Tuleohutus sinu kodus (0)

5 VÄGA HEA

Vana-Vigala Tehnika ja Teeninduskool .
Tuleohutus sinu kodus.
Referaat.
Nimi:Getter Angerjärv.
Vana-Vigala 2006
Sisukord.
1. Palju ovreid tulekahjudes Lk 3.
2.Valmisolek Lk 3-4
3.Suitsuandur Lk 4-5.
*Suitsu andur päästab elusi Lk 5.
*Vajalikkus garanteeritud Lk 5-6.
*Äratab magaja Lk 7-8.
4. Tulekustuti Lk 8.
*Tulekustuti kööki Lk 9.
* Gloria Lk 9.
*Kustuti kontroll ja hooldus on kohustuslikud Lk.10-11.
5.Kasutatud kirjandus Lk.12.
Eesti on tulekahjuohvrite poolest maailmas teisel kohal.
Eestis oli eelmine aasta 12719 tulekahju, milles hukkus 141 inimest. Neist 86 inimest hukkusid tulekahjudes õhtusel ja öisel ajal. Eesti on ülemaailmse statistika kohaselt tulesurmadelt saja tuhande elaniku kohta maailmas teisel kohal. Võrdluseks on Soomes 4 korda suurem rahvaarv, kuid tulekahjuohvreid oli 2001a 77 inimest ja 2002a 86 inimest. Tulekahjuohvreid on Eestis samas suurusjärgus nagu liiklusohvreid, kuid tähelepanu probleemile peaaegu olematu. Päästeteenistus on olukorras, kus ei pruugi olla tagatud tulekustutus- ja päästemeeskonna õnnetuskohale jõudmine aja jooksul, mis võimaldaks inimeste elu ja vara päästmist.
Kui suurem osa inimesi hangib endale turvaukse, napib enamikes kodudes elementaarsetest kustutusvahenditest. Hinnanguliselt on kõigest 4 - 5% Eesti kodudest varustatud suitsuanduriga ja umbes 2 - 3% kodudest on olemas tulekustuti. Soomes, Rootsis ja Norras on suitsuandur kodudes kohustuslik, Skandinaaviamaades on üks tulekustuti vähemasti igas kodus.
Probleem on selles, et kodu tuleohutust ei reguleeri seadused ning kodune tuleohutus taandub ainult inimeste teadlikkusele või teadmatusele.
Tulekahju ärahoidmine sõltub oluliselt meie valmisolekust.
Kolm olulist kodukaitsjat on suitsuandur, mis äratab magaja, tulekustutustekk, mis kustutab rasvapanni, teleri või muu väikese tulekolde ja 6kg pulberkustuti – see on abimees suurema tulekolde kustutamisel.
Tuli levib normaaltingimustes kiiresti, umbes 3-4. minutil tulekahju algstaadiumist arvates on ruumis viibimine kõrge temperatuuri ning mürgiste gaaside kiire leviku tõttu eluohtlik. Tule levik kiireneb hüppeliselt tulekahju teises faasis, kui põlemisel süttivad lae alla kogunenud põlemisgaasid.
Kui helistate õigeaegselt hädanumbrile 112, kulub tuletõrjel suurimates linnades sündmuskohale jõudmiseks aega 5-6 minutit, kuid isegi õigeaegsel reageerimisel ulatuvad tule ja suitsu tekitatud kahjud enam kui kümnetesse tuhandetesse kroonidesse, lisaks kustutustööde veekahjud. Maapiirkondades, kus tuletõrjel võib kuluda tänu pikkadele vahemaadele kohalejõudmiseks vahel isegi mitukümmend minutit, on maja kustutustööde alustamise hetkeks tavaliselt juba üleni leekides. Paljusid juhtumeid annab aga ennetada.
Tuleohu või selle kahjustuste vähendamiseks kodustes tingimustes on hädavajalikud kolm vahendit - kolm kodukaitsjat (suitsuandur, tulekustutustekk, 6kg pulberkustuti).
Suitsuandur.
Suitsuandur ehk autonoomne tulekahjuandur on lokaalne seade, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks ja helialarmi andmiseks põlemise algfaasis , kui tule kustutamine on ka veel tavainimesele jõukohane.
