noorte kogunemispaikades. laiendades koostööd kohalike omavalitsustega, et suurendada pikaajaliste töötute töövalmidust ning lahendada nende töölesaamist takistavad sotsiaalsed probleemid, kasutusele on võetud individuaalsed meetmed nt erinevad nõustamisteenused. Klienditeenindus- ja töökeskkonna parendamiseks, sujuva ja kliendisõbraliku teeninduse pakkumiseks avati 2011 aastal uued teenindusruumid Viljandis ja Rakveres ja 2012. aasta algul avati uued klienditeenindused Narvas ja Sillamäel. Võeti vastu iseteeninduskeskkond, kus töötud saavad seniselt mugavamalt otsida töötukassa vahendavaid tööpakkumisi, korraldati infopäevi- leian, et kogu tegevus töötukassa poolt on inimestele paremini kättesaadavam ja klienditeenindus on paranenud võrreldes eelnevate aastatega. Leian, et on küll kontrolliv, kuid seda peabki olema, kuna nii palju on inimesi, kes
kirsside aia. Kirsside istutuskohtade valikul tehakse koostööd Eesti-Jaapani assotsiatsiooniga. 2004. a. mais sai Eesti sumomaadleja Kaido Höövelson esimese eestlase ja üldse väheste eurooplastena Jaapani professionaalse sumo föderatsiooni liikmeks (kokku on proffe 800, neist vaid 9 Euroopast). Märkimisväärne on ka fakt, et esimesed noorte sumo maailmameistrivõistlused väljaspool Jaapanit toimusid 2006. a. augustis Rakveres, kus toimusid 11-12.10.2008 ka täiskasvanud amatööride sumo maailmameistrivõistlused. Kasutatud allikad Eesti Välisministeeriumi kodulehekülg. Eesti ja Jaapani vahelised suhted: http://www.vm.ee/?q=et/node/175 NATO Teataja: NATO ja Jaapan: Aasia stabiilsuse tugevdamine: http://www.nato.int/docu/review/2007/issue2/estonian/art4.html Referaat Jaapanist: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jaapan_liina.htm Jaapani hoolekande süsteemi faktileht: http://web-japan
kahjulike vedelike, tolmu, jne. eemalepaiskumise vältimiseks. * Veendu, et kaitsepiirded võimaldavad masina turvalist puhastamist. Töötajate juhendamine ja koolitamine Eestis juhtub igal aastal puuduliku väljaõppe ja juhendamise tõttu ligikaudu 100 rasket tööõnnetust. 2009. aasta novembris ja detsembris viis Tööinspektsioon läbi teavituskampaania ,,Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal", mille raames toimus 7 teabepäeva (Tallinnas, Tartus, Pärnus, Raplas, Rakveres ja 2 Toilas nii eesti kui ka vene keeles). Kokku võttis teabepäevadest osa 296 inimest. Infot teabepäevade kohta kajastati Tööinspektsiooni kodulehel, kus sai koolitustele ka registreeruda. Kõik teabepäevad täitusid huvilistega kiiresti ja võeti osalejate poolt hästi vastu, mistõttu viidi läbi mitu lisateabepäeva. Korraldajate hinnangul läks teavituskampaania igati korda ning teema võeti hästi vastu. Tagasiside lehtede põhjal
Bulgakov ,,Meister ja Margarita", A. Kivirähk ,,Romeo ja Julia" 2. NÜÜDISTEATER 1990ndate teisel poolel muutus ühiskonnas valdavaks rahulikum arengurütm. Võeti suund ühinemisele Euroopa Liiduga, mis sai teoks 2004. aastal. Piirid on avanenud, reisivad nii teatrid kui teatritegijad. Eestis töötab arvukalt külalislavastajaid ja toimub rahvusvahelisi festivale. Viimasest olulisim on 1990. aastal alguse saanud avangardteatri festival ,,Baltoscandal", mida peetakse Rakveres. Eesti nüüdisteater suhtleb aktiivselt muu maailma teatriga. 2.1 TEATER JA ÜHISKOND Nüüdisteatrit on mõjutanud hüpe tehnoloogias. Paljudes teatrites on kasutusele võetud moodne heli- ja valgustehnika, mis lubab luua uhkeid lavaefekte. Arvuti- ja videotehnika on teatrikeelde toonud põhjapanevaid uuendusi, räägitakse isegi nn tehnoloogilise teatri esteetikast. Oluliselt on muutnud inimeste elulaad ning kultuuritarbimine. Teatril tuleb võistelda filmide,
Läbi aegade on Eestis kokku olnud 41 kino. KINO AJALUGU: Peale esietendust 1896. aasta oktoobris saabusid igal aastal Eesti linnadesse vähemalt korra erinevad rändkinod. Enamasti oli tegemist Saksa või Austria ettevõtetega, kuid juba varakult korraldasid filmiseansse ka kohalikud eestlased. Tartus näidati esimest kinoetendust vaid mõned päevad pärast Tallinna ja Pärnusse jõudis kino esmakordselt 1898. aastal. Esimene kinoetendus Narvas toimus 1901, Rakveres 1903, Viljandis 1904, Kuressaares 1906. Aegamööda hakkavad filminäitajad sattuma ka maakohtadesse 1908. aastal näidatakse filme Kunda mõisas ja Kulbi talus Viljandimaal. Juba 19. saj. lõpust asusid ka mitmed seltsid oma ruumides korraldama filmiõhtuid. Kuni 1908. aastani toimusid kinoetendused peamiselt erinevates klubiruumides, teatrihoonetes, tsirkustes, suveaedades, näitusepaviljonides jms. spetsiaalselt kinole mitte kohandatud kohtades. Nõnda kujunesid Tallinnas sagedaimateks
etendustes.Tantsu esitati esmakordselt 1914. aastal. Standardtantse saab õppida näiteks Revalia Tantskoolis, mis on Eesti vanim võistlus- ja seltskonnatantsu kool. Tantsukoolis on võimalik täiendada enda oskusi nii täiskasvanutel kui ka lastel. Saadest ,,Tantsud tähetedega" on tuntud treenerid Revalia Tantsukoolis: Martin Parmas, Kaisa Oja, Olga Kosmina ning saate züriiliige Merle Klandorf. Revalia Tantsukool asub Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ning Elvas. Pidu kui rituaal Peod ühendavad sadu ja tuhendeid inimesi, kes kannavad tantsupidude traditsiooni kui ühist väärust. Võime lause tõdeda, et eksisteerib ühiste huvidega isikute ,,koondis", mida terminoloogias nimetatakse korporatsiooniks, ehk siis omamoodi rahvatantsu korporatsioon. Nüüd võime kinnitada, et kümne noorte tantsupeo ajaline pidevus on loonud traditsiooni. Igal traditsioonil võib olla oma kombetalituste kogum ehk rituaal
