Probleemid mesinduses (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja sotsiaalinstituut
Jana Raudsepp
PROBLEEMID MESINDUSES
Referaat õppeaines Mesindus
Juhendaja : lektor Priit Pihlik
Tartu 2016

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID 4
2. MESILASHAIGUSED 5
3. Probleemid rändel metsadesse 6
KOKKUVÕTE 7
KASUTATUD KIRJANDUS 8

SISSEJUHATUS

Antud referaadi teemaks on „Probleemid mesinduses“. Käesolev teema on aktuaalne, kuna Eestis on kokku veidi üle 5000 tuhande mesilasperedega majapidamisi, kes peavad tegelema probleemidega, mis võivad ette tulla mesindusega tegeldes. Üldiseks tööeesmärgiks oli anda lühike ülevaade välja valitud probleemidest, mis on võimalikud murekohad mesilaste pidamisel.
Käesolev referaat jaguneb kolmeks põhiliseks peatükiks, millest esimeses on väljatoodud mitmed ilmastikuga seotud probleemid, nagu näiteks vajalik temperatuur hea saagi saamiseks. Teises peatükis on räägitud võimalikest mesilashaigustest ning nende sümptomitest ning kolmandas peatükis on kirjeldatud rändel esinevad mureküsimusi.

1. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID

Mesilaste saagikusele suurimat mõju avaldavaks teguriks on ilmastik. Esiteks on vaja kindlalt temperatuuri, mis võimaldab mesilastel saagi korjamist. Suurem osa taimedest eritab nektarit 20–25 °C juures, varakevadised meetaimed , nagu näiteks paiseleht , pajud, murelid, lumikellukesed 6–10 °C juures.  Eestis võib ilmastik pärssida head saaki, sest ebasoodsa ilmastikuga aastal jääb meesaak eriti väikseks. Välistatud pole ka põua esinemine, mille puhul õhutemperatuur üle 30 °C kuivatab nektari . Samuti võib määravaks faktoriks saada veel õhuniiskus. Kõige sobivamaks õhuniiskuseks on mesilaste jaoks 60–80%. Kui pikka aega esinevad vihmased ilmad , siis suureneb nektaris selle tagajärjel liigselt veesisaldus ning mesilased ei soovi sellist nektarit enam korjata. Vihm võib ka nektari õiest täiesti välja uhtuda. Kõige soodsam aeg nektarierituse jaoks on 1-2 päeva pärast vihmast ilma. Taimede mõjutaks on valgus, nimelt päikesepaistelistel kohtadel eritavad taimed enam nektarit kui varjus ja mesilased saavad sellistelt taimedelt suuremat saaki, kuid alati ei pruugi mesilased just selliste taimede juurde sattuda. Lisaks võib taimede nektari-eritust vähendada tugev tuul, näiteks pärnal lausa 10–13 korda ning Eestis esineb tugevaid tuuli, eriti rannikualadel. Teiseks teguriks, mis avaldab mõju mesilaste saagikusele on mullastik ning selle väetamine. Meetaimedele on kõige sobilikumad saviliiv- ja liivsavimullad . Leidub ka selliseid meetaimi, mis kasvavad raskes mullas, nagu näiteks salvei. Vastanduvateks on kerged mullad , mis sobivad paremini pärnadele ja valgetele akaatsiatele. Savimulda eelistab enim keerispea . Mustikale, pohlale ja kanarbikule meeldivad eriti hapud mullad ning just sellistel muldadel eritavad nad palju nektarit. Liigne lämmastikväetiste kasutamine vähendab meetaimede suhkrusisaldust ja nektari hulka, neid aga soodustavad kaali- ja fosforväetised, mida tuleks mesinduses silmas pidada, et saada head saaki. Mesinik saab meena kätte kahjuks ainult umbes 5–10% puhaskultuuridelt, kuna paljud meetaimed õitsevad ühel ja lühikesel ajal, mistõttu mesilased ei jõua kõikide meetaimedeni.

2. MESILASHAIGUSED

Mesilashaiguste avastamiseks on vajalik mesilaste puhul jälgida mitmeid sümptomeid. Nagu näiteks hajutatud haudmeväli ehk tunnus avaldub selles, et tühjad kärjekannud on hajutatult haudme hulgas, samuti võib esineda augustatud kärjekannusid, mis on muust tasapinnast madalamad või tumedamad, lisaks surnud hauet, hallitust, ebameeldiv lõhna, surnud mesilasi taru ees või väljaheiteid taru seinatel. Mesilashaigusi on siiski küllalt raske kindlaks määrata ilma laboratooriumi abita, see võib õnneks minna ainult kogenud mesinikel või vastava väljaõppe saanud isikutel. Kui nähakse surnud mesilasi, siis võidakse ekslikult koheselt arvata, et tegemist on mesilashaigusega, kuid tegelikkuses võib täiskasvanud mesilaste ja haudme suremist põhjustada ka mürgiste pestitsiidide tarvitamine. Taimede pritsimisel õietolmu ja nektarisse sattunud mürki kannavad mesilased tarru ning seejärel antakse mürgine nektar amm- mesilastele ja haudmele edasi, mistõttu need surevad. Õietolmu koguvad mesilased ise õietolmu üldjuhul ei söö, vaid on ainult selle edasikandjateks tarru kärjekannudesse. Amm-mesilaste ja haudmemürgitus võib ilmneda palju hiljem, kui mürki sisaldavat õietolmu tarvitatakse toiduks. Haiguse võimalikul puhkemisel on mesinikel vaja haigestunud pered tervetest koheselt eraldada, et haigus edasi ei leviks ning seejärel hakata kiiresti tegelema kindlaksmääratud haiguse likvideerimisega. Suvel on vajalik pöörata tähelepanu mesilaste lendamisviisile. Hea ilmaga lendavad mesilased väga intensiivselt, kuid haigete perede mesilased lendavad tavaliselt väga loiult või hoopiski ei lenda. Sageli ainult eeltoodud sümptomite põhjal on võimatu eristada varakevadel levivat nosematoosi tavalisest kõhulahtisusest või, näiteks ameerika haudmemädanikust ja varroatoosist tingitud haudmekahjustusi, mis esinevad sügisel. Vahel on hallitusseente tekitatud lubihaue väliselt sarnane pahaloomulise kivihaudmega, mis on kindlasti kriitilisem lubihaudmest.

