Tööohutuse referaat (0)

KOOL
Nimi
Kursus
Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid
Referaat
Juhendaja : Nimi
asukoht 2010
Sisukord
Milleks on vaja tööohutust? 3
Mõned huvitavad fatkid seoses tööohutusega 3
Müra 4
Töövahendite ohutu kasutamine, riskifaktorid ja nende välja selgitamine 4
Töötajate juhendamine ja koolitamine 6
Kasutatud kirjandus: 9

Milleks on vaja tööohutust?

Igal aastal leiab Euroopa Liidus aset 5720 surmaga lõppevat tööõnnetust ning miljonid inimesed saavad töökohal vigastada või kahjustub nende tervis. Töövõtjaid ja tööandjaid tuleb teavitada neid ohustavatest riskidest ja sellest, kuidas nende riskidega toime tulla. Töökeskkonnas on väga palju erinevaid ohutegureid, just siis kui töötamiseks pole loodud ohutumaid tingimusi. Neid võib liigitada füüsikalisteks, keemilisteks, bioloogilisteks, füsioloogilisteks ja psühholoogilisteks. Iga alagrupp võib endas suuri ohte sisaldada . Tööõnnetused võivad surmata ja sandistada ja võivad juhtuvad kõigis majandusvaldkondades, kuid eriti terav on probleem väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Peale kaotatud elude ja töötajate ning nende perede kannatustega seotud kulude mõjutavad tööõnnetused ettevõtteid ja ühiskonda üldiselt. Vähem tööõnnetusi tähendab vähem haiguspuhkusi, tänu millele on kulud väiksemad ja tootmine ühtlasem. Samuti väldivad tööandjad nii vajadust leida ja koolitada välja uusi töötajaid ning saavad säästa enneaegse pensionile jäämise ja kindlustusväljamaksete kulusid. Libastumine, komistamine ja kukkumine on kõige sagedam tööõnnetuste põhjus kõikides sektorites alates rasketööstusest kuni kontoritööni. Muude ohtude hulka kuuluvad kukkuvad esemed, põletused ja söövitused, tulekahjud ja plahvatused, ohtlikud ained ja stress . Tööõnnetuste ennetamiseks tuleb tööandjatel kehtestada ohutusjuhtimise süsteem, mis hõlmab riskihindamist ja järelevalvet.

Mõned huvitavad fatkid seoses tööohutusega

 Iga paari minuti järel sureb Euroopa Liidus keegi tööga seotud põhjustel.
 Igal aastal saab tööl vigastada tuhandeid töötajaid.
 Meestega juhtub rohkem tööõnnetusi kui naistega .
 Noortega juhtub tööõnnetusi palju rohkem kui muudes vanuserühmades; eakatega juhtub rohkem surmaga lõppevaid tööõnnetusi.
 Tööõnnetuste arv on suurem väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.
 Tööõnnetuste arv on suurem teatud sektorites, sh põllumajanduses ja ehituses.
 Öösel juhtuvad tööõnnetused lõpevad surmaga sagedamini kui muul ajal juhtuvad tööõnnetused.
 Kõige tavalisem tööõnnetuse liik on haavad ja pindmised vigastused.
 Vahetustega tööl juhtub tööõnnetusi rohkem.

Müra

Miljonid töötajad kogu Euroopas puutuvad iga päev töökohal kokku müra ja sellega kaasnevate riskidega. Kuigi müra on endastmõistetavalt probleem sellistes tööstusharudes nagu töötlev tööstus ja ehitus, võib see olla valupunktiks ka paljudes teistes töökeskkondades alates kõnekeskustest ja koolidest kuni lavaaluste orkestriruumide ja baarideni. Iga viies Euroopa töötaja peab vähemalt pooltel juhtudel tööl häält tõstma, et end kuuldavaks teha, ning 7%-l on tööga seotud kuulmiskahjustusi. Mürast põhjustatud kuulmise halvenemine on Euroopa Liidus kõige sagedamini esinev kutsehaigus . Kuulmiskahjustused tekivad pikaajalisel valju
müraga kokkupuutumisel. Esimeseks sümptomiks on tavaliselt kõrgete helide mittekuulmine. Kui ülemäärase müra probleemi ei lahendata, halveneb kuulmine veelgi, sealhulgas hakkab tekkima raskusi ka madalamate helide kuulmisega. Tavaliselt mõjutab see mõlemat kõrva. Mürast põhjustatud kuulmiskahjustus on püsiv. Kuulmiskahjustus võib tekkida ka ilma pikaajalise müraga kokkupuutumiseta. Lühiajaline kokkupuude impulssmüradega isegi ühe tugeva impulsiga, näiteks püssilaskude või naela- või needipüstolite kuulmine võib avaldada püsivat mõju: kurdiks jäämist või põhjustada pidevat kohinat kõrvus. Impulsid võivad lõhestada ka kõrva trummikile . See on valulik , kuid ravitav kahjustus. Kui müra üle ei saa tekkeallikas piisavat kontrolli teostada, tuleb astuda edasisi samme, et vähendada töötajate kokkupuudet müraga. Kõige lihtsam võimalus müra vältida on kasutada kuulmiskaitseid nagu kõrvatroppe ja kõrvaklappe. Vajadusel mõlemaid koos.

Töövahendite ohutu kasutamine, riskifaktorid ja nende välja selgitamine

Igal aastal põhjustab töövahendite, sealhulgas masinate ja seadmete kasutamine arvukalt õnnetusi, millest paljud on tõsised või lõppevad surmaga.
Ettevõtte saab teha palju, et ohte vähendada. Näiteks kasutada tööks õigeid vahendeid, veendudes masinate ja seadmete turvalisuses, kontrollides üle käsitööriistade turvalisuse, masinate ja seadmete nõuetekohase hooldamise, hooldustööd viia alati läbi turvaliselt ja juhendada ja koolitada seadmete kasutajaid(töölisi).
Töövahendite kasutamisega seotud ohud
Tööõnnetusi võivad põhjustada paljud tegurid:
* Ebaõige töövahendi kasutamine (nt. redeli kasutamine tõstetava tööplatvormi asemel).
* Puuduvad või ebapiisavad ohutusseadised seadmetel, millede puhul on võimalik näiteks töölise riiete takerdumine masinasse.
* Seadme ebasobivad või valet liiki juhtimisseadised, mis ei võimalda seadet kiiresti ja turvaliselt välja lülitada või mis võimaldavad selle iseeneseslikku käivitumist.
* Masina turvaseadmete, ohutusvahendite, juhtimissüsteemide hooldamiskohustuse eiramine , mille tõttu seade muutub ohtlikuks.
* Seadme kasutaja puudulik informeerimine, juhendamine ja koolitamine.
Riskide väljaselgitamine
* Töövõtteid seadme ja muu töövahendiga töötamisel ning ka töövõtteid seadme paigaldamisel, hooldamisel, remondil, rikete ja takistuste kõrvaldamisel.
* Töövahendi ja seadme kasutajat, tema kogemust ja koolitustaset ning uuele töötajale toimunud väljaõpet, töötaja kogemust antud tööülesande täitmiseks ja seda, kas töötajal võib olla teatud probleeme, nt. piiratud liikumisvõime.
* Töötajat, kes on hoolimatu ning võib tegutseda etteaimamatult.
* Turvapiirete või ohutusabinõude konstruktsiooni ja kasutusmugavust või võimalust neid välja lülitada (see võib õhutada töötajat asjatult riskeerima).
* Seadme ajami liiki (elektriline, hüdrauliline või pneumaatiline) - igaühel neist on oma erinevad riskid.
Siit järeldus, et töö tegemiseks tuleb kasutada õigeid töövahendeid.
Paljud õnnetused toimuvad seetõttu, et töö tegemiseks ei kasutata õigeid töövahendeid. Riskide ennetamine eeldab põhjalikku planeerimist ja sobivate töövahendite olemasolu.Tuleb veenduda, et masinad ja seadmed oleks turvalised. Masinad ja seadmed, nende osad ja töövahendid on ohtlikud. Seepärast veendu alati, et seadmed ja töövahendid on töökorras ja kõrvalda kõik võimalikud ohutegurid.
Oluline on seejuures riskide hindamine.

Veel tähtsaid riskifaktoreid
* Kui võimalik, kasutata statsionaarseid kaitsepiirdeid, mis peavad olema nõuetekohaselt kinnitatud kruvide või poltide ja mutritega ning mida saab eemaldada ainult tööriistade abil.
* Kui töötaja peab omama pidevat juurdepääsu masinale ja statsionaarse piirde kasutamine ei ole võimalik, kasuta seadme ohtlike osade puhul blokeerivat kaitsepiiret. Selline piire välistab masina käivitumise enne piirde sulgemist. Samuti seiskub masin piirde avamisel automaatselt ka masina liikumise ajal.
* Mõnedel juhtudel, nt giljotiinkääride puhul, võib statsionaarse või blokeeritud kaitsepiirde asemel kasutada fotoelektrilist süsteemi või automaatpiiret.
* Veendu, et kaitsepiirete kasutamine on mugav ja et seadme seiskamine on lihtne.
* Mõtle, millisest materjalist peaksid kaitsepiirded olema: plastik võib küll olla läbipaistev, kuid seda saab ka lihtsalt kriimustada või vigastada.
* Kui kasutad traatvõrku või sellega sarnaseid materjale, veendu, et võrguavad on piisavalt väikesed. Lisaks juurdepääsu tõkestamisele võib kaitsepiiret kasutada ka kahjulike vedelike, tolmu, jne. eemalepaiskumise vältimiseks.
* Veendu, et kaitsepiirded võimaldavad masina turvalist puhastamist.