Suitsuandur on seade, mis reageerib põlemisel vabanevate osakeste mõjule. Seade on patareitoitel, selle paigaldamine on lihtne ning ei kahjusta ruumide siseviimistlust. Tavaline patarei tagab seadme töö ca aasta - poolteise vältel ning toiteallika tühjenemisest annab märku helisignaal . Seadme kasutusaeg on soovitavalt kümme aastat. Seade on hooldusvaba ning selle töökorras olekut saab kasutaja iseseisvalt testida. Suitsuandur peaks olema igas elutoas, koridoris ning kindlasti igas magamistoas, paigaldatuna lakke vähemalt 0,5 meetri kaugusele seinast . Võimaluse korral võiks sellise anduri lisada veel pööningule ja keldrisse. Andurit ei tohiks panna duširuumi, ventilatsioonikanalite vahetusse lähedusse ega kööki, kuna seal tekkivad aurud ja gaasid võivad andurisse sattudes valehäireid põhjustada. Suitsuanduri keskmine hind on madal – saja krooni piires.
Ameerika Ühendriikides vähenes näiteks USA tuletõrjeassotsiatsiooni TEAM 16 esindaja David Hatchinsoni sõnul tulekahjuohvrite arv peale suitsuandurite laialdast kasutuselevõttu 40%.
Suitsuandur päästab elusid .
Tulekahju võib nõuda elusid ja põhjustada miljonitesse kroonidesse ulatuvat kahju, kuid 100–150 krooni suurune investeering aitab vältida sellise olukorra tekkimist. Just nii palju maksab patareitoitel autonoomne ioonsuitsuandur.
Vajalikkus garanteeritud.
Päästeameti andmetel hukkus 2001. a tulekahjudes 169 inimest, kellest 133-l kustus eluküünal kodus. Soomes, kus elanike arv on Eestiga võrreldes 4 korda suurem, hukkus samal aastal 77 inimest. Seega risk oma elu kaotada läbi tulekahju on meil üle 7 korra suurem, kui naaberriigis.
Olles veendunud seadme tõhususes, on Soomes, Rootsis ja Norras muudetud suitsuandur kõigis eluhoonetes kohustuslikuks . Kõigis kolmes riigis on suitsuandur olemas üle 95% kodudest. Lisaks suitsuandurile on põhjanaabritel kodus ka kindlasti 6kg pulberkustuti, Norras on 6kg kustuti kohustuslik juba 1991 aastast. Köögis on käepärasemaks kustutusvahendiks tulekustutustekk.
Lisaks Skandinaaviamaadele on suitsuandur laialdast kasutust leidnud Suurbritannias 80% kodudest, Taanis 70%, Saksamaal ja Prantsusmaal üle 20% ning teistes Euroopa riikides käib töö Skandinaavia riikide eeskujul. Lisaks on suitsuandur kohustuslik Venemaal Moskva uuselamutes 2002a. ja USA-s enamus osariikides. Euroopas ollakse veendumusel, et suitsuandurite olemasolu kodudes ja teavitustöö on otseselt seotud tulekahjuohvrite arvuga – st suitsuanduri kasutamine võimaldab kordades vähendada tulesurmade arvu. Sellekohane praktika on olemas meie naaberriikidest.
Eesti kodudest on vaid 4-5% varustatud suitsuanduriga.
Suitsuandur peaks olema elutoas, koridoris ning kindlasti igas magamistoas, paigaldatuna lakke vähemalt 0,5 meetri kaugusele seinast. Võimaluse korral võiks sellise anduri lisada veel ka näiteks pööningule ja keldrisse. Seadet ei tohiks panna duširuumi, ventilatsioonikanalite vahetusse lähedusse ega kööki, kuna seal tekkivad aurud ja gaasid võivad andurisse sattudes valehäireid põhjustada.
Kuna andurid kasutavad toiteallikana patareisid, on nende paigaldamine lihtne ega lõhu siseviimistlust. Tavaline 9V patarei kestab ligi poolteist aastat ja annab tühjenedes helisignaaliga sellest ise märku. Seadme enda tööiga on normaaltingimustes u 10 aastat. Kvaliteetse pulberkustuti eluiga on ligikaudu 20-30 aastat.
Suitsuandurit tuleks kontrollida üks kord kuus, vajutades testimisnupp umbes 5 sekundiks alla, mille peale andur peab andma häiresignaali.
Äratab magaja.
Enamik korterites ja eramutes puhkenud tulekahjudest saavad alguse öösiti, mil pererahvas magab . Tuli levib normaaltingimustes väga kiiresti, mõne minutiga on ruumis viibimine kõrge temperatuuri ning mürgiste gaaside kiire leviku tõttu eluohtlik. Arvamus, et küll ma suitsulõhna peale üles ärkan, ei pea paika, sest mürkgaase sisse hingates uni hoopis süveneb.
Varajase teate põlengust annab just suitsuandur, mille vali signaal hakkab tööle esimeste värvitute ja lõhnatute põlemisjääkide peale, andes häire põlengu esimeses faasis, kus pääsemine ja tule kustutamine on veel tavainimesele jõukohane.
Kõrvulukustav sireen ajab ka kõige sügavama unega magaja üles.
Suitsuanduri puudumisel võib juba 5 minuti pärast tulekahju algstaadiumist arvates jõuda kätte hetk, mil süttivad ruumis kogunenud põlemisgaasid ja kogu ruum on maast laeni tuld täis.
Sellises toas viibides jääb inimene igal juhul tuleroaks, kuid tavaliselt on ving ja mürgised gaasid juba selleks hetkeks oma töö teinud.
Pärast tulekahju avastamist on see vaja võimalikult kiirelt kustutada . Kodustes oludes on selleks sobivaim pulberkustuti. Selliseid kustuteid on lihtne kasutada ning väiksema tulekolde kustutamiseks kulub vaid mõned sekundid .
Eriti teravalt torkab silma suitsuanduri ja kustuti hädavajalikkus maapiirkondades, kus esmased tuleohutusvahendid võivad osutuda ainsaks võimaluseks oma lähedaste ja vara kaitsmiseks.
Ei ole harv juhus , kui tuletõrjel kulub pika vahemaa tõttu kohalejõudmiseks isegi mitukümmend minutit, maja on siis aga juba üleni leekides. Seega oleneb paljuski just tulekahju avastamisest, avastaja tegutsemiskiirusest ja oskustest ning tema kasutuses olevates tuleohutusvahenditest, kui suurt kahju tuli tekitab.
Kokkuvõttes on tuleohutusvahendid kõigile kättesaadavad Tamrexi kauplustest Tartus ja Tallinnas lisaks leiab neid suuremates kaubanduskeskustes ja ehitusmaterjalide kauplustes. Kustutusvahendid on taskukohane investeering, millest lisandub turvatunnet nii selle omanikule kui ka teda ümbritsevatele.
Meie kodu, pereliikmete ja lähedaste ohutus sõltub igaühe vastutustundest. Parem enne muretseda, kui hiljem kahetseda.
Tulekustuti.
Tulekustuti – on lihtne kasutada, väiksema tulekolde kustutamiseks kulub keskmiselt 5-10 sekundit. Kustutil näidatud juhiseid järgides saab kustutamisega hakkama iga pereliige, ka suuremad lapsed (vt õiged kustutusvõtted).
See on efektiivseim ja universaalseim tuleohutusvahend – sobib tahkete ainete, vedelkütuste, gaasi ning elektripinge all olevate seadmete kustutamiseks. Kustutusaineks on ökoloogiliselt puhas pulber (põhineb ammooniumsulfaadil), mis on kustutajale ohutu. Kustuti peab olema kindlas kohas, soovitavalt esikus või koridoris, et ta oleks alati käepärast.
Tulekustuti kööki.
Tulekustuti kööki - klaasriidest tulekindel tekk (suurused ca 120x120 cm või 120 x 180 cm) peaks olema iga perenaisel köögis käepärast väikeste tulekollete lämmatamiseks. Sobivaim vahend rasvade (rasva-põlengu kustutamine veega põhjustab sageli suurema põlengu) ja väiksemate seadmete (kohvimasin, raadio, televiisor) kustutamiseks.
GLORIA - kvaliteet, mis tagab töökindluse kümneteks aastateks.
Tamrex Ohutuskeskus pakub Saksa kvaliteet-kustutit Gloria, mis on enimmüüdud kustuti Euroopas - tuntud oma vastupidavuse ning efektiivsuse poolest. Sõna “kvaliteet” tähendab Gloria kaubamärgi puhul töökindlust ja pikka iga - Gloria on investeering 30 aastaks. Kustuti eluea määrab tema ventiil ja kesta vastupidavus ilmastikumõjudele ( korrosioon ), mehaanilistele vigastustele ning vibratsioonile. Gloria kustutite balloonid on töödeldud nii seest kui väljast korrosioonikaitsekihiga ning värvitud vastupidava vaikvärviga. Gloria on üks vähestest tehastest, kes toodab oma kustutikestad ise. Kustuti kõik osad on läbinud range kvaliteedikontrolli, mistõttu on praak peaaegu olematu ja kustuti sisu (pulber, CO2 või vaht ) on niiskuse eest kaitstud ka pikema perioodi jooksul.
Garantii Gloria kustutitele on 5 aastat.