Paar kuud hiljem alanud Suvesõjas sai ta üheks metsavendade juhiks Kavastu partisanide laagris. Juuli lõpul organiseeris Rebane Loobu metsavaheteel Punaarmee kolonnile eduka varitsuse. Omakaitses ja Saksa sõjaväes Peale Virumaa vallutamist sakslaste poolt 1941.a suve lõpuks, sai Alfons Rebane 11. augustil kohapeal formeeritava Virumaa Omakaitse ülemaks. Juba 1. septebril astus ta aga Saksa Armee teenistusse. Ta määrati Rakveres formeeritava Sicherungsgruppe 184 15. kompanii ülemaks. Ilmselt omistati talle ka Saksa auaste Oberleutnant. Talveks viidi kompanii Gatshina´sse, kus teostati väljaõpet. Seejärel oli suusakompaniiks saanud kompanii võitluses partisanidega eri teenistuskohtades Põhjarinde tagalas. Pepino´s või Kertsevo´s oli üksusel partisanidega ka suuremaid kokkupõrkeid. 01.01.1942 ülendati Rebane Hauptmanniks
Lihula, Varbola, kuigi Otepää ja lihula linnuste juurde tekkisid alevid. Uute keskustena kerkisid alevid Põltsamaa, Koluvere, Kuressaare, Laiuse, Kirumpää, Helme jt. linnuste juurde (keskajal oli eestis kokku 14 alevit). Linna oluliseks tunnuseks oli eriline õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel. Eesti linnade õiguslik korraldus kujunes välja varem naabermail tekkinud linnade eeskujul. Nii kehtestati Tallinnas, Rakveres, Narvas Lüübeki õigus Uus-Pärnus, Viljandis, Tartus, Paides Riia õigus Haapsalus ja Vana-Pärnus piiskopi õigus. Linnaõigus andis linnadele laialdase omavalitsus linna asjade korraldamisel ja ka välissuhetes. Linna võimuorganiks oli raad ehk magistraat mille liikmete arv eri linnades oli erinev. Kõige mõjukam oli Tallinna raad, mis XIV saj. koosnes 24 liikmest (e. raehärrast). Sellest koosseisust tegeles igal aastal linna valitsemisega pool. XV saj
teegiaga. Nad väldivad täielikku assimilatsiooni, võtavad enesele kohustuse rahvusrühma säilitada ning aeg-ajalt võivad nende kultuurimustrid hästi kohaneda vähemusrühma soodsa staatusega. Tulevik Praeguseks ajaks on Tallinna ligitõmme tohutult kasvanud. Samas kipuvad vanad juutide keskused Tartus ja Pärnus täiesti kokku kuivama ning sealse juudi elanikkonna arvukuse suurenemiseks ei paista olevat mingit väljavaadet. Veelgi nigelam on olukord Valgas, Viljandis, Võrus ja Rakveres, kus juutide arv jääb juba alla 20. Eesti Juudi Kogukond on välja kasvanud 1988. a rajatud Juudi 10 Kultuuri Seltsist. Oma ajaleht Ha-Shahar ('koit') ilmus algul eesti ja vene keeles, 1990. aastast ainult vene keeles, 1995. a lisandus üks eestikeelne lehekülg. Juudi kogudused tegutsevad Tallinnas (tra- ditsiooniline) ja Narvas (reformeeritud, väga väike). Peale selle
Vaimsesse kultuuri tõi pöörde ristiusu vastuvõtmine. Linnad ja kaubandus Linnaelu korraldus Linna õiguslikuks aluseks oli linnaõigus tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast: * linnakodanike isiklik vabadus, * eraomandi ja pärimisõiguse kaitse Põhimõttele ,,linnaõhk teeb vabaks" said linna põgenenud aasta ja pühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Lübecki õigus Tallinnas, Rakveres ja Narvas Riia õigus Tartus, UusPärnus, Viljandis, Paides ja Haapsalus VanaPärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiõigus. Linnakogukonna liikmeks sai iga vaba inimene, kui elas püsivalt linnad ja maksis kodanikumaksu. Kohustusteks vahiteenistus, linna sõjaline kaitse, osavõtt linna vajalikest töödest ja maksude maksmine. Nende üle võis kohut mõista ainult linna kohtus ja
seal osalemine oli kohustuslik. Teede ääres oli arvukalt kõrtse ja veskeid et seal saaks ööbida. Ühiskond hakkas jagunema alamklassiks ja ülemklassiks(sakslased ja eestlased). 9. Linnad Vana-Liivimaal. Kuidas nad tekkisid, kes seal elasid ja millega tegelesid? Gildide ja tsunftide tegevus. Vana-Liivimaa linna tähtsamad osad: väravad, linnamüür, tor n, raekoda, turuplats ja kirik. Lübecki linnaõigus kehtis Tallinnas, Narvas, Rakveres. Riia õigus kehtis Tartus, Viljandis, Paides, Uus Pärnus. Piiskopi õigus kehtis Vana Pärnus ja Haapsalus. Hansalinnad: Tallinn, Tartu, Uus Pärnu ja Viljandi. Linnad Vana-Liivimaal tekkisid Linnas olid inimesed vabamad (talupojad peitsid end sinna). Linnad saavad linnaõiguse maaisandalt, millega on linnal kohustused maaisanda ees. Lübecki linnaõigus on Põhja-Eesti linnades ja Riia linnaõigus on Lõuna-Eesti linnades + Haapsalu ja Uus-Pärnu. Linnades oli
§9. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon 1917 veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tulemusena tsaar Nikolai II loobus troonist ning võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Siinsete sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn. 2. märtsil arenes tööseisakutest tehastes ülelinnaline streik ja miiting Uuel turul. Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja valvurid, vangid vabastati. Rüüstati politseijaoskondi ja kohtuid. Öösel jätkusid tulekahjud. Taolised sündmused toimusid ka teistes asulates, kus oli palju vene töölisi. Korratused likvideeriti, senised kubernerid tagandati. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsiooni ajal tekkisid ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Autonoomia Eestis taheti kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus avaldati ...
