TÖÖVAHENDI OHUTU KASUTAMINE Mida saab ette võtta ohu vähendamiseks? · - kasuta tööks õigeid töövahendeid; · - veendu masinate ja seadmete turvalisuses; · - kontrolli, kas käsitööriistad on turvalised; · - taga masinate ja seadmete nõuetekohane hooldus; · - vii hooldustöö läbi turvaliselt; · - juhenda ja koolita seadmete kasutajaid. Sissejuhatus Igal aastal põhjustab töövahendite, sealhulgas masinate ja seadmete kasutamine arvukalt õnnetusi, millest paljud on tõsised või lõppevad surmaga. Käesolev voldik annab lihtsat ja praktilist nõu, kuidas ohtusid kõrvaldada või vähendada. Voldikus sisalduv teave on suunatud peamiselt väikeettevõtete omanikule ja juhile. Soovime juhtida ettevõtja tähelepanu sellele, mida on vaja silmas pidada töövahendite kasutamisel, et vähendada tööõnnetuse tõenäosust. Tööõnnetustega kaasnevad ettevõtte jaoks märkimisväärsed
Iseseisev töö nr1. Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised- mis ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
§ 9 (2) Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. 3. peatükk § 13 (1) Tööandja on kohustatud: 1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajadusel kohandama abinõud muutunud olukorrale;
töökeskkonnas peituvate riskide teemadel ning oma kolleege juhendada, kui selleks vajadus peaks tekkima. Riskianalüüsi koostamine oma töökoha kohta on väga hariv protsess, mida iga tööandja võiks kasvõi korra lasta oma töötajatel läbi teha, et panna töölised neid igapäevaselt ümbritsevate ohtude peale mõtlema ja ohutusealaseid teadmisi kinnistama. Suure tõenäosusega aitaks see kaasa tööõnnetuste arvu kahanemisele. KASUTATUD KIRJANDUS Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur. Lisa 1.1 Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon. Kasutamise kuupäev: 09.04.2018, allikas http://tootervishoid.pikk.ee/kavandamine/terviseriskide-hindamine/tookeskkonna- riskianaluus Kaljula, P., Ivask, M., Avi, I. & Reisberg, R. (2017). Kontoritöö ABC. Kasutamise kuupäev 09.04.2018, allikas Tallinn: Tööinspektsioon. https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_kontorit____-abc_est_a5_web
4 KOKKUVÕTE Selleks, et teha oma tööd turvaliselt, tuleb järgida seadusi ja täita nõudeid, mis on kehtestatud. Tööandja on kindlasti kohustatud töötajat teavitama erinevatest tööga kaasnevatest ohtudest ja püüdma neid vältida. Edukaks ning turvaliseks tööks tuleb olla hoolikas ja läbida vastavad koolitused, mis lubavad vastavate ohuteguritega töötada. VIIDATUD ALLIKAD 1. Müra. Tööinspektsioon. http://www.ti.ee/index.php?page=821& 2. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 2007. eRT. https://www.riigiteataja.ee/akt/12819460 3. Töömüra riskide vähendamine. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur. http://www.ti.ee/public/files/Facts%2059%20toomura%20riskide%20vahendamine.pdf 4. Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend. Euroopa Komisjon. http://www.ti.ee/public/files/tootamine%20korgustes_juhend.pdf
..5 Tööõnnetus..........................................................................................11 Tööõnnetused erinevates riikides ja regioonides............................................13 3 SISSEJUHATUS Aina enam hakatakse arenenud lääne ühiskonnas väärtustama iga inimelu. Seoses sellega nõuded muutuvad tööohutusele aina karmimaks. Kuna Eesti pürib Euroopa Liitu, peame ka meie hakkama tõsisemalt mõtlema tööohutuse alase olukorra parandamise peale. Üheks tööohutuse olukorra indikaatoriks on töökohtadel aset leidvate tööõnnetuste hulk ning iseloom. Seega on antud iseseisva töö eesmärgiks anda lühike ülevaade peamistest tööõnnetusi esile kutsuvatest teguritest, nende hulgast nii Eestis, Euroopas kui ka maailmas ning tuua välja olulisemad õnnetuste vältimise võimalused, sealhulgas sööklas ette tulevate õnnetuste vältimise täpsed meetodid.
Tallinna Polütehnikum Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja Ott Merila Kutsehaigused ja tööõnnetused Referaat Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus 1 Kutsehaigused 1.1 Definitsioon 1.2 Kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid 1.3 Kutsehaigestumise statistika Eesti Vabariigis 1.4 Kutsehaigestumisest teatamise ning uurimise ja registreerimise kord 1.5 Kutsehaiguste ennetamine 2 Tööõnnetused 2.1 Definitsioon ja liigitamine 2.2 Tööõnnetuse teatamise, registreerimise ja uurimise kord 2.3 Tööõnnetuste statistika Eesti Vabariigis 2
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE REFERAAT TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES ÜLIÕPILANE: DANILA KUZNETSOV JUHENDAJA: AIN RANDI KOOD: 141273VDSR TALLINN 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 TÖÖKESKKOND........................................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNAVOLINIK...................
Kõik kommentaarid