kohustused? V: Usaldusisik on tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks. Õigused: tutvuda takistamatult töötingimustega ja töökorraldustega, esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel, kaasata oma tegevusse eksperte. Kohustused: osalema konsulteerimisel ja informeerimisel, vahendama teavet tööandjale ja töötajale, aitama kaasa töörahu hoidmisele. 291. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? V: Võib olla kahe või kolmepoolne. See on vabatahtlik kokkulepe mis reguleerib töötajate ja tööandjate omavahelisi töösuhteid. 292. Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada? V: Lahkarvamus, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Lahendatakse tööandjate ja töötajate liidu poolt. 293. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid?
Tunnistajad kuulatakse ära üksteisest eraldi. Istung lõpeb vaidlevate poolte lõppseisukohtade ärakuulamisega. Seejärel läheb komisjon nõu pidama. Töövaidluskomisjoni otsus tehakse vaidlevatele pooltele teatavaks viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Istungi toimumise päeval teatatakse pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev ning kellaaeg. 25. Hagi esitamine kohtusse (millisel juhul esitatakse, kes on poolteks jne) Hagi ehk kohtu kaudu esitatud tsiviilnõue. Osalised on hageja ja kostja. Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda (välja arvatud abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses) ning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel. Hagimenetlus algab hagi esitamisega, millele võib eelneda või
.., Cn saab määrata dif.võrrandi üldlahend algtingimusest y(x0)=y0, y'(x0)=y1,...,y(n-1)(x0)=yn-1 Kõrgemat järku y(n)+p1(x)yn-1+...+pn-1(x)y'+pn(x)y=f(x) lineaarne dif.võrrandi üldkuju Kõrgemat järku y= C1(x)y1(x)+...+Cn(x)yn(x) lineaarse dif.võrrandi üldlahend Normaalsüsteem Normaalsüsteemiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandite süsteemi, kus võrrandite vasakuteks poolteks on otsitavate funktsioonide esimest järku tuletised, paremad pooled aga tuletisi ei sisalda Normaalsüsteemi { dy 1 üldkuju =F 1 ( x , y 1, ... , yn ) dx ... dyn =Fn ( x , y 1, ... , yn ) dx
KLga võib kehtestada normid, mis on töötajatele riiklikest normidest soodsamad Võivad olla kahe ja kolmepoolsed ning laiendatud KL Tagab töörahu ei tohi streikida Mall Gramberg Kollektiivne töötüli Kollektiivne töötüli lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või tööandjate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud KL sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel Poolteks on KL pooled Lahendajad: Töötajate ja tööandjate liidud Lepitajad (riiklik ja paikkondlikud) Töövaidluskomisjon või kohus KL täitmise tülis, kui liidud ei saavuta kokkulepet Liidud ja lepitajad lahendavad KL sõlmimisest ja muutmisest tulenevaid vaidlusi Mall Gramberg Streik ja töösulg Streik töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel oma seaduslike õiguste kaitseks
EKSAMIKÜSIMUSED TÖÖÕIGUSES 1. TÖÖ- JA TEENINDUSSUHE 2. INDIVIDUAALNE JA KOLLEKTIIVNE TÖÖSUHE 3. TÖÖTAJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 4. TÖÖANDJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 5. TÖÖLEPINGU ERISTAMINE TÖÖVÕTULEPINGUST Kaks erinevat asja. Töövõtulepingu poolteks on töövõtja ja töö tellija. Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtja teeb tööd omal riisikol. Ta võib selle lasta enda eest ära teha ka kellelgi teisel (kui lepingus ei ole sellekohast keeldu), kuid tellija ees vastutab ta ikkagi ise. Töö tegemisel ei allu töövõtja tellija
kohustuste täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid või tööandja selgelt konfidentsiaalsena antud teavet. Usaldusisik ei tohi kasutada seaduse vastaselt volituste ajal ega pärast volituste lõppemist oma kohustuste täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid või tööandja selgelt konfidentsiaalsena antud teavet. Usaldusisik edastab konfidentsiaalsena saadud teabe teisele usaldusisikule või eksperdile selgelt konfidentsiaalsena. 339. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Tööandjate ühing või liit ühendab teatud tegevusharu või muul alusel juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kes on tööandjad töölepingu seaduse tähenduses, ning kaitseb ja esindab oma liikmete huve töösuhetes
laenud. Fondide kasutamine on import, välismaale makstud investeeringutulu, ülekanded välimaale, Lühiajaline ja pikaajaline laenamine või investeerimine välismaale ja samuti ametlike reservide kasv. 4 Maksebilansi koostamise põhimõtted Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil. Igal tehingul ja toimingul on kaks võrdset poolt. Nendeks poolteks on deebet ja kreedit. Iga tehing ehk transaktsioon, mis tõstab laekumisi muust maailmast või meie nõudeid välismaa suhtes, kirjendatakse kreeditis. Makse saamine (inglise keeles ,,receipt") registreeritakse deebetis. Seega vastupidiselt, iga tehing, millega tekib maksekohustus muu maailma vastu, võlakohustus välismaa ees, kirjendatakse deebetina; makse (inglise keelse väljendina ,,payment") aga kreeditina.
Lepingute areng ja liigid. Leping on teatav suhe inimeste vahel, mille alusel neil tekivad vastastikused õigused ja kohustused. Üldistatult võib öelda, et leping on kokkulepe. Samas ei ole igasugune kokkulepe veel leping. Õiguslikud tagajärjed, mis lepingutest tulenevad, võivad olla väga mitmesugused: lepingute alusel võivad üle minna asjad, kellelgi võib tekkida kohustus teha teatav töö või hoiduda millegi tegemisest. Enamasti tähendab lepingu sõlmimine mingit muutust inimese varalises sfääris. Lepingule iseloomulikult on selline muutus tavaliselt millegi vahetus: mõlemad lepingu pooled saavad teineteiselt midagi, olgu see siis asi (ese), raha või tööpanus. Piir lepingu ja lihtsalt kokkuleppe vahel pole alati selgelt määratletav. Näiteks kokkulepe minna pärast kooli squash'i mängima ei ole veel leping, aga kui lepitakse kokku, et Kevin õpetab Taivole tund aega squash'i ning pärast õpetab Taivo talle vastutasuks tund aega ujum...
ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Üürileping Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum; 6) üürilepingu sõlmimisele eelnevad reeglina teatud haldusaktid, kuivõrd enamus eluruume kuulub täna riigile või KOV-le. Üürilepingu esemeks võib olla elamu, omaette korter või muu omaette eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast
ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Üürileping Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum; 6) üürilepingu sõlmimisele eelnevad reeglina teatud haldusaktid, kuivõrd enamus eluruume kuulub täna riigile või KOV-le. Üürilepingu esemeks võib olla elamu, omaette korter või muu omaette eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast
Kui aga kohus on otsustanud küsimuse lahendamiseks istungi korraldada, tuleb järgida halduskohtumenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtuistungi pidamist ja menetlusosaliste kohtuistungile kutsumist reguleerivaid sätteid. (Haldusasja kohtuliku läbivaatamise... 2003) . 5. Menetlusosaline halduskohtus 5.1 Kaebuse esitaja HKMS §14 lg 1 järgi on halduskohtus menetlusosalisteks pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud; lg 2 järgi poolteks on kaebuse või protesti esitaja, haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud (vastustaja); halduslepingu pooled; üksikisik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle vastu on kaebus esitatud. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab kaasatud isikud, kelleks on kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle; järelvalvet teostav asutus või ametnik, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse esindaja.
kaitseks. PS § 15 alusel on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. S.t, et kui avaliku võimu kandjad rikuvad või piiravad isikule kuuluvaid subjektiivseid õigusi, võib ta oma õiguste kaitseks leida abi kohtult. Ainult ja üksnes siis võib ta kohtu poole pöörduda. PS § 46 alusel võib igaüks oma õiguste kaitseks pöörduda ka riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Eraõiguslikes suhetes on poolteks subjektiivse õiguse subjekt (õigustatud isik) ja subjektiivse kohustuse kandja (kohustatud isik). See tuleneb eraõiguse funktsioonist – ühtlustada ja piiritleda kodanike huvisid. Ühe isiku kohustused ja piirangud eksisteerivad teise isiku huvides. 20 Haldust teostatakse eelkõige avalikes huvides ja haldusõigus reguleerib avalikele huvidele orienteeritud haldust
ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum; 6) üürilepingu sõlmimisele eelnevad reeglina teatud haldusaktid, kuivõrd enamus eluruume kuulub täna riigile või KOV-le. Üürilepingu esemeks võib olla elamu, omaette korter või muu omaette eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast
mitte muuta. Kuna ostja jaoks muutus kinnisasi eesmärgipäratuks, pöördus ta Madise poole palvega korraldada selle müük soodsa hinnaga. Madis, kes tundis ennast süüdlasena sõbra halvas kinnisvaratehingus, lubas Antsule, et maksab hinnavahe ise kinni, kui too saab kinnisasja edasimüümisel vähem raha, kui maksis 8. augusti 2019. a müügilepingu alusel müüjale. Selle kohta vormistati kirjalik kokkulepe, mis oma sisult oli järgmine: „Kokkuleppe poolteks on Madis Mets (kohustuja) ja Ants Karu (kohustaja). Kohustuja võtab kohustaja ees iseseisva kohustuse hüvitada kohustajale kinni hinnavahe, kui kohustujal ei õnnestu müüa Tallinnas Tirdi teel 25 asuvat kinnisasja maha sama hinnaga, mille kohustaja maksis 8. augusti 2019. a müügilepingu alusel.“ Madis müüs kinnisasja maha ning sai selle eest vähem, kui ostja maksis 8. augusti 2019. a müügilepingu alusel müüjale. Ants nõuab Madiselt kokkuleppe täitmist
tervikuna. 96. Mis on müügileping? Müügileping on vastastikune leping. Sellega kohustub (vt VÕS § 208 lg 1): _ müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale; _ ostja tasuma müüjale asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 97. Kes on tarbijalemüügi korral lepingupoolteks? Tarbijalemüügileping on leping, mille poolteks on majandus- või kutsetegevuses tegutsev müüja ja tarbijast ostja. Lepingu esemeks saab olla ainult vallasasi 98. Mis võib olla müügilepingu esemeks? Müügilepingu esemeks võivad olla mitte ainult asjad, vaid ka õigused ja muud esemed, sh energia, vesi ja soojus müügil ühendusvõrgu kaudu (vt VÕS § 208 lg 3). Õigustest võivad müügiesemeks olla nt nõuded, patendid ja kaubamärgid. 99. Mis on müüja kohustusteks?
üksikregulatsiooniga, adressaat olemas, tegemist haldusaktiga. 4. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja annab osakonna peaspetsialistile korralduse valmistada ette korralduse eelnõu ehitusloa andmiseks AS-le Kodumaja elamu ehitamiseks. tegemist haldusorganiga, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: teostab võimu, igaüks ei saa anda spetsialistile korraldust, välismõju: suhte poolteks avalik-õiguslikud pooled, avaliku teenistuse suhtepooled, välismõju puudub, halduse siseakt 5. Linnapea vabastas teenistusest arhitektuuri ja ehituse osakonna peaspetsialisti, sest viimane ei täitnud osakonna juhataja korraldust. linnapea haldusorgani volitatud isik, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: teostab võimu, iga vend ei saa peaspetsialisti teenistusest vabastada, välismõju: kas akt puudutab isikut
narkootikumid, ühistranspordiseadus, avaliku korra rikkumine Menetlusaluse isiku õigused: õigus teada, millest menetlust vormistatakse, õigus kaitsja abile, õigus vaidlustada. Kaitsjaks on advokaat (lepinguline esindaja) või mõni muu juriidiliste teadmistega isik magistrikraadi olemasolul. Max 2 kaitsjat. 16 33. nädal, 18. 04. 13 VÄÄRTEGUDE MENETLEMINE - poolteks on menetlusalune isik ja tema kaitsja ning kohtuväline menetleja. - menetlejad on: politsei asutused - väärteo menetluse liigid: kohtuväline ja kohtulik - Kohtulik: menetlevad kohtud, kohus teeb otsuse. Võetakse ette siis, kui on vaja otsustada, kohaldada aresti. Konfiskeerimine, arest, õiguste äravõtmine ning siis tuleb menetluse ülevaatamine. Kohtus on kohal kohtuväline menetleja ja menetlusalune isik
kõneluseks, peab suutma kuulata. Teisega kohtumine tõstab isiklikust piiratusest kõrgemale, isegi kui jutt käib vaid dollaritest või võimuhuvidest. Lühidalt: Läbirääkimise eesmärgiks on leida ühine arvamus, aga inimesel, kes osaleb läbirääkimises, on oma roll, ta kaitseb enda arvamust ja kuulab teisi. On ka momendit, kui läbirääkimise ajal tuleb oma arvamusest loobuda ja anda teistele võimalus. Läbirääkimiskõnelus – selline kõnelus, kus aktiivseteks poolteks on mõlemad isikud. Kuulatakse teise mõtteid ning pakutakse, surutakse ka endi omi peale. Psühhoanalüüsi alal rakendatakse ravikõnelust. Sest siin on võimetus kõneluseks otse lähteolukorraks, sellest lähtudes uuesti kõnelema õppimine tähendakski tervenemise protsessi. Haiguslik hälve, mis surub haige lõpuks täielikku abitusse, seisneb selles, et loomulik kommunikatsioon kaasmaailmaga on katkestatud luulkujutlustega. Haige on
· Konto põhitunnused deebet ja kreedit, mis oleksid kajastatud alati kahepoolses tabelis. Kontole antakse ka nimetus ja number, algjääk, lõppjääk ning käive nende kahe vahel. Iga konto kuulub omaette kontoklassi, nii et klassimääratlus on samuti vajalik. Konto klassid Kontodest rääkides peab märkima, et erinevaid kontosid eristatakse teineteisest olenevalt konto iseloomust erineva klassikuuluvusega. Kontode klassideks (või konto poolteks, või suunaks, või veel milleks muuks neljandaks) nimetame me konto iseloomust tulenevat vajadust saldo suunamiseks kas deebetisse või kreeditisse. Ehk siis on kontod, mis kuuluvad varade klassi, kohustuste (võlgade) klassi, omakapitali klassi või tuluklassi. Kontode klassifitseerimist vajame me kontoplaani koostamisel. Konto liigid Eksisteerivad aktivakontod, passivakontod, aktiva-passivakontod, kontraaktivakontod, kontrapassivakontod ja tulemuskontod. Jagamine-liigitamine
Asutamise erinevad süsteemid: 1) loasüsteem; 2) normatiivsüsteem; 3) ühenduse vaba moodustamine. suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõigussuhte sisuks on poolte subjektiivsed õigused ja kohustused, samuti riskide jaotamine. Asutamise staadiumid: Tsiviilõigussuhte poolteks on isik või isikud, kelle vahel õigussuhe tekib. Tsiviilõigussuhtel on alati vähemalt üks õigustatud ja üks 1) eelasutamisühingu staadium; kohustatud pool. Kummalgi poolel võib olla üks või mitu subjekti. Isikud võivad varalises tsviilõigussuhtes reeglina 2) eelühingu ehk asutamisel oleva juriidilise isiku staadium
Teadustekst Kirjanduse kasutamine: - refereerimine - tsiteerimine “The first thing we do, let’s kill all the lawyers.” Shakespeare, King Henry the Sixth, Part 2 12 5.05.2016 Õigussüsteem Avalik õigus – üheks pooleks alati riik. Kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud. Õigussüsteem Eraõigus – poolteks võrdses seisus isikud. Kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud. Õigusaktid Jõustunud normatiivakt ei oma tagasiulatuvat jõudu. Välja arvatud: - kui see on aktiga ette nähtud, kuid ei tohi seada kohustusi ega piirata õigusi - kriminaalseadus, mis kõrvaldab karistatavuse või kergendab karistust 13 5.05.2016 Õigusaktid
asja kuuluvad riigikohtu kompententsi. Riigikohus on eelkõige seadusandliku järelvalve kohus. Riigikohtu ülesanne on kinnitada maa- ja ringkonnakohtu kohtunikud ja neid koolitada. Seetõttu arutatakse riigikohtus ainult erakordselt keerulisi kohtuasju, et tekitada pretsedent, mille baasil õpetada teisi kohtunikke. Riigikohtu kohtunikud nimetab parlament ning riigikohtu esimees. (Priit Pikamäe) Kohtus selgub tõde vaidluse käigus. Vaidlevateks poolteks on süüdistaja e. prokurör ja kaitsja e. advokaat. Kohut mõistab kohtunik, kes peab olema juriidilise eriharidusega ning tema kõrval 2 kaasistujat e. toetajat, kellelt ei nõuta eriharidust. (eksisteerib ka anglo-ameerika kohtusüsteem, kus töötab vandemeeste kogu, kes otsustavad süü, ning kohtunik määrab karistuse) 3. Empirism ja ratsionalism Empirism( tõe otsimine läbi kogemuste)-J. Locke, kes uuris millisena inimene sünnib
Seejuures hõlmab eraõigus (nimetatud ka tsiviilõiguseks) asjaõigust, tsiviilõiguse üldosa, maaõigust, võlaõigust, perekonnaõigust, pärimisõigust, tsiviilkohtumenetlust (sh. täitevmenetlust) ning tööõigust. Avalik õigus see tähendab nii riigi-, finants-, haldus-, halduskohtumenetlus-, kriminaal, kriminaalmenetlusõigust kui ka rahvusvahelist õigust. Suurim põhimõtteline erinevus era-ja avaliku õiguse vahel seisneb selles, et ühes on poolteks 2 tsiviilobjekti; teises peab vähemalt üks subjektidest olema avalik-õiguslik institutsioon (Näiteks riik, kohalik omavalitsus vms.) Võib märkida, et eraõiguslikes suhetes on Pooled võrdsemad, kui avalik-õiguslikes suhetes, kus valdavalt on õigustatud Pooleks võimu valdaja.Nimetatud õigusharude vaheline ebavõrdsus avaldub ka nende struktuurielementides. Kui avalik-õiguslikes suhetes esinevad subjektid, juriidiline kohustus ja objekt, siis
fikseeritakse tunnistajate ja kannatajate sõnad 3) resultatiivosa otsustav osa Väärteo menetlus Väärtegude menetlus toimub: 1) kohtuväline menetlus politseiprefektuurid, päästeamet, kaitseministeerium, maksu- ja tolliamet, piirivalveamet - menetlejad 2) kohtulik menetlus Poolteks: menetlusalune isik ja tema kaitsja ning kohtuväline menetleja politsei inspektor. Kaitsjaid võib olla igal isikul max 2. Kõigepealt tegeleb asjaga politsei, otsuse tegemiseks saadetakse kohtusse. Alust määrata isikule aresti. Isikuid võib kinni pidada maksimaalselt 48h. 1) kui püüab põgeneda 2) pole tuvastatud isik 3) on alust arvata, et isik võib veel toime panna väärtegusid 4) võib takistada menetluse läbiviimist Kohtuväline menetlus 3 moel:
4) kui kinnisasja ümberkruntimisel muutub oluliselt rendilepingu objekt. 10. Üürileping Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum; 6) üürilepingu sõlmimisele eelnevad reeglina teatud haldusaktid, kuivõrd enamus eluruume kuulub täna riigile või KOV-le. Üürilepingu esemeks võib olla elamu, omaette korter või muu omaette eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast
subjektiga astub vastavasse suhtesse(inimene on subjektiks paljudes suhetes). Tunnused tulenevad tema suhtest õigusnormiga. Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid (riigiorganid, riik tervikuna, organisatsioonid) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsust iseloomustavad: 1) õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isikuvõime omada õigusi ja kohustusi, st olla õiguste ja kohustuste kandja. 2) teovõime - isikuvõime subjektiivsete... õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada
seisukoht võtta, et kas on üldse tegemist väärteoga. 15 päeva jooksul teatatakse isikul karistusest. Tehakse väärteo protokoll, mida tuleb isikule tutvustada. Menetlusalune isik võib esitada vastulause, milleks on aega 15 päeva. Karistusmäärad võivad olla maksimaalsed. Aresti korral antakse asi kohtusse. 2) kohtulik menetlus Poolteks: menetlusalune isik ja tema kaitsja ning kohtuväline menetleja politsei inspektor. Kaitsjaid võib olla igal isikul max 2. Kõigepealt tegeleb asjaga politsei, otsuse tegemiseks saadetakse kohtusse. Alust määrata isikule aresti. Isikuid võib kinni pidada maksimaalselt 48h. 1) kui püüab põgeneda 2) pole tuvastatud isik 3) on alust arvata, et isik võib veel toime panna väärtegusid 4) võib takistada menetluse läbiviimist TSIVIILASJAD
Eraõigus Agnes Kullap TLÜ 1. Eraõiguse ja avaliku õiguse VAHEKORD Missuguseid õigussuhteid kumbki reguleerib ehk kes on poolteks, tegevusvorm, kohtute erinevus, suhted-kas võrdsed või alluvus. 2. Seaduste TÕLGENDAMINE, ÜLD- ja ERISÄTE, ANALOOGIA, tsiviilÕIGUSTE ja KOHUSTUSTE tekkimise alused, ÕIGUSJÄRGLUS. (I osa üldsätted) a) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.
