Barokk 1. KT 11.klassile (0)

Töö 11. klassile
Barokk
Vastused küsimustele, toodud näited ja võimalusel lisatud pildid.
Andrei Sorokin
13.03. 2016

Sisukord:

1. Mis iseloomustab barokkstiili?
Barokkstiili iseloomustab kujunduselementide ülepakutus, sirge joone  vältimine  , külluslik üldpilt, liikuv ja rahutu üldmulje, valguslaigud, ärev meeleolu, kontrastsed toonid, väljendusrikkus, võitlus-stseenid, lahingud, seina- ja laemaalingu ühtesulamine.Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria , paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus . Barokile iseloomulikud detailid: voluudid ,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuad, poolsambad, pilastrid, viilud,  staatua .

2. Millal ja kus sai barokk alguse?
Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Alguse sai Itaaliast .

3. Seleta mõisted ja too näiteid:

• kunstide süntees - kus arhitektuur ja skulptuur, maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku.
  

• stukkdekoor - Stukkdekoori on kasutatud ajast aega nii paleede kui mõisate dekoreerimisel. Stukkdekoor annab ka ultramoodsatele elamutele ainulaadse isikupära. Vahel piisab vaid väikesest detailist. Need on kipsist kaunistused.
  

• voluut - Spiraalkujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas, esineb joonia samba kapiteelidel, barokkfassaadidel.
  

• kartušš - kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ja seda ümbritsevast rullis otstega raamistustest.
  
• balustraad - Balustraade saab valmistada nii kipsist kui betoonist, nii siseruumides kui õues. Betoonbalustraad peab erinevalt marmorist ja paekivist vastu ka Eesti muutuvas kliimas.
  

4. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas.
Peterburg Venemaal.
CARCASSONNE Prantsusmaal.
Lorenzo Bernini kolonnaad Peetri kiriku ees, Roomas, mis on teostatud aastatel 1657–1667.

5. Nimeta barokkstiilis kuulsaid losse Euroopas (6-10).

Siracusa toomkirik Sitsiilias
Santa Agnese kiriku fassad Roomas
Versaille ’i loss Louis XIV poolt
Louvre 'i lossi idafassaadi kolonnaad 1665.
Whitehalli lossi pidusaal (Banqueting House, 1619-1622)
 Linderhofi loss asub Lõuna-Saksamaal
Neuschwansteini loss nähtuna Marienbrücke sillalt.

6. Kes, millal ja kuhu rajas Peterburi ?
1703.a asutas tsaar Peeter I soistele Narva jõe suudmealale ja peaaegu inimtühjadele saartele Sankt -Peterburi(eesti k Peterburg). Üldlevinud legendi kohaselt olevat Peeter I läinud koos saatjatega Jänesesaarele, võtnud kätte labida, lõiganud välja kaks rida mättaid, paigutanud need ristikujuliselt saare keskele ning andnud käsu ehitustööde alustamiseks. Et linna ehitamine algas sõja ajal, siis esimene ehitis oli muldkindlus, praegune Peeter-Pauli kindlus . See rajati Zajatšji saarele (eesti Jänesesaarele) Neeva parema kalda lähedale mõne kilomeetri kaugusele merest. Kindlus ehitati algselt mullast ja puidust, kuid juba 1706. aastal asuti ehitama kivikindlust. Ehitustööde juhatajaks oli Peeter I lähedane kaaskondlane Aleksandr Menšikov. Esimene inimene, kes Peterburi maja ehitas, oli Balti sõjalaevastiku ülem Cornelius Cruys.

7. Nimeta arhitekt Rastrelli loodud ehitusi Peterburis ja selle ümbruses.
„ Talvepalee “
Smolnõi kloostri kirik Peterburis
Suveloss Tsarskoje Selos

8. Barokk maalikunstis. Milliseid värvitoone kasutati?

Soojad küpsed toonid ja sujuvate värviüleminekutega. Kujutati pingelisi hoogsaid liigutusi, tegelaste teatraalseid žeste, taevasse tõstetud pilgud, ebatavalised poosid,ägedaid liigutusi, hukkamis-, võitlus- ja röövimisstseene.

