Gümnaasiumi kunstiõpetus (0)

kunstiõpetus

Klassitsistlik arhitektuur

Klassitsim kestis aastatel 18.saj – 19. Saj algus. See sai alguse Inglismaalt, kuid levis nii Ameerikas, Prantsusmaal, Venemaa, Saksamaal, Eestis kui ka Soomes. Klassitsimis hakati eeskujuks pidama antiikaega ning sealt võeti üle ehitisi ja kunsti, võeti eeskujuks ka Palladiot. Hakati üha enam väärtustama demokraatiat, korda, ratsionaalset mõtlemist. Klassitsimile on iseloomulikuks lihtsus, rangus , reeglipärasus, suurejoonelisus, sümmeetria, plokviisline liigendus, ümarkaar ja kuppelehitised. Tuntuim on Carlo Rossi , Eestis tegutses näiteks Johann Wilhelm Krause . Klassitsistlikus stiilis on Tartu ülikooli peahoone ja Tähetorn . Chalgrin – Tähe Triumfikaar.

Klassitsistlik kujutav kunst

Klassitsim kestis aastatel 1770-1830. See sai alguse Inglismaalt, kuid levis nii Ameerikas, Prantsusmaal, Venemaa, Saksamaal, Eestis kui ka Soomes. Klassitsimis hakati eeskujuks pidama antiikaega ning sealt võeti üle ehitisi ja kunsti. Hakati üha enam väärtustama demokraatiat, korda, ratsionaalset mõtlemist. Iseloomulikuks klassitsistlikule kunstile on antiikmütoloogia süžeede kujutamine, inimeste idealiseerimine, kreekapärasus, alasti keha. Skulptuurid olid rahuliku hoiakuga Hoiduti detailidest. Tuntumad kunstnikud on Antonia Canova ja Antonie Houdon . Prantsusmaal tuntum David.

Historitsistlik arhitektuur

Historitsistlik arhitektuur tuli 18. Lõpus (Inglismaa) ja laialdasemalt 19. sajandil. Levis Saksamaal, Prantsusmaal, Lätis, Eestis, Soomes ja Venemaal. Hakati jäljendama vanaaegset stiili ning sellisena rajati uusi linnu. Iseloomulikuks on minevikuarhitektuuri eeskujuks võtmine, Vana- Rooma ja Vana-Kreeka kunsti eelistamine, raudkonstruktsioonide kasutusele võtt, tekkis vastuolu siseruumide ja fassaadi vahel, elektika . Elektika on erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidegga. Neogootika, neobarokk , neorenesanss. Tuntumad olid näitks Charles Barry (Londoni parlamendihoone ) ja Johann Wilhelm Krause (Tartu toomkiriku raamatukogu).

Romantism

Romantism tuli 19. Sajandi esimesel poolel, kuid juba tunda oli selle mõju peale Prantsuse revolutsiooni. Levis Inglismaal, Hispaanias, Saksamaal ja Prantsusmaal. Tuli, kuna taheti põgeneda reaalsest maailmast ning rõhutada just ühe inimese olulisust. Romantismile oli iseloomulik keskaja imetlus , eksootiliste maade imetlus, rahulolematus kaasajaga ja boheemlus . Romantism jagunes ametlikuks ja sõltumatuks. Ametlikku kunsti tunnistas riik, sõltumatut aga mitte. Tuntumateks kunstlikeks oli Francioso Goya ( pilt „ülestõusnute mahalaskmine“) ja William Blanke (antiik ja piibel ).

Realism

Realism tuli 19. sajandi teisel poolel. Levis Prantsusmaal, Saksamaal, Venemaal, Skandinaavias ja Eestis. Realism püüdis eelkõige vastanduda romantismile, sest romantism muutus liiga ametlikuks. Realismile iseloomulikeks tunnusteks on asjade reaalne ja realistlik kujutamine, ilma ilustusteta. Hakati maailma looduses. Kujutati peamiselt igapäevaelu, ja töö. Tuntumad kunstnikud olid Eduoard Manet ( pilt „Eine murul “) ja Ilja Repin (pilt „ Burlakid Volgal“). Realismi areng soosis ka fotograafia sündi, kuna sooviti jäljendada asju võimalikult täpselt. Fotograafia sünd oli umbes 19. Sajandi esimesel poolel. Algul ei peetud fotograafiat kunstiks.

