Muusikaajalugu

rehemaa, ann

Muusikaajalugu (0)

1 HALB

Muusikalugu , kordamine eksamiks

Eesti rahvalaul - liigid, teemad, esitamistavad. Rahvapillid .
Eesti rahvalaul jaguneb kaheks:
1) vanem e. Regilaul
2) uuem e. Lõppriimiline rahvalaul
Regilaul tekkis oletatavasti 3000 a eKr läänemere soomlaste ja algbaltlaste vastastikusel mõjutusel. Regilauluga säilisid, muutusid, arenesid:
1) huiked ja kutsed
2) loitsud (kasut. Töö edendamiseks ja tõvest hoidumiseks)
3) kaebehüüded ( lein ja kurbus)
4) loodushäälte jäljendused (onomatopöa) ( linnulaulud ja peibutamised jahimeestel)
Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast:

tekst – kõige olulisem ja muutlikum osa

viis – traditrioonilisim, vähemuutuv

esitus – kõige püsivam osa
Algriim on sõnas alguskordus nt. Samatähe või silbiga algused. Vahelduvad rõhuga ja rõhuta slbid (tav. 8 silpi värsireas). Viis on tavaliselt väikese ulatusega ja korduv. Esitusviise on kahte tüüpi:
1) üherealine – laulik laulab ette ja koor järgi
2) kaherealine – laulik laulab ühe rea ja koor teise
Rea lõppudes korduvat sõna nim. Refrääniks ( nt. Kadriko, jaaniko, marti jne).
Regilaulu esitasid peamiselt naised ( laulikud ).
Regilaulu liigid:

lüroeepilised

tundelised, jutustava sisuga, pereelust
ulmelised, fantaasiad

inimese ja ilu kohta

lauludest ja laulikutest
tähtpäevalaulud
kiige-, mängu-, tantsulaulud
õlletegemise ja joomise laulud

inimene ja ühiskond

töölaulud (ketruse, lõikuse, õitsilaulud)
orjust käsitlevad laulud (orjuselaulud, vaeslapselaulud)

inimene kodus ja perekonnas

kodusta ja lapsepõlvest
noorte suhetest
kosja, pulma ja abielulaulud
lastelaulud

Regilaulu mõttemaailm on läbi naise silmade. Sündmus on tagaplaanil, eeskohal on tunded ja emotsioonid. Lood jutustavad tavaliselt lähiminevikus ja lähiümbruses toimunust.
Uuema rahvalaulu tähtsaimaks liigiks oli nekruti e. Sõdurilaulud, aga hiljem lauldi ka mängu ja tantsulaule. Kõige rohkem kujundasid uuemat ragvalaulu saksa romantilise laadiga armastuslaulud ning ka vaimulik laul ja naabrite muusika . Suur osa kujunemisel oli ka sellel et tekkisid uued pillid ( nt. Torupill , lõõtspill ja uuem kannel ). Kuigi uuem rahvalaul oli levinud lauldi ka mingil määral regilaulu. Uuemad rahvalaulud olid kindlasti lõppriimilised – see oli üks peamisi uuema rahavalaulu tunnuseid. Peale naiste hakkasid nüüd ka sõna võtma mehed ja tekst muutus kaasaaegsemaks. Kerkisid esile pilge ja paroodia. Muusika oli jaotunud laenviisideks ( enamasti saksa) ja tantsuviisideks (polka, valss jne). Uuemat rahvalaulu esitati sageli erinevalt regilaulust pillide saatel ja seda tehti ajaviiteks mitte töö mööda saatmiseks.
Uuema rahvalaulu liigid:

Meestelaulud (sõjad, meremehe elu, kõrtsi, nalja ja pilkelaulud jne)

Naistelaul (armastus ja kaotused ja tunded jne)

