Küsimused: sissetulekute jaotus, kaubandus Meetod: matemaatilised, formaalsed mudelid Neoklassikaline Mikroökonoomika: Alfred Marshall Makroökonoomika John Maynard Keynes Konsensus 1970ndateni Peamised ideed Ratsionaalne valik: universaalne sotsiaalteadus o Nappus o Pole olemas tasuta lõunaid Alternatiivkulu o Formaliseeritud metodoloogia Mudelid ja rangus Sisemised ja välised muutujad Eeldused Ratsionaalsus: maksimeerimine, stabiilsed eelistused Individualism: homogeensus (iga tarbija on samasugune), nõudlus ja pakkumine Turg Turg ei ole kapitalism Turu komponendid: geograafiline ulatus, hinnad, kaupade hulk Turu efektid: majanduskasv, territoriaalne kasv, kõikehlmavus
Kursuse "Sissejuhatus semiootikasse" kohustuslik kirjandus: Th. A. Sebeok "Signs. An Introduction to Semiotics" John Deely "Basic of semiotics" Charles Morris "Writings of General Theory of Signs" [soovituslik:] Daniel Chandler "Semiotics. The Basics" Floid Merrell "Semiotic Foundation" Winfred Nöth "Handbook of Semiotics" Umberto Eco "A Theory of semiotics" Jürgen Trabant "Elemente der Semiotika" Juri Lotman "Semiosfäärist" Eloid Merrel "This is semiotics" Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab...
2)Naiste seisund Babüloonias? *oluline roll oli raseduse säilimine. Kui see katkeb kellegi süü tõttu-rahatrahv. Naised ei olnud meestega võrdsed. 3)Millised väärtushinnangud ühtivad tänapäeva omadega? *väärtustati patriahaalset ühiskonda,perekonda. *väärtustati vaba inimese elu,töökvaliteeti, vara,mehi(ISA) 4)Mille poolest erineb Hammurapi seaduste õigusekäsitlus tänapäeva omast? *karistus sõltub soost,klassist jne...ei ole kõik võrdsed *karistuste rangus erinev *inimese elu karistuseks-tänapäeval puudub kehaline karistus MESOPOTAAMIA RELIGIOON *jumalaid ainult 60(E 700) *mõlema puhul jutt polüteismist *M-jumalad peast jalatallani inimese moodi aga E-linnu/looma pea ja inimese kehaga *Anu-taevajumal, Enlil (lõi veeuputuse, iga inimese saatus tema käes)Marduk-maajumal, Ea- veejumal(inimese looja) Samas-päiksejumal, Siina-kuujumal, Istar-sõja armastus viljakusjumalanna)Tammuz-(sümboliseerib loodusringkäiku viljakasv jne)
3.Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J.J.Winckelmanni teos"Antiikkunsti ajalugu"). Klassitsism jagatakse: 1)Varaklassitsism ca 1770-1800 2)Kõrgklassitsism ca 1800-1830 Prantsuse klassitsism: 1)Louis XVI stiil 1760-1790 2)Direktooriumistiil 1790-1800 3)Ampiirstiil 1800-1820. Klassitsismi tunnused: 1)Antiikkunsti eeskujude järgimine(selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Pallaudio mõju(üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist). 3) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. 4)Ümarkaare ja kupli kasutamine. 6 ROMANTISM Tuleb prantsuse keelsest sõnast "romaanis" (mitte nagu elus). Romantism järgnes klassitsismile ja levis 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni. Romantism tõi esile üksiku inimese tavalise hinge. Romantikud otsisid unustust, seda otsiti minevikust, eksootilistest maadest ja oma väljamõeldud maailmast e. fantaasiast
valmis tegema kõike kaasnes ebausk, maagia. mässulisus, tõearmastus ususõjad ja teesklemiskultus, arukus ja narrus, ebausk ja ratsionaalsus, kommete rangus ja tarbimisihalus Germaanlaste riikide 1558-1603 Elisabeth I Prantsusmaad valitses Preisi kuningas Friedrich teke ja Karl Suure Inglismaa kuninganna. Louis IV -,,Päikesekun." II Suur valitses 1740-86. impeeriumi kujunemine, 1587 hukati Inglismaal Venemaad Peeter I, Louis XVI oli Pr. kunin-
Rokokoo tähendab prantsuse keeles ,,veider" ja ,,koomiline". See tekkis prantsuse aadliühiskonnas, kelle elu põhisisuks oli vaba aja võimalikult lõbusam veetmine. Tõsiste probleemidega tegelev kunst ei sobinud kokku ajaviitekunstiga. Kujutavas kunstis loodi seina-ja tahvelmaale, eelistati pastelseid värvitoone. Arhitektuur Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Interjööridest kaob rangus ja raskepärasus. Arhitektuuris avaldus rokokoo esmajoones sisekujunduses. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks. Välditi sambaid, poolsambaid ja karniise, seinad kaunistati nõtkelt väänduvad naturalistliku taimornamendiga. Rokokoostiilis ruume täiendasid erinevad luksusesemed ja iluasjakesed. Euraaplastele uudsest materjalis portselanist valmistati ka uusi esemeid serviise tee ja kohvi jaoks, sest need joogid olid Euroopas just poolehoidu võitmas. Moes oli kõik hiinapärane,
Töö 11. klassile Barokk Vastused küsimustele, toodud näited ja võimalusel lisatud pildid. Andrei Sorokin 13.03.2016 Sisukord: Leht 2 / 24 1. Mis iseloomustab barokkstiili? Barokkstiili iseloomustab kujunduselementide ülepakutus, sirge joone vältimine , külluslik üldpilt, liikuv ja rahutu üldmulje, valguslaigud, ärev meeleolu, kontrastsed toonid, väljendusrikkus, võitlus-stseenid, lahingud, seina- ja laemaalingu ühtesulamine.Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria , paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus . Barokile iseloomulikud detailid: voluudid ,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuad, poolsambad, pilastrid, viilud, staatua. Leht 3 / 24 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuu...
