Esimesed kutselised heliloojad Eestis (0)

Esimened kutselised heliloojad . Eelmise sajandi lõpul hakkasid tekkima üksikud professionaalid, kuid elatist teenida oli muusikaga raske (muusikaõpetajad, koorijuhid - palk väike). Ainuke tasuvam töö oli organistiamet. Enamik selle aja Eesti muusikuid käis Peterburi konservatooriuis orelimängu õppimas. Meie heliloojad said sealt kõrgel tasemel õpetuse. Tekkis rahvuslikku ja realistlikku kunsti austav vaim. Johannes Kappel oli esimene diplomeeritud eesti helikunstnik, ta lõpetas konservatooriumi hõbeaurahaga. Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret.
Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik . Tema hüüdlause: "Edendada muusikaharidust ja kultuuri!" Heliloojana paistis ta silma rahvaviiside töötlustega. Looming.
Ta lõi üle 200 koorilaulu (nais-, mees- ja segakooridele): isamaalised laulud ("Meestelaul" "Enne ja nüüd") ja lüürilised armastuslaulud ("Kui sa tuled too mul lilli" "Küll oled mul ilus õieke"). Ta lõi rahvalaulu seadete juurde palju popurriisid, mida teised pole enne teinud, kuhu olid põimitud mitu rahvaviisi . Tema laule hakati laulma ka Soomes. Ta valiti TÜ audoktoriks ja Tln Konservatooriumi auprofessoriks. Laulumäng: “Murueide tütar“. Kantaat : “Kalev ja Linda ”. “Tuljak” “Ei saa me vaite olla” “Pulmalust” “Lauliku lapsepõli” “Pidu hakkab, pereeidekene”. Kuulamine “Tuljak” “Meestelaul”(esitas RAM, oli iga laulupeo kavas, hästi mehelik ).
Konstantin Türnpu (1865-1927) Õppis Peterburi Konservatooriumis koos MH’ga. Ta oli pärit Kloogalt. Terve pere oli väga musikaalne . Lapsepõlves oli viiuldaja . Ta harjutas viiulit looduses/ pargis . Edasi läks õppima Tln Kreiskoolis. Ta asutas 16-aastaselt meeskoori, kes käis tema juures Kloogal harjutamas. Andsid kontserte Aleksandrikoolis ja selle auks. Enne Petrb K. jõudis teha veel palju koore. Peterburis lõpetas oreliklassi 1891 (MH 1890). Edasi käis 1a Berliini konservatooriumis. Tänu koolidele omandas saksa ja vene keele. Asus tööle Eestis saksa kogukonda . Töötas Nigulistes ja mujal sakslaste kohtades. Loob sega- ja meeskoori ning viib nad tippu. Ta koorid esitasid missasi, reekvieme, oratooriume. Andsid kontserte Riias, Peterburis, ja Berliinis. Ta oli küll nn saksa õukondlane, kuid käis laulpidusid dirigeerimas. 5. laulupidu 1894 Tartu (Tallinn). Aitas korraldada Eesti muusikaelu ja juhatas Tln meestelaulu seltsi tegevust ja koori. Eesti meestelaulu selts loodi 1916.a. 1921.a Lauljate Liit, mis võttis enda hooleks laulupidude korraldamine ja juhendamine. Looming Rahvalaulu seadeid ei olnud. Tähtsal kohal olid patriootilise sisuga laulud. “ Priiuse hommikul ” “Mul lapsepõlves rääkis”. Looduslüürika: “ Talvine õhtu” ( Villem Grünthal- Ridala tekstile) “Kevade tunne” + mõned soololaulud . Kuulamine “Kevade tunne“ (RAM ehk Eesti Akadeemilise Meeskoori esituse väga maskuliinne ja võimas, raske struktuuriga laul); “Troost“; “Mul lapsepõlves rääkis”.
Muusikaelu 20.saj Kultuuri pealinnaks sai Tartu. Kogu Kultuuri paremik ja enamik hargnes Tartus. Seal arendati võitlust saksastumise vastu. Erimeelsused tekkisid eestlaste vahel. Tartus käis esinemas Ferenc Liszt (TÜ aula , mis oli tol ajal populaarne koht esinemiseks). Kinnistus laulupidude traditsioon. Jätkus Eesti Üliõpilasseltsi tegevus. Koguti massiliselt rahvaviise (eesotsas J. Hurdaga, kes lõpuks kogus kokku 300 000 rahvaviisi, koguti kuni 13 tuhat viisikest). Neil aegadel oli juhtfiguuriks Oskar Kallas. Paljud eestlased käisid Peterburis õppimas. Seal õpetas neid Nikolai Rimski - Korsakov . Sigines palju uusi muusikuid: Rudolf Tobias , MH, A. Tamm, K. Türnpu, Theodor Lemba, Artur Lemba, kes sai ka Rubinsteini preemia. Tekkisid kutselised muusikaasutused ja teatrid: 1906 Vanemuine ja Estonia (kõik paremad kogunesid sinna). Aleksander Läte ja Rudolf Tobias kujundasid Tartu kontsertide elu (TÜ aula). Kutsuti esinejaid ja kanti ette suurimaid vene klassikuid. 1919.a avati Tartu esimene muusikakool ja Tln Konservatoorium (G. Otsa Gümn). Nüüd oli haritud muusikuile loodud ka ametikohti. Esimene elu organiseerija oli seal Tln K. direktor Mihkel Lüdig. Ta asutas klaverivabriku.
Rudolf Tobias (1873-1918) Oli esimene sümfoonia-komponisti eriala lõpetanu Peterburist. Tema loodud polüfooniad oli Euroopas kuulsuselt teised, Bachi järel. Ta oli pärit Hiiumaalt. Isa oli köster. 6-aastaselt õppis ära pillimängu ja 9.aastaselt komponeerimise. 1885.a kolis Kullamaale. Õppis Haapsalu Kreiskoolis. sai koduõpetajakutse. Tänu sellele sattus tööle Tln toomkiriku organisti Reinicke’i perre, kes õpetas teda väga palju muusikaalaliselt. Sai innustust ja läks 20-aastaselt Ptrb õppima. 4aastat oli Korsakovi kompositsiooni klassis. Ta jäi sinna tööle - Jaani kiriku organistiks kuni 1904 aastani. Pärast seda tuli Eestisse ja oli Tartus aktiivne kultuurlane. Ta avas Vanemuise. Organiseeris HTG keelpillikvarteti tegevust. Heino Eller oli seal esiviiuldaja. Tobiase elu Eestis oli kesine ja vaene. Ta läks Euroopasse. 1908 Pariis. Edasi Leipzig . Vahepeal sai tööd Berliini kõrgemas Muusika Ülikoolis õppejõuna. Ta suri koolerasse. Looming. Ilmuvad Eestisse uued zanrid tänu temale. Põhiliselt suurvormid, meie esimene silmapaistev sümfonistitalendiga helilooja . Kesksek kohal on oratooriumid (nt „ Joonas ”) ja kantaadid (nt „Johannes Damaskusest”). Iseloomulik on emotsionaalsus, sügav filosoofiline sisu, julgus , uudsus, dramatism . Keelpillikvartetid ja trio panid aluse eesti kammermuusikale. „Kontsertpala” klaverile ,„Julius Caesar ”pateetiline avamäng, keelpilli orkestrile kohandatuna „Ööpala”. Kõrvalise tähtsusega koorilaul ( „ Largo ”, „Varas”).
Eesti Vabariik 90 :) 1934 loodi muusikamuuseum . 1923; 1928; 1933; 1938 8. 9. 10. 11. laulupeod. Arendati rahvuslikku ooperit ja balletti: 1928 Eevald Aav “Vikerlased” 19** Eduard Tubin “Kratt”. Alustati muusikaväljaannete publitseerimisega: “Muusikaleht”, mida anti välja 16aastat. Nii tekkis huvi rahvamuusika vastu. MART SAAR, CYRILLIUS KREEK , EDUARD TUBIN.
Mart Saar (1882- 1963) Sündis Hüpassaares Pärnu lähedal(13km). Isa oli metsavaht ja ta oli looduse keskel. Teda on inspireerinud loodus. See kõik on muusikasse toodud. Muusikaga tutvus ta juba enne kooli. Isa oli külapillimees. Isa tundis noote ja oreliehitust. Ta käis algul Suurejõe koolis, kust edasi läks Suure-Jaani kooli. Peterburi konservatoorium. Tartu ja Tallinn (helilooja/ pianist /organist/ pedagoog ). Rahvuslikule muusikale ei olnud kerge teed rajada- laialt levinud saksa laulude pinnapealsus ja magus sentimentaalsus oli rikkunud rahva maitse ja kaugendanud neid rahvaviisidest.Looming
Taotles loomingus järjekindlalt rahvuslikku omapära, pani aluse rahvuslikele traditsioonidele eesti helikunstis.Viljakas komponist. koorilaule 350: soolo 120 ja klaver 120 lugu. “Lindude laul” “Kõver kuuseke ” “Tipa- tapa hällilaul” “Luule see, ei tule tuulest ” 1914.a “Põhjavaim”.
Cyrillius Kreek Sündis Vormsil. Isa tegi kodus kodukoori, kus kõik lapsed laulsid midagi. Nad olid õigeusklikud. Kuna Vormsil oli ainult 6kl kool, siis kolisid nad Haapsallu laste hariduse pärast. Lapsepõlves meeldis talle trombooni mängida. Ta hakkas ka klaverit õppima. Koos sõpradega tegid nad nn bändi. Ta läks Peterburisse õppima tromboonimängu (1908-1912) ja kompositsiooni (1912-1916). Seal leiab ta endale palju uusi eesti tuttavaid, kellega näiteks ta peab jagama tuba ja kõike muud. Nad elasid ja õppisid seal vaesuses. Peeter Süda ja Mart Saar. Kodus leidis tööd muusikaõpetajana Rakveres ja Tartus. Läks Haapsallu õpetajate seminarile õpetajaks. Tal ei lubatud oma loomingut avaldada ja tänu sellele avaldasid neid tema sõbrad korjates ka endale raha. Ta pidi ära toitma oma suure pere. Isiksuselt oli ta rahulik, tasakaalukas, pikatoimeline, teravmeelne ja taibukas inimene. Kui ta vihastas, siis virutas ta joonlauaga vastu näppe. Peterburis oldud suvevaheajad veetis ta Eestis läänemaal rahvaviise kogudes. teda aitasid õpetajateseminari õpilased. Koguti 1800 viisikest. Ta oli ka ainuke, kes kogus vaimulikke rahvaviise. (6000). Kasutas seda kõike oma loomingus(polüfoonilised töötlused ja muud). Mõned ta lood olid isegi 8-häälsed. Looming umbes 1000 laulu(väikesed koraali ja rahvaviisi seaded; humoristlikud laulud. Lõi esimese Eesti reekviemi : 8-osaline “Reekwiem”(1927***1929). Rahvapärased laulud: “Ai siga link link” “Ma kõndisin vainul”. Originaalsed tema lood: “Hällilaul” “Nõmmelill” “Talvine õhtu“(V. G. Ridala). Kuulamine “Sirisege, sirisege sirbikesed” (..lähme lauldes läbi metsa, kõrisege...) ”Meil aiaäärne tänavas”(muudetud ülipolüfooniliseks) “Talvine õhtu”(väga raske laulda, läheb väga kõrgetesse toonidesse)
Esimene rahvuslik ooper Eevald Aav ooper "Vikerlased". Tema tegevus piirdus Tallinnaga. Lõpetas Tallinna konservatooriumi, kompositsiooni erialal. "Vikerlased" esietendus 1928 Estonia teatris. Ajaloolise tagapõhjaga. Meresõitjad- viikingid . Aluseks 12 saj sündmused, armastus, romantika. Tegelased: Saaremaa vanem Vaho, tütar Juta , eesti maleva juht Ülo, Sigtuna kaubalinna vürst Olav . Saaremaalt sooritati rüüsteretki Rootsi ja vastupidi. Kui rootslased tulevad eestisse varastavad nad Juta. Vürstile hakkab Juta meeldima . Ülo tahab Juttat päästa ja Sigtuna tehakse maatasa. Olav langeb vangi. Olav püüab Jutaga põgeneda ja Ülo tapetakse. Juta elu on kaotanud mõtte. Juta ei taha Olavit ja läheb hulluks. Kuulsam on Juta ja Ülo duett . .
Artur Kapp (1878-1952) Esimene sümfonist. Oli organist, väga hea improvisaator. Pikaajaline töö konservatooriumis, kujunes oma koolkond. Elulugu Lapsepõlv möödus Eestis kui ka Peterburis. Pärit Suure-Jaanist. Isa oli ka muusik , lõpetanud Simse seminari, oli köster ja organist. Õpe isalt oli 10aastat, asendas isa organistina. 13 aastaselt astus Peterburi konservatoorimisse.Algul õppis orelit ja siis kompositsiooni. Õpetaja oli Nikolai Rimski Korsakov. 1900 lõpetas selle ja jäi Venemaale
tööle, Astrahani linna. Oli muusikakooli direktor, lõi sümf. orkestri.2. järk 1904-1920 Kaubandus linn. Abiellus venelannaga. sünni poeg Eugen. Organisti ja pianistina andis kontserte. Mängib vene ja Ukraina linnades. Loominguline töö ei jäänud soiku. 1905 Estonia avamiseks kirjutab süidi Eesti
viisidest. Ta käis 5 eesti süiti ise juhendamas. Tuleb Eestisse. 3. järk 1920-1952 Jääb kuni elulõpuni. Naine jääb Venemaale aga poja võtab kaasa. Töötab dirigendina Estonias. Õpetajana konservatooriumis. 40 kompositsiooni õpilast. Viimased 8 aastat elas suure- Jaanis . 1950-51 kirjutas edasi. Looming Suurteosed: oratoorium "hiiob" (32numbrit), 1909 Kantaat päikesele. Sümf teosed: 5 sümfooniat, "Noortesümfoonia" 4süiti sümf orkestrile."hiob"-Mees, kes on väga usklik . Saatan hakkab teda kiusama . Kaotab oma rikkuse ja pere. Inimene leiab oma mina ja elumõtte läbi katsumuste.
Sümf muusika areng Eestis 20 saj Kujunes välja 2 koolkonda : 1) Artur Kapi koolkond, järeltulijad Eugen Kapp, Riho Päts, Eevald Aav.
Klassikaliselt hästi selge ja lihtne vorm, polüfoonilisus pidi olema muusikal . Pidi olema romantiline,
hakati looma suurvorme. 2) Heino Elleri koolkond- Tartus, Eduard Tubin, Villem Kapp, Arvo Pärt, Lepo Sumera. Kaasaegse harmoonia ja kõlavärvide otsimine, üksikasjadesse süvenemine ja viimistlemine , asutas rõhu väikeviisidele, taheti
kasvatada hästi nooti tundvaid inimesi.