Ringmängu ja tantsulaulud (see täitis noorte puhkehetki)
Rahvapillide loetelu :

sokusarv

parmupill

roopill

karjasepasun

põispill

hiiu kannel

jauram

pingipill

lõõtspill

torupill

kromaatiline kannel

vana 6-7 keelne kannel

setu kannel

Asjaarmastajalik koorilaul ja pillimuusika
Koorilauluarengule aitasid kaasa vennastekoguduste populaarsus ja kooslaulmine, kihelkonnakoolide avamine ja koolikorralduse allutamine haridusministeeriumile mitte kirikule. Koorilaul oli alguses päris algeleine (pille polnud mille järgi häälde seada), aga Adam Jakobson ja David Otto Wirkhaus aitasid edendada pillimängu ning seejuures siis ka koorilaulu. A. Jakobsonil oli rahalise puudujäägi ja oskamatuse kiuste väga suur tahe ja sellega viis ta Torma pasunakoori väga heale tasemele. D.A. Wirkhaus oskas mängida mitmeid pille ja oli enamuste Eesti pillikoori asutajaks (kuid peamiselt juhatas siiski Väägvere orkestrit). Ta oli koguni kuuel laulupeol üldorkestrite juhiks. Pillimängu edasisele arengule aitas kaasa ka muusikalise kirjaorkuse levik. Olgu siinkohal nim. Seminarid , milledest kõige tuntum oli Cimze seminar. Sealt said muusikalise hariduse väga mitmed Eesti heliloojad (- asjaarmastajad ) nagu nt. Kunileid. Selle seminari tehgevus toimus Valgas ja seminari juhatajaks oli lätlane Janis Cimze.

Rahvusliku liikumise tegelased. Ajakirjandus , kirjandus, kunst ja teater.
19. saj püüdles Eesti iseseisvuse poole, millet arenes välja rahvuslik liikumine. Info ja uudiste vahetamine kokkusaamistel. Eesmärk edendada Eesti kultuuri. Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson suutsid tungida rahva südamesse Hurda Paar palvid ja kõne:

Vaimuvara on ilmalikust (raha) suurem
Ärge jätke eestit raskel ajal üksi, ega unustage oma rahvast
Soovis et eesti koolid oleksid ka eestikeelsed ja heal tasemel

Rahvusliku liikumise käigus sündis:
1)Ajakirjandus – Perno postimees (Kirikut pooldav) ja hiljem ka sakala (kodanikuvabadusel põhinev)
2)Rahvuslik kirjandus ja poeesia – Kreutzwaldi Kalevpoeg ja Lydia Koidula luule
3) teatrikunst – L.Koidula on peale l.tekstide kirj. Ka näidendeid
4) kujutav kunst – Johann Köler sai kuulsaks kui maalikunstniku aga ka kui ühe demokraatliku suuna edasiviijana
5) huvi rahvaloomingu kogumise ja säilitamise vastu – J.Hurda üleskutsel algas usin rahvaluule kogumine, sest vanem rahvamuusika hakkas ununema. C.R.Jakobson, A. Thomson ja K.A.Hermann algatasid aga suure rahvaviside kogumise.
6) eesti autorite helilooming – asjaaarmastajad-h. rikastasid eesti keelset repertuaari. Tähtis roll rahv. Liikumises oli ka seltsidel. Õpetatud Eesti seltsi ülesanne oli eesti ajaloo, keele ja maa tundma õppimine; esimene eesti kõrgem kool oli Aleksandrikool , mille heaks korraldati kontserte ja näitemönge. Nendest arenesid välja hiljem muusikaseltsid e. Laulu- mänguseltsid (Tartus Vanemuine, Tallinnas Estonia ja hiljem Viljandis Ugala ja Narvas Ilmarine ja Pärnus Endla).Eesti Kirjameeste peaeesmärk oli päästa ununema kippuvat vaimuvara. Seltside abil arendati kooride tegevust, eitati keelpillimuusikat, korraldati rahavalgustuslikke koosolekuid, tehti ka mõisnike vastast tööd. Eriti paistis silma Vanemuise tegevus – selle esimeseks eesmärgiks oli esimese üldlaulupeo ametlik korraldamine (1869). Laulu peod arendasid meie koorilaulu ja orkestrimuusikat ka edaspidi.
4. Kolm esimest laulupidu ja asjaarmastajad-heliloojad
I. üldlaulupidu toimus 1869 a. Tartus ja selle üldjuht oli J.V. Jannsen . Laulupeol olid enamus saksakeelsed laulud ja C.R.Jakobsonile see ei meeldinud 12-st vaimulikust ja 14-st ilmalikust lauldi ainult 2 eesti keeles Kunileiu Sind surmani ja Mu isamaa on minu arm. I. Laulupeol esitas J.Hurt ka oma kõne, mis tõstis kõvasti tema mainet. Peole tulekut takistasid mitmed asjaolud (ei saanud peo korraldus luba kätte ja jalgsi või vanksiga oleks liiga palju väärtuslikku tööaega raisku), aga hiljem olid emo. Tugevad ja see pidu oli innustuseks heliloojatele veel eestikeelseid teoseid kirjutama.
II: üldlaulupidu toimus 1879 . Tartus ja III. kohe 1880 a. Tallinnas. Ka siis oli peo loa kättesaamisega raskusi. Aastatega kooride ja pillimängijate ja eestrikeelsete lugude arv kasvas. Usk ja lootus vabadusele aina kasvas. Kokkuvõttes 19. saj lõpul kujunes välja üks omapärasemaid rahvuslikke traditsioone – laulupidude korraldamine.
Esimesed eesti h.-asjaarmastajad olid Cimze seminari kasvandikud:
Aleksander Saebelmann Kunileid – paljutõotav muusik , kelle palasid esitati esimesel laulupeol. Peale seminari lahkus riigist Venemaale ja Ukrainasse, kus ta töötas pedagoogina.
Aleksander Eduard Thomsonit huvitasid peale muusika ka veel nt. Matemaatika , ühiskond jne. Mõne aja pärast suundus Venemaale, kus töötas A. Rubinsteini (kuulus muusik) laste koduõpetajana. Seal töötamine ilmselt mõjutasx teda minema muusikalisele teele. Ta kogus kodumaalt rahvaviise ning kasutas neid oma koorilauludes.
Friedrich August Saebelmannoli neist kõige saksa pärasema väljenduslaadiga. Käis isegi peterburi konservatooriumi klaveriklassis aga raha sai otsa. Oli ka koorijuht . Tegeles muusikaeluga mitmekülgsetel aladel: osales võistlustel žüriina, mängis tšellot, juhatas koori ja mängis klaverit ka. Kõige tuntum koorilaul temalt on Kaunimad laulud.