ümbruskonnas metsades puid vedamas ja propse koorimas. Sealt tuli varsti lahkuda. Uueks eluasemeks sai Moora metsamoonakatare. Kahjuks aeg pole lapsepõlvekodu vastu armuline olnud. Moorbergide aegsest rehetarega hoonest pole enam midagi järel, tühjaks on jäänud hilisemgi elumaja, kinninaelutatud luukidega aknad ei ava valgusele teed ka südasuve keskpäeval Kersti Merilaas õppis 1921-27 Kiltsi algkoolis, seejärel aasta Väike-Maarja gümnaasiumis ning kolm ja pool aastat Rakveres tütarlaste erakommertsgümnaasiumis, kust pahempoolsest õpilasringist osavõtu pärast 1932 välja heideti; keskkooli lõpetas samal aastal Tapal. Kirjaniku lapsepõlv on olnud rahutu ja kolimisrohke. Õppimisega tüdruk ei pingutanud ja näis, et tal on pead rohkem kui püüdlikkust. Tundides oli ta hajameelsem kui temavanused lapsed tavaliselt. Merilaas ei naernud teiste tüdrukute kombel valjusti, naeris küll (või naeratas), kuid hääletult. Ta oli pigem tagasihoidlik. 1.2
ARUTLE JA ANALÜÜSI lk 197 1. Analüüsige naturaalmajanduse taandumist kõrgkeskajal lähtuvalt järgmistest aspektidest: rahvastiku kasv, põllumajanduse areng, linnaühiskonna ja kaubanduse areng. - rahvastiku kasv rahvas hakkas rändama, mistõttu suhted naaberriikidega paranesid ning tänu elanikkonnale hakkasid ka linnade teke ja areng õitsema (elatustaseme tõus) - põllumajanduse areng saaki müüdi linnades (turuplatsidel), sest linnades polnud nende valmistamiseks oskustöölisi - linnaühiskonna ja kaubanduse areng kaubalis-rahalis suhete areng, linnad käsitöö- ja kaubandusekeskused, moodustades üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku 2. Arutlege teemal ,,Linn feodaalühiskonnas". Milline oli linna positsioon keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses? Keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses mängis linn olulist rolli kaubanduses, käsitöös ning mingil määral ka tootmises. Kuna maad, kuhu linnad rajati kuulusid feodaalühi...
Kuna Vormsil oli ainult 6kl kool, siis kolisid nad Haapsallu laste hariduse pärast. Lapsepõlves meeldis talle trombooni mängida. Ta hakkas ka klaverit õppima. Koos sõpradega tegid nad nn bändi. Ta läks Peterburisse õppima tromboonimängu (1908-1912) ja kompositsiooni (1912-1916). Seal leiab ta endale palju uusi eesti tuttavaid, kellega näiteks ta peab jagama tuba ja kõike muud. Nad elasid ja õppisid seal vaesuses. Peeter Süda ja Mart Saar. Kodus leidis tööd muusikaõpetajana Rakveres ja Tartus. Läks Haapsallu õpetajate seminarile õpetajaks. Tal ei lubatud oma loomingut avaldada ja tänu sellele avaldasid neid tema sõbrad korjates ka endale raha. Ta pidi ära toitma oma suure pere. Isiksuselt oli ta rahulik, tasakaalukas, pikatoimeline, teravmeelne ja taibukas inimene. Kui ta vihastas, siis virutas ta joonlauaga vastu näppe. Peterburis oldud suvevaheajad veetis ta Eestis läänemaal rahvaviise kogudes. teda aitasid õpetajateseminari õpilased. Koguti 1800 viisikest
· Uued jumalakojad rajati endistesse pühapaikadesse. · Kohati jätkati Taara ja Uku kummardamist, katolike pühakute kultusesse segunes paganlikke jooni. · 15. saj võeti kasutusele eesti keelele mugandatu kristlikud nimed. · Jätkus esivanemate hingede austamine, ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja põrgusse, heasse ja kurja, pisuhända, libahunti jne. Algas nõidade tagakiusamine. LINNADE ÕIGUSLIK KORRALDUS: · Tallinnas, Narvas ja Rakveres Lüübeki linnaõigus, Tartu, Viljandi, Paide ja UusPärnu said Riia linnaõiguse, VanaPärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus. · Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka bürgermeistrid (Tallinnas 4), sündik (tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. · Maahärrat esindas rae juures linnafoogt (suuremates linnades oli tema mõju väike)
03.2008 Allikas D Üleeile sai esimesena Virumaal karistada inimene, kes esmaspäevast jõustunud karistusseadustiku muudatusega muutus kurjategijaks pärast aasta jooksul toime pandud kolmandat pisivargust. Esmaspäeval jõustus karistusseadustiku muudatus, mis sätestab, et aasta jooksul toime pandud kolmas pisivargus, mille kahjusumma jääb alla 1000 krooni, ei ole enam väärtegu, vaid kuritegu, vahendab Virumaa Teataja. 36aastase Germani viis trellide taha teisipäeva õhtul Rakveres Raja poest näpatud kaheliitrine õllepudel väärtusega 37 krooni ja 80 senti. Kolmapäeval määrati talle Viru maakohtu Rakvere kohtumajas kokkuleppemenetluse korras neljakuine vanglakaristus. www.ohtuleht.ee 01.08.2008 2. Millisel eesmärgil Teie arvates viidid läbi karistusseadustiku muudatus, millega dekriminaliseeritakse alla 1000 krooni väärtuses tehtud korduvad vargused
Tretjakovi Galerii Moskvas, Museum Ludwig, Köln jm. Mõned Evald Okase tuntuimad teosed on "Naine ja Hobune II", "Puhkav akt" ja akt "Pilved". Praegu elab Evald Okas Tallinnas, maalib, korraldab näitusi ning on Eesti Kunstnike Liidu liige. Ta on ka Firenze Kunstiakadeemia auliige. ISIKNÄITUSED 1963 personaalnäitus Tartus, Kiievis, Üle 50 isikunäituse Tallinnas, Tartus, Kurskis, Lvovis, Harkovis, Haapsalus, Viljandis, Rakveres, Raplas, Simferoopolis Kohtla-Järvel, Vilniuses, Moskvas, 1964 ENSV Riiklikus Kiievis, Lvovis, Odessas, Kurskis, Kunstimuuseumis, Tallinn Harkovis, Simferoopolis, Bakuus, 1965 Tallinna Kunstihoone Soomes, Rootsis, USAs 1965 personaalnäitus Stockholmis 1966 personaalnäitus Viljandi 1958 esimene personaalnäitus Tallinnas. Koduloomuuseumis ja Kohtla-Järvel
