Transport logistikas (1)

EESTI MEREAKADEEMIA
MERENDUSTEADUSKOND
Meretranspordi juhtimise õppetool
REFERAAT
Transport logistikas
Nikita Nesterov
I kursuse üliõpilane
Õpperühm: KS-11
Õppejõud: Astra Avarand
Tallinn 2011

Sisukord

Sisukord 2
Igapäeva elus mõistetakse transpordi all 3
Kasutatud kirjandus 8
Transport
Sõna “transport” tuleneb ladinakeelsest sõnast transportatio, milles eesliide trans tähendab “üle, teisele poole” ja tüvi portatio “viima, kohale toimetama ”. Kauba transport on kaupade ümberpaigutamine soovitud kohta soovitud ajal, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab. Transporti peetakse toidu, rõivaste ja peavarju kõrval neljandaks inimeksisteerimise eluliseks vajaduseks .
Majanduslikust seisukohast on transport defineeritav kui majanduse osa, mis on seotud inimeste vajaduste rahuldamise astme suurendamisega kaupade ja inimeste geograafilise asukoha muutmise läbi. Transpordi tähtsus seisneb tema rollis toimetada kohale majandusliku progressi teisi tegureid. Transpordi olulisim omadus on, et reaalselt ei eksisteeri selle järele nõudlust kui iseseisva teenuse järele. Nõudlus transpordi järele on tuletatud nõudlus, kuna see tuleneb vajadusest toodete järele, mida on tarvis kohale vedada (või olla teatud ajal teatud kohas).
Transpordi töö objektiks on teiste majandusharude toodang. Samal ajal on transport aga ka iseseisev majandusharu . Euroopa Liidu riikides annab transport keskmiselt

Igapäeva elus mõistetakse transpordi all

• kaupade ja inimeste veoga tegelevat majandusharu
  
• veoste ja reisijate ümberpaigutamise protsessi
  
• inimtegevuse haru
  
• veo- ja teenuseliiki
  
• transpordiühikute voogu tänaval
  
• kindlasse sihtpunkti määratud veosepartiisid
  
• info ülekandmist
  

Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud. Eesmärk on leida vähima kuluga veoliik.
Aeg ja kulud on seotud kahel viisil:

• Mida kiirem transpordi teenus seda lühem on aeg, mil kaup on teel ega ole kättesaadav
  
• Mida kiirem transpordi teenus seda kõrgem veotariif (kulu)
  
• Logistilises tarneketis on transport keti sõlmi ühendav lüli.
  

Maanteetransport
Maanteetransport kui juhtiv transpordiliik
Pool sajandit tagasi, kui maanteevedu käsitleti raudteetransporti toetava veondusharuna, ei osanud keegi aimata, et sajandivahetuseks on maanteetranspordist saanud Euroopas ja ka paljudes muudes maakera osades prevaleeriv transpordiliik. Viimaste aastakümnete jooksul on Euroopa riikides viidud ellu tohutuid maanteede ehitamise programme. Samal ajal pole aga peaaegu üldse investeeritud raudteede arendamisse. Viimastel aastakümnetel on saanud selgeks, et uut tüüpi transpordinõudlus sobib paremini maanteetranspordile. Sellele uut tüüpi nõudlusele on iseloomulikud veokiirus, väiksemad saadetised , kõrgema väärtusega kaup, paindlikkus , turvalisus, parem kontrolli võimalus jne. Maanteetranspordi veovahendite omadused sobivad paremini kokku uut tüüpi nõudlusega (peamiselt veovahendite ja –ühikute sobilik suurus). Uutel tegijatel on maanteevedude turule sisenemine suhteliselt lihtne võrreldes raudtee - või meretranspordiga.
Maanteetranspordile on iseloomulik suur paindlikkus ja manööverdamisvõime. Maanteetranspordi abil on võimalik toimetada koormaid “uksest ukseni” vajaliku kiirusega. See transpordiviis kindlustab tarnete regulaarsuse. Maanteetranspordi kasutamisel kehtivad kaupade pakkimise kohta suhteliselt madalad nõuded. Maanteetranspordi peamiseks puuduseks on suhteliselt kõrge vedude omahind . Teise puudusena võiks nimetada suhteliselt väikest kandevõimet võrreldes mere- ja raudteetranspordiga. Samuti on maanteetranspordi oluliseks puuuduseks suhteliselt suured väliskulud.
Euroopa Liidu riikides töötab maanteetranspordis kokku 25 miljonit inimest. EU liikmesmaade veoautode park moodustab kokku rohkem kui 18 miljonit veoautot.
Maanteetranspordi tariifid on Euroopa Liidus ca 1/3 võrra kallimad, võrreldes USA keskmiste hindadega. Sellise erinevuse vähendamine parandaks Euroopa konkurentsivõimet, kuid olukorra muutmine on tõeliselt raske.
Euroopas muudavad vedude omahinna kõrgemaks põhiliselt järgmised mõjurid:

• kõrgem kütuse hind
  
• väiksem ööpäevane läbisõit tänu juhtide tööajapiirangutele, ülekoormatud teedele ja liiklusummikutele ning nädalalõpu sõidukeeldudele
  
• haagiste väiksem kandejõud ja pikkus
  
• teedemaksud.
  

Maantevedude eelised:

• Kõrge manööverdamisvõime, võimaldab vedusid otse kauba saajale , nn “uksest ukseni” teenindamine
  
• Lühike veoaeg , vedude regulaarsus
  
• Suur paindlikkus vedude korraldamisel
  
• Tihe terminalivôrgustik
  
• Madalad nõuded kaupade pakenditele ja veose kinnitamisele koormaruumis
  
• Mitmekesine inventar – palju eri tüüpi veokeid ja haagiseid erinevate veoülesannete täitmiseks
  

Maanteevedude puudused:
• Sõltuvus ilmastikuoludest
• Maanteetransport on keskkonda liigselt saastav
• Teedevôrgustiku haldamine on kulukas
• Mitmesugused piirangud teedel – marsruudi, kaalu ja sõiduaja piirangud
• Tehnilised piirangud - saadetise kaal ja môôtmed
• Veokite ja haagiste suhteliselt väike kandevõime
• Suhteliselt kõrged veotariifid kaalu- või ruumalaühiku kohta
• Laadimistöid tuleb teostada kiiresti normatiivsete seisuaegade piires
• Ebaefektiivne suurte veokauguste korral (üldjuhul rohkem kui 1500 km).
Raudteetransport
Raudteetranspordi üldiseloomustus
See transpordiliik on hästi sobiv erinevate kaubapartiide vedamiseks igasuguste ilmastikutingimuste korral. Raudteetransport kindlustab kaupade toimetamise suurte kauguste taha ja vedude regulaarsuse. Siin on võimalik teostada laadimistöid suure efektiivsusega. Raudteetranspordi oluliseks eeliseks on ka suhteliselt madal vedude omahind.
Raudteevedude eelised:

• Võimaldab toimetada suurtes kogustes kaupu pikkade vahemaade taha
  
• Suhteliselt madalad veotariifid (võrreldes maanteeveoga)
  
• Keskonnasäästlik veoviis
  
• Suhteliselt hea vedude regulaarsus ja sagedus
  
• Sõltumatus ilmastikuoludest
  
• Laadimistööde kõrge efektiivsus
  
• Suhteliselt madal vedude omahind
  

Raudteevedude puudused:

• Maanteevedudest pikemad veoajad
  
• Vähene paindlikkus
  
• Raudtee suhteliselt suured haldamiskulud
  
• Erinevad rööpmevahed Euroopas, mis nõuavad alusvankrite vahetamist
  
• Ranged pakkimise ja koorma kinnitamise nõuded
  

Eesti Raudtee
Raudtee kogupikkus on 1026 km (sellest AS Eesti Raudteele kuuluv 694,9 km). Rööpmelaius on 1520 mm. Kaherajalisi liine on kokku 104,9 km, elektriraudteed 131,6 km.
Raudteejaamu on Eestis 83, peatuskohti ehk nn teivasjaamu 100. Kauba laadimist on võimalik korraldada 59 jaamas . Sorteerimisjaamu on kokku neli, neist kolm on automatiseeritud .
Sorteerimisjaamad on järgmised:
Tallinn 14 sorteerimisteed, 1200 vagunit ööpäevas
Ülemiste 16 sorteerimisteed, 3000 vagunit ööpäevas
Muuga 8 sorteerimisteed, 300 vagunit ööpäevas (pole automatiseeritud)
Tapa 8 sorteerimisteed, 1200 vagunit ööpäevas
Raudtee konteineriterminalid on Muugal, Pärnus, (kuni 20 t konteineritele) Viljandis, Rakveres , Narvas, Tartus, Valgas ja Võrus (kuni 10 t konteineritele).
Raudtee annab Eestis otseselt või kaudselt tööd ligi 10000–le inimesele. Raudteesüsteemis töötab 7000 inimest, sellest AS Eesti Raudtee töötajaid on ca 2000.
Seoses USA päritolu vedurite kasutuselevõtmisega on suurenenud teljekoormus raudteel 23-lt tonnilt 34-le tonnile. Ei ole teada, kuidas peavad sellisele teljekoormuse suurenemisele vastu raudtee koos muldkehaga ja sillakonstruktsioonid. Rongikoosseisu kaal suureneb võimsamate vedurite kasutamisega 5700 –lt tonnilt 8000 tonnini.
Selleks, et raudtee infrastruktuur säiliks töökorras, oleks vaja teha sellesse lähema viie aasta jooksul investeeringuid vähemalt 380 milj. kr aastas.
Meretransport
Meretranspordi üldiseloomustus
Meretransport on kõige suuremate veomahtudega transpordiliik rahvusvaheliste vedude alal - 69% kogu transporditööst tehakse laevanduses. Meretransporti kasutades veetakse maailmas 96% kogu transporditavast kaubast . Kui 1965 aastal veeti kaubalaevadega maailmas kokku 1,5 miljardit t kaupu, siis aastaks 2000 suurenesid vastavad mahud 5 miljardi tonnini.
Meretranspordi peamised eelised on madalad veotariifid ja suur läbilaskevõime. Puudusteks on väike kiirus, ranged nõuded kaupade pakkimiseks ja kinnitamiseks ning suhteliselt pikkade intervallidega veograafikud.
Merevedude eelised

• Ülisuured veetavad kaubakogused globaalses ulatuses
  
• Suhteliselt madalad veotariifid
  
• Kõige keskkonnasäästlikum veoviis
  
• Lühikestel liinidel hea regulaarsus
  
• Veoprotsesside head logistilised lahendused
  
• Laadimistööde suur efektiivsus
  

Merevedude puudused

• Väike veosagedus pikkadel liinidel, suurte intervallidega veograafikud
  
• Ranged kaupade pakkimise ja kinnitamise nõuded
  
• Suhteliselt väike keskmine kiiirus, pikad veoajad
  
• Vähene paindlikkus
  
• Kõrged sadamamaksud
  
• Sõltuvus ilmastikuoludest
  

Siseveetransport
Siseveetransport on oma võimalustega jäänud veoviiside vahelises konkurentsis teenimatult tahaplaanile. Kõige rohkem vedusid siseveekogudel tehakse Euroopa loodeosas. Eeliseks on madalad veotariifid. 100-tonnise või suurema kaaluga saadetise toimetamisel vähemalt 250 km kaugusele on see transpordiliik kõige odavam. Suureks puuduseks siseveetranspordi puhul on väikese veokiiruse juures ka piiratud marsruutide arv geograafilises plaanis, mille tingib veeteede konfiguratsioon.
Siseveetranspordi eelised:
• kõige odavam transpordiliik üle 100t kaaluga veoste toimetamiseks rohkem kui 250 km kaugusele
• suhteliselt madalad veotariifid.
Siseveetranspordi puudused:
• väike keskmine kiirus
• võimalikud marsruudid määrab veeteede konfiguratsioon
• sõltuvus aastaaegadest põhjapiirkondades, siseveekogude jäätumise tõttu pole aastaringselt kasutatav.
Siseveekogudel veetakse praamidega peamiselt konteinereid, treilereid ja veokeid. Sageli veetakse mööda jõgesid ka erinevaid puistelasti kaupu.
Õhutransport
Lennuvedude eelisteks on suur veokiirus ja võime toimetada saadetised kiiresti kaugetesse paikadesse. Puudusteks on kõrged veotariifid ja suur sõltuvus ilmastikutingimustest.
Põhilisteks eeldusteks lennuvedude teostamisel on:

• Kauba väärtus, arvestades selle kaalu, peaks olema suhteliselt kõrge
  
• Kauba kvaliteedi või tarbimisväärtuse säilimine selle kiire päralejõudmise tõttu tõstab toote väärtust
  
• Kauba vedamine teiste veoviisidega nõuaks mitmeid erinevaid veoviise ja ümberpaigutamisi ning käsitlemisi koos sellest põhjustatud lisakuludega
  

Õhutranspordi areng viimase viiekümne aasta jooksul on olnud võrreldes muude transpordiliikidega kõige kiirem. Reisijate- ja kaubaveo käive on suurenenud selle aja jooksul enam kui 100 korda. Õhutranspordi veosekäibe kasv on olnud viimastel aastatel Euroopas ligi 5% aastas, Aasias isegi kuni 9% aastas.
Õhutranspordi poolt veetakse peamiselt alljärgnevaid kaubaliike ja -gruppe:
• kergesti riknevad kaubad (vääristatud kalatooted jne)
• kaubad, mille hinna ja kaalu suhe on suur ( juveelid , mobiiltelefonid jne)
• kaubad, mille lühike tarneaeg annab neile juurde lisaväärtust
• ekspress-saadetised
• uudisväärtusega kaubad (ajalehed, ajakirjad jne).
Õhutranspordi kaubavedu toimub peamiselt kaubalennukitega, mis lendavad kindlatel liinidel kindla regulaarsusega. Osa kaubast toimetatakse lähtepunktist sihtpunkti tšarterlendudega, ehk spetsiaalselt tellitud lendudega. Arvestatav osa lennuvedude kaubast veetakse sihtpunkti ka reisilennukite pagasiruumides.
Lennuvedude puhul on saanud tavapäraseks, et sellega seotud töö on jaotatud erinevate osapoolte vahel. Lennukeid omavad ja/või haldavad lennufirmad teostavad lennud lähtepunktist sihtpunkti. Lennufirmad sõlmivad kokkulepped lennuväljade kasutamiseks, ülelendude sooritamiseks ja suhtlevad lennujuhtimiskeskustega.
Ekspedeerijad tegelevad klientide haldamise ja klienditeenindusega. Ekspedeerijad sõlmivad lennufirmadega lepingud kaupade vedamiseks erinevatel lennuliinidel ja tsarterlendude teostamiseks. Ekspedeerija arveldab klientidega ja tasub lennukompaniile kogu lennuki või selle osa kasutamise eest mingil lennureisil. Ekspedeerija korraldab ka kaubasaatedokumentide vormistamise ja tollivormistuse, võttes endale üldjuhul ka tollimaakleri vastutuse.
Õhutranspordi eripäraks on asjaolu, et seda ei saa vaadelda kui eraldi iseseisvalt töötavat veoviisi. Lennuvedudele eelnevad ja järgnevad üldjuhul alati autoveod.
Lennuvedude eelised
• Suur veokiirus
• Ülemaailmne tihe lennuliinide vôrgustik
• Kauba kiire käsitsemine lennuväljadel
• Standardiseeritud tegutsemisreeglid sôltumata lennukompaniidest (IATA )
• Suhteliselt madal pakendikulu
• Võimalus teostada vedusid kaugetesse piirkondadesse, mis on muudele transpordiliikidele kättesaamatud
Lennuvedude puudused
• Suhteliselt kôrged veotariifid kauba kaalu- ja ruumalaühiku kohta
• Saadetise suhteliselt väike kaal
• Sõltuvus ilmastikuoludest
• Kauba suhteliselt kõrge hind võrreldes kauba kaaluga

Kasutatud kirjandus

Villemi, M., Logistika alused. TTÜ Kirjastus, 2003.

http://www.logiproff.com/popFile.php?id=79
8