Kustuti kontroll ja hooldus on kohustuslikud.
Kõik Gloria kustutid on korduvkasutatavad, mis tähendab, et peale kustuti kasutamist saab neid uuesti täita - hooldada . Kustuteid tuleb kontrollida olenevalt kustuti tüübist ja väliskeskkonnast kas ühe või kahe aasta tagant. Kustuteid tuleb hooldada - pulberkustuteid 10, vaht- ja CO2 kustuteid 5 aasta tagant.
Tamrexi hooldeüksused Tallinnas, Tartus ja Rakveres ootavad kõigi klientide kustuteid. Samuti saab ettevõte/asutus, kellel on rohkem kustuteid meid ka alati kohale kutsuda.
Õige kustuti tagab soovitud resultaadi
Kodudes ja ettevõtetes on kõige levinumad käsikustutid pulberkustutid oma hea hinna ja kvaliteedi suhte poolest. Lisaks pakub Tamrex CO2 kustuteid kalli elektroonika kaitseks ning vahtkustuteid puhtama kustutustulemuse saavutamiseks.
Kustutivalikus on Glorial 1kg pulberkustuti, 2kg pulberkustuti, 6kg pulberkustuti, 12kg pulberkustuti, 2kg CO2-kustuti, 5kg CO2-kustuti, 6kg vahtkustuti ja 6kg rasvakustuti.
Kodus ja ettevõttes/asutuses peab olema vähemalt 6kg massiga tulekustuti, soovitavalt pulber- või vahtkustuti. Vahtkustuti on üldjuhul kallim ning kardab ka külma alla - 0˚C.
Kustuti asukoht kodus on soovitavalt esikus. Põhjanaabrid soovitavad panna kustuti igale korrusele, kindlasti ka garaaži, katlaruumi ja sauna, sest kustuti kättesaadavusest ja kiirusest sõltub kustutustöö tulemus. Lisaks on oluline kustutusvahendite kindel asukoht, mis on kõigile pereliikmete teada.
Kustutamine kaasaegsete, kvaliteetsete kustutitega on lihtne. Kasutades õigeid kustutusvõtteid saab kustutamisega hakkama ka laps.
Ülaltoodud vahendite soetamiseks kulub umbes 1000 krooni. Samas maksab korralik korteri metalluks koos lukkudega ca 4000-5000 krooni. Varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi. Tule ennetamine sõltub teadlikkusest.
Perepea , mõtle mis Sul turvaukse taga on!
Kasutatud kirjandus.
http://tamrex.struktuur.ee/261
15

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 108 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

108 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Gettukas Õppematerjali autor

Referaat

suitsuandur tulekustuti

Sarnased õppematerjalid

odt

Tuleohutus

kahjud enam kui kümnetesse tuhandetesse kroonidesse, lisaks kustutustööde veekahjud. Maapiirkondades, kus tuletõrjel võib kuluda tänu pikkadele vahemaadele kohalejõudmiseks vahel isegi mitukümmend minutit, on maja kustutustööde alustamise hetkeks tavaliselt juba üleni leekides. See tähendab aga ainult ühte, vajadust olla ise tasemel ning ennetada võimaliku tuleõnnetust. Tuleohutus kodus Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mille käigus eraldub kuumus ja suits ning millega kaasneb varaline või muu kahju. Spetsiaalseteks kolleteks on ahi, kamin, grillimise alus, lõkkekoht ja muud sellised kohad, mis on selleks eraldi valmistatud ning kuhu tehakse tuli meelega. Kõik spetsiaalsed kolded peavad vastama mitmesugustele erinõuetele, sest need ei tohi ise põhjustada tulekahju. Kütteseadmed

Ohuõpetus

doc

Kuidas töötab suitsuandur

....................................... 6 Ioonsuitsuandur.....................................................................................................................................7 Ioon-suitsuanduri tööpõhimõte (skeem)........................................................................................... 8 Suitsuanduri toiteallikas........................................................................................................................9 Mitu suitsuandurit peaks kodus olema?..............................................................................................11 Suitsuanduri paigaldamine..................................................................................................................11 Suitsuanduri hooldus...........................................................................................................................13 Suitsuanduri kontrollimine.................................................................................

Füüsika

odt

Elektri- ja tuleohutus

Elektri- ja Tuleohutus Elektriseadmete normaalses seisukorras töötamiseks tuleb neid hooldada. Enamikku elektritöid tohib teha ainult spetsialist, kuid teatud lihtsamaid töid tohib eriõiguseta ka ise teha, aga seda eeldusel, et oled oma tegutsemises kindel. Näiteks tohib lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada ,kuid mitte uusi paigaldada. Parandada ja asendada on lubatud juhtmelüliteid, lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Enne tööde alustamist tuleb vool välja lülidada. Vannitoas ja saunas kõige olulisemaks ohutusreegliks on see, et mitte kunagi ei tohi elektriseadme kasutamisega samaaegselt kasutada ka vett (va pesumasin, soojaveeboiler) ega viibida voolava vee juures. Elektriseadmeid föön, pardel ei tohi kasutada vannis või dusi all olles. Valgustid ei tohi olla kuplita või vastava katteta. Ka köögis on oht, et elektriseadmed satuvad kokkupuutesse veega, mistõttu tuleb hoolikalt järgida ohutusnõudeid.

Füüsika

252

doc

Merekool praktika aruanne tüürimeestele

EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL Madruse meresõidupraktika aruanne Juhendaja: Martin Sukk Koostas:Rainer-Dangar Ibrus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6 3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7 3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9 3.3. Isiklik häirekaart 10 4. Meresõidupraktika ajal tehtud laevat?

Praktika aruanded

192

pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet

103

doc

Inseneri eksami vastused 2009

1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

Ehitusmaterjalid

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

8.2 Akende seisukord ja peamised probleemid 80 2.8.3 Uste lahendused, seisukord ja peamised probleemid 82 2.9 Märjad ja niisked ruumid 82 2.9.1 Märgade ja niiskete ruumide lahendused 82 2.9.2 Märgade ja niiskete ruumide seisukord ja peamised probleemid 83 4 2.10 Tuleohutus 86 2.11 Puitkorterelamute kasutusiga ja renoveerimise vajadus 89 3 Külmasillad 91 3.1 Meetodid 91 3.1.1 Külmasilla kriitilisuse hindamine 91 3.1.2 Külmasilla hindamine termograafia infrapuna kaamera abil 92 3.1

Ehitusfüüsika

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine

284

pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL

Loodus

Rohkem sarnaseid