Juurak, R., 2012 Vajame arengut toetavat kooli http://opleht.ee/arhiiv/?archive_mode=article&articleid=8183 Kasutatud fotod Foto 2 Internet http://sarahmartin74.blogspot.com/2011/06/modern-learning-environments- some.html Kristi Metshein Montessori pedagoogika Maria Montessori sündis 31. augustil 1870.a. Chiaravalles Ancona provintsis Itaalias. Maria lapsepõlvekodu ei olnud üksmeelne. Isa rangus ja ema leebus tõid tihti tüli ja väikesest Mariast sai vanemate lepitaja. Teda kutsutigi rahutoojaks. Pere ainuke tütar pandi tavalisse kooli. Näiteks Montessori lasteaedades/koolides võimaldatakse lastel teha igapäevaseid toimetusi: koristada, põrandat pesta, süüa teha, lauda katta jne. Igapäevakseks eluks on ettevalmistavad tegevused kasvatavad arusaama iseendast ja ümbritsevast, iseseisvust ja enesekindlust, usku
· Pinnakaunistus: Looduslähedane, mereloomi kujutatavaid vaase võrreldud akvaariumidega. b) Mükeene arhitektuur · megaron - suur pikergune saal. (N: Tirynsi linnuse keskne pearuum) · Akropolid · Mükeene lõvivärav koosneb 3st kivimürakast ja neile toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, sellel kõrgreljeef kahe sambale toetuva lõviga 4. Vana - Kreeka Arhitektuur Dooria order (templid) - nt: Poseidoni tempel, Parthenon · lihtsus, rangus, tugevus. Kandvad osad: · Baas puudub · Entaas-tüvese paisutus. Tüves aheneb ülespoole. · Kannelüürid - tüvest katvad püstised vaod · Kapiteel koosneb: Ümmargusest Ehhiinist(ümar kiviplaat), sellele on asetatud nelinurkne plaat ehk abakus. · Krepidoma - Templi osa. Alus, mis koosnebühest kuni kolmest osast. · Stülobaat - Viimane aste, millel seisab sammas Kantavad osad: · Arhitraav - kapiteelidele toetuv talastiku alumine osa
Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist. Maalikunst ja skulptuur. Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust ja õpetlikkust teemades. Kuna antiikskulptuuri tunti hoopis paremini kui sama ajastu maalikunsti,
Jällegi sõltus selline kunst otseselt oma tellijast - Hollandis võimu juurde pääsenud kodanlusest. Selle alla kuulus ka Eesti ja Skandinaaviamaad. Siiski ei ole õige rangeid jaotusi kasutada, sageli põimuvad eri suundumused omavahel. Pealegi on ka muudes Euroopa maades levinud barokk niivõrd omanäoline, et seda võiks lausa omaette nähtuseks pidada, näiteks on põhjapoolse Euroopa barokk-kunst hoopis lihtsam, kainem ja asjalikum kui Itaalias, samas aga puudub klassikaline rangus. Sellist kunsti võib leida meil, Eestis. Barokki peetakse üldiselt 17. sajandi stiiliks, mõnevõrra ulatus ta ka 18. sajandisse, mõnel maal kestis see isegi III veerandi lõpuni. Pärisbarokk 16. sajandil valitses Euroopas tõeline segadus. Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja tõrjunud ning kestis pidev ja verine võitlus eri ususuundade vahel
KESKKONNAMÕJU HINNANG (KMH), (Environmental Impact Assessment): 1. on süsteemse analüüsi ja plaanitava tegevuse keskkonna mõjude hinnangu protsess, selle analüüsi tulemusi kasutatakse planeerimisel ja tegevuse/projekti elluviimisel/rakendamisel. Üldine eesmärk hoida ära, vältida, viia miinimumini oluline keskkonnamõju 2. on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnale avalduva mõju hindamine. Eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks 3. peab määratlema, kirjeldama, hindama nii otsest kui ka kaudset tegevuse/projekti keskkonna toimet: *Faunale, floorale, pinnasele, veele, õhule, kliimale, maastikule *Elanikkonna tervisele ja heaolule *Kultuuripärandile, materiaalsele...