.....................lk. 9 Estraad, raadio, televisoon............................................................lk. 10 ``Õnne 13´´...................................................................................lk.11 -3- Sissejuhatus Väino Aren sündis 11. augustil 1933. aastal Palal, Tartumaal. Ta isa oli raudteelane Johannes, ema lasteaiakasvataja Emmaa-Wilhelmine, vend näitleja Rein ja õde arst Edda. Kooliteed alustas Väino Rakveres ja lõpetas Tartu 4. 7-klassise Mittetäieliku Keskkooli. Edasi õppis ta Tartu Ehitustehnikumis, Vanemuise balletistuudios ning Leningradi Koreograafiakoolis, mille ta lõpetas 1959. aastal. 1949-1950 olin Väino Vanemuise teatri rühmatantsija, 1950-71 Estonia teatri balletisolist, 1971-75 operetisolist ja aastast 1975 samas teatris inspitsient. Tantsinud solistina kontserditel mitmes Euroopa ja Aasia riikides, esinenud varieteekavades Eesti Raadios ja Eesti
EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSTEADUSKOND Meretranspordi juhtimise õppetool REFERAAT Transport logistikas Nikita Nesterov I kursuse üliõpilane Õpperühm: KS-11 Õppejõud: Astra Avarand Tallinn 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Igapäeva elus mõistetakse transpordi all................................................................................3 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 ...
Laudahoone kasutus (1h) 15 tund Kiigeplatsi kasutus (1h) / 5 tund koos elektri tarbimisega 7 tund Meeskonnatöö koolitus seiklusrajal (4 1 tund - 1 osaleja -6 h) Lühikesed programmid (0,5h) 0.65 osaleja Pikemad programmid (1-3h) 1 tund - 1 osaleja Rakvere linnus Rakvere linnus on aegade jooksul kuulunud nii Taani kuningatele, Liivi ordu rüütelmunkadele kui ka Rootsi ja Poola riigile. Kõige kauem kestis Rakveres orduaeg, mille ajal linnus oli oluline osa orduriigi idapiiri kaitsesüsteemis. Rakvere foogtideks sattusid tavaliselt tublid ja tragid noored rüütlid, kellele linnus oli heaks hüppelauaks ordu juhtivate käsknike hulka. Muinasaja lõpul asus Rakvere linnuse praegusel asukohal eestlaste linnus, mida kutsuti Tarvanpääks. 1226. aastal peetud Virumaa reisil peatus seal ka Rooma paavsti legaatModena Wilhelm, kelle
Kauba laadimist on võimalik korraldada 59 jaamas. Sorteerimisjaamu on kokku neli, neist kolm on automatiseeritud. Sorteerimisjaamad on järgmised: Tallinn 14 sorteerimisteed, 1200 vagunit ööpäevas Ülemiste 16 sorteerimisteed, 3000 vagunit ööpäevas Muuga 8 sorteerimisteed, 300 vagunit ööpäevas (pole automatiseeritud) Tapa 8 sorteerimisteed, 1200 vagunit ööpäevas Raudtee konteineriterminalid on Muugal, Pärnus, (kuni 20 t konteineritele) Viljandis, Rakveres, Narvas, Tartus, Valgas ja Võrus (kuni 10 t konteineritele). 6 Raudtee annab Eestis otseselt või kaudselt tööd ligi 10000–le inimesele. Raudteesüsteemis töötab 7000 inimest, sellest AS Eesti Raudtee töötajaid on ca 2000. Seoses USA päritolu vedurite kasutuselevõtmisega on suurenenud teljekoormus raudteel 23-lt tonnilt 34-le tonnile
kontorist. Kuni 2010 aasta märtsini tegutses kolatakso peamiselt ainult Tallinnas, kuid alates koostööst Eesti Postiga, tullakse vanaelektroonikale järgi igasse valda. Eristatakse kahte kolatakso järgi tellimise teenust: - Kuller kolatakso, mis tuleb järgi vanaelektroonikale ELS-i kullerautoga üle Eesti. - Mehitatud kolatakso , mis tegutseb Tallinnas, Narvas ja Rakveres, lisaks elektroonikale ka pakendite, rehvide, mööbli ja muu vana kola äraveoga. Kogutud pakendid, elektroonikaseadmed, sõiduautorehvid, päevavalgustuslambid ja vanad akud antakse üle ettevõtetele, kes töötlevad jäätmed ümber arvestades parimaid jäätmekäitluse tavasid. Ümbertöötlemise maksavad kinni tpptjavastutusorganisatsioonid. 8 9. Kokkuvõte
Lääne-Euroopas tekkisid linnaõigused alates 11. sajandist, kui linnad vabanesid feodaalide võimu alt. Linnaõiguste väljatöötamisel tugineti nt kohalikul tavaõigusel, privileegidel (nt turuõigus) ja raemäärustel Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas. tsunftid (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond. gildid (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon. Eestis tekkisid gildid arvatavasti 13. sajandil. raad ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Rae istungite toimumise paika tuntakse raehoone ehk raekojana. maaõigus
Nimetatud toodete teostus aga nõuab väga palju lisateenuseid nagu idee, teostus, disain ja paigaldus, mille pakkumine on reklaamifirmale tulutoov, aga samas ka vastutusrikas ja täpne töö. Ilma reklaamita äris läbi ei löö ja reklaami vajadus seoses majanduse jahenemisega on veelgi suurenenud. Lääne- ja Ida-Virumaa on piirkonnad, mis viimastel aastatel jõudsalt arenenud ja on praegu tegemas järgmisi suuri samme. Rakveres avab uksed peatselt u 35000m2 suurune kaubanduskeskus, kus avab uksed 80 uut potentsiaalset klienti. Ettevõttel on plaanis ka lähitulevikus oma tegevust suunata pealinna, kus on suur nõudlus kiire reklaamiteenuse järgi. Ettevõttesse plaanitava investeeringu suurus on pool miljonit krooni, mille eest plaanitakse osta vajalikud seadmed ja finantseerida turundusprojekte. Finantseerimise allikateks on pank, ettevõtluse arendamise sihtasutus ja omanike poolt firmasse investeeritav raha.