Töötajate juhendamine ja koolitamine

Eestis juhtub igal aastal puuduliku väljaõppe ja juhendamise tõttu ligikaudu 100 rasket tööõnnetust. 2009. aasta novembris ja detsembris viis Tööinspektsioon läbi teavituskampaania „Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal“, mille raames toimus 7 teabepäeva (Tallinnas, Tartus, Pärnus, Raplas, Rakveres ja 2 Toilas nii eesti kui ka vene keeles). Kokku võttis teabepäevadest osa 296 inimest.
Infot teabepäevade kohta kajastati Tööinspektsiooni kodulehel, kus sai koolitustele ka registreeruda. Kõik teabepäevad täitusid huvilistega kiiresti ja võeti osalejate poolt hästi vastu, mistõttu viidi läbi mitu lisateabepäeva. Korraldajate hinnangul läks teavituskampaania igati korda ning teema võeti hästi vastu. Tagasiside lehtede põhjal hinnati teabepäevi 5 palli süsteemis keskmiselt hindega 4,6.
Töötajatel peavad olema kõik vajalikud teadmised seadme turvaliseks hoolduseks, näiteks:
* Töölistel peavad olema valmistajatehase juhised ja kasutusjuhendid alati kättesaadavad.
* Töötajad peavad oskama ohte vältida, nt. kontrollima, et käik ei oleks sees enne masina käivitamist ning mitte kasutama masinat kaldpinnal .
* Kogenematut töötajat on vaja juhendada käsitööriistade turvalises kasutamises.
* Lisaks juhendamisele on sageli vaja ka sobivat koolitust, eriti kui riski kontrollimine sõltub sellest, kui hästi töötaja kasutab töövahendeid.
Koolitust võib vajada nii töötav personal kui ka kogemusteta või uued, ka ajutised töölised, eriti kui nad peavad kasutama elektrilisi töövahendeid. Mida suurem on seadme kasutamisega kaasnev oht, seda põhjalikumat koolitust vajatakse. Mõnede eriti ohtlike tööde korral, nagu elektritõstuki juhtimine, ketassae kasutamine ja kraana juhtimine, viivad koolituse läbi spetsialistidest koolitajad. Hooldus - ja remondipersonalil peaks olema piisavalt teadmisi ja koolitust kasutamaks turvalisi töövõtteid.
Mida saab töötaja teha?
Töötaja peab:
* Oskama seadet kasutada.
* Teadma, kuidas töötavat seadet välja lülitada.
* Kontrollima, et kõik ohutusvahendid on omal kohal ja need töötavad.
* Veenduma, et seadme ümbrus on puhas ja korras ning et seadme liikumine ei ole takistatud.
* Kandma vajaduse korral nõuetekohast kaitseriietust ja selliseid kaitsevahendeid, nagu kaitseprillid ja kaitsekingad.
* Viivitamatult teavitama järelevalvet teostavat isikut, kui ta leiab, et seade on ohtlik, kuna see ei toimi nõuetekohaselt või selle ohutusseadised ei toimi.
* Peatama seadme kasutamise kuni rikke väljaselgitamiseni ja kõrvaldamiseni.
Mida teha ei tohiks?
* Kasutada seadet selleks koolitamata isik.
* Puhastada liikuvat seadet - see on ohtlik. Seade tuleb välja lülitada ja vooluvõrgust lahutadada.
* Kasutada seadet, mille külge on kinnitatud ohumärk. Ohumärke tohib kõrvaldada ainult selleks volitatud isik, kes on veendunud, et seade või tööprotsess on turvaline.
* Kanda rippuvaid ehteid , avarat riietust , kindaid, sõrmuseid või pikki juukseid, mis võivad jääda masina liikuvate osade vahele.
* Tõmmata kõrvale masinal töötavate inimeste tähelepanu, käituda ebaasjakohaselt või kasutada seadet meelega valesti.
* Lubada reisijatel sõita isekallutajate või elektritõstukite peal juhul, kui sõiduk ei ole selleks ette nähtud.

Kasutatud kirjandus:

• Tööinspektsioon http://www.ti.ee/index.php?page=16 &
  
• Euroopa Tööohutuse ja Töötervisehoiu Agentuur http://osha.europa.eu/
  
• Ohutusportaal www.ohutusportaal.ee