3. Probleemid rändel metsadesse

Korpustarudes tuleks luua sobivad tingimused õhu läbivooluks tarust, kuna vastasel juhuks ei saaks minna nendega rändele. Tavaliselt kasutakse selleks võrkpõhja ja tuulutusavasid taru lael , muidu häviks pere rändel ülekuumenemisse. Rändel toovad sure mure kaasa sipelgad. Kui asetatakse mesilaspered liiga lähedale metsakuklaste pesale, võib peatselt sipelgate ajendil puhkeda sissetung . Väiksemat sorti rünnak toimub pea igal pool, sest rabade läheduses on kuklaseid alati, kuid rabadest saadakse just parim kanarbikumesi. Kuklaste sissetungi tagajärjel võivad mesilastest järele jääda ainult riismed. Sel juhul on soovitav lennuava kitsendada nii, et mesilased suudaksid seda kaitsta ning võimalusel tuleks järgmisel korral pered kuklastest 50-100 meetrit eemale viia. Lisaks tuleks arvestada sellega, et soojuskollete paigaldamisega võib taru lähedalt või koguni taru alt märgata soojust armastavaid rästikuid või nastikuid. Kui tahetakse jätta mesilased metsa ka talvituma, siis oleks tarvilik valida koht, mis on kuiv, päike paistaks peale ning jätkuks ka varakevadist korjet. Veel tuleks üle vaadata tarude seisukord ning lennuavade suurus, kuna tarusse võivad sisse pugemist himustada hiired ja rotid ning nugised, kes sööksid taru koheselt täiesti tühjaks. Iga koht talvitumiseks ei sobi, sest paljudes kohtades käivad ringi veel karud, kes rüüstavad tarusid, samuti võivad talvitamiseks metsa jäätud tarusid ohustada ka pahade kavatsustega inimesed.

KOKKUVÕTE

Referaadi eesmärgiks oli anda ettekujutus mesilaste pidamisega kaasnevatest probleemidest. Referaadi lõppsiht on täidetud ja on leitud ning lahti seletatud mõningased mesindusega kaasnevad muret tekitavad aspektid. Eesmärgi täideviimiseks tutvusin Maalehe artikliga mesinduse kohta ning Eesti Mesinike Liidu materjalidega, mis olid Internetis vabalt kättesaadavad. Selgus, et kliima on üheks määravaks faktoriks hea mesilaste saagi saamiseks. Samuti leidsin, et mesilastel võib esineda hulgaliselt erinevad haigusi, mis tekitavad muret ja probleeme mesinikele. Veel oli käsitletud probleeme, mis võivad esineda mesilastega rändel metsadesse. Mesindusega seotuid murekohti tuleks kindlasti veel uurida, kuna praeguses referaadis on neid valikuliselt toodud välja ainult kolm, kuid nendega ei piirdu mesinduse kõik ebameeldivad ning probleemsed asjaolud. Mina olen seisukohal, et mesindus on väga lai, mitmekesine ning spetsiifiline valdkond, mis nõuab suuremat teadustööd.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Nõmmisto, I. (2009). Millised tegurid mõjutavad meesaaki? – Maaleht [e-ajakiri]
http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/millised-tegurid-mojutavad-meesaaki?id=24441841 (22.02. 2017 )
2. Mesilaste tervis. (2011). /Toim. K. Linask , A. A, Raie. Tallinn: Tallinna
Tehnikaülikooli Kirjastus. 6 lk. [e-raamat] https://mesindus.ee/files/mesilaste_tervis_2011.pdf (22.02.1017).
3. Eesti mesindussektori struktuur. (2016). Tallinn: Eesti Konjunktuuriinstituut.
https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2016/uuring-2016-mesindussektor-2015.pdf (22.02.2017).
4. Kanarbikumee tootmise tehnoloogia korpustarudes. (2009). Tallinn: Eesti
Mesinike Liit. https://mesindus.ee/files/Martin_Rebane_-_PR-5-1.10-2 _- Kanarbikumesi_korpustarudest_-_2009.pdf (22.02.2017).