nakkushaigused ja pöörduti kiiresti tagasi Eestisse. · Samal aastal teostasid venelased rüüsteretke Eestisse, maal tekitati kohutavat kahju. · 1502 tungis Plettenberg uuesti Pihkvasse, suurem lahing toimus Smolino järve ääres, kust Venelased olid sunnitud taanduma. 1503 sõlmiti vaherahu, mida pikendati korduvalt. Linnad ja kaubandus: Linnade õiguslik korraldus: · Tallinnas, Narvas ja Rakveres Lüübeki linnaõigus, Tartu, Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu said Riia linnaõiguse, Vana-Pärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus. · Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka bürgermeistrid (Tallinnas 4), sündik (tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. · Maahärrat esindas rae juures linnafoogt (suuremates linnades oli tema mõju väike)
põgenesid, meeste hulgas aga hakkasid levima nakkushaigused ja pöörduti kiiresti tagasi Eestisse. · Samal aastal teostasid venelased rüüsteretke Eestisse, maal tekitati kohutavat kahju. · 1502 tungis Plettenberg uuesti Pihkvasse, suurem lahing toimus Smolino järve ääres, kust Venelased olid sunnitud taanduma. 1503 sõlmiti vaherahu, mida pikendati korduvalt. Linnad ja kaubandus: Linnade õiguslik korraldus: · Tallinnas, Narvas ja Rakveres Lüübeki linnaõigus, Tartu, Viljandi, Paide ja UusPärnu said Riia linnaõiguse, VanaPärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus. · Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka bürgermeistrid(Tallinnas 4), sündik (tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. · Maahärrat esindas rae juures linnafoogt (suuremates linnades oli tema mõju väike)
Kustuti kontroll ja hooldus on kohustuslikud . Kõik Gloria kustutid on korduvkasutatavad, mis t ähendab, et peale kustuti kasutamist saab neid uuesti t äita hooldada. Kustuteid tuleb kontrollida olenevalt kustuti t üübist ja väliskeskkonnast kas ühe või kahe aasta tagant. Kustuteid tuleb hooldada pulberkustuteid 10, vaht ja CO2 kustuteid 5 aasta tagant. Tamrexi hooldeüksused Tallinnas, Tartus ja Rakveres ootavad kõigi klientide kustuteid. Samuti saab ettev õte/asutus, kellel on rohkem kustuteid meid ka alati kohale kutsuda. Õige kustuti tagab soovitud resultaadi Kodudes ja ettevõtetes on kõige levinumad käsikustutid pulberkustutid oma hea hinna ja kvaliteedi suhte poolest. Lisaks pakub Tamrex CO2 kustuteid kalli elektroonika kaitseks ning vahtkustuteid puhtama kustutustulemuse saavutamiseks.
ajutise korra kohta.=Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa üheks kubermanguks.=loodi Ajutine Maanõukogu plaan. Hakati asendama vene ametnikke eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel.= Hõõrumised Petrogradi ja Tallinna vahel, lisandus veel Amnk valimiste väljakuulutamine(toimusid maikuus 1917), ja veelgi lisas pinget vene soldatid.=Vene sõjavägi demoraliseerus=rahvusväeosade loomise idee Eestis.= suudeti luba saada loomiseks 1.Eesto Polk Rakveres. 1917.a suvel kujunesid välja Eesti pol.erakonnad. J.Tõnisson muutis Eduerakonna Eesti Dem.Erakoonaks.(l-eesti jõuk.talupojad,linnakodanlus,intelligents) Tekkisid Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond, Eesti Sots.Ühendus, Eesti Sots-Revolutsion.Partei. Enamlased kasvasid märts-aug 150 liikmelt 7000le. Juuli algus tuli kokku Maapäev=I parlamendilaadne rahvaesindus. Maapäev valis Maavalitsuse(täides.), mille etteotsa astus Jaan Raamot.
2.etapp est gootikas-1) 13-14.saj keskp-vara ja kõrggootik 2) 14.saj keskp-16.saj II veerand-hilisgootik linnusetüübid: 1)mäenõlva järgiv müür-kasut looduslikke kaitsevõimal nn äralõikelin v neemiklin. Tartu,otepä, lihula 2)torlin-sobis väiksem kaitsemeesk, ehit ka vasallide kindlust maaelamutex (vasalllin) taastatud kujul Paide(13saj) Vao tornlin(14) kiiu torn (16) 3)Kastell-lin- korrapärase nelinurks müüriga piirat ala, esialgne Mõõgavend ehit linnus Toopeal, samut Narvas, Rakveres ja Põltsamaal. 14.saj valitsev korrapärane konvendihoone- nelinurk sisehoov,ümbrits neli hoonetiib- 3korruselised- all majapidamisrum, ülal kaitsekorrus, teisl kirik, rüütelvend koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal(refektoorium) magamissal (dormitoorium) linnusepealiku (komtuuri) elurumid. Hoonetiib ühend nagu kloostris siseõue ümbrit galerii-ristkäik. Konvendihon ehit TLN Toompea linnuse sisse, kasut vana kastelli müüre (1347). Konvend on ka
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕ...