Esimesed eesti kunstnikud

Esimesed kunstnikud Eestisse tekkisid 19. Sajandi teisel poolel, kuna Eestlastel avanes võimalus kunstiliseks hariduseks. Eesti kunstnikud kujutasid oma töödel igapäevaelu, maastike, töörahvast. Midagi ei idealiseeritud ning kõik oli nii nagu on. Tuntumad selle aja Eesti kunstikud on Johann Köler, kes maalis portreesid ja Paul Raud. Lisaks skulptor Amandus Adamson.

Impressionism

Impressionism tekkis umbes 19. sajandi lõpus, peamiselt Prantsusmaal. Impressionismi peetakse realismi edasiarenduseks, see tähendab, et maaliti seda, mida ise nähti. Nime sai Moneti teose järgi. Impressionismile on iseloomulikud emotsioonid ja tunded, oma töösse lisati muljeid ja loodusmotiive. Tööd tehtid erivärviliste pintslitõmmetega ning pilti kujutatu justkui läbi valguse ja õhu. Vähendati ka ruumilisust. Tuntumateks kunstnikeks oli Claude Monet (pilt „Impressioon. Tõusev päike“) ja A. Rodin (pilt skulptuur „Mõtleja“ võib olla ka sümbolistlik). Eestlastest tuntum oli Ants Laikmaa.

Sümbolism ja rahvusromantism

Sümbolism tekkis 19. ja 20. saj vahetusel Prantsusmaal. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut väljendamist, käsitlesid meelsamini suuri ja igavesi teemasid . Sümbolism soosis fantaasiat, mis avaldus süžeede väljamõtlemises. Kunstnikele oli tähtis, mis on pildil kujutatud, mitte kuidas seda on kujutatud. 19. sajandil hakkasid kujunema rahvusriigid. Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi, nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis väärtustas eksootikat ja ürgset primitiivsust. Tuntuim kunstik on näiteks E.Munch (pilt „Karje“) ja A. Rodin.

Juugend

Tekkis 1890.ndatel Euroopas ja nime sai 1896. aastal ilmuma hakanud ajakirja „Jugend” järgi. Kujundati kõike – mööblit, tekstiili, klaasi, raamatuid, tapeete, ajakirju jt. Esemed, mida seni ei olnud seostatud kunstiga, omandasid uue kunstilise tähenduse ja kvaliteedi. Kasutati hõljuvaid taimevarsi, lehti, õisi. Tuntumad kunstnikud on Gustav Klimt ( pilt „ Juudit I“) ja Eugene Grasset vitraažaken.

Postimpressionistid

20. saj. Postimpressionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud enamasti impressionismi põhimõttega ning selle mõneks ajaks omaks võtnud , kuid selles hiljem pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Valitud suund oli kõigil kunstnikel erinev, seega ei saa postimpressionismi nimetada vooluks ega stiiliks. Kuulsaimad postimpressionistid olid Vincet van Gogh ( pilt „Tähisöö”, ), Paul Gauguin (pilt „Kollane Kristus”). Puäntillismiks nimetatakse teoseid, millel on loodus edasi antud korrapäraste punktitaoliste värvilaikudena, selle rajas prantslane Seurat. Alguse sai puäntillism 1886. aasta impressionistide viimasel ühisnäitusel. Tuntum Seurat.