.Hermanni tegevusvaldkonnad ja tema suurim teene eesti muusikale
Väga mitmekülgne kultuuritegelane, keda võib nim. Ka rahvavalgustajaks. Ta hõlmas erinevaid valdkondi:

Töötas eesti keele lektorina Tartu ülikoois
Toimetas ajalehte Eesti Postimees
Andis välja esimese eesti keelse grammatika ja kirjutas esimese eestikeelse lauseõpetuse.
Koostas esimese eesti kirjanduse ajaloo
Võitles eesti keele tähtsuse eest
Kirjutas ja kirjastas raamatuid
Tegeles poliitikat ja kooliharidust puudutavate küsimustega
Uuris eesti ajalugu
Osales mitme seltsi töös jne

Tema kõige tähtsam teene eesti muusikale oli aga see tet ta andis välja ajakirja laulu- ja mängu leht, mis edendas eesti muusika kultuuri ja tutvustas lihtrahvale muusikat. See oli esimene muusikaajakiri eestis. Ta andis välja ka algelise, kuid esimese eestikeelse komponeerimise ja ka voiiulimängu õpetuse omamata ise mingisugust sellekohast haridust. Tema mõningad tuntud lood, Kungla rahvas, Kevade marss jne.

Esimesed kutselised heliloojad, K.Türnpu
Need heliloojad said oma muusikalise haiduse peamiselt peterburi konservatooriumis.Johannes Kappel oli esimene kõrgema hariduseg muusik eestis. Esimene kõrgharidusega naismuusik eestis oli M.Härma. Ta sai oma algteadmised muusikast K.A.Hermannilt. Miina Härma töötas neli aastat peterburi konservatooriumis, kuid paistis pgem silma koorijuhina. Ta tutvustas meie rahvaloomingut väljaspool piire ( Riia, Pihkva, Peterburg ). Ta oli osav ka organistina ning angis kontserte nii eestis kui ka välismaal. Heliloojana paistis cta eelkõige silma rahvaviiside töötlustega.
K. Türnpu asutas oma koori juba 16-aastaselt ja aasta hiljem esineti juba kontsertidel, mille tulud läksud Aleksandrikooli rajamisele. Peale oreliklassi lõpetamist suundus ta Berliini end täiendama ja naases tagasi kodumaale saanud koha niguliste kiriku organistina. Meeskooriga Revaler Liedertafel esineti mitmel polle kuna see osutus nii edukaks. Ta oli ka 6. laulupeo üldjuhiks. Aktiivne muusikaelu edasiviija:

