegu korgitseriga.
On plaan minna seenele.
Ja viimaseks osaks on „ Vask silm on parem silm“, selles osas on filosoofilised luuletused , vabavärsiline luule ja mõtisklused.
Enamik selle kogu luuletusi olid Jüri Üdi loomingule iseloomulikult mängulised, kuid mulle jäid ka silma päris mitu luuletust, millest jooksis läbi surma teema. Luulekogu lugemine läks üsna kiiresti, sest luuletustes oli kasutatud lustakaid riime.

Kokkuvõte

Referaati tehes sain teada, et Viidingu luule jaguneb kaheks perioodiks . Alguses kirjutas Juhan Viiding Jüri Üdi nime all, tema luule oli naljatlev ja mänglev. Teisel perioodil kirjutas ta Viidingu nime alt, luule oli filosoofilisem ja süngem. Lisaks luuletamisele oli ta ka suurepärane näitleja, töötades mõnda aega Draamateatris.
Nii nagu teatris, nii ka luules on Juhan Viiding olnud eelkõige mängumees ja lavastaja elu suurel näitelaval. Tema luule on peiariluule, milles nähakse maailma läbi koomika ja groteski, milles tavapärane põimub tavatuga, reaalne fantastilisega, ülev madalaga, ajalik ajatuga.

Kasutatud kirjandus

http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2859
http://luulemaailm.pbworks.com/w/page/19671744/Juhan%20Viiding
http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding
http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/ViidingJ.php
http://hingetugi.onepagefree.com/?id=12989&onepagefree=2a5284794f69392b603a018ad3c14a7e
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/juhan_viiding.ht m
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=943:juhan-viiding&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3217
9