Eesti Kinod (0)

ETTEKANNE
EESTI KINOD
Läbi aegade on Eestis kokku olnud 41 kino .
KINO AJALUGU:
Peale esietendust 1896. aasta oktoobris saabusid igal aastal Eesti linnadesse vähemalt korra erinevad rändkinod. Enamasti oli tegemist Saksa või Austria ettevõtetega, kuid juba varakult korraldasid filmiseansse ka kohalikud eestlased. Tartus näidati esimest kinoetendust vaid mõned päevad pärast Tallinna ja Pärnusse jõudis kino esmakordselt 1898 . aastal. Esimene kinoetendus Narvas toimus 1901, Rakveres 1903, Viljandis 1904 , Kuressaares 1906. Aegamööda hakkavad filminäitajad sattuma ka maakohtadesse – 1908. aastal näidatakse filme Kunda mõisas ja Kulbi talus Viljandimaal . Juba 19. saj. lõpust asusid ka mitmed seltsid oma ruumides korraldama filmiõhtuid. Kuni 1908. aastani toimusid kinoetendused peamiselt erinevates klubiruumides, teatrihoonetes, tsirkustes, suveaedades, näitusepaviljonides jms. spetsiaalselt kinole mitte kohandatud kohtades. Nõnda kujunesid Tallinnas sagedaimateks kinonäitamise kohtadeks Karja värava lähedal asunud puithoone, kus korraldas sageli etendusi rändkino Original Bioskop, Näituseväljaku paviljonis tegutses Grand Imperial Vio, Rataskaevu tänavas seadis end üüriruumidesse  sisse Elektro -Biograaf. Esimene paikkino Eestis avati alles 1908. aasta aprillis Tartus (esimene paikkino Ühendriikides oli avatud 1902 . aastal, Helsingis 1904, Kopenhaagenis 1905. aastal). Tegemist oli  kinoga Illusioon Heinaturul, mis mõeldud 360 vaatajale. Kõige esinduslikumaks paikkinoks kujunes aga 1908. aasta juulis Tallinnas Uue turu ääres (Viru väljakul) uksed avanud Metropol ehk " Elavate ja laulvate piltide teater“. Sellesse kinno mahtus 950 vaatajat , siin oli oma orkester , puhvet ja talveaed, saali õhutasid elektriventilaatorid, keskküte andis sooja. Lisaks kinole tegutses Metropol samaaegselt ka varieteeteatrina. Samal ja järgneval aastal avatakse Tallinnas ja Tartus juba mitmeid uusi paikkinosid: Viru tänavas avab uksed 150- kohaline The Express Bio, Harjumäel The English Biograph London, Kanuti gildi aias Merepuiesteel Modern, Näituseplatsil Imperial Vio, Tartus Kalda tänavas 100-kohaline Saturn , Politseiplatsil 250-kohaline Imperial ning Suurturul Modern. Esimesed paikkinod tekivad ka Pärnus, Viljandis, Valgas jt. linnades. Uute kinode ilmumine jätkub hoogsalt 1910 -11. aastal, mil Tallinnas Uues tänavas avatakse 150-kohaline Union, Uuel turul Truzzi tsirkusehoones 1200-kohaline Polaris , Viru tänavas The Royal Vio ning Aia tänavas 302-kohaline Kasino. Kinosid avavad ka karskusseltsid nt Suur-Karja tänavas ja Uus-Kalamajas. Nagu näitab kiire kinodevõrgu tekkimine, oli kinoäri selleks ajaks kujunenud suhteliselt kasumlikuks ettevõtteks. Suure tuleohtlikkuse tõttu osad kinod aga hävivad (nt. Metropol põleb 1911. a.) ning 1913. aastaks on Tallinna püsima jäänud vaid kuus kino.
Kuni Esimese maailmasõjani jäid kinod Eestis suhteliselt väikesteks, keskmiselt 100–300-kohalisteks. Istekohad ei olnud nendes kinodes nummerdatud vaid jagatud hinnatsoonideks, piletihinnad kõikusid 10-50 kopika vahepeal . Kava vahetati 2-3 korda nädalas, seansi pikkus oli algul tund, hiljem vastavalt filmi pikkuste kasvades 2-3 tundi. Kuna programmid koosnesid mitmest filmist , oli tavapärane kinno siseneda või sealt lahkuda ka seansi keskel.
