50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Suitsu
Õppematerjali autor
Huvialad Isikuomadused Iseseisev kontrolltöö 1. Millistest riiklikest õppekavadest lähtutakse 2013/14. õa koolide õppetöös? Mis klassides millistest? On olemas kaks riiklikku õppekava, millest lähtutakse koolide õppetöös, need on põhikoolide riiklik õppekava 1) I kooliaste 1.3. klass; II kooliaste 4.6. klass;) III kooliaste 7.9. klass. ja gümnaasiumi riiklik õppekava, mis alustakse 10 kl 12 kl. 2. Mis valdkondade all ja mis nr lisades on eesti keele kui teise keele ainekava RÕK-is? Eesti keel kui teise keelena RÕK-is on võõrkeelede valdkondade all: A-võõrkeel, B-võõrkeel ja eesti keel teise keelena (lisa 2) 3. Mis valdkonna all on eesti kirjandus? 1p Eesti kirjandus on ,,Keel ja kirjandus" valdkonna all. 4. Mitu tundi on ette nähtud eesti keelt kui teist keelt? 4p 1 -3 kl -6 tundi 5 -6 kl -12 tundi 7 9 kl 12 tundi 10 12 kl 9 kursust, kus 1 kursus on võrdne 35 õpetundide. 5
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe-
GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMI TULEMUSED 2011 Tabel 1. Geograafia riigieksami tulemused aastatel 2007- 2011 2007 2008 2009 2010 2011 Eksami sooritajaid 7043 7132 7150 6126 5944 Keskmine sooritus (%) 59,9 56,4 53,8 62,2 59,4 Eesti õppekeelega tööde keskmine 60,8 57,27 55,3 63,2 60,2
tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on madal eesti keele õppimise tase, lapsed õpivad eesti keelt, et sooritada eksamit, teist perspektiivi nad ei näe, võime tuua sellise näidise, nagu koolid Ida-Virumaal, seal õpitakse eesti keelt ainult eksami sooritamiseks. Aga õpilased vajavad ka kommunikatiivset õpet, on märgatav, et enamik eesti keele õppijatest ei suuda väljendada oma mõtteid, selle põhjus on nende teadmatus ja kartus. Keelekümbluse programm see on nagu ,,Samm tulevikku", see aitab õpilastel tunda end
omandatud. Uurimistööde tegemine on kujunenud traditsiooniks koolides, kus lisaks aineteadmiste omandamisele on oluliseks peetud ka õpilaste oskust probleeme leida, neile lahendusi otsida. Kindlasti on võimalik välja tuua mitmeid erinevaid põhjusi, miks selliste õppevormide kasuks on otsustatud ja mis on ühe või teise töö eelistamise või valiku põhjused. Mõlemal juhul on protsessis tähtsustatud õpilase iseseisvuse kasvu, oma tegevuste kavandamise oskust ja oma töö tulemuste esitlemist ning kaitsmist. Alates 2011.a. sügisest tuleb kõigis koolides nii õpetajatel kui ka õpilastel nendele küsimustele mõelda: kas valida uurimuslik või praktiline töö, mil viisil töö protsess peaks olema ja saab olema korraldatud, et kõik gümnaasiumilõpetajad selle nõude täidaksid, kes on juhendaja, kuidas valida teemat või praktilise töö objekti jne. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt peavad reeglid olema koolis kokku
Teine osa väljendab uurimuslikku osa ning annab ülevaate tulemustest. Uurimistöö koostamisel kasutati muusikapsühholoogia artikleid. 1.1 Helikõrgus Heli on keskkonnas leviv mehhaaniline võnkumine, mis kandub edasi kõikjal, kus keskkond on elastne. Helikõrguse määrab peamiselt võnkesagedus ehk sooritatud võngete arv ajaühikus, mida antud töös ka uuritakse. Mida rohkem võnkeid ühes ajaühikus toimub, seda kõrgem heli on. Viiuli puhul sõltub võnkesagedus keele pingest, mida suurem on pinge, seda kõrgem on heli. (Muusikateooria algteadmised, vaadatud 07.12.15) Helid, millel on kindel kvaliteet vastavalt kontekstile, kutsutaks muusikalisteks helideks. Helikõrgusi lääne muusikas on umbes 87, alates 31 Hz kuni 4871 Hz'ni, sellest edasi muusikaliselt funktsioneerivat helikõrgust ei eksisteeri. Inimese kuulmissüsteem toob välja helikõrguse laiast helide ja müra mitmekesisusest. (Carterette; Kendall 1999: 730) Inimesel on väiksem tajutav heli
...........18 KOKKUVÕTE..............................................................................................20 ALLIKALOEND..........................................................................................21 SISSEJUHATUS Tänapäeval on väga populaarne keelte õppimine. Kui rohkem sa tead keeli, seda palju rohkem sa saad olla konkurentsivõimeline meie suures Maailmas. Keeleoskus sarnaneb kõikide teiste oskustega. Keele omandab vaid see, kellel on piisavalt võimalusi selle kasutamiseks. (Kleinschroth 2000: 224) Eesti keele õppimine on ka oluline, kui elad Eestis, sest ilma eesti keele valdamist ei saa töötada ega õppita. Mina valisin teema ,,Eesti keele võõrkeelena õppimine.Eesti keel välismaal", sest see puudutab minu erialad. Käesolev töö aitab mind paremini saada aru,kuidas saab kiiremini selgeks õppida eesti keelt ja ka vaadelda, kus kasutatakse eesti keelt välismaal.
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid