Referaat Ita Ever (2)

KEILA GÜMNAASIUM
10A klass
Kertu Tauram
Näitleja Ita Ever
Referaat


Juhendaja : õp H.Väljamäe
Keila 2010
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1. Ita Everi elulugu 4
2. Ita Ever ja Gunnar Kilgas 5
3. Saatuslik reis 6
4. Ita Everi ja Roman 7
5. Ita Ever ja tüdrukud 8
6. Ita Everi etendused ja filmid 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud materjalid 11
2
Sissejuhatus
Ita Ever on Eesti tuntud ning armastatud näitleja. Otsustasin temast referaadi teha, sest ta on mu lemmiknäitleja Eestis.
Esimeses peatükis on juttu Ita Everi eluloost.
Teiseks peatükis on juttu Ita Everi ja Gunnari kooselust.
Kolmandas peatükis räägime Ita Everi saatuslikust reisist, kus sai ta tuttavaks Karliga, kes oli tema suur armastus ja kes lihtsalt ühest päevast kadus .
Neljandas peatükis on juttu Ita Everi pojast Romanist ning Ita Everist endast, kui raske oli tal poja kõrvalt kõigega tegeleda ning kui haige ta poeg oli sünnist saati, Romani suutis terveks saada lapsehoidja Magda .
Viienda peatüki eesmärgiks on meenutada Ita Everi kooliaegu koos pinginaabriga, räägib sellest Silvi Kaugema.
Kuuendasse peatükki kirjutasin Ita Everi uuemad etendused ja filmid.
3

Ita Everi elulugu
Ita Ever sündis 01.04. 1931 Paides. Lapsepõlves kolis ta vanemate tõttu Tallinna, seejärel samal põhjusel Võrru. Hiljem kolisid nad tagasi Tallinna, sest Ita omandas „kohaliku keelt“ liigagi korralikult ja vatras selles keeles liialt puhtalt. Lapsepõlves ei viidanud miski sellele, et teda ootab teatritee. Lasteaias ta laulis ja luges salme, koolis võttis osa isetegevusolümpiaadidest. Eesti Draamateatri lavale astus ta esimest korda 1949. aastal 10. klassi õpilasena, mängides isetegevuslaste näiteringis Arbuzovi " Tanja " nimiosa. XI klassis mängis Lavrenjovi „Murrangul“ peaosa - Tatjanat. 1950. aastal lõpetas ta keskkooli. Esialgu oli tal plaan minna Tartusse ja õppida arstiks. Aga sõbrad meelitasid teda Moskvasse GITIS- e Eesti stuudiosse. Pärast kahekordset katsetamist võeti ta lõpuks vastu. 1953. aastal pärast lõpetamist asus ta Tallinna Draamateatrisse tööle. Esialgu oli Everil tööd vähe ja seepärast tegi ta ka raadios ja kuuldemängudes kaasa. Samuti kutsuti ta ka filmi esinema . Ta esimene film oli „ Andruse õnn“ 1955. aastal. Seejärel tuli juurde tööd ka Draamateatris. Tolleaegne Draamateatri peanäitejuht Ilmar Tammur leidis siis, et Ita Ever on pisike ja pisike on ka tema hääl. 1957. aastal oli tal esimene estraaditöö - „Kellega seda ei juhtu“. (3)
4

