Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjanduselu 1922-1940 (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

EESTI KIRJANDUSELU
1922 – 1940
Koostanud   Anneli  Oidsalu
TPL 2010-2011
Anneli Oidsalu
1
KAHEKÜMNENDAD
Kolm olulisemat ettevõtmist:
Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922)
Ajakiri Looming (asutatud 1923)
Riiklik  Kultuurkapital (rajatud 1925) 
Anneli Oidsalu 
2
Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922)
Koondas kirjanikutööga seotud inimesi 
vaadetest sõltumata.
Eesmärgiks edendada eesti kirjandust ja 
kultuuri.
Liit seisis kirjarahva loometingimuste eest ja 
korraldas avalikku kultuurielu .
Liidu esimene esimees oli Friedebert  Tuglas.      
Anneli Oidsalu 
3
Eesti Kirjanike Liit
EKL:  http://www.ekl.ee/
Praegune esimees 
Karl Martn Sinijärv
Anneli Oidsalu 
4
Ajakiri Looming (asutatud 1923)
Eesti Kirjanikkude Liidu ajakiri.
Esimene  toimetaja  ning ajakirja ilme 
kujundaja oli Friedebert Tuglas.
Ajakiri sai toetust riigilt ja maksis 
kirjutajatele korralikku honorari.
Looming on vanim ja tähtsaim eesti 
kirjandusajakiri.
Anneli Oidsalu 
5
Ajakiri Looming (asutatud 1923)
Looming kuulub traditsiooniliste 
almanahhi-tüüpi kirjandusajakirjade hulka, 
mille põhitaotluseks on algusest peale 
olnud uudiskirjanduse avaldamine ja 
eesti kirjanduse hetkeolukorra 
kajastamine
.
Alates 1.11.2005 on peatoimetaja  Mihkel 
Mutt .
Anneli Oidsalu 
6
Ajakiri Looming (asutatud 1923)
Praegune peatoimetaja Mihkel Mutt
Looming 1960. aastatel
Anneli Oidsalu 
7
Riiklik Kultuurkapital (rajatud 1925) 
Kirjanduse ja teiste kultuurialade 
riikliku rahastamise fond, mis jagas 
autoreile mitmesuguseid stipendiume, 
toetusi ja auhindu.
Anneli Oidsalu 
8
Tartu Ülikool
Ülikooli juures tegutses 
Akadeemiline 
Kirjandusühing Gustav 
Suitsu juhtimisel, peeti 
ettekandekoosolekuid, anti 
välja toimetiste sarja. 
Ülikooli osa noorte 
kirjanike koondamisel  ja 
koolitamisel oli 
tähelepanuväärne.