Fovism ja Ekspressionism

EKSPRESSIONISMID- rahutust, valu, igatsust, FOOVID - rõõmu, rahu, õnnetunnet. Foovideks nim kunstnikurühmitus kerkis esile 1905. aastal Pariisis Sügissalongis. Kunstnike maalide värvid olid puhtad ja kõlavad, maalid olid tasapinnalised ning mõjusid jõuliste, peaaegu metsikutena, püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel, ei olnud täpsed üksikasjades, tihti olid värvid hoopis vastupidised looduslikele värvidele. Henri Matisse „Tants”, Raoul Dufy . Ekspressionism algas 20. saj Lääne-Euroopas Saksamaal tänu foovidele. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Kasutasid teravaid, tooreid värvikontraste, tuhmiks muudetud koloriiti. Emil Nolde

Kubism

Kubism tekkis 1907. aastal Pariisis, lähtekohaks oli loomingus esemete põhivormide ja struktuuride otsimine. Kujutatakse loodust geomeetriliste vormidega, teiste värvidega ning nähtavat reaalsust lagundati osakesteks. Ka Picasso (pilt „ Avignoni neiud“) 1909. aastal algas „analüütilise kubismi ” periood, kus looduslikud motiivid arendati kuni täieliku äratundmatuseni.1912. Juan Gris loomingut nimetatakse „sünteetiliseks kubismiks”, sest tema kombineeris pildile enne vormid ja värvid ning siis viis sisse mingi motiivi. Barque hakkas oma piltidele lisama kirjatähti, hiljem hakati lisama ka ajaleheväljalõikeid, tapeeti jt = sünteetiline kubism. Sellest tuli välja kollaaž e liimitud pildid.

Futurism

Futurism sündis Itaalias 1909. a-l, kui usuti , et Itaalia on mahajäänud ja uuenemine on liiga aeglane. Futuristid levitasid oma ideid manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Ülistati suurlinliku tsivilisatsiooni ja tehnika arengut, maalidel püüti edasi anda liikumist ja helisid. Tähtsamateks futurismi esindajateks on Gino Severini ja Giacomo Balla .

Abstraktsionism

Kujunes välja 1910 . aastal, kui kunstnikud loobusid nähtava ümbruse jäljendamisest ning looming oli abstraktne e pole võimalik ära tunda midagi reaalset. (Paul Klee , August Macke ) Ekspressiivset suunda iseloomustas tundeküllus e värvilaikude paigutusest ei paista välja mingi mõistuspärane süsteem Kandinsky (pilt „ Kompositsioon VII“) Samal ajal arenes Prantsusmaal konstruktiivne e geomeetriline abstraktsionism, milles kujutati puhtaid spektrivärvusi ja kindla vormiga kujundeid. Mondrian (pilt „ Ruudukujuline kompositsioon punase, sinise ja kollasega”)

Dada

Dada sai alguse 1916. aastal Zürichis, kui asustati Voltaire’i kabaree . Dadaistid püüdsid maailmale öelda, kui naeruväärsed on nende väärtused (ilu, kombed). Hans Arp, Francis Picabia. Ready -made’i alustas Marcel Duchamp , kes hakkas oma teostena esitama tavalisi vabrikutooteid ning konstruktsioone senisele kunstile võõrastest materjalidest . (pilt „Purskkaev”)

Sürrealism

Sürrealism sai alguse 1920. aaastel Prantsusmaal, inspiratsiooni saadi unenägudest, hallutsinatsioonidest, laste joonistustest. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikkust nõudva ühiskonna survest . Sürrealismi eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Kunstnikud on Salvador Dali (pilt „Mälestuse püsivus”) Rene Magritte ( pilt „See ei ole piip ”).

Abstraktne ekspressionism USA-s

Teise maailmasõja eest põgenesid Euroopa kunstnikud USA-sse, eriti New Yorki . Arshile Gorky, Sam Francis. Eemal sõjast ja kontrollist, sai tegeleda vaba eneseväljendamisega ja abstraktsionismiga. Tegevusmaal tähendab, et hüljati maalikunsti senised kompositsioonireeglid ja rajati ühtlaselt kattev stiil. Tegevusmaal e all-over painting, tehti maali ümber midagi, maal maas , käidi ümber selle. Tuntum oli Jackson Pullock (pilt)

Arhitektuuri internatsionaalne stiil

1932. a USA-s, sellega tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri. Risttahukalised mahud, siledad valge krohviga pinnad, lamekatused. Kõrghooneid iseloomustas lihtne kuju ja üleni klaasseinad, ei kasutatud dekoratsioone. „Less is more” Mies van der Rohe, L.H. Sullinan.