Paikkinode tekkimise ajaks oli kinokülastamine muutunud väga populaarseks ajaviitmise viisiks. Nõnda käis 1909. aastal kinos juba rohkem külastajaid kui teatris, tsirkuses ja kontsertidel kokku ning filmipublik koosnes selleks ajaks juba pea kõigist inimrühmadest. Kinos käidi ka klasside ja sõjaväeosade kaupa. Kinopiletite läbimüügi ja elanike arvu võrdluse põhjal võib järeldada, et keskmine linnaelanik Eestis külastas 20. sajandi alguses kino rohkem kui kümme korda aastas.
TALLINNA KINO KOSMOS :
Kino kosmos on väike panoraam kino tallinna kesklinnas, aadressil Pärnu maantee 45. Kino avati 10. Märtsil 1964. hoone arhitekt on Ilmar Laasi. Kosmose ligi 1000 inimest mahutav kinosaal on tänini Eestis olev kõige suurem kinosaal. 1979 aastal vähendati suure saali iste kohti 737-le ja ehitati ka väike saal . Kino järgi on nimetatud Kosmose bussi - ja trammipeatus. Samuti sai kino järgi nime Alari Pikkoraineni koomiks „ Kosmosemutid“.
FILMIFESTIVALID :
Kino alla ei käi ainult need filmid mida me mingis kindlas majas näema ja mida saab alati uuesti vaatama minna. On olemas ka erinevaid filmifestivale milles osalevad isegi paremad filmid kui tava kinodes. Eesti tuntuim on PÖFF ehk pimedate ööde filmifestival . Selle alla läheb ka just film kus on just meie vanuse grupile sobilikud filmid.
SOLARIS KINO:
Solarise kino avati koos Solarise keskusega paari aasta eest. Ja kuna on teada tuntud tõde et eestlane on üks paganama laisk rahvas siis ei olnud ka väga suureks üllatuseks see et peagi varises just valmind kinosaali lagi sisse. Solarise kino teeb ka koostööd PÖFFi ja Just Filmiga.
EESTI FILMIPÄEVAD:
Kui Eesti kinoliit hakkas alates 1980.a. osalema eesti filmipäevade korraldamises kandis üritus nime „ Nõukogude Eesti filmifestival“. 1983 aasta mais toimus „ 2. Nõukogude Eesti filmifestival“ ja 1986 toimus Viljandis „ 3. Nõukogude Eesti filmifestival“, mille korraldajad olid ENSV riiklik kinokomitee ,ENSV riiklik tele-raadiokomitee ja eesti kinoliit.
Taasiseseisvunud Eestis toimus eesti kinoliidu eestvedamisel rahvuslik filmiüritus esmakordselt aastal 1999. see on toimunud sellest ajast peale iga aasta Tallinna kinomajas. Ekraanile tulevaid filme on igast žanrist. Kuna viimasel ajal on osalevaid filme liiga palju siis on filmifestival kasvanud ka kinomajast välja. Viimaseid filme on näiteks näidatud Uue Maailma Seltsimajas, Art Cafe ’s, Kumu auditooriumis, Cinamonis, artises, klubis Shah ja kinos kosmos.
PÖFF:
Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival ehk PÖFF on Tallinnas novembrikuus toimuv rahvusvaheline filmifestival, mis soovib tutvustada Eesti publikule maailma kino kogu tema värvikuses, pakkudes vaimutoitu mitmele maitsele ja igale vanusele. Festivali korraldab MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival. PÖFFi algatajateks olid 1997. aastal Tiina Lokk (Eesti), Jan Erik Holst(Norra), Eva Lille , Kirsi Tykkyläinen, Mona Jensen, Jesper Andersen, Svend Roend Nielsen ja Anne-Marie Overbye. PÖFF koosneb põhiprogrammist, kolmest alafestivalist, võrgustiku- ja koolitusüritusest noortele animahuvilistele ja -professionaalidele ning filmi- ja kaastootmisturust. PÖFFi põhiprogrammi ajal toimub filmi- ja kaastootmisturg Baltic Event, mille põhieesmärk on tutvustada rahvusvahelistele filmi- ja teleprofessionaalidele uusimaid Baltimaades valminud mängufilme ning filmitootmisvõimalusi. Baltic Eventi korraldab MTÜ BE.
Alates 2004. aastast antakse välja PÖFFi elutöö preemiat.
KILINGI NÕMME KINO:
20. aprillil 1937 pühitseti natsi-Saksamaal suure juhi Adolf Hitleri 48. sünnipäeva. Stalinlik Nõukogude Liit tappis samal ajal rahvavaenlasi ning Hispaania elas kodusõjajärgses pohmeluses. Äsja iseseisvuse 19. aastapäeva tähistanud Eestis oli elu esialgu rahulik. Tol teisipäeval toimusid Kilingi-Nõmme II algkoolis tavapärased õppetunnid. Õhtul hakkas vihma tibutama, kuid ilm oli juba mõnusalt soe. Kooli juhataja Jaan Parts otsustas kell 19 alustada koolimaja teise korruse suures klassis kinoseanssi. Ekraani ette kogunes tervelt 132 last alevi kolmest koolist. Kinoaparaadi käitamise andis Parts ülesandeks kahele vanemale poisile. Seitsmest ringvaatest koosnev seanss algaski kell 19. Kinoaparaat oli pandud klassi vasaku kõnepuldi peale ning sellele oli ümber tehtud ajutine pappsein. Aparaadi kõrvale olid kuhjatud filmilindirullid. Kell 20.30 jahutati taas aparaati ning seejärel jätkati seanssi. 20.45 lahvatas aga nitrotselluloidfilm kinoprojektoris põlema ning silmapilguga olid leekides ka teised filmirullid . Teise arvamuse järgi puhkes põleng aga elektripirnist, mis süütas esmalt pappseina ja see omakorda filmikuhja. Igatahes oli klassitoas hetkega põrgukuumus ning see oli mürgist tossu täis.1500kraadises tulemöllus puhkes paanika . Järgmised 4–5 minutit sarnanesid põrguga. Kuumus kerkis ligi 1500 kraadini ning lapsed üritasid paaniliselt klassist välja tormata, kuid ruumi sissepoole avanev uks muutus surmalõksuks. Põrgukuumus süütas ekraani, kardinad ... Sulasid isegi klaasist tindipotid. Põranda lähedal oli pisut väiksem kuumus ning nii mõnigi laps pääses tulemöllust roomates. Paar last pääsesid tänu sellele, et neile kukkus tahvel peale ja kaitses hõõguva kuumuse eest. Kaks suuremat poissi hüppasid teise korruse aknast alla, tõid redeli ja aitasid lapsi aknast välja. Leida Alunurm (80) mäletab toda õudust nagu eilset päeva. Saatuse tahtel elab naine praegu vanast koolimajast otse üle tänava jäävas majas. "Olin pääsenud lastest kõige raskemas olukorras, kuid saatus hoidis mind ning surm ei tahtnud," arvab naine.Ta tunnistab , et elamine katastroofipaiga lähedal pole teda rusunud. "Paljud küsisid küll, et kas too õudus ei tule sulle kogu aeg meelde... Olin aga noor ja selles majas oli ka ilusaid aegu," arutleb ta.Naine meenutab, et läks filmi vaatama koos sõbrannade Lehta Sarapuu ja Leida Uduga. Enne seda oli ta käinud poes ning ostnud emale suhkrut. Kinopileti ostis tüdruk aga poeskäigust üle jäänud viie sendi eest.Alunurmele hoiti hauaplatsil kohta?Väiksemad lapsed istusid kinoseansil ees-, suuremad tagapool. 10aastane Leida leidis platsi teises reas. "Nägime ringvaates, et kaks meest kõndisid, pärjad kaelas. Ja pärast seda käiski plahmakas," meenutab naine õõvastavat hetke.Filmiaparaadi ümber olev pappkabiin oli hetkega tules.Leida sai näkku ja kätele kohutavaid põletushaavu, kukkus ja kaotas teadvuse.Tüdruk toibus kooli esimesel korrusel, kus ta oli pandud laua peale lamama. Sealt kandsid samariitlased ja õpetajad ta kohaletellitud bussi, mis viis esimesed 48 kannatada saanud last Pärnu haiglasse. "Mind pandi koos teistega suurde saali. See oli juba villides lapsi täis, kes hirmsasti karjusid."Leida valu oli seks ajaks juba nii meeletu, et ta ei suutnud karjudagi. Kui teda hakati siduma, tähendas üks õde teisele: "Küll mul on hea laps. Ei tee üldse häält."
ALLIKAD :

http://filmipaevad.ee/2011/festivalist-2/ajalugu/

http://www.ohtuleht.ee/226107

http://www.filmi.arhiiv.ee/index.php?is_inc=galerii&lang=est&separ_l=1&show=fotonaitused&gid=28

http://festival.kinomaja.ee/

http://2009.poff.ee/est/esileht

http://2011.justfilm.ee/