Gustav Suits 
professorina Tartu ülikoolis 
Anneli Oidsalu 
9
Kirjandusvõistlused
Kirjastuse Loodus 
romaanivõistlus – 
esimest 
korda 1927, võitis August 
Jakobsoni
 (1904–1964) 
naturalistlik romaan “Vaeste-
Patuste  alev”.
Ta on kirjutanud romaane, 
novelle , näidendeid, oli kõrgel 
tasemel tegev  ENSV  
poliitikaelus.
August Jakobsoni loomingust on 
ajale kõige paremini vastu 
pidanud  muinasjutud .
ALEKSANDER MILDEBERG, 
August Jakobson , 1957
Anneli Oidsalu 
10
Kirjandusvõistlused
Kirjastuse Loodus 
romaanivõistlus – 1
938 
võitis Karl  Ristikivi  (1912–
1977) romaan “Tuli ja 
raud”
.
Ristikivi debüütromaan 
kuulub nn Tallinna-
triloogiasse koos 
romaanidega “Õige mehe 
Ristikivi loomg: ajalooliste 
koda” (1940), “ Rohtaed ” 
romaanide sari, eesti esimene 
(1942)
modernistlik romaan “Hingede 
öö”, (1953)  luulekogu  “Inimese 
teekond ” (1972)
Anneli Oidsalu 
11
Kirjanduslik   Orbiit  (1929 – 1931 )
Esimene suur kirjanduspilti kujundav rühmitus pärast 
Tarapitale järgnenud vaheaega .
Juhtivat osa etendasid kirjaniku Juhan Sütiste, Erni Hiir, 
August Jakobson,  vanemaist  kirjanikest  Mait  Metsanurk, 
Hugo Raudsepp.
Anti välja ajalehte Kirjanduslik Orbiit, koguteos “Põhjakaar” 
(1931).
Rühmituse programmiliseks märksõnaks sai elulähedus
kirjanduselt  oodati  “maisemat”, “inimlikumat”  ellusuhtumist
igapäevaelu kujutamist,  astuti  nooreestiliku uusromantismi 
vastu, rünnati Siurut, Tarapitat.
Anneli Oidsalu 
12
Kirjanduslik Orbiit (1929 – 1931)
Nn elulähedusliikumine 
tekitas kirjanduselus palju 
vaidlusi,  Tammsaare , Suits, 
Semper nõudsid 
kirjanduselt vaimsust ja 
kunstiväärtuslikkust.
Juhan Sütiste (1899–1945), 
elulähedusliikumise olulisemaid poeete, 
suri Saksa okupatsiooni ajal Patarei 
vanglas . Loomingus on olulisel kohal töö- 
ja  loodusluule , poeem “Maakera pöördub 
itta ” andis talle punapoeedi kuulsuse
Anneli Oidsalu 
13
Juhan Sütiste “Arm. 16”
Mu arm, mind võlub kõrge metsa müha,
mind võlub uhkelt kiikuv männikroon,
mind võlub kõik, mis harras, vaikne, püha,
kõik, millel vaba sirgus, lõhn ja toon.
Mind võlub  sambla  roheline valgus,
kuldrusket sisalikku soendav känd,
mind võlub päiksekild Su juustesalgus
ja õitel hõljuv liblikate ränd.
Maailm nüüd helab. Kaob minu meelist
kõik, millest hooti  kurku  kippus  nutt .
Su  palav  käsi  saadab  mind kui teelist,
kui teelist, keda kutsub elurutt,
kes vaikusele oma laulud annab
ja vabadusevannet hõlmas kannab.
Ilmunud Juhan Sütiste luulekogus „Umbsed 
päevad“ (1945) ja  hilisemates  väljaannetes,
viimati raamatus „Kui tõmbetuul on luuletaja 
Anneli Oidsalu 
saatus“ (1999)
14
Vaikiv olek (1934–1940)
Majanduskriis tõi 1930. aastate algul kaasa poliitilise kriisi, 
avalikkuse ette tõusid uued, sõjakalt rahvuslikud jõud.
Vabadussõjalaste Liidu (vapside) välja  pakutud ja 
rahvahääletusel heaks  kiidetud  uus põhiseadus lõi olukorra, 
kus riigivanema kohuseid täitval  Konstantin Pätsil õnnestus 
1934. aasta 12. märtsil teostada riigipööre ning kehtestada 
autoritaarne kord.
Oma väidetavalt ajutist ja erakorralist sammu õigustas Päts 
vajadusega vältida vapside võimuhaaramist, ent see 
autoritaarne režiim jäi püsima sisuliselt Eesti Vabariigi 
lõpuni. 
Anneli Oidsalu 
15
Positiivsus ja rahvuslikkus
1934. aasta pööre tõi kaasa ...
kontroll ajalehtede üle;
kirjanduses   orientatsioon  positiivsele elukujutusele ja rahvuslikkusele , sest 
“riiklik tellimus” tekitas vajaduse sellise kirjanduse järele;
Eesti ajaloo kangelasliku külje kujutamine (Mälk,  Kivikas );
eriliselt eestipärase aine otsimine (Mälgu ja Gailiti rannaromaanid);
tööpaatos ja  kodumaad  ülistavad luuletused;
kirjanduses selge  opositsioon  vaikiva oleku ametlikule positiivsusele 
(Tammsaare, luulerühmitus  Arbujad ).
Anneli Oidsalu 
16
August Mälk (1900 – 1987)
Romaani- ja novellikirjanik, tuntud 
Lagle  talu Haabersti  linnaosas Taela tänavas on 
olnud pärast  Eesti taasiseseisvumist Tallinna 
mereainese kujutamisega, rannaromaanidega. linna omanduses. Mälgu talu renoveeriti 
Haabersti  linnaosa  valitsuse eestvõttel, kuid 
müüdi 2000. a lõpus ehk Jüri Mõisa linnapeaks 
A. Mälk on üks viljakamaid eesti kirjanikke, hea  oleku ajal erakätesse – naftaärimees Baraševile. 
stiiliga ladus  jutustaja .                   
Uue omanikuga sõlmiti leping, millega ta 
kohustus üht tuba muuseumina säilitama ning 
sinna ka külastajaid  lubama . 2003. a otsustas 
1937. a sai August Mälk kui parim rannakirjanik  omanik aga muuseumitoa omavoliliselt kaotada, 
president  Pätsilt kingituseks Lagle talu Tallinna 
sest ei pidanud selle säilitamist enam vajalikuks. 
Tänasel päeval on toas olnud kultuuriväärtused 
lähedal, kus elas koos abikaasa ja tütrega 
siiski säilinud ning püsinäitusena välja pandud 
Õismäe Vaba Aja Keskuse  majas  Ehitajate tee 
kodumaalt lahkumiseni.
109a/2 neljandal korrusel asuvas  Nurmenuku  
raamatukogus. (nov 2010)
Elu teise poole elas paguluses Rootsis.
Anneli Oidsalu 
17
August Mälk “Õitsev meri” (1935)
Tegevuskoht:  Atla  lahe ümbrus, 
Harilaid, Salava saar, karid.
Teema: rannaelu väärtustamine, ausus, 
töökus,  julgus , vähenõudlikkus
Peategelane  Hannes satub abielu tõttu 
sisemaale, ei harju, tuleb oma 
rannakülla tagasi.
Tunnistati aasta parimaks  romaaniks .
Anneli Oidsalu 
18
August Mälk “Hea sadam” (1942)
Vähenõudlikul Kipri Taavil puudub 
auahnus , ta ei hooli rahast.
“Aga  kuldne tee on keskmine. Oma 
vaevast saad, oma lõbuks annad! Ja 
aitad  teistki, kui jaksad.” – See on  Taavi  
elukreedo.
Elu kujutatakse läbi Taavi juurde elama 
võetud Juuljuse silmade.
On Mälgu kõige enam tõlgitud romaan.
Anneli Oidsalu 
19
Albert  Kivikas “Nimed  marmortahvlil
Albert Kivikas on kirjanik ja 
ajakirjanik, kes on läinud 
kirjanduslukku peamiselt 
Vabadussõja-ainelise romaani 
“Nimed marmortahvlil” (1936) 
autorina.
Albert Kivikas 1930. aastatel
Anneli Oidsalu 
20