Neodada

Tekkis 1950. a lõpus ja 1960. a alguses Pariisis ja New Yorgis , kui kunstnikele hakkas taas huvi pakkuma dadaism. Kõige kuulsam neodadaist oli Yves Klein (pilt „Reljeef ja sinine käsn“), kes kasutas oma teoseid luues pesukäsnu, alasti naisi, sinist värvi ja orkestrit. Niki de Saint Phalle „ Fantaasia aed”, „Päikse Jumal”, „ Black Venus ”.R. Rauschenberg (pilt „Voodi“) Assamblaažideks nimetatakse uusrealistide kolmemõõtmelisi teoseid, mis polnud skulptuurid ega ka maalid.

popkunst

Sai alguse 1950. a lõpus Inglismaal ning levis 1960. a alguses USA-sse. Stiili nimetus pärineb Richard Hamiltoni kollaažilt. Stiilile on omapärane populaarsete massikultuuri kujundite kasutamine ja kujutamine (kommertstrükised, tarbekaubad, kuulsuste fotod) ning intensiivsed värvid. Kasutati sama motiivi kordamist. Claes Oldenburg (pilt „Lusikasild ja kirss ”) ja Andy Warhol (pilt „ Campbelli supipurk I”)

Abstraktsionism 1960.ndatel

Arenes välja 1960ndatel, kui kunstnikud tahtsid kasutada suuri, üksteisest selgesti eraldatud siledaid värviväljasid. Maalidel oli kasutatud enamasti 2-3 värvi, vahel 1. Maalikunst kõikus imitatsiooni ja uue reaalsuse vahel. Frank Stella, Ellsworth Kelly. Minimalistlik kunst püüdis kõige napimate vahenditega seoseid luua, üks esindaja olid Donald Judd . OP-kunst tuleb sõnast optilised illusioonid, kunst on üles ehitatud tajumiskogemuse rikastamisele ootamatute aistingute tekitavate teostega. Victor Vasarely (pilt „ Vega Per”). Kineetiline kunst tähendas liikuva valguse ühendamist skulptuuriga ja vaataja võimalusi aktiivselt sekkuda teose funktsioneerimisse. Laszlo Moholy -Nagy.

Happening ja performance

Happening sai alguse 1959 . aastal Allan Kaprowi lavastusel, kus osalesid amatöörid, kasutati vähe sõnu ja provotseeriti publikut. Happening on improviseeritud etendus, millel puudub kindel plaan ja tekst ning mis püüab kaasata publikut, et nõnda kustutada piiri kunsti ja elu vahel. Performance on plaanipärasem ja esinejad ning publik on selle ajal rohkem eraldatud. Yoko Ono.

Antivormiline kunst, maakunst , kontseptualism , kehakunst

1968. aastal algatas Robert Morris kindla vormita kunsti e antivormilise kunsti. Kasutati looduslikke materjale nt liiv, kruus, õled , saepuru . Maakunst on loodusliku keskkonna mõjutamine, Robert Smithson (pilt „Spiraalne muul”). Kontseptualsim on teose tegemisest loobumine ja ainult teostusideega esinemine, kuulsaim kontseptualist on Joseph Kosuth ( tool ). Kehakunsti ja performance’ite vahel pole selget piiri, kuid kehakunsti teosed sünnivad tihti ilma suurema publikuta ja levivad fotode, filmide või kirjeldustena, Vito Acconci.

Hüperrealism

Hüperrealism tärkas 1960. aastate lõpus, 1980. aastate alguses tärkas Euroopas neoekspressionism - need suunad erinevad teineteisest oma allikate, vormi ning tähenduse poolest. Hüperrealism jäljendas nähtavat maailma, oluline tunnus on lähtumine fotost või slaidist, foto annab ruumilist sügavust teisiti edasi. Chuck Close ( pilt „Autoportree“). D.Hanson ( pilt „Turistid“ Neoekspressionism- figuratiivne maalikunst. Sandro Chia . Grafiti sai alguse New Yorgist , 1980. aastail hakati nägema selle kunstilist tähendust, see oli noortekampade anonüümne eneseväljendusviis. Edvard von Lõngus .