Ita Ever ja Gunnar Kilgas
Lavastaja Gunnar Kilgas oli Ita kaaslane 43 aastat. Tema lahkumine kujunes valusamaks, kui arvata oleks osanud. „Ma tunnen Gunnarist kohutavalt suurt puudust“, tunnistab ta, Gunnar haris ja õpetas teda, ta oli vaimne tugi ning ka inimene kellega sai kõigest rääkida. Ita räägib uhkusega kuidas ta imetles Gunnari härrasmehelikkust. Ta oli rahulik, kasutas väga meeldivat eesti keelt, mis oli kompetentne paljudes teemades. Tal oli võrratult ilus bariton : kui Gunnar oli heas tujus , siis ta vahel laulis. Mängis hästi viiulit , klaverit . (4)
Kui nad tegid 1960. aastatel raadiomajas proove, käis Ita ja Gunnari vahel pilkude mäng. Näis, et neil tekkis teineteise vastu sümpaatia. Mõni aeg sellest hiljem algasid Draamateatris Eino Alti näidendi „Võõras“ proovid . Teatrimaja oli remondis , nii et nad harjutasid raudteelaste klubis , mis asus Tehnika tänaval ja oli Ita kodule Paldiski maanteel üsna lähedal. Gunnar hakkas teda sealt koju saatma . Ita maja vastas elas saatuse tahtel teatri elektrik , kes neid aknast nägi ja seejärel läks Ilmar Tammuri juurde kaebama. Tuli suur pahandus, kuna Ital oli tol ajal Draamateatri peanäitejuhi Tammuriga lähedased suhted. Aga kokku nad Gunnariga jäid ja olid koos lõpuni.
Ita ja Gunnar puhkasid palju ja reisid mööda Eestit samuti palju. Nende suved Pärispeal, Gunnari suvekodus, olid helged. Nad võisid kahekesi tundide kaupa mööda metsi konnata. Mõnikord olid nad isegi pikemalt kahekesi Hiiumaal ja lihtsalt puhkasid. (4)
Ita nendib, et tegi Gunnarile elu jooksul palju liiga, kuigi nad tülitsesid üldiselt harva. Ta on palju mõelnud, miks Gunnar ei tulnud tema juubelitele, vaid võttis kodus napsi. Talle hakkas tunduma, et võib-olla olid need korrad , kus Gunnar tunnetas, et Ita on tugev näitleja ja on ikka veel tööl, kuid tema pidi oma lavakarjääri liiga vara lõpetama. Nii Tammur kui Baskin alahindasid Gunnarit väga oma teatrites. Kuid sellegi poolest on Ita nii õnnelik ja tänulik, et Gunnar tal üldse olemas oli.(4)
5
3. Saatuslik reis