Document Outline

  • Slide 1
  • KAHEKÜMNENDAD
  • Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922)
  • Eesti Kirjanike Liit
  • Ajakiri Looming (asutatud 1923)
  • Ajakiri Looming (asutatud 1923)
  • Ajakiri Looming (asutatud 1923)
  • Riiklik Kultuurkapital (rajatud 1925) 
  • Tartu Ülikool
  • Kirjandusvõistlused
  • Kirjandusvõistlused
  • Kirjanduslik Orbiit (1929 – 1931)
  • Kirjanduslik Orbiit (1929 – 1931)
  • Juhan Sütiste “Arm. 16”
  • Vaikiv olek (1934–1940)
  • Positiivsus ja rahvuslikkus
  • August Mälk (1900 – 1987)
  • August Mälk “Õitsev meri” (1935)
  • August Mälk “Hea sadam” (1942)
  • Albert Kivikas “Nimed marmortahvlil”
Vasakule Paremale
Kirjanduselu 1922-1940 #1 Kirjanduselu 1922-1940 #2 Kirjanduselu 1922-1940 #3 Kirjanduselu 1922-1940 #4 Kirjanduselu 1922-1940 #5 Kirjanduselu 1922-1940 #6 Kirjanduselu 1922-1940 #7 Kirjanduselu 1922-1940 #8 Kirjanduselu 1922-1940 #9 Kirjanduselu 1922-1940 #10 Kirjanduselu 1922-1940 #11 Kirjanduselu 1922-1940 #12 Kirjanduselu 1922-1940 #13 Kirjanduselu 1922-1940 #14 Kirjanduselu 1922-1940 #15 Kirjanduselu 1922-1940 #16 Kirjanduselu 1922-1940 #17 Kirjanduselu 1922-1940 #18 Kirjanduselu 1922-1940 #19 Kirjanduselu 1922-1940 #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hondakas Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti kirjandus 20 sajandi alguses
16
rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