§6 HALDUSLEPING Halduslepingud on võimalikud nii üksik- kui ka üldaktidena. Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Haldusleping üksikaktina tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Halduslepingud võivad reguleerida nii koordinatsiooni- kui ka subordinatsioonisuhteid. Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik. Halduskohtus lahendatakse ainult üksikaktidena halduslepingute vaidlusi. §7 Haldusaktidele esitatavad nõuded a) Määrused peavad olema õiguspärased. - sisu (materiaalne õiguspärasus). Õigusakti andmise volituse olemasolu. Hilisem volitus on tühine
§7 Haldusleping Halduslepingud on võimalikud nii üksik- kui ka üldaktidena. Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Haldusleping üksikaktina tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Halduslepingud võivad reguleerida nii koordinatsiooni- kui ka subordinatsioonisuhteid. Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik. Halduskohtus lahendatakse ainult üksikaktidena halduslepingute vaidlusi. 10. §8 Halduseeskirjad Halduseeskirjad on antud ametiasutuse e haldusorganisatsiooni siseseks regulatsiooniks antud
Hagi korras lahendatakse pooltevaheline vaidlus. Hageja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav õigustatud subjekt, kostja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav kohustatud subjekt. Protsessi tulemusena saab öelda, kas poolte vahel oli materiaalõigussuhe või mitte, seega ei kattu alati õigustatud subjekt materiaalõigussuhtes hagejaga. Hagi esitatakse kohtu kaudu kostja vastu. Hageja on isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud. Poolteks võivad olla jur ja füüsil isikud, kuna materiaalõigussuhted saavad tekkida vaid isiku vastu. Poolte õigused ja kohustused: Hagejal on õigus 1. Muuta hagi alust või eset. Hageja ei tohi muuta nii hagi alust ja eset korraga, sest juhul oleks tegemist uue hagiga. 2. Suurendada või vähendada nõuet. 3. Loobuda hagist. Kostjal on õigus 1. Hagi õigeks võtta. Pooltel on õigus 1. Kohtulahendi peale kaevata 2. Lõpetada asi kompromissiga 3
Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. Tsiviilõigussuhe Kaasus eluline situatsioon Õigussuhe õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe; Õigussuhe ei ole sõprussuhe; religioonisuhe. Peame tuvastama kelle vahel on õigussuhe. Kodus on omandisuhe, koolis on lepingusuhe. Subjektiivsed Õigussuhtel on kolm elementi: 1.Subjekt isikud, kes õigussuhtes osalevad; õigussuhtes osalevad subjekte nimetatakse poolteks pooled. Õigussuhtes on alati kaks subjekti. Ühel poolel saab olla mitu isikut. Õigussuhtesse mitte puutuv isik on kolmas isik, nt kogu ülejäänud maailm on kolmas isik. Õigussuhte üks pool on alati õigustatud subjekt, teine pool on alati kohustatud subjekt. Alati on nii, et kellegi õigusele vastab kellegi kohustus!! Õigussuhe võib olla kas ühekülgne või mitmekülgne. Subjektid on kindlaks määratletud.