10. klassis käis Ita kaardimoori juures. Ta mäletab ennustamisest vaid ühte seika. Kaardimoor ütles: „Laps, te saate elus palju reisida!“ Tookord mõtles Ita, et rääkigu pealegi, kuhu tema ikka reisida saaks. Ometi on need sõnad kindla peale täide läinud. (1)
Ita on tundnud ennast kõige kodusemalt Inglismaal, kus ta käis kinoliidu kaudu. Inglismaa ja inglise keel on talle kogu aeg meeldinud, juba kooliajast, aga inspiratsioon rohkem teada saada tuli muidugi põhiliselt tänu suhtlemisele Karliga. Saladuslik ja saatuslik Karl Humer, peaaegu unenäoline tegelane kesk nõukogude tegelikkust , on samuti Ita „reisitrofee“. (1)
Ita tutvus Karliga 1962. aastal turismireisil Ungarisse, kus Draamateatrist oli direktor , Ita ja näitlejanna Ellu Puudist. Nagu ikka sellel ajal taheti õhtuti kambakesi väljas käia, klapiti valuuta kokku ja oligi minek. Nad sattusid algul Budapesti ööklubisse ja seal kutsus pikk soliidne härrasmees Ita tantsima. Peale tantsimist ja suhtlemist kui Ita hotelli jõudis, tõi portjee talle keset ööd tuppa sületäie punaseid roose. Lõpuks kui Ita lahkuma pidi, jätsid nad Karliga raudteejaamas hüvasti ning too kinkis talle hüvastijätuks sigaretikarbi, milles oli 20 sigaretti, igaühele peale kirjutatud „I love you“. (1)
Kui Ita Eestisse jõudis, hakkasid talle saabuma kirjad Karlilt. Karl kutsus teda isegi Viini elama, kuid ta ei läinud. Lõpuks selgus, et Karlil on naine ja tema muidugi saatis Itale kohe kirja: „Kohe, kui siia tulete, lasen teid, nõukogude põgenikku, vangi panna!“
Ita oli meeletult armunud ning tegi hullumeelseid asju. Ühel päeval leppisid nad kokku, et kohtuvad Leningradis, nad veetsid öö hotellis ja käisid jällegi tantsimas ja söömas. (1)
Kui Ita koju tagasi jõudis, nende kirjavahetus jätkus. Karl teatas kirjas, et tuleb Tallinna. Neil õnnestus tuba saada hotellis Palace . Ita ei saanud teda endale koju külla kutsuda, kuna elas tegelikult teise mehega koos. Ajalooline külaskäik Ita ema korterisse Paldiski maanteel toimus ikkagi ja kõik läks üldse hästi. (1)
Lõpuks kui Karl tagasi sõitis, saatis ta Itale iga päev jällegi kirju, mõnikord ka pakke. Kuid Ital katkes Karliga ühendus päevapealt. Ta kahtlustas, et Karliga võis midagi juhtuda. Ta käis isegi Austria saatkonnas uurimas, kuid sealt ei öeldud võõrastele midagi ning nii see suur armastus siis jäigi. (1)
Peale seda, otsustas Ita oma kaasale kõik ausalt ära rääkida. Kaasaks oli tal tol ajal tegelikult Gunnar ning tema soovitas kõik need kirjad ära põletada, seda ta tegigi. Ita elu hakkas lagunema peale Karli kadumist. Ühel päeval võttis ta oma poja Romani ja tuli Gunnari juurest lihtsalt ära. Jättis kõik maha, nagu talle iseloomulik on. (1)
6
4. Ita Ever ja Roman
Oli aeg, kui Ita ei saanud magada, poeg oli raskelt haige ja teatris oli väga pingeline seis. Roman oli sündimisest peale haiglane.
Kuna Ita ja ta ema ei saanud poja hoidmisega kuigi palju hakkama, otsustas Ita lehte lapsehoidja kuulutuse panna. Nii neile sattus inimene, kes viskas diivani peale ennast külili, oli seal poollamaskil ja ütles, et hommikuti tuleb talle saiakesi tuua ja kohvi keeta. Ita tegigi seda paar korda, tõi soovitud saiakesi, kuid ema ütles Itale, et see pole päris õige asi- hoidja, kes ei käi õues lapsega jalutamaski. (1)
Kuidagi kuulis Ita raadiomaja inimestelt, et on üks hea lapsehoidja, Magda Miller . Temast sai Romanile tõepoolest teine ema. Magda mängis lapsega, nad käisid suurtel jalutustiirudel. Kui tohter ütles, et rahhiidi vastu aitab vasikaaju söömine, siis Magda tõi seda sageli keskturult ja söötis Romanile. Haigus hakkas tõesti taanduma. Roman armastas seda hoidjat, nii et kui Magda Miller suri, siis nuttis ta häbenemata ja lahinal. (1)
Peale Magda surma oli kõik veelgi keerulisem, päevakava Ital oli karm. Ta tõusis kell kuus ja tormas seitsmeks võimlema. Kell seitse helistas pojale, et ärgaku-aeg kooli minna. Seejärel läks Ita proovi, sealt jooksis kella kolme ajal koju, et midagi süüa teha. Tagasi teatrisse, etendusele, sealt jälle helistas ta koju pojale, koju jõudis Ita siis kui lapsel oli juba uneaeg.
Alguses käis Roman Tallinna 7. keskkoolis , aga viiendas-kuuendas klassis tulid suured pahandused ja ta visati koolist välja. (1)
Ita käis mööda linna ega teadnud , mida teha. Keegi tuttav soovitas talle, et Rakveres on niisugune kool, kus õpetatakse ka inglise keelt ja seal on hea, nõudlik direktor. Ita sõitis sinna kohale ning rääkis direktoriga, seejärel jättis ta poja koos kõigi tema asjadega sinna maha. Ita räägib kui õudne tunne tal oli, nad küll kirjutasid kogu aeg ja ta käis nädalavahetuseti kodus, aga ikkagi ema süda valutas. Rakvere kool oli ainuõige lahendus Romanile, sest sellest ajast saati kui ta sinna läks on tal palju spordidiplomeid kergejõustikus ning Ita usub et Tallinnas oleks kasvamine olnud palju valulisem. (1)
Kui Roman hakkas keskkooli lõpetama, otsustas Ita, et ta peaks seda tegema ikkagi Tallinnas ja just nimelt inglise keele pärast. Roman võeti 21. keskkooli vastu ja lõpetas seal oma õpingud. (1)
7
5. Ita Ever ja tüdrukud
Me kõik läksime kooli 1939. aastal jutustab Ita pinginaaber Silvi Kaugema (neiupõlvenimi Lents). Siis oli Eesti aeg ja esialgu käisime me erinevates koolides : Ita näiteks 14. algkoolis, mis asus Tatari ja Allika tänava nurgal , mina käisin hoopis Lenderi tütarlastegümnaasiumis. (4)
1940. aastal kaotati erakoolid ja lapsed jagunesid nii-öelda mikrorajoonide järgi. Nii me sattusime Kevade tänavale majja, kus praegu asub laste kunstikool . Tol ajal oli see 8. algkool ja sellest saati õppisime Itaga ühes klassis. Kohe me pinginaabrid ei olnud, aga alates kolmandast klassist kuni lõpuni välja küll, üheksa aastat. (4)
Koolis oli Ita paras vembumees. Matemaatikat tegin viimastes klassides tõesti mina tema eest. Me olime isegi nii nahaalsed, et vahetasime vihikuid. (4)
Ita oli ülepea andekas. Küsimus ei olnud üldse võimetes, aga teatriharrastus võttis palju aega. Ita mängis juba kümnendas klassis peaosi. Enne esietendust toimusid proovid Draamateatris, aga seal said nad löögile alles pärast õhtust etendust, seega tehti proove öösel. (4)
Teatritöös oleme me Itale tõeline tugigrupp , kui tal tuleb välja mõnu uus lavastas, siis püüame kindlasti ära vaadata. Kui teater on Itale töö, siis mulle hobi räägib Silvi Kaugema.
8
6. Ita Everi etendused ja filmid
Eesti Draamateatris:

Abby Brewster- Joseph Kesselring „Pihlakavein“

Lear , Briti kuningas- William Shakespeare „Kuningas Lear“

Maret - Anton Hansen Tammsaare „Tagasi Vargamäel“

Ema- Tom Stoppard „Pärast Magritte ’i“

Kunksmoor Emmeliine- Aino Pervik/Urmas Lennuk „Kunksmoor ja kapten Trumm “

Majoriproua Samzelius- Selma Lagerlöf „Gösta Berlingi saaga “
Televisioonis:

Siseminister Inga Lotus - Toomas Kall „Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188“
2003 Õpetaja Linda Kaljulaid- telesari „Õpetajate tuba“
2006 Vanaema Elviira- telesari „Kelgukoerad“
Filmis:

Hotelli perenaine - „Must veri “
2003 Marta- „Merevaigust tiivad“
2005 Ema- „Kõrini“
2006 Nõid- „Hirmu jõud“
2006 Claire Zachanassian- „Vana daami visiit“
9
Kokkuvõte
Töö on kirjutatud Ita Everist, tema lapsepõlvest, perekonnast, pojast, abikaasast ning tema etendustest ja filmidest.
Ta on pärit põlvkonnast, keda iseloomustavad sellised märksõnad nagu eetika , lavameisterlikkus, kohutav töö, eneseohverdamine. Kogu muu elu jääb seisma, kui mängu tuleb teater.
Kirjutasin Ita Everist, kuna tema kohta kirjutatakse palju. Ta on Eestis mitmekülgseim ja andekaim näitleja.
10
Kasutatud materjalid

Kilumets, M. Elu Suuruses. Tallinn: 2006

Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Ita_Ever

Miksike. http://www.miksike.ee/docs/referaadid/ita_ever_margus1.ht m
11