1924- regivärsis lugu ,,Toomas ja Mai" 1927-,,Tuules ja rannas" Tegeles rahvalauludega. Kasutas regivärssi. Kõik aastaajad olid esindatud. Friedebert Tuglas 1886-1971 Sündinud Tartus Ahja mõisas. Õppinud Maaritsa vene kihelkonnakoolis, Uderna ministeeriumikoolis ning Tartu linnakoolis. Esimene teos ,,Siil". Peale linnakooli asus õppima Treffneri gümnaasiumisse, kuid katkestas õpingud. 1905 vangistati Tallinnas. 17.veebruar 1906 vabanes. Ta oli prosaist, kriitik, tõlkija, kirjanduselu organisaator. 1906-1917 elas põhiliselt soomes paguluses. 1909 sai Tuglas tema kirjanikunimeks ning 1923 ka tema kodanikunimeks. Pagulusaastatel reisis ta sõprade dokumentidega. Ta rändas mitmel pool Euroopas ja õppis sealset kunsti ja kultuuri tundma. 1905-1915 tegeles ,,Noor-Eestiga". 1917 naases ta eestisse ja hakkas organiseerima Siuru rühmitust. 1917 abiellus Eloga. Ajakiri ,,odamees" 1919. 1919-1921 ajakiri ,,Ilo", 1922 Eesti kirjanike liidu esimees

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 ­ revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon ­ riigikorra kukutamise aasta. 1918 ­ Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 ­ 1920 ­ Vabadussõda 1924 ­ kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus ­ majanduskriis 1934 ­ Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 ­ Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 ­ Nõukogude okupatsioon 1941 ­ Saksa okupatsioon 1944 ­ Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele,

Kirjandus
Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks
21
doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

Hiir Erni Hiir ja Albert Kivikas koostöös ilmunud teos ,,Ohverdet konn" (1919). Need polnud ainult naljategemisega teosed, vaid neis oli ka kirjanduslik tähendus. Kivikas ja Hiir olid Eesti futurismi rajajad ­ esimesed futuristlikud katsed. Gailitil on nö kindel süzee, nende lugude puhul tekib tunne, et kõik on väga segane. REALISM (nn uusrealism u 1921) Autorid: Luts, Gailit, Mälk, Tammsaare, Metsanurk, Kivikas jt. Realism tuli vaikselt ühiskondliku kindlustunde suurenemise ja kirjanduselu tasakaalustumisega. Romaan kerkis esile, ,,Tõde ja õigus" I osa (1926) alates kasvas romaanide hulk. Leebe realism. Lugemine oli jõukohane. Ei kirjutatud ajaloost, vaid käesolevast hetkest. Tammsaarega saavutas eesti realism oma küpsuse. 6. A. H. Tammsaare proosa- ja draamalooming. Tema teosed moodustasid 20.-30ndate proosakirjanduse keskpunkti. Tammsaare teosed liiguvad väga erinevas miljöös. Tammsaare alustas realistlikus stiilis katsetamist. Debüteeris 1900.a ,,Postimehes"

Kirjandus
Eesti Kirjanduse Ajalugu II
26
doc

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule)

Eesti kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
40
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

Eesti-Läti segaperes sündinud. Pärast esimesi kooliringe oli ta Riias ajakirjanik. 22. september 2010 Gailiti kohta: + August Gailit 1891-1960 + Jaanus Vaiksoo, Gailit ja Nipernaadi (1995) Kui Tammsaare põlvkonna puhul 3-osalist loomingupilti (Vilde-järgsed otsingud, Noor-Eesti kihistused ja lõpuks midagi kolmandat). Gailit seda skeemi kaasa ei tee, ta ilmub küll 1910, kuid see on üsna kehv raamat. Vaiksoo nendib, et Gailit on seal väga naerulembene. Ta asetub uusromantilise kirjanduselu taustale. Tuleb kirjandusse kohe uusromantilises võtmes ja tema puhul näeme seda, et edasisi võnkumisi kaasa ei tee. Sureb uusromantikuna. See, et ta uusromantikuks jääb on küllalt erandlik. Kui üldine kirjandus muutub realistlikku suunda, siis Gailit jääb erandlikuks. Klassikaline kõrgaeg algab kuskil 1920ndate keskpaiku ­ sealmaal, kus algavad teistegi kõrgajad. Selles mõttes teatavast taltumisest v peavoolu haakumisest võib ääriveeri ikkagi rääkida

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus

Kirjandus
Kirjanduse mõisted A-Z
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

A abstraktsionism ­ 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (1872­1944) või Vassili Kandinsky (1866­1944) looming. absurdikunst ­ kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus ­ kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk

Eesti keel
Kirjanduse lõpueksam
31
doc

Kirjanduse lõpueksam

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid ­ Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" ­ Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kest

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun