2011. a inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs (0)

b>2011. a inglise keele põhikooli  lõpueksami  tulemuste  lühianalüüs                                                                                                                
 
 
 
1.   Eksamitöö  tulemuste üldandmed 
 
Põhikooli inglise keele lõpueksami valis tänavu 3859 õpilast. Eksami keskmine tulemus oli 64,2 
punkti  ehk  85,5%    (vaata  võrdlust   eelmiste   aastatega  –  tabel  1).    Analüüs  valmis  992  õpilase 
eksamitööde põhjal. Valimis oli 53,8%  poisse  ja 46,2% tüdrukuid. 
 
Aasta 
Valimi 
Maksimaalne  Minimaalne  Keskmine  Keskmine  Keskmine 
suurus 
tulemus 
tulemus 
tulemus 
sooritus  
hinne 
% 
2008 
4705 
75 
16 
61,6 
82,1 
4,2 
2009 
1082 
75 
20 
62,6 
83,4 
4,3 
2010 
1002  
74 
31 
62,9 
83,8 
4,3 
2011 
992 
75 
31 
64,2 
85,5 
4,4 
Tabel 1. Üldstatistika nelja aasta lõikes 
 
2011. aasta keskmine tulemus jääb  samasse  suurusjärku eelmiste aastate keskmisega, olles neist 
siiski veidi kõrgem. Keskmine eksamihinne oli selgi aastal 4,4,  kusjuures  poiste keskmine hinne 
oli 4,3 ja tüdrukutel 4,5. Eksami sooritanud õpilaste keskmine aastahinne oli 4,3 (2010.a. – 4,2), 
kusjuures  poistel  oli  keskmine  aastahinne  4,1  ja  tüdrukutel  4,6  (2010.  a  vastavalt  4,1  ja  4,4). 
Hindele  „4–5”   sooritas   eksami  91%  (vrd  2010.  a  –  92%  )  ja  positiivse  hinde  sai    99,9  %  (vrd 
2010.  a  –  99,8%)  õpilastest.  Seega  sai  mitterahuldava  hinde  ainult  0,1%  (vrd  2010.  a  –  0,2%) 
eksaminandidest, mis on väga hea tulemus.  
 
Eesti  ja  vene  õppekeelega  koolide  edukusprotsent  oli  suhteliselt  sarnane  (eesti  õppekeelega 
99,9%  ja  vene  õppekeelega  lausa  100%),  mõnevõrra  suurem  oli  erinevus  kvaliteedis;  „4–5” 
eksami  sooritanud  õpilaste  protsent  eesti  õppekeelega   koolides   oli  93  ja  vene  õppekeelega 
koolides  79%.  2010.  aasta  eksamil  oli  kvaliteedi  erinevus  erineva  õppekeelega  koolides 
märgatavam – vastavalt 92 ja 87%. Kuna venekeelsetest  koolidest  valib inglise keele põhikooli 
eksami proportsionaalselt vähem õpilasi, siis võib siin tegu olla tänavuse valimi iseärasustega – 
sel aastal sattusid  valimisse  suhteliselt nõrgemad õpilased.  
 
Tabel 2. 2011. aasta inglise keele lõpueksami tulemused kooli asukoha järgi 
st. 
 
N   N (%)  AUP  keskm  ÜUP  keskm%  min  mediaan  max  hälve  
Maakonnakeskus  
187  18.85  64.85  65.82  66.80 
87.76  38 
68 
75 
6.76 
Suurlinn   
433  43.65  63.39  64.16  64.94 
85.55  34 
68 
75 
8.19 
Teeninduspiirkonnata 
34 
3.43  66.49  68.34  70.19 
91.12  55 
70 
74 
5.30 
koolid  
Valla- ja 
323  32.56  61.98  62.95  63.92 
83.94  31 
65 
75 
8.84 
väikelinnakoolid  
Õhtukoolid  
15 
1.51  55.87  59.50  63.13 
79.33  46 
59 
68 
6.55 
Kokku  
992  100.00  63.65  64.15  64.66 
85.54  31 
66 
75 
8.16 
 
Vastavalt  kooli  asukohatüübile  sooritasid  eksami  kõige  paremini  teeninduspiirkonnata  koolide 
õpilased  (keskmine  tulemus  91,1%)  veidi  madalam  oli  keskmine  tulemus  maakonnakeskuste 
koolidel  (87,8%)  ja  suurlinna  koolidel  (85,6%),  viimasesse  tüüpi  kuulus  proportsionaalselt  ka 
kõige suurem osa tänavusse valimisse kaasatud eksaminandidest (43,7%).  
 
Vastavalt  koolitüübile  oli  kõrgeim  keskmine  eksamitulemus  gümnaasiumitel  (86,4%), 
põhikoolidel oli see veidi madalam (83,9%).  
 
Tabel 3. 2011. aasta inglise keele lõpueksami tulemused koolitüübi järgi 
st. 
 
N   N (%)  AUP  keskm  ÜUP  keskm%  min  mediaan  max  hälve 
Gümnaasium, mille 
juures on põhikooli 
42 
4.23  62.39  64.82  67.25 
86.43  38 
67 
75 
7.79 
klasse  
Lasteaed -põhikool  
6 
0.60  54.97  60.83  66.70 
81.11  55 
59 
68 
5.59 
Põhikool  
135  13.61  61.40  62.93  64.45 
83.90  34 
64 
75 
8.97 
Põhikool ja 
gümnaasium, mis 
809  81.55  63.79  64.35  64.90 
85.80  31 
67 
75 
8.05 
tegutsevad ühe asutusena 
Kokku  
992  100.00  63.65  64.15  64.66 
85.54  31 
66 
75 
8.16 
 
Vaadeldes  eksamitulemusi  sugude  lõikes,  näeme,  et  tüdrukud  sooritasid  eksami  keskmiselt 
poistest veidi paremini, tüdrukute  keskmine tulemus punktides oli 64,5 ja poistel 61,6 (vt tabel 
4).  Poiste  puhul  torkab  ka  silma  suurem  standardhälve  ehk  tulemuste  varieeruvus  (9,4),  mis 
viitab  sellele, et tüdrukute tulemused on üldiselt pisut ühtlasemad. 
 
Tabel 4. 2011. aasta inglise keele lõpueksami tulemused soo järgi 
 
N   N (%)  AUP  keskm  ÜUP  keskm%  min  mediaan  max  st. hälve 
Poiss  534  53.83  62.15  62.88  63.61 
83.84  31 
66 
75 
8.55 
Tüdruk  458  46.17  64.96  65.64  66.32 
87.52  34 
68 
75 
7.43 
Kokku  992  100.00  63.65  64.15  64.66 
85.54  31 
66 
75 
8.16 
 
 
 
Graafik  1 
 
2. Eksamiosade analüüs 
 
Traditsiooniliselt  järgis   eksam   integreeritud  osaoskuste  loogikat  ja  koosnes  viiest  osast: 
kirjutamine,   kuulamine ,  lugemine,  keelestruktuurid  ja   suuline   osa.  Analüüsime  järgnevalt 
eksamitulemusi  eespool  toodud  loetelu   järgides   erinevate  osade  kaupa.  Analüüsi  jälgimist 
hõlbustab 
eelnev 
eksamitöö 
ja 
hindamisjuhendiga 
tutvumine  
(vt 
Eksami- 
ja 
Kvalifikatsioonikeskuse koduleheküljelt).  
 
Tabel 5. 2011. aasta inglise keele lõpueksami põhinäitajad osade kaupa 
 
Kuulamine  Lugemine   Keele 
Kirjutamine   Rääkimine  
 
struktuur 
Punkte 
15 
15 
15 
15 
15 
Keskmine tulemus 
12,6 
13,8 
11,5 
12,7 
13,4 
Keskmine sooritus % 
84 
92,1 
77 
84,8 
89,6 
Miinimum 
3 
6 
4 
1 
5 
Maksimum 
15 
15 
15 
15 
15 
Standardhälve 
2,4 
1,8 
2,3 
2,1 
1,9 
 
Kõrvutades  osaoskuste  tulemusi  sugude  järgi,  näeme,  et  tüdrukute  keskmised  osaoskuste 
tulemused  on  poiste  omadest  veidi  kõrgemad.  Produktiivsetes  osaoskustes  nagu  kirjutamine  ja 
kõnelemine on põhikoolilõpetajad tüdrukud üldiselt tugevamad. 
 
Tabel 6. 2011. aasta inglise keele lõpueksami keskmised osatulemused soo järgi 
 
Kuulamine  Lugemine 
Keele struktuur 
Kirjutamine 
Rääkimine 
Poisid 
84% 
91,3% 
75,2% 
81,4% 
87,6% 
Tüdrukud 
85% 
93,1% 
78,9% 
88,6% 
92% 
 
 
2.1 Kirjutamine 
 
Kirjutamisosa  keskmine  tulemus  oli  84,8%  ja  keskmine   punktisumma   12,7  (vt  punktide 
jagunemist graafikul 2), (2010. a oli keskmine 83,5%). Õpilaste kirjutamisoskust kontrolliti kahe 
ülesandega,  teate  ja  kirja  kirjutamisega.  Teate  kirjutamise  keskmine  tulemus  oli  83,4%  ja  kirja 
puhul  85,1%  (2010.  aastal  74%  ja  86%).  Erinevalt  eelmistest   aastatest   olid  tänavused 
kirjutamisülesannete  keskmised  suhteliselt  sarnase  raskusastmega.  Ilmselt  mängib  siin  rolli 
asjaolu,  et  mõlemas  kirjutises  oli  õpilastele  pöördumine  juba  ette  ära  antud.  Võib  eeldada,  et 
eelmistel  aastatel  said  õpilased  teate  (lühema  kirjutise)  eest  just  seetõttu  vähem  punkte,  et 
unustasid  kirja  algusesse  lisada õige pöördumise.  
 
Võrreldes  seda,  kuidas  erinevates  koolides  oli  hindamisjuhendist  kinni  peetud,  esines 
märkimisväärseid erinevusi. Kuna kirjutamise puhul on tegu subjektiivse hindamisega, siis võib 
mõnepunktilist  kõikumist  hinnetes  normaalseks  pidada.  Samas  jäi  mulje,  et  kohati  suhtuvad 
õpetajad  liiga  loominguliselt   hindamisskaala   aspektidesse  Vocabulary  ja   Grammar   /  Spelling, 
hinnates  suhteliselt  võrdväärseid  töid  ebajärjepidevalt,  kord  kõrgemate,  siis  jälle  madalamate 
punktidega.  
 
 
Graafik 2 
 
Ülesanne 1 
Teate kirjutamise eest oli eksaminandidel võimalik saada kolm punkti (vt ka hindamisjuhendit). 
Õpilasel  tuli  kirjutada  e-kiri  oma  Dublinis  elavale   sõbrale .  Kirjutamise  põhjuseks  oli 
mahaununenud  rahakott.  E-kirjas  tuli  kolme  etteantud  teemapunkti  (prompts)  kasutades  
selgitada  probleemi,  kirjeldada  oma  rahakotti  ja  öelda  sõbrale,  mida  edasi  teha  (vt  ka 
eksamitööd). 
Erinevate  koolide õpilaste töid läbi vaadates torkas silma, et hindamise  rangus /leebus varieerus 
kooliti  märkimisväärselt  ning  mõnes  koolis  ühele  punktile  hinnatud  teade  oleks  teises  saanud 
maksimumi . 
 
Ülesanne 2 
Põhikooli  inglise  keele  eksamil  juba  traditsiooniks  kujunenud  kirjas  inglise  keelt  kõnelevale 
kirjasõbrale  tuli  õpilasel  seekordki  keskenduda  kolmele  aspektile.  Juhises  oli  ette  antud,  et 
Chrisile  tuli  kirjutada  ühest  oma  reisist  ning  kirjeldada,  kuhu  ja  millal  reisiti,  kellega  reisiti  ja 
mida reisi ajal tehti.  
 
Õpilastele  oli  sel  teemal  kirjutamine  igati  jõu-  ja  eakohane.  Nad  kirjeldasid  tublilt  nii 
väljamõeldud kui reaalselt toimunud  reise  nii kodu- kui välismaal. 
 
Enim  esines  vigu  artiklite  ja  eessõnade  kasutuses,  mis  B1-tasemel  keeleõppijale  arusaadavalt 
mõningaid   probleeme  valmistavad.  Palju  oli  ka  neid  õpilasi,  kes    kirja  lõpus  oma  nime  taha 
punkti olid  pannud  (eg. ’Best wishes, Kati.’ ). 
 
 
2.  2. Kuulamine 
 
Kuulamisosa keskmine tulemus oli 84% (12,6 punkti 15st), mis on väga lähedane eelmise aasta 
keskmisele  (vrd  2010.  a  85%)  (vt  punktide  jagunemist  graafik  3).  Õpilaste  kuulamisoskust 
kontrolliti  kahe  ülesandega,  millest  esimeses  kuulasid  õpilased  lühiintervjuusid  igapäevastel 
teemadel   ja  pidid  valima  dialoogide  kohta  esitatud  kolme  väite  vahel  (multiple  choice).  Teine 
ülesanne  oli  lünga  täitmise  ülesanne  (ingl  k  gap- filling ),  mis  põhines  intervjuul  jäähotellide 
kohta.  Esimese  keskmine  tulemus  oli  87,5%  ja  teisel  81,4%.  Seega  osutus  esimene  ülesanne 
õpilastele  suhteliselt  lihtsaks  ja  teine  ülesanne  jäi  oma  raskusastmelt  keskmise  kuulamisosa 
ülesande traditsioonilisse vahemikku. 
 
 
Graafik 3 
 
Kuulamisülesandes  ei  hinnata  sõnade  õigekirja  ja  õigeks   vastuseks   loetakse  variant,  mis  annab 
edasi   võtmes   leiduvate  võimaluste  mõtte.  Kui  sõna  on  õigekirjavigade  tõttu  loetamatu, 
arusaamatu  või  muutnud  oma  originaalset  tähendust,  loetakse  vastus  valeks  ja  õpilane  kaotab 
punkti.  Seega,  väiksemad  vääratused,  nt  asesõna   valikus ,  on  selle  osaoskuse  testimise  puhul 
täiesti aktsepteeritavad.  
 
 
2.3. 
 Lugemine 
 
Lugemisosa  keskmine  sooritusprotsent  oli  91,1  ja  keskmine  punktisumma  13,8  (vt  graafik  4). 
2010. aasta eksamil olid vastavad näitajad 79,3% ja 11,9, seega on tänavused näitajad suhteliselt 
kõrged. 
Õpilaste 
lugemisoskust 
kontrolliti 
kahe 
ülesandega, 
millest 
esimene 
oli 
sobitamisülesanne,  mis  baseerus  autentsetel  erinevate  välisüliõpilaste  Eestit  kirjeldavatel 
lühitekstidel.  Teises  ülesandes  tuli  õpilastel  sobitada  kokku  küsimused  ja  vastused,  artiklis  oli 
juttu   mehest  nimega  Frank   Knight ,  kelle  tööks  on  erinevate  lõhnade  valmistamine.  Tekstist 
väljavõetud küsimused olid õpilastele pangas ette antud ja üks küsimus pidi  jääma  üle. Esimese 
ülesande  keskmine  tulemus  oli  94,9%    ja  teisel  88%,  seega  osutus  esimene  ülesanne  õpilastele 
suhteliselt kergeks ja teine jäi lugemisülesannete tavapärasesse raskusastmesse.  
 
 
 
Graafik 4 
 
 
2.4. 
 Keele struktuur 
 
Keele  struktuuri  osa  keskmine  tulemus  oli  77%  (keskmine  punktisumma  12,5,  vt   graafikut   5), 
mis  veidi  madalam  kui  eelmisel  aastal  (2010.  a  83,1%).  Erinevalt  teistest  samal  eksamil 
testitavatest osaoskustest annab keele struktuuri osas iga õige vastus 0,5 punkti.  
 
Õpilaste  grammatikaoskust  kontrolliti  kolme  ülesandega,  millest  esimesed  kaks  olid 
valikvastustega   ülesanded  (vastavalt  kolm  ja  neli  valikut).  Kontrolliti  peamiselt  ajavormide, 
eessõnade,  artiklite,  asesõnade  ja  üldisema  sõnavara   kasutust .  Kolmandas  ülesandes  testiti 
õpilaste  oskust  valida  vastavalt  kontekstile  lünka   sobivaim   ajavorm.  Keele  struktuuri  esimese 
ülesande  sooritusprotsent  oli  77,6%,  teisel  ülesandel  85,4%  ja  kolmandal  63,4%.  Seega  osutus 
teine ülesanne  esimesest  mõnevõrra kergemaks.  
 
 
Graafik 5 
 
 
2.5. 
 Kõnelemine 
 
Eksami  suulise  osa  sooritusprotsent  oli  88,4%  ja  keskmine  saadud  punktisumma  13,1  (vt 
punktide  jagunemist  graafikul  6),  mis  näitab,  et  inglise  keeles  kõnelemine  ei  ole 
põhikooliõpilastele  raske  ja  eksamivorm  ei  valmistanud  samuti  raskusi.  Kõnelemisoskust 
kontrolliti pildi  kirjeldamise , küsimustele vastamise ja  lühikese  rollimängu abil.  
 
 
Graafik 6 
 
Suulise  osa  hindamisskaala  jäi  2010.  aastaga  võrreldes  samaks.  Hinnatavad  aspektid  olid 
ülesande täitmine, suhtlusoskus, sõnavara, grammatika ja  hääldus /soravus. Kõigil  aspektidel oli 
võrdne  osakaal  (maksimaalselt  3  punkti).  Tulemused  olid  järgmised:  ülesande  täitmine  – 
keskmine  sooritusprotsent  91,2,  suhtlusoskus  –  keskmine  90,8%,  sõnavara  –  keskmine  87,6%, 
grammatika  –  keskmine  80,8%  ja  hääldus/soravus  –  keskmine  90,9%.  Ülesande  täitmise  ja 
häälduse/soravuse  aspekti  kõrged  keskmised  näitavad,  et  on  õpetajad  on  eksami   formaati   hästi 
selgitanud  ja  õpilased  teavad,  mida   neilt   nõutakse.  Seega  osutusid  kõige  lihtsamaks  ülesande 
täitmine ja soravus/hääldus ning raskeimaks grammatika.  
 
3.  Õpetajate tagasiside 
 
120 õpetajat avaldasid arvamust eksami kohta. Suur tänu neile õpetajatele, see on igati väärtuslik 
materjal  ka  edasiste  eksamitööde  kokkupanemisel.  Tagasisidest  ilmnes,  et  üldiselt  pidasid 
õpetajad eksamitööd heaks või väga heaks ning valdavalt ka õpilaste jaoks küllaltki lihtsaks (eriti 
lugemisosa). 10 õpetajat vastanutest  hindas  eksamitööd rahuldavaks.  
 
Kuulamis-  ja  lugemistekstide  kohta  arvati  üldiselt,  et  need  olid  huvitavad  ja  eakohased. 
Kirjutamisosa  puhul  ei   teadnud   kõik  õpetajad,  millised  reeglid  kehtivad  e-kirja  kirjutamisel. 
Ilmselt tuleb see teema koolitustel üles võtta. Keele struktuuri osale heitsid mõned õpetajad ette 
liigset keskendumist ajavormidele ja seda, et kaks ülesannet olid tüübilt samad - valikvastusega 
ülesanded.  Suulise  osa  teemade  ja  rollimängude  kohta  arvati  üldiselt,  et  need  olid  elulised  ja 
õpilasesõbralikud.  Leidus  ka  õpetajaid,  kes  arvasid,  et  mõned  pildid  olid  õpilaste  jaoks 
keerulised kirjeldada. 
 
Hindamisjuhendit  peeti  selgeks,  üheselt  mõistetavaks,  arusaadavaks  ja   loogiliseks .  Mõned 
õpetajad soovisid, et hindamisjuhendis oleks  täpsustav  märge selle kohta, et kuulamisülesannetes 
on lubatud väiksemad eksimused õigekirjas, seda juhul, kui sõna seejuures oma algset tähendust 
ei muuda. 
 
 
4.  Kokkuvõtteks 
 
Inglise  keele  põhikooli  2011.  aasta  eksami  struktuur  järgis  varasemate  aastate  oma,  samuti  oli 
ülesannete  tüübistik  eelmistest  eksamitest  tuttav.   Tervikuna   oli  eksam  raskusastmelt  eelmiste 
aastatega  võrreldav  ja  erinevad  osaoskusedki  jäid  üldiselt  traditsioonilistesse  raskusastmetesse, 
keskmisest pisut kergemaks osutus lugemisosa.  
 
Kindlasti  on  endiselt  oluline  tagada  õpetajatele  piisav  eksamialane  koolitus,  mis  püüaks 
standardiseerida  ja  siluda  erinevate  hindajate  varieeruvaid   skaalade   tõlgendusi  ning  tagada 
ühtsematel alustel hinnatud eksamitööd.  
2011. aasta kevadtalvel läbis põhikooli õpetajatele mõeldud koolituse veidi üle 200 inglise keele 
õpetaja.  Info  käesoleva  õppeaasta  eksamialaste  koolituste  kohta  pannakse  eksamikeskuse 
kodulehele üles  hiljemalt  jaanuari keskpaigaks. 
 
Irma  Põder 
inglise keele  peaspetsialist