KUNSTIÕPETUS KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR Klassitsim kestis aastatel 18.saj – 19. Saj algus. See sai alguse Inglismaalt, kuid levis nii Ameerikas, Prantsusmaal, Venemaa, Saksamaal, Eestis kui ka Soomes. Klassitsimis hakati eeskujuks pidama antiikaega ning sealt võeti üle ehitisi ja kunsti, võeti eeskujuks ka Palladiot. Hakati üha enam väärtustama demokraatiat, korda, ratsionaalset mõtlemist. Klassitsimile on iseloomulikuks lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, sümmeetria, plokviisline liigendus, ümarkaar ja kuppelehitised. Tuntuim on Carlo Rossi, Eestis tegutses näiteks Johann Wilhelm Krause. Klassitsistlikus stiilis on Tartu ülikooli peahoone ja Tähetorn. Chalgrin – Tähe Triumfikaar. KLASSITSISTLIK KUJUTAV KUNST Klassitsim kestis aastatel 1770-1830. See sai alguse Inglismaalt, kuid levis nii Ameerikas, Prantsusmaal, Venemaa, Saksamaal, Eestis kui ka Soomes. Klassitsimis hakati eeskujuks
Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, ning oli enim levinud Prantsuse õukonnas. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. [ibid] Rokokooaegsed kujundajad armastasid peegleid (joonis 31) ning kipskaunistusi, sellised sisekujunduse elemendid on omased kõigile rokokoo aegsetele objektidele. Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Interjööridest kaob rangus ja raskepärasus. Seinu katavad õhukesed liistudega, õrnades toonides maalingud, gobeläänid ning lillelised tapeedid. [ibid] 21 Joonis 31. Nymphenburgi loss Amalienburgi paviljonis. [26] Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti
traagiline ja tema loomingus kajastus see. Ta elutee lõppes vaesuse ja surmaga. 52. Antonie Watteau ta oli flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi, neis oli meeldivaid mahedaid toone luulelisi pargivaateid ja valguste sillerdust rõivaste siidil 53. Kõige tavalisemad klassitsismi ehitised olid sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina barokile. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsismi arhitektuuri iseloomustavaks. 54.Jacques Louis David ,,Marat surm" ,,Horatiuse vanne" NB! KLASSITSISM 55. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. 56. Medeuse parv Theodore gerivalt ROMANTISTLIk 57. Eugene Delacroix maalide motiivid on enamasti põnevast keskaja ajaloost või siis
Rubens tundis antiikkultuuri peensusteni. Iidsetele meistritele lähendas teda elava imetlemine ning püüd anda edasi inimkeha graatsiat ja jõudu. Kuid tundes hästi vanu kunstiteoseid, ei kopeerinud ta neid kunagi. Rubens vaatas klassikalist iluideaali kriitilise pilguga ja sulatas selle flaami rahvusliku joonega, püüdes edasi anda terve, tugeva ja õitsva inimkeha ilu, selle soojust ja tundelisust. Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja proportsioonid, kuivõrd inimkeha füüsis, jõud ja liikumine. Näitena võiks veelkord vaadata Antwerpenis antiiktemmadel loodud töid: ,,Maa ja vee liit", ,,Leukippose tütarde röövimine", arvukaid maale bakhanaalidest, ,,Amatsoonida võitlus", ,,Venus ja Adonis" jt. Selle perioodi (1621-1630) suurim ettevõtmine oli kahekümne ühest kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria, mille Rubens maalis Prantsuse kuninga Henri IV abikaasa Maria de´ Medici ülesandel aastail 1621-1625
saj lõpp -19.saj algus). Tekke põhjused: vastukaaluks rokokoolikule kergusele; Suur Prantsuse revolutsioon; kunsti muutmine meelelahutusest õpetlikuks; soov jäljendada antiikkunsti. Arhitektuur oli lihtne, range, reeglipärane, suurejooneline; pidulikud ansamblid; Skulptuur sõltub täielikult antiikeeskujudest; skulptuurid on terved; näod ilmetud, marmorist; inimkeha alasti, selle idealiseerimine; rangus. Ka maalikunstis jäljendati antiikskulptuuri. Koloriit on vaene, tuhm ja igav. Teemadeks on antiikmütoloogia. Kompa on tasakaalus, rahulik. Tihti on ainult 2 plaani. Pariisi Madeleine´i kirik; Tähe võidukaar; Prantsuse Pantheon; USA Valge Maja; Kapitooleum; Tartu Ülikool, Riisipere. CANOVA ,,Kolm graatsiat" DAVID(kunstiajaloo variser) ,,Sokrates" ,,Horatiuste vanne" ,,Tapetud Marat" jt 17. Romantism(19. saj II veerand)
jäljed. Hävitustööd ei tohi jätta nähtavale (Watson 2003). Kooli juhtkonna kui ka õpetajate jaoks on oluline tagada õpilaste osavõtt õppetööst. Seega on popitegijad üheks suurimaks mureallikaks koolis. Selle vastu tegutsemise esimeseks sammuks tuleks välja töötada kohalkäimispoliitika. Puudumisi peaks põhjendama. Selleks, et õpilane tunneks vastutust, tuleks tegemata töö järgi teha. Kaastunne ja rangus võiksid õpetajal käia käsikäes (Watson 2003). Kokkuvõtteks saab järeldada, et pedagoogide ülesanne ei ole ainult õpilastele õppekava edasiandmine, vaid ka suhtlemine õpilaste, lastevanemate, kolleegide ja kooli juhtkonnaga. 7 4. ENESEDISTSIPLIIN Väga oluline on märgata vahet ,,pealesunnitud" ja ,,enesekehtestatud" distsipliini vahel. Üks on väljaspoolt tulev, teine seestpoolt
2011. a inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs 1. Eksamitöö tulemuste üldandmed Põhikooli inglise keele lõpueksami valis tänavu 3859 õpilast. Eksami keskmine tulemus oli 64,2 punkti ehk 85,5% (vaata võrdlust eelmiste aastatega – tabel 1). Analüüs valmis 992 õpilase eksamitööde põhjal. Valimis oli 53,8% poisse ja 46,2% tüdrukuid. Aasta Valimi Maksimaalne Minimaalne Keskmine Keskmine Keskmine suurus tulemus tulemus tulemus sooritus hinne % 2008 4705 75 16 61,6 82,1 4,2 2009 1082 75 20 62,6 83,4 4,3 2010 1002 74 31 62,9 83,8 4,3 2011 992 75 31 64,...
