Ajastute võrdlev tabel (0)

AJASTUTE VÕRDLEV TABEL
KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM ROMANTISM
5. - 13. saj. 14. - 16. saj. 17. - 18. saj. I pool 18. saj. II pool – 19. saj.
19. saj. I veerand
üldiseloomustus
Kirikukesksus. Inimesed elasid vaimse müüdi maailmas. Puudus imetlev hoiak – nähes ilu, kiideti Loojat. Usuti jumalikku algesse. Inimene oli üksik indiviid, kes orienteerus olevikule, sest tulevikku kardeti (viimne kohtu-
päev). Kontseptsiooni kaitsmise nimel oldi valmis tegema kõike – ususõjad
Huvi kirikukammitsaist vaba iseteadva inimese vastu – kultuuri ilma-
likustumine. Keskaja lähtepunktis olnud Jumal asendus inimese endaga. Uus looduse- käsitlus –kogu loodus on jumalik , elu maa peal ei ole vaid ettevalmistus taevasele elule. Vastu- kaaluks humanismile kaasnes ebausk, maagia .
Euroopa pol. elu rahutu ; ususõjad; Prantsusmaal
priiskav absoluutne monarhia , õukonna elulaad nõudis palju raha. Monarhiavastased kodanl. revolutsioonid, ühiskond kääris. Vastu-
olulised hoiakud – koos eksisteerisid traditsiona- lism ja uue otsimine, konservatiivsus ja mässulisus, tõearmastus ja teesklemiskultus, arukus ja narrus, ebausk ja ratsionaalsus , kommete rangus ja tarbimisihalus
Levisid valgustuslikud ideed ( Voltaire , Diderot, Rousseau) ja Descartes ’i rajatud ratsionalistlik filosoofia. Nõrgenes õukonna ja kiriku võim (Suur Prantsuse rev.). Määravaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus.
Usk inimese mõistusesse
 
ajalugu
Germaanlaste riikide teke ja Karl Suure impeeriumi kujunemine, kõrgkeskaeg (ristisõjad, linnade teke, paavstluse ja keisrivõimu konflikt, tsentraliseeritud riikide kujunemine).
1558- 1603 Elisabeth I – Inglismaa kuninganna. 1587 hukati Inglismaal Mary Stuart.
1600 põletati tuleriidal Giordano Bruno . Kapitalismi sünd.
Prantsusmaad valitses Louis IV -„Päikesekun.“ Venemaad Peeter I, Rootsi kuning. Karl XII. 1618-1648 – 30.a. sõda. Kõik kristlikud kirikud tunnistati võrdseks. 1700-1721 – Põhjasõda. Esimesed Euroopa asunikud siirdusid Ameerikasse.
Preisi kuningas Friedrich II Suur valitses 1740-86. Louis XVI oli Pr. kunin - gas 1774 -92. Põhja Am. toimus iseseisvussõda 1775-83, USA iseseisvus kuulut. välja 1776. 1789 oli Suur Pr. Revolutsioon
Napoleon Bonapartest sai pärast 1799 a. riigipööret Pr. konsul, 1804. keiser
 
teadus
Oluline oli astroloogia ehk tähtede järgi ennustamine. Kasutusele tulid vesi – ja tuuleveskid.
Mikolay Kopernik pidas Päikest universumi keskpunktiks. Galileo Galilei valmist. esimese teleskoobi, Johann
Gutenberg leiutas trüki-
kunsti, 1492.a. avastas Christoph Kolumbus Ameerika, M. Lutheri algatatud reformatsioon
Saksamaal
Newton sõnastas gravit. Seaduse, lahutas valge valguse klaasprisma abil värviliseks spektriks, oli taevamehaanika aluste rajaja astronoomias. 1628 avastas William Harvey vereringe .
James Watt – 1769 auru-
masin. James Cooc avas-
tas 1771 Austraalia. Rootsi loodusteadlane Karl Linne – range lad. k. teaduslik sõnavara; organismide liigitus.
 
kirjandus
Eeposed : Beowulf, Rolandi laul, Lugu Igori sõjaretkest.
12-saj. rüütliromaanid
Rutebeuf, Dante Aligieri “Jumalik komöödia”
Giovanni Boccaccio
Miguel de Cervantes
William Shakespeare
Francisco de Quevedo,
Friedrich Schiller
 
Moliere , Jean Racine , Voltaire, Johann Wolfgang von Goethe , Friedrich von Schiller
 
kunst
Romaani stiil –
tasapinnalised reljeefid, mille sisuks legendid pühakutest ja piibli-sündmused. Ruumides tinaraamides klaas- vitraažid. Gooti stiil – suured aknaavad soodustasid vitraažmaali (roosaknad sissekäigu kohal). Tahvelmaal.
Leonardo da Vinci
Michelangelo
Raffael
Huvi looduse ja inimese vastu, domineeris tasa-
kaalustatus, väärikus ja
rahu. Eelistati puhtaid
värvitoone. Skulptuur
vabanes arhitektuuri
teenistusest, taasavastati
aktiskulptuur.
Maalikunstis ajalooline, mütoloogiline temaatika
Portreežanr. Valguse – varju kontrast .
El Greco
Peter Paul Rubens
Rembrant
Skulptuuris valdavalt dekoratiivplastika, mis kaunistas hoonete inter -
jööri ja parke.
Maalikunstnik Jacques Louis David, skulptor Antonio Canova
Eeskujuks võeti antiik-
kunsti ilunormid – rahu,
lihtsus, suursugusus. Skulptuuris enim- kasutatud materjaliks
valge marmor, idealisee-
ritult kaunid ning antiikseid eeskujusid jäljendavad figuurid .
Maalis heroilised ajaloo-
ja maastikumaalid;
portree- ja aktimaal
 
arhitektuur
Romaani stiil –
varakristlikest dünaami- isemad, kuid massiivsed basiilikad, ümarkaar. Gooti stiil –
teravkaar , kirikutornid (tihti kaks) sirutusid taevasse . Sagenes kivihoonete ehitamine.
Antiigi eeskujul eelistati kirikuarh. kuppelehitisi. Teravkaart asendas ümarkaar, hooned ei pürginud enam taevasse, vaid olid monumendiks oma loojale – inimesele. Ilmalikest ehitistest oli tüüpiline siseõuedega plazzo – mitme korruse kõrgused sambad ja avarad aknad. Koostati korrastatud tänavate ja väljakutega linnaplaane.
Kõige selgemalt väljen- dus barokk arhitektuuris mida iseloomustavad liikuvus, rahutus, kirg , ülepaisutatus; eesmär-giks väljendada katoliku kiriku ja absolutismi vägevust. Rajati suuri paleeansambleid, mis pidid rõhutama valitse-
jate võimu ja vägevust. Liigendatud fassaadid, ümarad ovaalsed vormid, sambad.
Lihtsus, sümmeetria, monumentaalsus, võim-
sad sammas- ja kuppel -
ehitised. Eeskujuks Antiik- Rooma sammas-
templid (TÜ peahoone). Püstitati ka praktilise funktsioonita ehitisi – triumfikaari, ausambaid.
 