Ta juhatas 1916 a. Loodud Tallinna meestelaulu seltsi meeskoori ja selle kooriga esineti ka völjaspool eestit.
Oli 1921 aastal loodud lauljate liidu eestvedajaks. Liidu ülesannete hulka kuulusid laulukooride töö suunamine ja laulupidude korraldamine.õ

Tema loomingusse kuulub u 60 koorilaulu. Tema jaoks olid tähtsal kohal patriootilised laulud. Ta paistis silma oma meeskoori laulude poolest. Huvitav takst ja kontrastiderikkad kõlalised efektid.Hiljem oli ta 30 aastat lauluõpetaja Tallinna eesti ja saksa koolides .

Eesti muusikaelu 20. saj. alguses– rahvaviisid, interpreedid, teatrid ja koolid
Võõrvõimu surve baltimaadele oli eriti suur ja eesti pidi veele visamalt oma priiuse eest seisma. Kultuuriline liikumine hoohustus uuel sajandi lveelgi:

Kinnistus laulupidude korraldamise traditsioon
Elavnes rahvamuusika kogumine
Usina töö tulemusel koguti kokku üle 300 000 lauluteksti.
Aasta-aastalt lisandus haritud muusikuid (Miina Härma, Rudolf Tobias , August Topman, Aino Tamm, Theodor Lemba ja Artur Lemba)
Tänu õpingutele Peterburi konservatooriumis mitmkesistus eesti heliloojate looming
Algas kutseliste teatrite tegevus

Sead võiks nim. Suureks tõusuajaks. 20. saj algul paistis silma A.Läte ja R.Tobiase tegevus. Nad olid kontserttegevuse juhid, heliloojad ja interpreedid. Nad muutsid Tartu kontserdi elu huuvitavamaks, professionaalsemaks ja mitmekesisemaks. Nad ületasid sel ajal Tallinnas olnud taseme esitades ka lääne ja vene muusika paremikke. 1919. a. Asutati nii tallinnas kui ka tartus kõrgem muusikakool (hiljem oli see Tallinna konservatoorium).
8. Tobiase elu ja looming, seos A. Lätega
Rudolf Tobias oli pärit Hiiumaaltköstri perest . Teda huvitas muusika juba varajas nooruses. Ta sai oma muusikalised teadmised Toomkiriku organistilt Ernst Reinickelt. Hiljem suundus ta aga Pet. Konservatooriumi. T lõpetas edukalt nii L. Homiliuse oreliklassi kui ka N. Rimski -Korsakovi kompositsiooniklassi. 1904.a. läks ta elama Tartusse. Ta tgutses seal mitmel erialal, nt. Pedagoogina, pianisti ja organistina, heliloojana, dirigendina ,kriitikuna ja ka muusikaelu organiseerijana. A.Lättega oli ta tartus tihedalt seotud. Nad esinesid nt. Vanemuise teatri avakontsertil. Nad koos elavdasid Tartu muusikaelu. Tobias rajas keelpillikvarteti, osales kõigil rahvuslikel üritustel ja toetas rahvaviiside kogumist ja avaldas kirjutisi muusikaekust. 1908.a. sõitis ta välismaale külastades Pariisi, Münchenit, Prahat jpt. Elu lõpuni jäi ta aga Berliini, kus ta töötas kuningliku muusikakooli õppejõina. Ta sängitati siiski Eestisse. Tobias oli meeldiv, kena ja lõbus inimene. Hea mälu ja fantaasiaga sõbralik, kuid sageli keevaline iseloom, kuigi suuremas seltskonnas muutus ta kohmetuks. Tobiase loomingutaga iselomustavad uudne helikeel, dramaatilisus ja sügav sisu, klassikaliste traditsioonide ühendamine isikupärase ütlemislaadiga, vaimuliku muusika suur osakaal ja polüfooniline väljenduslaad.

Mart Saar ja Cyrillus Kreek
Mart Saar kasutas peale rahvaviiside ka rahva luule tekste. Ta oli väga huvitatud teda übbritsevast loodusest ja see oli talle inspiratsiooniks. Esimesed muusika alased teadmised sai ta oma isalt. Peale Peterburi konservatooriumi lõpetamisr asus ta elama Tartusse ja Tallinnasse. Peale suurt põlengut kolis ta Tallinnasse. Ta pidas loomingulist tööd pedagoogi tööst palju olulisemaks. Ta kirjutas rohkem väikseid teoseid nagu kloorilaulid ja soololaulud. Soololauludes on tähtis osa klaverisaatel. Samuti kirjutas ta klaveripalasid, mis olid muidugi rahvaviisidega vähem seotud. Mart Saar läks koorimuusika ajalukku julge uuendajana, tõstis vana regilaulu taas au sisse, andes talle uue ,kaasaaaegse, karge kõla.
Cyrillus Kreek oli samuti rahvaviiside kasutaja. Tema lauludele on iseloomulik rangus ja väljapeetus. Ta lõpetas Pet. Konservatooriumi trombooniklassi ja läks edasdi õppima kompositsiooni ja teooriat. Muhe humoorika ütlemisega inimene. Ta kogus ka rahvaviise ja lõpuka sai ta nein nii ilmalikke kui ka vaimulikke kokku u 6000 ringis. Tema looming põhineb polüfoonilisel töötlusel teemadeks eri rahvaviisid. Tema muusika võib jaotada kaheks: lühikesed koraali ja rahvaviiside seaded ; viimistletud ja ulatuslikult arendataudkooriteosed. Ühe osa tema teostest moodustavad ka homoristlikud laulud. C. Kreek oli rahvalaulude suur austaja aktiivne koguja ja hea tundja , kes kirjutas meisterlikult rahvaviisidel põhinevat pol. Koorimuusikat.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 37 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ann rehemaa Õppematerjali autor

Eesti muusikaajaloo kokkuvõte VII klassi muusikaajaloo õpiku järgi (kuni Cyrillus Kreekini) Täpne ja hea sõnastusega, detaili ja faktirohke. Mitte esitamiseks, sest nagu pealkirigi ütleb rohkem eksamiks kordamiseks.

muusika muusikaajalugu eesti helilooja regilaul laulupidu

Sarnased õppematerjalid

pdf

Muusika arvestus - Impressionism,Neoklassits ism,Hilisromantism,Ekspre ssionism

osakaal; hiiglaslik orkestri koosseis; tonaalsuse mõiste avardumine - teosed läbisid rohkem kui ühte helistikku - KROMATISM (enne püsiti ühes helistikus terve loo vältel) Heliloojad: G. Mahler, R. Strauss, M. Reger 4. Ekspressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 20. saj esimestel aastakümnenditel ilmus Euroopa kunstiellu uus vool. Ekspressionismis on oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusika muutus pingeliseks ning piinlevate emotsioonide ja grotesksuse väljendamiseks oli vaja uusi väljendusvahendeid: loobuti toonikast, meloodia liinid olid iseseisvad ega sõltunud üksteisest ja vähenes orkestrikoosseis. Tähtsal kohal löök ja puhkpillid ning klaver. Vorm vabam ja asümmeetriline. Kujunes uus stiil dodekafoonia ehk kaksteist helisüsteem, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helina kõiki 12 nooti, kui ükski neist ei tohi korduda enne