9. Kidas iseloomustaksid Rubensi loomingut ? Näiteid.
1615. aastat võib pidada Rubensi loomingu uue, kuni 1621. aastani kestnud, etapi alguseks. Seda perioodi iseloomustab püüd välimise ja sisemise suuruse poole. Tehniliselt oli Rubens saavutanud täiuslikkuse ja püüdis seda raugematu innuga realiseerida. Maalid muutusid järjest suuremaks , figuuride liikumine hoogsamaks, igal kompositsioonil leidus figuure järjest rohkem. Üha enam pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. Rubens püüdis järjekindlalt ühendada flaami rahvuslikku kultuuri üldeuroopalikuga, mis ajandas teda kasutama ka Lääne-Euroopas levinud antiikmütoloogia temaatikat. Rubens tundis antiikkultuuri peensusteni. Ta jagas iidsete meistrite imetlust kõige elava vastu ning püüdu anda edasi inimkeha graatsiat ja jõudu. Kuid tundes hästi vanu kunstiteoseid , ei kopeerinud ta neid kunagi. Rubens vaatas klassikalist iluideaali kriitilise pilguga ja sulatas selle flaami rahvusliku joonega , püüdes edasi anda terve, tugeva ja õitsva inimkeha ilu, soojust ja tundelisust. Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja proportsioonid, kuivõrd inimkeha füüsis, jõud ja liikumine.
Hakates maalima vasaku käega, muutus ka ta loominguline käekiri. Kunstnik hakkas maalima lihtsamini, läbipaistvamalt, töödesse tuli rohkem õhku ja valgust. Eriti meeldis talle jäädvustada suurejoonelisi loodusnähtusi: vikerkaart, päikese tõusu ja loojangut, kuuvalgust jne. Mõne pildi taustal on ka Rubensi loss. Hilise perioodi maalid kujutavad Flandria maastikke, selle avarust, teid ja kohalikke inimesi.

10. Milline värvikäsitlus oli iseloomulik Rembrandti maalidele? Näiteid.

1630. aastate alguses täiustas Rembrandt oma pooltoonide kasutamise oskusi. Sel ajal tegi ta ka esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas müüs ta suurtes tiraažides graafikat, millega püüdis tagada tuntust. Tema esimene suur grupiportree "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) leidis suurt tunnustust.

11. Millises kuulsas muuseumis on kõige rikkalikum Rembrandti maalide kogu? Kes pani sellele aluse?

Kõige rikkalikum kogu asub Ermitaaži kunstimuuseumis, Peterburis. Sellele pani aluse Katarina II, kes lasi osta paljud tema maalid. Näiteks „Kadunud poja tagasitulek “

12. Nimeta kuulsaid Hispaania maalikunstnikke ja nende töid.

• Diego Velazques(1599-1660), suurim realist barokkmaalis 17.sajandil. Looming oli varjundirikas, värvikas, hele ja õhuline. Tema temaatikaks olid kaasaegsed inimtüübid ja olmetseenid.
  

Näiteks „Vulcanuse sepikoda “ - haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel.
Grupiportree „Õuedaamid“ - kujutab kunstnikku ennast kuninga ja kuninganna topeltportreed maalimas; valitsejate figuurid peegelduvad tumeda ruumi tagaseinas olevas peeglis, Esiplaanil on väike infant Margarete, ümbritsetuna õuedaamidest ja kääbustest. Maalil puuduvad peaaegu täiesti lokaaltoonid, teose mõju on rajatud peamiselt õhu ja valguse kõige peenemate nüansside tabamisele;
„Breda alistamine“ – võitjad kui võidetud kujutatud väärikate ja sümpaatsetena.

• Bartolome Esteban Murillo (1618-1682), kelle loomingus oli sügav ja siiras usutunne, rohke idealiseerimine ja magusavõitu ilutsemine. Murillo maalis barokkstiilis. Kuigi ta on peamiselt tuntud oma religioosse sisuga teoste kaudu, on ta paljudel maalidel kujutanud kaasaja naisi ja lapsi. Need realistlikud portreed kujutavad hästi tolle aja igapäevaelu.
  

Tema tuntumateks töödeks on „Noor kerjus“ ja „Madonna ja laps“

13. Mis on ja too näiteid nende kohta barokiajastust.

• autoportree - Autoportree on portreežanri alaliik, kunstniku kujutis iseendast.
  