Rokokoo 18.sajand · Prantsuse k. `veider' ja `koomiline' · Sünnikoht Prantsusmaa · Peene ornament,kõrged soengud, palju pitsi. · Pastelsed toonid Dekoratiivne, kõverate Jalgadega tool Klassitsism 16.-19. sajand · Lähtus renesanssiaja antiigiharrastustest · Iluideaaliks olid vanakreeka ja rooma kunstiteosed · Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla ja stiilipuhtust. · Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus Jacques G. Soufflot Pantheon Historitsism 1840-1900. aastatel Euroopas · Tekkis romantismi mõjul · Kasutati romaani ja gooti vorme, võeti eeskujuks ka antiiki, renessanssi ja barokki. · Sama kunstiteose puhul ei tohi kasutada mitme kunstivoolu detaile ja eeskujusid- siis on tegemist eklektikaga. Historitsistlik villa Bitterfeldis Romantism 19.sajandi II veerand
Ümberehituse peameistriks oli arhitekt Jules-Hardouin- Mansard(1646-1708). Tema kavandas 72 m. pikkuse pildigalerii Versailles' lossis. Maalide autor oli Charles Le Brun. Lossis pidi saama elada 1500 inimest, oli ooperisaal ja väike kirik. William Hogart inglise barokk, maalikunstnik. "Moodne abielu" 12. ptk Rokokoo 18. saj. Prantsusmaa. Umb. 1720-1770. Rokokoolik sisekujundus 18. saj. stiilis ehitatud hoonete interjööridest kaob raskepärasus ja rangus. Seinu katavad õhukeste liistudega ümbritsetud puupannood. Raamiga piiratud pind e. seinatahveldis. Õrnades toonides maalingud, arvukalt peegleid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Gobelään pildiga pind. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks. Seinte kaunistused ja ornamendid olid ebasümmeetrilised, eelistati nn.
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Martin Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2012 Sissejuhatus Valisin antud teema, kuna varasemalt olen õppinud teoloogiat ning Martin Luther on tuntud teoloog, kuid tundus väga huvipakkuv teema, milles saan uurida Martin Lutherit koolikorralduslikust vaatepunktist. Soovin teada saada, kuidas on Luther mõjutanud koolikorraldust ning kas tema mõjusid on ka eesti kultuuris. Loomulikult mõistmaks tema ideoloogia põhijooni tuleb uurida tema enese elu. Lutheril on teatav arusaam elust ning tänu sellele võib teda pidada uusaegse maailma ja vaimu isaks. Ta külvas ideid ning tema reformatsioon polnudki ehk nii suurejooneline ega kiire, kuid see sütitas ja levitas ideid. Usun, et tema enda kooliaeg ja eluolu on tähtsal kohal mõistmaks tema reformeerimispüüdeid ja tema alustatud ideesid. 1....
Arhitektuuris Mesopotaamias kasutati telliseid, mis omavahel ühendati. Egiptuses kiviplokid paigutati lihtsalt väga täpselt üksteise peale või kõrvale. Riikidevaheline usukultus oli ka täiesti erinev. Egiptlased uskusid surmatagusesse ellu surnukehasid säilitati ning hingede elu hauakambrites tehti võimalikult mugavamaks. Mesopotaamias oli põletusmatus inimese keha ei hoiustatud. Tänu Egiptuse isoleeritusele säilus kultuuri rangus ning omapära. Kultuuri areng oli pidevalt püsiv ning väliseid mõjutajaid ei olnud. Mesopotaamias oli kõik hoopis vastupidi. Ainuke sarnasus, mis kajastub nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses on rikkuse küllus. Egiptuses hauakambritesse pandi igasuguseid varandusi ning ei koonerdatud ka ehitistega. Mesopotaamias oli mateeria luksus. Esemeid prooviti teha võimalikult luksuslikult, kallihinnaliste materjalidega. Mesopotaamia ning Egiptuse kultuur on andnud suure panuse
Muusikalugu, kordamine eksamiks 1. Eesti rahvalaul- liigid, teemad, esitamistavad. Rahvapillid. Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem e. Regilaul 2) uuem e. Lõppriimiline rahvalaul Regilaul tekkis oletatavasti 3000 a eKr läänemere soomlaste ja algbaltlaste vastastikusel mõjutusel. Regilauluga säilisid, muutusid, arenesid: 1) huiked ja kutsed 2) loitsud (kasut. Töö edendamiseks ja tõvest hoidumiseks) 3) kaebehüüded (lein ja kurbus) 4) loodushäälte jäljendused (onomatopöa) (linnulaulud ja peibutamised jahimeestel) Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: 1) tekst kõige olulisem ja muutlikum osa 2) viis traditrioonilisim, vähemuutuv 3) esitus kõige püsivam osa Algriim on sõnas alguskordus nt. Samatähe või silbiga algused. Vahelduvad rõhuga ja rõhuta slbid (tav. 8 silpi värsireas). Viis on tavaliselt väikese ulatusega ja korduv. Esitusviise on kahte tüüpi: 1) üherealine laulik laulab ette ja koor järgi 2) ...
Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni aegsel Prantsusmaal, ehitasid rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist.Moodi tulid majesteetlikud lõvi ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma või kullijalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised. Maalikunst ja skulptuur
Klassitsism Klassitsistlik arhitektuur püüdis eeskuju võtta antiikehitistest. Selleks mõõdiststi ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas. Palju hakkas ilmuma selleteemalisi käsiraamatuid. Arhitektide eesmärk ei ole luua ainult ilusat ehitist, vaid ka ühiskonda reeglipärasemaks muuta. Renessanss arhitekti stiili hakatakse jäljednama- Andrea Paladio. Tema mõjul armastab klassitsismi kolossaalorderit ja sammasportikust. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on omased jooned. Ehitised on sümmeetrilised, plokiviisiliselt liigendatud. Moodustati ehitistest pidulikke ansambleid- hoonete siseruumid olid mõnikord ebapraktilised. Armastati eniselt ümarkaart ja kuppelehitisi. Kasvas ainult lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Armastati rippuvavaniku motiivi, trofeekimpu ja rätiku motiivi. Sisekujunduses domineeris tagasihoidlikkus, direktooriumstiil. Stiil tärkas Inglismaal. Pargistiili rajaja William
Renessansi inimene demostreeris kogu oma olemisega seda uut ja uuenduslikku stiili/lähenemist. Inimese eluruumid, söömisrituaalid, riietusesemed ning meelelahutus vastandus end keskaegsele käitumismallile ja maitsele. "Rikkad itaalia kodanlased võtsid küll üle burgundlaste moe: taljesse töödeldud kuued, tihedalt liibuvad sukad, laiad seelikud, kuid andsid sellele uue näo vastavalt renessaniinimese hoiakule. Romaani stiili rangus, gooti kunstlikud kõrgusse pürgivad jooned asendati nii meeste kui naiste uhke kuid vaba oleku ja liikumisega. Ei vaevatud end kunstlike poosidega ega riietusesemetega, mis piirasid head ja vaba enesetunnet. Ka nüüd jäi riietuse mudeliks kolmnurk, kuid teistsuguselt kui Burgundias. Meeste kuued tõmmati küll taljes kokku, kuid seejärel nad avardusid allapoole jällegi. Naised püüdsid rõhutada õlgu ja rinda. Nii kujuneb renessansiaja riietusmudeliks kaks tippudega
tema erilise käitumise ja sarmi tõttu, oli kuulsa filosoofi Antonio Stoppani nõbu. Kogu pere oli patriootlikult meelestatud. Ema ja tütre vahel valitses sõbralik lähedane suhe, mis kestis Maria ema surmani 1912. Maria lapsepõlvekodus ei olnud üksmeelt, isa rangus ja ema leebus tõid tihti tüli ja väikesest Mariast sai vanemate lepitaja. Teda kutsuti rahutoojaks. Perekonnas valitses range kord, igaüks teadis oma ülesandeid. Kui Maria oli väike, siis pidi ta iga päev vaestele kuduma, kuid seda tööd tegi ta rõõmuga, sest tundis suurt rõõmu vaeste aitamisest. Pere ainuke tütar pandi tavakooli ja juba esimestest koolikogemustest sööbisid Maria mällu näited selle kohta, missugune ei peaks kool olema. Eriti hämmastas Mariat lugupidamatus,
Sõbraliku lapse tasandil käib enamus meie igapäevasuhtlemisest. Siia kuuluvad lõõp, nali, sõbralik tögamine, iseenda üle naermine jne. TÄISKASVANU Tasakaalustav suhtlustasand lapse ja lapsevanema vahel. Täiskasvanu teeb info töötlemisel adekvaatseid otsuseid, ta analüüsib ümbritsevat ja ennustab oma tegevuse tagajärgi. Kui juhindute üksnes tunnetest ja hetketuju ajel, on sisemine laps saanud võidu. Lapsvanema tasandi võidu korral tulevad esile põhjendamatu rangus ja eelarvamused. Normaalsel täiskasvanu tasandil suhtleja teab lapse vajadusi ja on teadlik lapsevanema käskudest keeldudest. Ta suhtleb ja teeb otsuseid iseseisvalt, tema jutt on otsekohene ja sirgjooneline, ta kirjeldab olukordi, esitab küsimusi, kaalub võimalikke variante, vaeb tundmatut ja tuntut, õiget ja valet, veendumuste asemel on arvamused. Suhtlusstiililt kasutab kindlat suhtlusstiili. LAPSEVANEM
KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR kunstnikud: Andrea Palladio Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM
ülikondades. Algklassides ja põhikoolis oli kõigil ühesugune koolivorm. Keskkoolis oli tegelikult ka, aga Elmu ütels, et kui koolivormiga ei taha käia ja kaelarätti kanda, siis tuleb kanda ülikonda ja lipsu, vahepealsid varjante ei olnud, dressidega ei tohtinud käia. Vahetundide ajal tegid lapsed samu asju mida meie tänapäeval teeme, kes kõndis sõpradega ringi, kes käis suitsetamas, kes õppis koduseid töid, kes mängis mänge. Minu isa arvates on hindamise rangus ja nendega seotud asjad üldiselt samaks. Pahad poisid, kes tegelesid ikka tõeliste pättustega saadeti õppenõukogusse ja mõni heideti koolis välja. Tavaliselt piirduti käskkirjaga ja õppeedukuse mitterahuldavaks panemisega tunnistusele. Isa sai enda esimese halva hinde põhikoolis. Esimese (ja ka viimase) kahe tunnistusele sai, keskkooli ajal matemaatika veerandi, aga aasta sai lõpuks ikkagi nelja. Isa kooliajal tehti spordipäeval järgmisi ülesandeid:
Organisatsioonikäitumise olemus ja organisatsioonid 1. Organisatsioonikäitumine mõiste ja olemus OK on teadus, mis uurib süsteemselt ja rakendab teadmisi indiviidide ja gruppide käitumisest organisatsioonis, kus nad töötavad. Organisatsioon on inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja kuidas nende käitumine mõjutab organisatsiooni saavutusi. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Organisatsioonikäitumise kui õpetuse eesmärgid eesmärgid: mõista ja ennetada inimeste käitumist tööl.indiviidide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju organisatsioonile. 3. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid Vaatlus ja osalusvaatlusJuhtumite kirjeldus ja analüüsKüsitlusEksperiment ja labo...