Keeduvorst on auru või veega keedetud, mõnikord ka ülesuitsutatud vorst, mille tootesisene temperatuur on tõstetud vähemalt 71 °C-ni. Niiskuse osamass on 75%. Käisin vaatlemas Turba kaupluses müüdavaid keeduvorste. Sordid ja firmad toon välja selles referaadis. 4 1 RAKVERE LIHAKOMBINAAT 2008. aasta andmetel on Eesti nelja tuntuima brändi seas ära tunnustatud Rakvere Lihakombinaat, mille tootmis ettevõtte asub Rakveres. Pakub oma toodangut mitme kaubamärgi all. Lisaks toodavad lihatooteid ka ,,Valla" ning ,,Järlepa" sarjas. Tervislikke tooteid võib leida ,,Kerge" ning ,,Eesti Lihaveise" märgiga varustatud toodete seast. Järgnevalt toon ära tooted, mis asuvad vaadeldud kaupluses. 1.1 Lastevorst Keeduvorst on valmistatud sealihast ja veiselihast. Saadaval mugavas viilupakendis, väikepakendis ja kaalukaubana teenindusletist.
jaanuaril kell 14.00. Kohtume laupäeval kell 9.45 auditooriumis. Koosolek peeti Tartus 5. septembril 2007.aastal. Ta sündis 6.aprillil 1980 Eesti Vabariigis Viljandimaal Hargla vallas. Esmaspäeval, 23.oktoobril oli külm ilm. Eile, laupäeval peeti Palamusel laata. Aga Rakvere, 21.juuni 1998; Tartu ülikool, 17.09.2002; Rakvere, oktoober 2007 (tavaliselt kutsel, diplomil; vrd Rakveres 21. juunil 1998). 26. Sõna palun ei nõua koma: Lugege palun tekst läbi! Palun kutsuge asjatundja. Tule palun appi. Veel näiteid kirjavahemärkide kasutamisest, sest keeles on nii palju erinevaid võimalusi ... · Kes külvab, see lõikab. Kelle ta kaasa toob, ei teadnud me keegi. Mida aeg edasi, seda kergem on armuda. Kellesse usud, seda ootad. Milles on küsimus, pole neilgi selge. Kellest räägitakse, see tuleb. Kui minna, siis kohe. Mis öeldud, jääb meie vahele
........................10 1 TÖÖKESKKONNA ISELOOMUSTUS Antud riskianalüüs on tehtud kodus kuvariga töötamisel. Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja kodus esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Selgitatakse välja kuvariga töötamise ohutegurid, hinnatakse ohutegurite mõju töötaja tervisel, koostatakse riskimaatriks ning täidetakse kontroll-loendi küsimustik. Majas, mis asub Rakveres L. Koidula tänaval, on 1 magamistuba, köök, elutuba, vannituba ning wc ja koridor. Kõik ruumid on renoveeritud ja heas korras. Arvutiga töötamisekohti on majapidamises üks ning see asub elutoas. Elutuba on suur avar ruum. Loomulikku valgustust ruumi annavad kaks akent ja rõduuks mida on võimalik reguleerida ka ruloodega. Kasutada saab ka lae- ja põrandalampi. Ruumis on aknad avatavad.
enimesitatavaid teoseid ( kuulub tsüklisse "Viis pala keelpilliorkestrile") Loodusteemalisi teoseid on Elleri loomingus veel: näiteks sümfoonilised pildid "Videvik" ning "Varjus ja päikesepaistel", sümfooniline poeem "Öö hüüded". Heino Eller on üks mängitavamaid eesti heliloojaid maailmas. Arvo Pärt (1935) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja ning praeguseks hetkeks enim esitatud elav helilooja kogu maailmas. Pärt on sündinud Paides, üles kasvanud Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Õppis Tallinna Muusikakoolis kompositsiooni V. Tormise juures, õpingud katkestas sõjaväeteenistus. Tallinna Konservatooriumi lõpetas Heino Elleri kompositsiooniklassis (1963). Töötas mõnda aega pärast seda Eesti Raadios helirezissöörina (1958-1967). 1980. emigreerus Saksaamale, 2010. aastast elab aga taas Eestis. Samal aastal asutati Arvo ja Nora
Hiljem asus Novgorodi lähistel, Volhovi jõe ääres. Augustis 1942 määrati pataljoni ülemaks kapten A. Rebane. Julgestusgrupp 182 (hiljem Idapataljon 659) formeeriti 1941. a. augustis Viljandis kapten R. Tammemägi juhtimisel. Pataljoni staap ja 5. kompanii asusid Tartus. Selle 6. ja 7. kompanii formeeriti Viljandis ja 8. kompanii Põltsamaal. Kokku oli pataljonis 800 meest. Pataljoni väljaõpe toimus alguses formeerimispaigas, hiljem Põltsamaal ja Rakveres. Relvadeks olid vanad, roostes nõukogude trofeerelvad. Seejärel viidi pataljon Volosovo, kus see asus raudtee- ja sildade kaitsele. Hiljem teostas julgestusteenistust Novgorodi piirkonnas, ning võttis osa Volhovi "koti" likvidee- rimisest. Julgestusgrupp 183 formeeriti 1941. a. augustis Pärnus leitnant H. Stokeby juhtimisel. Mõned päevad hiljem lahkus Stokeby oma kohalt, mille põhjuseks oli saksa sideohvitseri ja selle staabi halvustav suhtumine eestlastesse
Tagandatud vene ametnikud esinesid valitsuse ees hulgaliste kaebustega eestlaste separatismi aadressil. Teiseks ülesandeks sai olukorra võimalikult kiire realiseerimine kohtadel ning pinget lisas Maapäeva valimiste väljakuulutamine Poska poolt, mis nõukogude arvates sündis ülepeakaela. Kolmandaks pingeallikaks kujunesid vene soldatid. Eestlased soovisid rahvusväeosade loomist ning Venemaa Ajutise Valitsuse toel suudeti luua Rakveres 1. Eesti Polk. (www.htg.tartu.ee) 1917. a-l kujunesid välja mitmed Eesti poliitilised erakonnad. J. Tõnissoni Eduerakond sai endale uue nime: Eesti Demokraatlik Erakond. Eraldi asus tegutsema Eesti Maarahva Liit, mis varem koosnes Eduerakonna dissidentidest. (Raud 1991: 90) Uute parteidena kujunesid veel ka Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei. Juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis
Läänemaa ( 7-13 kollektiivi). Muusikalembestes valdades, külades, koguni seltsides jätkus ruumi kahele orkestrile nagu Mustvee lauluseltsis ,,Sõprus", Alatskivil, Tormas, Kanepis jt. Viru-Nigula kihelkonna Malla vallas eksisteerisid paralleelselt pasuna-, viiuli- ja laulukoorid. 80-ndate aastate lõpu orkestriliikumist iseloomustab tervikuna kiire areng: asutati juurde või taasalustasid oma tegevust umbes 180 kollektiivi, sealhulgas ainuüksi Tartumaal 50, Saaremaal, Rakveres, Paides ja Võrus tekkisid alles nüüd esimesed orkestrid. 80. aastaga võrreldes kasvas kollektiivide arv maal kahe-, linnas koguni kolmekordsek. Kuna sadakond kooridest lõpetasid tegevuse vahetult peale alustamist, oli 1891. aastal Eestis ligikaudu 150 orkestrit. Koosseis Ansambel
Arvo Pärt Referaat/Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2008 1 Sissejuhatus Arvo Pärt (11.09.1935 Paide) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Elust Eestis Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor,
. Sagedased valitsusvahetused tekitasid mulje poliitilisest ebastabiilsusest. 1924. detsembrimäss 1924. aasta 1. detsembril Eestis toimunud ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Tallinnast ründas u. 300 relvastatud võitlussalka, mässajatel puudus aga rahva toetus ja see suruti maha Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramist Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Mässu järel kaotas EKP (Eestimaa Kommunistlik Partei)rahva seas poolehoiu, Venemaa loobus siseriiklike mässude orgqaniseerimisest. 1.detsembri hommikul kella 10-neks oli mäss Tallinnas likvideeritud. Jaan Anvelt pääses põgenema Venemaale, kus ta hiljem Stalini põlualla sattumise eest ta hukati. Uuendused ja muutused majanduses iseseisvas Eesti Vabariigis Senine majandussüsteem oli allutatud Venemaa huvidele ja nõudis põhjalikke ümberkorraldusi, loodi
Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik Lääne-Tallinna Keskhaigla Psühhiaatriakeskus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskuse SENSUS Tallinna ning Pärnu keskus SA Tallinna Lastehaigla Psühhiaatriateenistus Lääne-Tallinna Keskhaigla Psühhiaatriakeskus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik EGU Erapraksis Tartu Noorte Nõustamiskeskus Kliiniline psühholoog Inge Asi Rakveres Foobia pärsib elukvaliteeti, sest inimene ei saa teatud asju elus teha, hirmu tõttu peab ta elus teatud asjadest loobuma. Inimesed õpivad sellega elama. See, kui palju foobia pärsib elukvaliteeti, sõltub foobia liigist. Kui inimesel on näiteks kõrguse kartus, siis ta väldib kõrgeid kohti, mis igapäevast elu tegelikult ei sega. Kui inimene kardab aga paaniliselt rahvarohkeid kohti, siis ei saa ta suures
külmas köögis olid sellised kokad nagu Martti, Marina ja Kadri. Kuumas köögis toimus siis kõik see põhiline: kala, liha, köögivilja kuumtöötlemine. Kastemete ja muu sellise valmistamine. Seal tehti erinevaid suppe, ahjuroogi ning grillitud toite. Kuumköögi kokkadeks olid Imre ja Andres. Kohvikus valmistati salateid, pitsasid ja pannkooke. Sellega tegelesid Kädi ja Edgar. Ettevõtte restorani saal mahutab umbes 150 inimest. Aqva hotels asub Rakveres, kesklinna lähedal. Tegemist on suhteliselt uue ettevõttega ning klientideks on tavaliselt hotelli külastajad, aga seal käiakse ka lõunati söömas või õhtusööki nautimas. Roogade valik on seal lai, menüü rikkalik ning portsjonid on keskmised. (st. parajad et oma kõht täis saada) Mina tegin selle kahe nädala jooksul erinevaid toiduainete külm-, kuum-, ja eeltöötluseid: Hakkisin tomatit, kurki, paprikat, tsukiinit, valmistasin Savoy
Seejärel läks Ita proovi, sealt jooksis kella kolme ajal koju, et midagi süüa teha. Tagasi teatrisse, etendusele, sealt jälle helistas ta koju pojale, koju jõudis Ita siis kui lapsel oli juba uneaeg. Alguses käis Roman Tallinna 7. keskkoolis, aga viiendaskuuendas klassis tulid suured pahandused ja ta visati koolist välja. (1) Ita käis mööda linna ega teadnud, mida teha. Keegi tuttav soovitas talle, et Rakveres on niisugune kool, kus õpetatakse ka inglise keelt ja seal on hea, nõudlik direktor. Ita sõitis sinna kohale ning rääkis direktoriga, seejärel jättis ta poja koos kõigi tema asjadega sinna maha. Ita räägib kui õudne tunne tal oli, nad küll kirjutasid kogu aeg ja ta käis nädalavahetuseti kodus, aga ikkagi ema süda valutas. Rakvere kool oli ainuõige lahendus Romanile, sest sellest ajast
tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. 3 Elulugu Arvo Pärt (11.09.1935 Paide) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Eestis Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirežissöörina Eesti Raadios.