Kiirelised ehk kahekihilised (Radiata; kasutatud ka nimetust Radialia; eesti keeles on kasutatud ka nimetusi kiirloomad ja radiaalsümmeetrilised loomad) on radiaalsümmeetrilised loomad päriskhulkraksete alamriigist. Üldjuhul loetakse siia kaks hõimkonda: ainuõõssed ja kammloomad. 16. Radiaalsümmeetria e kiireline sümmeetria tähendab, et loomast on võimalik läbi suunata üks kujuteldav kesktelg ja kõik tasapinnalised lõiked piki seda kesktelge jagavad looma peegelpildilisteks poolteks. Radiaalsüm loomadel puudub pea või ettepoole suunatud kehaehituse orientatsioon ja reeglina elavad nad vees v kinnitunult kuskile (lihtsamad organismid). Bilateraalsümmeetria ehk kahekülgne sümmeetria tähendab, et loomast on võimalik läbi paigutada ainult üks mõtteline sümmeetriatasand, mis jagab looma kaheks peegelpildiliseks pooleks. Bilateraalsümmeetrial on selgelt eristunud keha esi- ja tagapool, ka selgmine ja kõhtmine ning kaks külgpinda
Diplomaatiline revolutsioon"- 1750ndatel toimub diplomaatiline revolutsioon. Nimelt pärast sõjaliseliidu sõlmimist Inglismaa ja Preisimaa vahel. Moodustub kaitsealianss Prantsusmaa ja Austria vahel (Habsburgid ja Bourbonid) niivõrd enneolematu, et nim. diplomaatiliseks revolutsiooniks. Liit tsementeeritakse abielusidemetega, Maria- Antoinette abiellub Louis XVI. Seitsmeaastane sõda, selle osapooled- B lava: Euroopas sõdivateks poolteks Preisimaa ja Austria. Preisimaad toetas Hannover ning Austriat Venemaa ja Rootsi. Sõja vallandas Preisimaa okupeerides Saksimaa. Sõja esimesed aastad kulgesid edukalt Preisimaale. Sõja jätkudes jõud rauges ning Friedrich II pääses paaril korral imekombel eluga. Vene väed vallutasid Kõnigsbergi ning hõivsid Austria vägedega lühikeseks ajaks Berliini. Sõlmitud rahu Venemaaga päästis Preisimaa hullemast. 1763
edendamisel ja kodifit-l, riikide koostöö arendamisel ja inimõ-te garant-l. Saab algat uuringuid, koost raporteid ja anda soovitusi. Kohust looma kõrvalorganeid. Hooldusnk: terr, mis võeti ära I ja II MS kaotajatelt, et need saaks iseseisvuda. Eesmärgiks edendada hooldualuste pol-le, maj-le, sot-le, haridusalasele arengule. Viimane Palau, 1994 iseseis. Rahvusvaheline Kohus: riikidevah tülid ja annab arvamusi ÜRO teiste organite palvel. 15 sõltumatut kohtunikku 9 aa-ks. Poolteks vaid riigid, kes kohtu pädevusele end allutanud. Sekretariaat: administratiivsed ül. Õigus juhtida JoNk tähelepanu rahu ohustavatele momentidele. Allasutused: iseseisvad rv-d org-d, millest mõned eksist enne ÜRO-d. Allasutus nt ILO, ITU, UNESCO. Umb 16 tk. Konsultatsioonide eesmärgil maj- ja sotsnk-s. Autonoomsetel org-del puud koostöölepingud ÜRO-ga, faktiliselt, aga mitte form-lt ÜRO allasutus. VIII Diplomaatiline õ
§6 HALDUSLEPING Halduslepingud on võimalikud nii üksik- kui ka üldaktidena. Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Haldusleping üksikaktina tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Halduslepingud võivad reguleerida nii koordinatsiooni- kui ka subordinatsioonisuhteid. Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik. Halduskohtus lahendatakse ainult üksikaktidena halduslepingute vaidlusi. §7 Haldusaktidele esitatavad nõuded a) Määrused peavad olema õiguspärased. - sisu (materiaalne õiguspärasus). Õigusakti andmise volituse olemasolu. Hilisem volitus on tühine
3) jälgida töötingimuste täitmist ja teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööispektorile; 4) töötaja taotlusel esindada töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist; 5) aidata kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on sõlminud usaldusisik; 6) teha koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukoguga. 2. Kollektiivlepingu mõiste ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu (liidu) ja tööandja või tööandja ühingu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib täiendavalt töötajate ja tööandjate vahelisi töösuhteid. Registreeritakse sotsiaalministeeriumi andmekogus. Pooled: 1) tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja; 2) tööandjate ühing (liit) ja töötajate ühing (liit);
tervikuna. 96. Mis on müügileping? Müügileping on vastastikune leping. Sellega kohustub (vt VÕS § 208 lg 1): _ müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale; _ ostja tasuma müüjale asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 97. Kes on tarbijalemüügi korral lepingupoolteks? Tarbijalemüügileping on leping, mille poolteks on majandus- või kutsetegevuses tegutsev müüja ja tarbijast ostja. Lepingu esemeks saab olla ainult vallasasi 98. Mis võib olla müügilepingu esemeks? Müügilepingu esemeks võivad olla mitte ainult asjad, vaid ka õigused ja muud esemed, sh energia, vesi ja soojus müügil ühendusvõrgu kaudu (vt VÕS § 208 lg 3). Õigustest võivad müügiesemeks olla nt nõuded, patendid ja kaubamärgid. 99. Mis on müüja kohustusteks?
mis ühel või teisel viisil piiravad riigi suveräänsust. St saksamaa puhul Versailles´i rahuleping piiras riigi militaarset suveräänsust. Sama tähendus oli ka Jaapaniga II maailmasõja järel sõlmitud kapitulatsioonilepingul. Täiesti omapärane oli pärast II maailmasõda sõlmitud Austria riigileping, millega taastati rahvusvahelise õiguse subjektina Austria riik. (kõik riigid peale Mehhiko tunnistasid seda). Selle lepingu poolteks olid sõja võitnud liitlased ja Austri enda ajutine tsiviiladministratsioon. RÕ-lik tähendus avaldus nt selles, et selle lepinguga kehtestati Austria 1920.a Kn, reguleeriti Austria kodakondsust, kehtestati Austria kohustuslik neutraliteet ja keelati Austrial tulevikus Saksamaaga ühineda. (toetus Saksamaaga liitumisele 1938.a võis olla ka suures osas vabatahtlik, kuigi jah, pisut pealesurutud ajalooõpikutes näidatakse seda täielikult pealesurutud ja võltsitud liitmisena, anslussina).
Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. · Tsiviilõigussuhe Kaasus eluline situatsioon Õigussuhe õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe; õigusega reguleeritud. Õigussuhe ei ole sõprussuhe; religioonisuhe. Peame tuvastama kelle vahel on õigussuhe Kodus on omandisuhe, koolis on lepingusuhe. Õigussuhtel on kolm elementi: 1. Subjekt isikud, kes õigussuhtes osalevad; õigussuhtes osalevad subjekte nimetatakse poolteks pooled. Õigussuhtes on alati kaks subjekti. Ühel poolel saab olla mitu isikut. Õigussuhtesse mitte puutuv isik on kolmas isik, nt kogu ülejäänud maailm on kolmas isik. Õigussuhte üks pool on alati õigustatud subjekt, teine pool on alati kohustatud subjekt. Alati on nii, et kellegi õigusele vastab kellegi kohustus!! Õigussuhe võib olla kas ühekülgne või mitmekülgne.
1 omavahelise kokkuleppe kaudu kindlaks määrama lepingu olulised tingimused. Seadusandja on VÕS § 271 ette näinud lepingu olulised tingimused, milles tuleb lepingupooltel minimaalselt kokku leppida. VÕS § 271 tulenevalt on üürilepingu olulisteks tingimusteks üleantav asi ja lepingu alusel makstav tasu. Üürilepingu poolteks tulenevalt VÕS § 271 on üürnik ja üürileandja. Üürileandjaks lepingu sõlmimisel võib olla nii asja omanik kui ka kolmas isik, kellel konkreetse asjaga õiguslik seos puudub. See tähendab, et iga isik võib võtta endale üürilepinguga kohustuse mõne asja väljaüürimiseks, nt iga isik võib sõlmida õiguslikult siduva üürilepingu teisele isikule kuuluva maja välja üürimiseks. Antud õigus tuleneb VÕS §
Halduslepingu sõlmimine on seaduslik niivõrd, kuivõrd õiguslikud eeskirjad ei ole selle vastu. Piirangud: ei ole seotud mitte ainult õiguslike ettekirjutuste pooltkehtestatud otsese keeluga. Halduslepingu sõlmimine on lubamatu ka siis, kui kas o otseselt o või õigusliku reguleerimise asjaoludest tulenevalt on nõutud teiste haldusaktide andmist. Halduslepingud võivad reguleerida nii: Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Näiteks leping kahe valla vahel või leping valla ja riigivalitsemisorgani vahel jne. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik. Halduslepingu õigustühisus: kui tühine oleks sama sisuga haldusakt kui esinevad asjaolud, mis tingivad tsiviilõigusliku lepingu tühisuse (TSÜS).
(2) Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. (3) Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. § 3. Kollektiivse töötüli pooled (1) Kollektiivse töötüli poolteks on tööandja või tööandjate ühing või liit ning töötajad või töötajate ühing või liit. (2) Töötajaid, töötajate ühingut või liitu esindab nende poolt volitatud isik (edaspidi töötajate esindaja). (3) Tööandjat, tööandjate ühingut või liitu esindab nende poolt volitatud isik (edaspidi tööandja). § 4. Töötajate ja tööandjate nõudmiste esitamine Töötajate ja tööandjate nõudmised esitatakse teisele poolele kirjalikult. § 5. Nõudmiste läbivaatamine
Lisaks võib olla menetlusosalisel ka spetsiifilisi, kohtuasjaga seotud kohustusi. Näiteks konfidentsiaalsuse kohustus, kui kohtuasja raames käsitletakse riigisaladusse või lapsendamise saladusse puutuvat. Hageja ja kostja Hagimenetluses on hagi esitanud isik, kelle õigusi on väidetavalt rikutud e kes õiguskaitset taotleb, hageja ning kostjaks isik, kelle vastu hagi esitatakse e kelle vastu õiguskaitset taotletakse. Seega on formaalses mõistes poolteks need isikud, kes on hagiavalduses pooltena nimetatud. Üldjuhul langevad menetluse pooled kokku eraõigusliku vaidluse pooltega. Hagimenetluses võivad siiski menetluslikult nõude maksma panna ka isikud, kes ei ole materiaalõigusliku suhte poolteks. Näiteks on pankrotihalduril õigus esitada hagisid. Lisaks kõikidele menetlusosalistele omaste õiguste ja kohustuste, on hagejal ja kostjal nende
Liitu kindlustati Maria Theresia tütre Marie-Antoinette ja Prantsuse dofääni, hilisema kuninga Louis XVI abieluga. Seitsmeaastane sõda(1756-1763), selle osapooled ja peamised sõjatandrid. Esimene vaenutegevus ajaloos, mis omandas maailmasõja mõõdu. Euroopaga üheaegselt sõditi nii Põhja-Ameerikas, Lääne-Aafrikas kui ka Aasias Indias, kus Inglismaa ja Prantsusmaa võitlesid koloniaalülemvõimu pärast. Euroopas olid peamisteks sõdivateks poolteks Preisimaa ja Austria. Preisimaad toetas Inglismaaga personaalunioonis olev Hannover, Austria olulisemad liitlased olid Venemaa ja Rootsi. Sõja vallandas Preisimaa, okupeerides Saksimaa. Kuigi Riigipäeva otsusel astus keisririik sõtta Austria poolel, kulgesid sõja esimesed aastad edukamalt Preisimaale Vene väed vallutasid Königsbergi ning hõivasid koos Austria vägedega lühikeseks ajaks isegi Berliini. 1762. aastal sõlmitud eraldirahu Venemaaga) päästis Preisimaa hullemast. 1763
streigi piirangud, läbiviimise kord, ebaseaduslik streik, töötajate seisund) (õpik, loengus ja seminaris käsitletud küsimused, probleemid praktikas) Mõiste ja pooled Töötüli on lahkarvamus, mis tekib kollektiivlepingu sõlmimisel või täitmisel, samuti uute töötingimuste kehtestamisel. Õiguskonflikt tekib lepingu täitmisel ja huvikonflikti tekib uute tingimuste kehtestamisel. Töötüli poolteks on tööandja või tööandjate ühing või liit ning töötajad või töötajate ühing või liit. Töötüli tekkimine Nõue esitatakse vastaspoolele kirjalikult. Teine pool vastab kirjalikult 7 päeva jooksul. Kokkuleppe mittesaavutamisel tekib töötüli, mille lahendamiseks võib pöörduda: 1. tööandjate liidu ja töötajate liidu poole või 2. riikliku lepitaja poole Töötüli lahendamine lepitaja abil
Teisene hinnang: kas toimetulekuvõime ja ressursid on piisavad, et sündmustest tulenevat kahju, ohtu ja väljakutset ületada? Tööõigus 1. Tööleping, erinevus teistest võlaõiguslikest lepingutest Töölepingut reguleerib TLS ja tagab töötajatele suuremad sotsiaalsed tagatised. 2. Töölepingu pooled, alaealine töölepingu poolena 69 Lepingu poolteks on tööandja ja töötaja. Alaealisel peab olema seadusliku esindaja nõusolek ja 7-14 aastastek tööinspektori kirjalik nõusoleks. 3. Töötaja, tööandja õigused ja kohustused (paragrahv 15 ja 28) Töötaja teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Täidab õigel ajal ja täpselt TA seaduslikke korraldusi. Tööandja peab kindlustama T kokkulepitud tööga. Maksma talle töö eest kokkulepitud töötasu
vastuta; 4) kui kinnisasja ümberkruntimisel muutub oluliselt rendilepingu objekt. Rendilepingu erisused VÕS-s. Üürileping Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum; 6) üürilepingu sõlmimisele eelnevad reeglina teatud haldusaktid, kuivõrd enamus eluruume kuulub täna riigile või KOV-le. Üürilepingu esemeks võib olla elamu, omaette korter või muu omaette eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast
seadus ei sätesta teisiti. Kaebuse või protesti saanud halduskohus: 1) kontrollib, kas kaebus või protest vastab käesoleva seadustiku §s 10 sätestatud nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv; 2) kontrollib, kas kaebus või protest kuulub halduskohtu pädevusse; 3) kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused, ning teeb vajaduse korral kaebuse esitajale ettepaneku kaebust muuta. ) Poolteks on: 1) kaebuse või protesti esitaja; 2) haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud (vastustaja); 3) halduslepingu pooled; 4) üksikisik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle vastu on kaebus esitatud. (3) Kaasatud isikuteks on: 1) kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle; 2) järelevalvet teostav asutus või ametnik; 3) riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse esindaja.
büntsanti vaenlaseks. Al 13saj sai türgi kes 1453 lõplikult vallutas büntsantsi. Ühikonna korraldus 1. tugev tsentraliseeritus- kõik sõltus keisri võimust. 2. raha hulgas oli valdav osa vabu inimesi,kes tegid tööd ja maksid riigile makse. 3. ametnikule ja sõduritele maksti palka kullas ja anti maad, see tagas nende rahulolu ja soovi hoida riigis kord. Vastuolud lääne maailmaga 1. 1054 toimus kiriku lõhe. Katoliku kirik jagunes vaenulikeks poolteks. Idakirikuks konstantinoopol. Lääne pool oli rooma paavst. 2. prantsusmaalt ja saksamaalt lähtuvad ristisõdurid vallutasid 1240a konstontioopoli ja hävitasid suure osa linnast. 3. hilis keskajal süvenes sõltuvus lääne kaubalinnadest. Kultuur 1. Tähtis osa oli antiik kirjandusel. 2. kirja oskus oli laialt levinud. 3. 425 asustati esimene kõrgkool 4. populaarsed olid pühakute elulood ehk hagiograafiad. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