p. Kr) oli ühtlasi antiikaja suurim kuppelehitis. Panteoni kerakuju on otseses seoses Rooma kosmoloogiaga: kuppel kujutab taevavõlvi ja ava selle keskel valgusallikat Päikest. Kuplit katab kassettlagi. Pildil jumalanna Vesta tempel (2. saj. e. Kr) Roomas. (Pildi Panteonist leiab mõiste ,,portikus" juurest) Dooria order vanim kreeka orderitest, mis kujunes arhailisel ajastul, 7. sajandil e. Kr ja sai nime doorlaste hõimu järgi. Seda iseloomustab lihtne joon, rangus, jõulisus, kaunistuste nappus. Dooria sammas on raskepärane, keskosas pisut jämedam. Sambal pole baasi ja tüves on reeglina kaetud kannelüüridega, vahel ka sile. Kapiteel on kaunistusteta, koosnedes pealistikku asetatud ümmargusest ja nelinurksest (ülemine) plaadist. Friis on jagatud vertikaalsete vahelduvate plaatidega - metoopide ja 3 triglüüfidega
tööstushoonete ehitamiseks Ühte ehtsat juugendlikku hoonet iseloomustab dünaamilisus: ettepoole kumerduvad või eenduvad hooneosad, kasutatud on erinevat värvi materjale Igasugused fantastilised reljeefid ja ornamendid tekitavad valgustatuna põnevaid varje Arhitektuur Hooned koosnevad seest eri kujuga ruumidest, milles korduvad välisfassaadi ümarad vormid Kui võrrelda juugendi arhitektuuri klassitsiliku arhitektuuriga, mille põhijooned olid lihtsus, rangus ja reeglipärasus siis juugend erineb päris palju sellest Kuid klassitsistliku arhitektuuri ja juugendi arhitektuuri ühendab suurejoonelised ehitised Ehitustehnika, tehnilised uuendused Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid juugendi kunstnikud kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas
3 Meisterlik portreteerija portreed on suurejoonelised, ei toonita üksikasju, jäädes veidi ebaeluliseks. ,,Noore naise portree". Van der Weyden on olnud praktiliselt kogu madalmaade 15. saj. maalikunstnike eeskujuks, mõjutanud ka saksa kunstnikke. HUGO van der GOES (1430/40-1482) Goesi kunstile on omane teatav karge suurejoonelisus ja rangus niii figuurikäsitluses kui ka kompositsioonis. Haarav võimas realism ja sulav mahlakas maalitehnika. Tuntuim teos on Portinari altar (1475 tellis selle itaalia kaupmees Tommaso Portinar). See on suure tähtsusega teos, on eeskuju andnud ka itaalia meistritele, kes käisid seda imetlemas; itaallasi huvitas eelkõige suurepärane maalitehnika. DIRK BOUTS vanem (1415-1475) Mõjustatud Rogier van der Weydensist, Bouts on dramaatiline, kuid ilma rahutuseta.
graatsia, sillerdav elurõõm, romantiline, erootiline alatoon, lihtrahva argipäev 18. saj klassitsism Kesk- ja Ida- Arhitektuur: sümmeetrilised ehitised, sambad, Venemaa arhitektuur: viimane Euroopa fassaadid meenutasid templit, lihtsus, rangus, Antonio Rinaldi (1710-1794) kolmandik Itaalia reeglipärasus, suurejoonelisus, praktilise Jean Baptiste Vallin de la Mothe (1729-1800) neoklassitsism Venemaa funktsioonita monumendid, triumfikaared, Kõrgklassitsistlikud arhitektid: Prantsusmaa võidusambad, auväravad Andrejan Zahharov (1761-1811)
Banksile. Mõjus kõigile seltsiva ja hooliva inimesega, sest tema seltsis oli hea olla Charles Tansley ja Lily Briscoe, kes muidu läbi ei saanud, veetsid kolmekesti ranas lõbusalt aega. Lily on hästi romaanis tema kohta öelnud teda pööras inimsoo poole, et teha selle südamesse pesa. Mr. Ramsay mrs. Ramsay abikaasa ja filosoof, kirjanik, kuuekümnendates mees. Vastandiks ema hellusele on tema tegelaskujus rangus ja tõsidus, teda võiks pidada tulehargiks, kes samal ajal on kannatav geenius. Kannatav geenius, kuna tegeles filosoofia maailmaga , ning talle oli tähtis, et noored teda imetleksid, tema kirjandus elaks igavesti. Seepärast pressis ta naiselt kaastunnet ja ülistamist, ta vajas seda. Lily ütles ta kohta kui tema väike sõrm valutab,siis peab maailmalõpp käes olema.ta palus
kasutama antiikmütoloogiat. Rubens jagas antiiksete meistrite imetlust elava vastu ning püüdis edasi anda inimkeha graatsiat ja jõudu. Kuigi ta tundis hästi vanu kunstiteoseid, ei kopeerinud ta neid kunagi. Rubens vaatas klassikalist iluideaali kriitilise pilguga ja sulatas selle flaami rahvusliku joonega, püüdes edasi anda terve, tugeva ja õitsva inimkeha ilu, soojust ja tundelisust. Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja proportsioonid, kuivõrd inimkeha füüsis, jõud ja liikumine. Selle näiteks on Antwerpenis antiikteemadel loodud tööd "Maa ja vee liit", "Amatsoonide lahing", "Venus ja Adonis" ning arvukad bakhanaalid. Vanakreeka mütoloogia teemalistel maalidel eelistas Rubens kujutada paljude liikuvate figuuridega stseene, näiteks "Amatsoonide lahing" ja "Leukippose tütarde röövimine". Tema jumalate ja kangelaste kujutised, näiteks "Joobnud Herakles" ja
astmest kosneval alehitisel krepidomal. Tempel oman põhiplaanilt koosnes 3-st osast: Pearuum naos ehk cella Eeskoda ek pronaos Tagumine ruum ehk opistodomos Kõihge lihtsam templivorm oli Antidega tempel, kõige levinumaks ja kallsikalisemaks peetakse Periteeri. Kõige keerulisem oli Dipteer=2 rida sambaid ümber templi. Kreeka templil eristatakse 3 stiili: Dooria Joonia Korintose Dooria stiil on kõige vanem, seda iseloomustab rangus, lihtsus, puudus baas, tüves läks keskelt veidi jämedamaks, sambas võisid olla kannellüürid (vaokesed), kapiteel oli kõige lihtsam. Mis puutub põhiplaani, selle pikemal küljel oli kahekordne otsakülje sammaste arv + 1. Samba kõrgus võrreldes tema jämedusega oli erinev, aga alati kooskõlas templi üldiseloomuga. Samba kõrguse mõõtühikuks oli pool tema läbimõõdust alumises osas. Sammaste vahemaa
rangemat kontrolli. Autoritaarne distsipliin näeb ette, et probleemid lahendatakse ilma aeganõudvatesse peensustesse laskumiseta, nagu seda on lähem tutvumine oma laste mõtete, tunnete ja konfliktide olemusega. Diktaatorliku stiiliga käib sageli kaasas oht, et vägivallatseja tajub oma lapsi isikliku omandina, millega ta võib teha kõike seda, mis tal parasjagu pähe tuleb. Lisaks sellele, et liigne rangus ja empaatia puudumine laste suhtes on juba iseenesest kahjulikud, on need ka otseselt seotud laste väärkohtlemise ohuga. 5 Vägivallatsejad tegelevad üldjuhul lastega vähe ja kipuvad neid hooletusse jätma ja nende suhtes vähem füüsilist lähedust üles näitama kui mittevägivaldsed vanemad. Suur osa seni avaldatud uurimusi viitab sellele, et vägivallatseja puhul on oht, et nad oma
harjus ning saarmas. 7 Kuressaare linnus Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht - Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Baltiriikides ja sellisena vaieldamatult ka rahvusvahelise tähtsusega arhitektuurimälestis. Lisaks esteetilisele elamusele, mille annab arhitektuuri stiilsus, väljapeetus, rangus ja karm suurejooneline ilu, võimaldab linnuse külastamine saada mitmekülgseid ajalooteadmisi, saavutada vahetu kontakt minevikuga, tunda keskaja hõngu. Linnuse ehituslugu on tihedalt seotud eestlaste võitlusega saksa feodaalide vastu. 1227. aastal alistus ristirüütlitele viimane Eesti maakond - Saaremaa. 1228.-1234. a. formeerus Läänemaast ja Lääne - Eesti saartest järjekordne feodaalriigike - Saare-Lääne piiskopkond
koolitusvajadust jne. Laine Simson, Ph.D 24 Personalijuhtimine 2013 Laine Simson, Ph.D 25 Personalijuhtimine 2013 VÕIMALIKUD VEAD HINDAMISEL Hindamise ebaobjektiivsus hirmuäratavus H tulemuste ebapiisav rakendamine Halo (oreooli) efekt - haloerror Keskmistamine Äärmuslikkus Hilissündmuse mõju. Viimase tegevuse efekt Liigne leebus või rangus Tööootuse hiline fikseerimine Isiklikud eelarvamused, põhjuslik omistamine HINDAMISE VEAD - ANALÜÜS 1. Juht on hindamise aluseks võtnud kriteeriume, millel pole otsest seost antud ametikohal tehtava tööga palju, vähe, kõrvalised, mitteolulised jne) 2. Ettevalmistusleht puudub, kohapeal hakatakse atesteerimislehe B-osa täitma ja kokkuleppeid sõlmima. 3. Ettevalmistuslehe täidab ainult juht või alluv 4
a teiste inimeste või ühiskonna õiguste rikkumine) 3. Delikventne käitumine (alaealiste kuritegelik käitumine) 4. Autoagressiivne käitumine (enda vastu) Ülekaalus on antisotsiaalne käitumine, millele lisanduvad negatiivsed isiklikud jooned. V a n e ma t e e b a e f e kt i i v n e ka s v a t u s p r a kt i ka , mi l l e l e o n o ma s e d 4 p e aj o o n t · hoolimatus · kõikelubavus või olukord, kui lapsei saaaru, mis on talle lubatud ja mis mitte · liigne rangus, liiga suured nõudmised laspele · agressiivsus, vihkamine, halvad suhted lapsevanemate vahel Lastele tuleb seada piire ja teha seda nii, et lapsed sellest aru saaksid. Parim aeg reeglid kokku leppida on enne tegevust. Parim aeg probleemidega tegelda on nüüd ja praegu ja selles ümbruses, kus nad ilmnevad. Füüsiline karistus peab järgnema teole kohe. Oluline on, mis järgneb karistusele. Karistusele ei tohi järgneda karmust, peab järgnema hoolivuse näitamine. Ebaefektiivne
LUUA METSANDUSKOOL Retkejuht Sessiooniõpe JAAPANI KULTUUR Referaat Juhendaja: Lili kängsepp Koostas: Liisa Demant LRJ I Võru 2012 SISSEJUHATUS Vaikse ookeani vulkaanilisel rannikul asuv Jaapani saarestik oli kaua aega oma asukoha tõttu maailmast eraldatud kõrvaline paik. Tänapäeval on Jaapan rahvarohke turismimagnet, ning kõigile uudistajatele avatud. Vähesed riigid on jäänud mõjutamata Jaapani kultuurist, ideedest ja majandusest. Valisin teemaks Jaapani kultuuri kuna see on riik, mis jääb meist väga kaugele, kuid om...