ruutkilomeeril. Lisaks maapinnalähedase Ordoviitsiumi veekihi reostumisele, on KohtlaJärvel reoained kohati levinud ka allpool paiknevasse OrdoviitsiumiKambriumi veekihti. Suured reostuskolded paiknevad endiste sõjaväelennuväljade ja kütuseterminaalide ümbruses. Tapa lennuväljal on 16 km2 suurune ala olnud petrooliga reostunud, Ämari lennuvälja ümbruses 2,4 km2. Suured katlamajade kütusehoidlate avariid on toimunud Tapal (Veduridepoo), Rakveres (Moonaküla), Kärdlas (Ümarmäe),Arukülas jm. Põllumajanduse mõju põhjaveele Põhilised põllumajanduslikud tootmisalad asuvad põhjavee toitealadel. Hoolimata tootmise vähenemisest on maapiirkondades suurim põhjavee kvaliteedi mõjutaja endiselt põllumajandus. Reostus orgaanilise aine ja mikroorganismidega. Sõnnik ja silomahl võivad loomafarmide ümbruses, põldudel hoidmisel ja laotamisel reostada pinna- ja
Minu referaadi eesmärgiks ongi tutvustada ka teistele Perviku lasteloomingut, seega panen rõhku kirjaniku lastekirjanduslikule panusele. Töö kirjutamiselt toetusin vastavale kirjandusele, kus oli juttu Aino Pervikust. Kindlasti suur protsent lastest naudib Aino Perviku loomingut ja tunnevad selle lugemisest täit mõnu. AINO PERVIKU ELULUGU Pervik, Aino (kodanikunimi Raud), lastekirjanik, proosakirjanik, luuletaja ja ilukirjanduse tõlkija. A. Pervik sündis 22. aprillil 1932. aastal Rakveres velskri perekonnas. Keskhariduse sai Tallinnas, õppis 1950-1955 Tartu Riiklikus Ülikoolis aj. – keeleteaduskonnas, lõpetas soome- ugri keelte erialal. Töötanud 1956, 1960 aastatel Eesti Riiklikus Kirjastuses laste – ja noorsookirjanduse toimetajana, aastatel 1960-1964 Televisioonistuudios laste ja noortesaadete toimetajana ( E. Nirk, … 1975: 270). 3
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 KAUPLUSE MÜÜGITÖÖ ANALÜÜS Töökohapõhine ülesanne Juhendaja koolis: õp. Tiia Kirss Juhendaja töökohal: Monika Borovikova Tallinn 2014 Sisukord Hanna Seeder Kaupluse müügitöö analüüs 1Sissejuhatus................................................................................................. 3 2Kaupluse üldandmed.................................................................................... 3 3Juhtimisstruktuur.......................................................................................... 4 4Klienditeenindus........................................................................................... 5 5Sortiment.........
Sissejuhatus Motokross on ala, kus võistlejad sõidavad spetsiaalsete mootorratastega selleks ettenähtud rajal. Võistlusrada on muldkattega ning sisaldab erinevaid kurve, hüppeid, ning konarusi, mis teevad sellel läbimise raskeks. Võisteldakse erinevates masinaklassides: 50cc,65cc,85cc,MX1,MX2,Mini MX,MX2 juuniorid,hobi ja külgkorvid. Igal nädalavahetusel mürisevad mootorid mitmesuguse ulatusega krossivõistlustel,mida ühtekokku jälgib rohkem kui sada tuhat pealtvaatajat.Taolist publikuhuvi pakub meil vaid mõni üksik spordiala.. Motokrossi ajaloost Üldiselt on teada,et esimese mootorratta leiutaja oli sakslane Gottlieb Daimler,kes 1885 aastal demonstreeris esmakordselt taolist riistapuud.Tegelikult huvitasid Daimlerit rohkem siiski mootorid ja oli ainultjuhus,et ta mitu aastat kestnud töö vilja puukodaratega kohmakat jalgratast meenutavale monstrumile monteeris-mootor oli mõeldud südameks iseliikuvale sõiduriistale. ...
Voorimehed olid kõige rikkamad linnaeestlased. ● Laokohaõigus andis tööd eestlastest kandjatele. Eriti läks kandjaid vaja soola ja vilja kaalumisel ning laadimisel. Keskaaegse linna aluseks on maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse.Tallinnas, Rakveres ja Narvas elati Taani kuningalt saadud ja paljudes Läänemere kaubalinnades kehtinud Lübecki õiguse järgi.Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said oma maaisandalt Hamburgi õigusel rajaneva Riia õiguse. Linnakogunonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linnakogukonna liikmed pidid olema vahiteenistusel linnamüüril ja tornides ja tegid muid vajalikke töid kuid võisid tegeleda linna
keeles. Gümnaasiumide juurde asutati trükikojad, mille kaudu anti teada disputatsiooni sisu, mis näitas omakorda teistele õppeasutustele uuritavate teemade ringi ja taset. Esimene Eesti trükikoda avati Tartus 1631. aastal. Pärast gümn. Avamist Tallinnas jäid püsima varem asutatud koolid ka mujal: Pärnus oli triviaalkool, samasugune oli Narvas, kahe õpetajaga kool töötas Kuressaares, ühe õpetajaga Haapsalus, Valgas, Viljandis, Rakveres ja Paides. Koolides õppis palju eestlaste lapsi ja seetõttu tuli väiksemate linnade koolmeistritel õpetada ka maarahva keeles, eelkõige usuõpetust. Tallinna toomkoolis käisid mitmesuguste vanemate lapsed: seal õppis sakslasi, soomlasi, rootslasi ja eestlasi. Toomkool ei küündinud triviaalkooli tasemeni, parematel aegadel õpetasid seal rektor, abiõpetaja ja kantor. Toompea suurtulekahju ajal hävis toomkooli maja, uus hoone valmis 1691. aastal. 1630.a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