mood
Riietus oli keskaegse inimese sotsiaalse kuuluvuse peamine tunnus. Mood muutus aeglaselt. Katmata ihu oli häbiväärne. Värvidel oli oma tähendus. Taskuid ei kasutatud. Jalatsid nahast pehme tallaga ja pika kitseneva ninaga. Aadlikel olid pikad kitsad püksid ja põlvini ulatuv avar kuub , mille peal kanti käisteta mantlit. Naiste rõivas koosnes avarast maaniulatuvast käisteta kleidist ja lühikeste või pikkade käistega särgist. Naise tualeti juurde kuulusid ka sallid ja loorid. Suursuguste inimeste eesõigus oli kasutada erksas toonis kangaid. Talumehe rõivastus koosnes pikkadest pükstest ja kitlitaolisest kuuest, talunaise oma särgi-laadsest avarast kleidist.
Palju uut tuli rõivamoodi. Moodi tuli kleidi sügav väljalõige. Võeti tarvitusele ka taskurätt. Hiapaania mood tõi rõivastusse konservatiivseid jooni. Hakati rõhutama ranget siluetti. Naised suruti võruseelikusse, mehed kandsid korsetti. Endiselt olid moes puhvpüksid. Meeste rõivastumisele andis erilise elegntsi lühike mantel , mille juurde kuulusid parfümeeritud kindad. Moepilti täiendasid terava ninaga kingad, kikkhabe ja vurrud.
Mehed hakkasid kandma pikki, vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ning lühikest kuube . Kõrged, tärgeldatud krookkraed asendusid tärgeldamata, õlgadeni ulatuva kraega. Peas kanti laiaservalisi sulega kübaraid ning jalas kõrgekontsalisi käänissaapaid. Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk. Naise riietus muutus samuti vabamaks- lõdvem korsett , avaram dekoltee. Krookkrae asendus pitskraega. Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid.
Püüti vältida mõttetut peenutsemist ja taotleti lihtsust . Tühistati varem kehtinud rõivamood ja etikett . Nüüd võis igaüks kanda, mida tahtis. Mehed kandsid frakilaadset kalevist kuube, vesti ja põlvpükse, mis aegamööda asendusid pikkadega. Kadusid ka parukad. Naised loobusid kõigepealt ülilaiast rokokooseelikust. Hakati eelistama valgest musliinist avarat lihtsat kleiti. Selle all kanti vastu keha liibuvat trikood. Riietuse juurde kuulus õhuke sall.
 
muusika üldiseloomustus
Inimene kui vahendaja teenib jumaliku päritolu muusikat. Vaimulik muusika seotud jumala- teenistusega, ei olnud iseseisvat rolli ( missa ); muusika- hariduse keskusteks kloostrid. Noodikirja teke. Ilmalik laul ja pillimuusika olid osa rüütlikultuurist õukonnas
Madalmaad, Prantsus -
maal ars nova, Itaalia; kirikumuusika kõrvale tekkis ilmalik mitme- häälne laul; nooditrüki tehnika leiutamine . Muusikat tellisid ja rahastasid rikkad linnakodanikud ; kodune musitserimine.
Muusika kui emotsio - naalne mõjutusvahend, dünaamiline, rahutu, peegeldas konflikte ühiskonnas (võimukas absoluutne monarhia + kodanlikud revoluts.-d). Õukonnakesksus; kontsertstiil . Instrumen-taalmuus. populaarsuse kasv; pillide tormiline areng; orkestrimuusika buum; kujunes välja barokkorkester (basso continuo ); muus.muutus rõhutatult tonaalseks (duur, moll ). Muusikale iseloomulikud liikumis- hoog ja kaunistuslikkus
Elavnes avalik kontserdi- elu, nooditrükindus, muusikaajakirjandus. Harmoonia lihtsustus, vormiskeemid muutusid selgeteks, süvenes homofooniline
väljenduslaad ja muusika tonaalsus .
 
muusiku koht ühiskonnas
Kirikumuusika esitajateks vaimulikud, mungad .
Ilmalikeks muusikuteks eri soost rüütlilaulikud; algul õukonna teenistu-ses, keskaja lõpul koon-
dusid linnamuusikute tsunftidesse
Kirikumuusika oli jumalateenistuse funkt- sionaalne osa, esitasid kirikukapellid.
Ilmalik muusika oli mõeldud seltskondli-
kuks koosmusitseeri- miseks. Seda esitasid õukonnakapellid ja õukonna kutselised lauljad .
Muusika muutus koos- musitseerimise objektist kuulamisobjektiks ehk kontserdid publikule. Tekkis professionaalsete muusikute klass, kes töötasid õukonna- ja kirikukapellides (ka kirik võis olla kontserdi paigaks) ning ooperi-teatrites. Õukonna balli-
tantsud leidsid tee heliloojate teostesse
(lemmiktants menuett)
Muusika tellijaks sai haritud kõrgkodanlus, kes pidas üleval orkestreid ja tellis heliloojatelt teoseid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus – helilooja
 
ühe- või mitme-
häälsus
Valitsevale ühehäälsusele lisandus lihtne mitmehäälsus ( organum ).
Polüfoonia ajastu
Polüf. mitmehäälsuse kõrvale astus homofoon . mitmehäälsus.
Homofooniline mitmehäälsus
 
pillid
Kirikumuusikas 8. saj.-st orel . Ilmalikus muusikas fiidel, rebekk , harf , põikflööt, trompet , käsitrumm, tamburiin.
orel, klavikord, klavessiin (tšembalo); lauto, viola da gamba,
viola da braccio;
plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn ; trompet, tromboon , tsink; täiuslikemaks instrumendiks peeti inimhäält
Täiustati keelpille - viiul , vioola , tšello, kontra - bass , tähtsaimaks soolo - pilliks sai viiul. Konstrueeriti põikflööt ja fagott , populaarsed ka plokkflööt ja fagott. Esimesed katsed teha vaskpuhkpille kromaati-liseks. Haamerklaver.
Kujunes välja klassikaline sümfooniaorkestri koosseis, populaarseks soolopilliks sai klaver
 
žanrid, vormid
Vaimulikus muusikas gregooriuse koraal , organum, liturgiline draama, motett .
Ilmalikus muusikas rüütlilaul, instrumen-
taalne tantsuvorm estampii .
Vaimulikus muusikas missa ( reekviem ), mad-
rigal, motett, Saksamaal luteri koraal.
Ilmalikus muus. motett,
madrigal, caccia , šan-soon, frottola, villanella , balletto + instrumentaal -
ne tantsumuusika .
Ooper ( opera seria , opera buffa), kantaat , oratoorium, passioon , sonaat , kirikukontsert , instrumentaalkontsert , concerto grosso, instru-mentaalne tantsusüit, fuuga.
Vormid: tähtsaim sonaadivorm ehk sonaat allegro; variatsioon ; rondo. Sonaadivormil põhinevad žanrid: sonaat, trio, keelpillikvartett , instrumentaalkontsert, sümfoonia. Populaarsed koomiline ooper ja laulumäng – tegelased reaalsest elust (opera seria – sisu ajaloost või mütoloogiast); Glucki ooperireform
 
heliloojad
Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu autor anonüümne; esimesed nimepidi tuntud autorid Leoninus ja Perotinus (12. saj.).
Guillaume de Machaut
Philippe de Vitry
Johannes de Muris
Francesco Landino
Orlandus Lassus (ehk Orlando di Lasso)
Giovanni Palestrina
Johann Sebastian Bach
Georg Friedrich Händel
Claudio Monteverdi Arcangelo Corelli
Antonio Vivaldi
Henry Purcell
Jean-Philippe Rameau
Jean- Baptiste Lully
Georg Philipp Telemann
Heinrich Schütz
Christoph Willibald Gluck
Joseph Haydn
Wolfgang Amadeus Mozart
Ludwig van Beethoven
 
Eesti
1227- Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla
1558-1583 Venemaa algatatud Liivi sõda, mille tagajärjel Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. 1535 ilmus esimene eestikeel -ne trükitud raamat. 1578 ilmus saksamaal Balthasar Russowi „Liivimaa kroonika“. Liivimaal asendus katoliiklus luteri usuga.
17. saj. oli Eesti ala Rootsi kuningriigi koos-
seisus. 1632. a. asutati Tartu ülikool. Bengt Gottfriede Forselius lihtsustas eesti keele kirjaviisi (parandatud kirjaviisi aabits 1684). 18. saj. I poolel tekkis eesti keelne ilmalik kirjandus.
1816 tunnistati talurahva-
seadusega talupoeg isiklikult vabaks. 1809 valmis TRÜ peahoone. Klassitsism avaldus kõige selgemalt 17.-18. s. Mõisaarhitektuuris ning skulptor August Weisen - bergi loomingus.