Õpetajad: mungad, preestrid Õpetus: -ladina keelne -trivium + muusika ja aritmeetika Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil. Vaimuliku kasvatuse väljund tekkis päritolult kirju, meelsuselt ühtne vaimulik seisus. Karistamine. Kokkuvõte keskajast Keskaja koolikorraldus lähtus hierarhia ideest. Eesmärgiks ei olnud rohked ja sügavad teadmised, vaid jumalakartlikkuse kasvatamine. Parimaks vahendiks distsipliin ja erakordne rangus KÕRGHARIDUSE ARENG LÄÄNEEUROOPAS Keskaeg: UNIVERSITAS (lad. k.) Tähendas sarnaste huvidega inimeste ühendust Studium Generale Kunstide teaduskond (facultas artium) 2-aastane üldhariduslik kursus Erialased õpingud kolmes teaduskonnas Iseloomulik keskaegsele ülikoolile: Õppetöö ladina keeles. Kasutati lectio e. loengu meetodit ja (algallikate lugemine ja kommenteerimine). Dispuute (pro et contra). Kunstide TK lõpetamine andis kunstide magistri kraadi (magister artium)
andmekogust) Funktsionaalse seose puhul |r|=1 ja R2=1; Korrelatiivse seose puhul -1< r <1 ja R2<1 Seose puhul uurime: (+=samasuunaline; -=erinev suund) · Seose rangust korrelatsioonanalüüs(sümmeetriline- pole oluline, kumb x või y) · Seose suunda korrelatsioonanalüüs(sümmeetriline- pole oluline, kumb x või y) · Seose kuju regressioonanalüüs(ebasümmeetriline- oluline, kumb x ja kumb y) Seose rangus · Seose rangust näitab korrelatsioonikordaja(r; R(2)) absoluutväärtus. See väärtus jääb vahemikku [- 1;1] · Korrelatsioonikordaja (absoluut)väärtusi tõlgendame järgnevalt: 1 funktsionaalne seos >0,7 tugev seos <0,3 seos praktiliselt puudub 0 seost nähtuste vahel ei eksisteeri Seose suund: Seose suunda näitab korrelatsioonikordaja märk: Miinusmärk- neg. seos; pluss- pos. seos.
otsmikul, et palvetaja mõtleks oma usust, teine kinnitatakse käsivarre külge, et tuua usk südamele lähemale. Tänapäeval tuntakse juutluses kahte suuremat suunda: õiguslik ehk ortodoksne juutlus ja reformistlik juutlus. Ortodoksne juutlus Ortodoksne judaism sai alguse 19. sajandi esimesel poolel. Ortodoksne juutlus tähistab neid juutide rühmitisi, kes peavad kinni juudi pühakirja ning seaduse (Toora) rangest tõlgendamisest ja rakendamisest enda igapäevaelus. Just rangus ja Toora täpne täitmine eristab neid teistest juudi kogukonnast ning nad peavad ennast traditsioonilise juutluse alalhoidjateks. Seega valitsevad kogu ortodoksse juudi elu religioossed käsud. Enamus kannab neist musti riideid, pikka kuube ja laiaservalist mütsi. Mõned ortodokssed juudid usuvad, et neil on õigus maaosadele, mida mainitakse Piiblis, hoolimata sellest, et nende maaosade praegustele elanikele tooks see kaasa ümberasustamise. Jumalateenistus toimub
*Benediktlased-Elasid maal ja tegid palju füüsilist tööd. Hea toitumisega, paastu ajal sõid kala, harisid ennast. Nimi tuli Püha Benedictuse nimest. Neid iseloomustas alandlikkus, distsipliin, vaesus. Nad pidid tööd tegema, palvetama, raamatuid ümber kirjutama.*Tsisterlased-Citeaux kiriku järgi on nimi tulnud. Tütarkloostrite rajamisega saab tsisterlaste ordu uue organisatsiooni vormi. Kloostreid kontrollivad emakloostrid. Neid iseloomustab lihtsus, rangus, müstikasugemetega vagadus, majandustegevus. Saksa idaalade koloniseerimine. *Frantsisklased-Minoriitide ordu. Assisi Franciscuse nimest sai ordu nime. Põhimõteteks oli neil rahvavagaduse äratamine ning teaduslik töö, täieliku vaesuse nõue.*Dominiiklased-Selle asutas Caleruega Dominicius. Põhimõtted on võidelda ketseritega (eelkõige albilastega), tegema nende seas misjonitööd ja allutama nad taas kirikuhierarhiale. Nende põhiülesanne on rändjutustamine,
Kunstis kujutatavad jumalad ja kangelased kehastasid väljaarenenud ideaale. Kreekale on loomulik, et jumalus avaldus ilusa inimese kujul. Kreeka kunstimälestistel oli kaua aega kurja inimese eemalejuhtimise tähendus. Klassikaliseks perioodiks olid Kreekas välja kujunenud kunstikoolkonnad: Joonia iseloomulik hiilguse- ja peenusarmastus, dekoratiivsus ja hingestatus. Tekkis Väike Aasia rannikul. Dooria eelmise vastand. Tekkis ja arenes Argos ja Spartas. Iseloomustab rangus ja karmus, vormide lihtsus ja kaunistuste nappus. Atika oli kunstiliselt seisukohalt kõige vähem iseseisev ja produktiivne. Korintose kõige noorem kunstistiil, mida iseloomustab detailide rikkus ja kaunistuste rohkus. Kreeka kunsti esimest õitsengut tähistas iseseisva templitüübi peripteeri väljaarenemine. Tõenäoliselt on peripteer välja arenenud palee megaronist. Vanimad peripteerid kuuluvad IX ja VIII sajandisse e.m.a
BAROKK PRANTSUSMAAL ARHITEKTUUR ● Prantsuse 17. saj arhitektuuri lähtekohaks on suurel määral itaalia barokk, kuid sellesse suhtutakse reservatsiooniga ning hiljem võtab arhitektuuri areng täiesti iseseisva suuna. Esindatud on eelkõige tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. ● Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17.saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris (ilmaliku funktsiooniga arhitekt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