Varasemad autoportreed pärinevad 8.–9. sajandi itaalia miniatuuridelt ja reljeefidelt. Iseseisvaks žanriks arenes autoportree Lääne-Euroopas 15.–16. sajandil. Žanri esmaviljelejaks peetakse Albrecht Dürerit.

• grupiportree - Vähesed grupiportreed 14. ja 15. sajandist on säilinud, kuid on palju tõendeid, et ned on maalitud 14. sajandis saadik. Grupiportreesid võib olla vähem säilinud, kuna sageli olid need suuremõõtmelised ja kogukad ning nende omanikud võisid olla huvitatud ainult ühest või kahest seal kujutatud inimesest, kuna aga individuaalportreesid võisid modelli järeltulijad kõrgel hinnata.
  

"Öine vahtkond " Rembrandt, 1642

• paraadportree - portree, millel rõhutatakse kujutatava isiku (peamiselt valitseja, väepealku) seisust , ühiskondlikku positsiooni ning suursugusust. Olulist rolli mängivad detailirohkelt edasiantud pidulik rõivastus ning erinevad võimuregaalid. Paraadportree tausta maalimisel on samuti kindlad reeglid - ühes küljes pidulik draperii või kardin, teisel pool sammas või antiikne vaas, mille kõrvalt avaneb vaade ideaalmaastikku.
  

14. Kes laskis ehitada Kadrioru lossi ? Millal? Arhitekt?

1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik.
22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul.

15. Mis iseloomustab Kadrioru lossi?

1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 1720–1721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne , tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale Kadrioru sloboda, pargist edelapoole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunasuunal (tänapäeva Weizenbergi tänav kohal) asus nn vahimaja, põhjasuunal aga puhkemaja . Lossi majandushooned: köök, aidad ja jääkelder asusid lõunasuunal, teiselpool tänapäeva Weizenbergi tänavat. Lossi tallid asusid kunagise Noortepargi alumise sissepääsu lähedal, sepikoda asus vahimaja taga (tänapäevaks hävinenud).

16. Kuidas said Kadrioru loss ja park oma nime? Mis asub seal praegu?

Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I - Aruküla, Peningi, Kostivere mõisa ja teised ja kinkis need Jekaterinale apanaažiks(valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt antav elatis ). Jekaterina samastus ka nimedega nagu Katariina Suur, Jekaterina II. Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740 . aastatel. Seal tegutseb Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal .

17. Mis on bastion ? Kuhu ja milleks neid Eestis tehti?
Bastion on eenduva kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga (eskarp). Bastionid tulid kasutusele seoses tulirelvade purustusjõu suurenemisega.
Tallinna vaade 19. saj lõpukümnendil. Ees vasakul Skoone bastion, kaugemal Toompea .

18. Millal ja kuidas sai Tallinn vanalinna ümbritseva haljasalade vööndi?

Tallinna muldkindlustusvööndist, mis ümbritseb all-linna ja Toompead ning kus paiknesid (paiknevad) 14. sajandil kaevatud vallikraav ning 16–19. sajandil rajatud muldkindlustused. Muldkindlustusvöönd hõlmab 79 hektarit ning ta kujutab endast tänapäeval suures osas parki, eraldades Vanalinna nii uutest linnaosadest. 1860ndatel kustutati kindluslinnad nimekirjast, osa bastione likvideeriti ja rajati haljasalad.

19. Kes ja miks paigutasid vapid kirikutesse? Millises Tallinna kirikus on suurim vappide kogu?

Tallinna Toomkirikus on üle 100 aadliku + vapi . Aadlike matusepaigad olid põranda all ja vapid paigutati kirikusse. Tallinna toomkirik oli Eestimaa Rüütelkonna ja Toompea Maarja gildi liikmete matmispaik .
Toomkirik
Kiriku seintel
20. Eesti barokseim linn oli ....? Miks "oli" ja mis on alles?
Barokseimaks linnaks peetakse Narvat. See oli rootsiaegse arhitektuuri keskus. Narva kaupmehehoonete baroksed raidportaalid olid väga stiilsed. Need hävisid II maailmasõjas, milles taastati ainult Narva raekoda .
Narva kindlus
Narva raekoda.