Kategoriseerimata

odt

Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni

orkester, 1906 aastal muutus see juba kutseliseks. 1906 aastal valmis Vanemuise teatrimaja, 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Neil kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov. Peterburi konservatooriumi lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar. Samasse põlvkonda kuuluvad ka Cyrillus Kreek ja Peeter Süda. Need heliloojad on eesti muusika ajaloos märkimisväärsel kohal. Rudolf Tobias (1873-1918) Esimene kõrgema kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias on pärit Hiiumaalt muusikat armastava köstri 13-lapselisest perest. 1885. aastal kolisid nad Kullamaale. Kuueaastaselt oskas mängida orelit, üheksaselt hakkas komponeerima. 1893. aastal astus ta Peterburi konservatooriumisse, kus õppis orelit ja kompositsiooni. Elatist teenis klaverihäälestamisega. 1904

Muusikaajalugu

doc

Eesti muusika

on meenutanud, et ta mänginud muljetavaldavalt klaverit ja improviseerinud osavalt orelil. Peale selle esines ta tsellistina ja andis klaveritunde. Tema Paistus asutatud suur meeskoor oli silmapaistva tasemega. Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning temast kujunes Viljandimaa muusikaelus väga populaarne ja autoriteetne muusikategelane. 6. Johannes Kappel (02.07.1855 Rapla - 01.06.1907 Württemberg) Eesti esimene kutseline muusik, organist ja helilooja. Hea dirigendina kutsuti Kappel juhatama Eesti III, V ja VI üldlaulupidu (need toimusid vastavalt 1880, 1894 ja 1896). Suur osa tema lauludest oli mõeldud kodumaa lauljatele ja need võeti paljude kooride repertuaari. · Miina Härma (aastani 1935 Hermann) (9.2.1864 Raadi vald, Kõrveküla - 16.11.1941 Tartu). Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Miina Härma

Muusikaajalugu

doc

Muusika arvestus

1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt)

Muusika

docx

Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid.

Võttis osa 1869.a. laulupeo ettevalmistamisest ning tema loodud olid kaks ainsat peokavas olnud eesti laulu. Teinud laulud “Sind surmani”, “Mu isamaa on minu arm”, “Mu isamaa nad olid matnud”. Kunileiu teosed teeb eriliseks veel see, et tema neljahäälsed rahvaviisiseaded on värvikama harmooniaga kui teised tolleaegsed katsetused. Miina Härma (1864-1941) – sündis muusikute perre, mistõttu alustas juba muusika tegelemisega noorelt. 1883.a. suundus Miina Peterburi konservatooriumi orelit õppima ning peale lõpetamist reisis mööda Euroopat. Miina Härma oli tõenäoliselt esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust Eestist kaugemalt. Tema esinemised Eestis tutvustasid kohalikele klassikalist muusikat (nt Bach, Mendelssohn-Bartholdy teoseid). Inimesena oli ta väga seltskondlik ning aktiivne, tegi oma koori (Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor) ning juhatas koore maakondade laulupidude raames.

Muusika

doc

Eesti rahvamuusika

rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte

Muusikaajalugu

doc

Eesti muusika

Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................

Muusika

docx

Rahvalooming ja rahvalaul

Algriim asendus lõppriimiga. Lõppriimis värsiread riimuvad. Uuemat rahvalaulu lauldi ka mitmehäälselt ja saadeti pillidega. Kadus ära maagiline tähendus ja ka seotus rahvausundiga. 19. saj kujunesid Eestis rahvalauludeks mitmete teiste rahvaste, eriti sakslaste viisid. ,,Mu isamaa armas". Eesti muusikakultuuri tekkimine Laulukooride võrk hakkas kujunema 19 saj ja oli seotud kihelkonnakoolide tekkega. Muusikatundides lauldi neljahäälselt vamulikke koraale, seitse muusika tundi nädalas. Eeskuju andjaks oli eriti Laiuse kihelkonakool. Selle kõrval kujunesid muusikakeskusteks ka Põltsamaa ja Torma. Tuntud olid Torma (Adam Jakobson) ja Väägvere (David Otto Wirkhaus) pasunakoorid. 1865 Tallinnas I lauluselt ,,Revalia".Kujunes Kaarli kiriku meeskoorist, kuhu võeti juurde ka naised. 2 õpetajate seminari: Tartus ja Valgas, viimase juhatajaks Janis Cimze. Tema seminarist on pärit meie kõige esimesed asjaarmastajad heliloojad, Kunileid, Saebelmann, Thomson

Muusikaajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk