muutmise eelnõud. Nii 1932 augustis, kui ka 1933 juunis toimunud rahvahääletused põrusid läbi eeskätt tänu vapside poolsele vastupropagandale, kes leidsid, et Riigikogu eelnõu muudaks senist põhiseadust liiga vähe. · Mitmed erakonnad hakkasid moodustama oma poolsõjaväestatud korrapidajate rühmitusi ning sagenesid kokkupõrked rahvakoosolekutel. · 1933 augustis kehtestas J.Tõnissoni valitsus üleriigilise kaitseseisukorra, piiras rahva poliitilisi vabadusi ning keelustati Vabadussõdalaste Keskliidu tegevus. Sellise tegevuse ajendiks oli Tartus "Vanemuises" toimunud poliitilisel koosolekul toimunud märul, kus riigivanem Tõnissonil ei lastud vapside ja teiste parteide liikmete poolt kõnet pidada. 1933 oktoobris pandi Eestis rahvahääletusele vapside põhiseaduse muutmise eelnõu, mis võitis selge rahva poolehoiu (üle 400 tuhande oli poolt ja ~150 tuhat vastu)
Sürakuusa türannia langes aasta pärast Hieroni surma, aastal 465. Sürakuusale allunud Sitsiilia linnad taastasid oma sõltumatuse ja vabariikiku riigikorra. 450datel 410datel aastatel domineerisid Sitsiilias vabariiklikud polised. Mõimsaim oli Sürakuusa, kus kehtis demokraatlik riigikord ja mis laiendas võimu saare sisealadel elavete sikulite üle ning püüdis allutada ka Sitsiilia kreeka linnu. 415 413 tungis Ateena laevastik Sürakuusa vastaste toel Sitsiiliasse ja piiras Sürakuusat, kuid sai sürakuusalastelt hävitavalt lüüa. Dionysios Vanema türannia 406 367 409 algas kartaagolaste suur pealetung Sitsiilias. Sürakuusalased ei suutnud oma liitlasi kaitsta ja kartaagolased vallutasid muude linnade seas ka Akragase. Kriitilises olukorras haaras 406 405 aastal demagoogia abil ja palgasõdurite toel türannivõimu aristokraatlik väepealik Dionysios, kes sõlmis Kartaagoga rasketel tingimustel rahu ja alustas
Koor sisaldab rohkesti tanniini (10% ja rohkem). Vahemeremaadel kasvavatest korgitammedest (Quercus suber) saadakse korki. Tammepakkudest on tehtud ka tänavasillutisi, et raudratastega sõidukid ei häiriks oma müraga linlasi. Hindamatu väärtusega olid aga tammelauad sõjalaevade ehitamisel. Ühe keskmisest suurema laeva ehitamiseks kulus aga üle 1000 tammetüve, sest kirvega tahudes sai tüvest ainult ühe paksu plangu. Kogu see puit raiuti aga lähiümbruskonna metsadest. See piiras tammede levikut. 10 5.1. Veinivaatide valmistamisest Aegu tagasi omas tammevaat veini jaoks väga praktilist tähendust, vaate kasutati veini pikaajaliseks säilitamiseks ja transportimiseks. Vein suleti õhukindlalt vaati, hapniku abil toimuvad protsessid (käärimine, hapendumine, hallitamine jm.riknemine) peatusid ning vein võis seista aastaid. Protsessid tammes: kääritamine ja laagerdamine
Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Selle laiuseks annab Plinius 19, pikkuseks 42 ja kõrguseks 11 meetrit. Mitmed teised autorid nimetavad palju suuremaid mõõte, maksimaalselt 66 x 77 x 30 meetrit. Ühes on aga kõik autorid üksmeelsed: alusel seisis kolmekümne kuuest joonia stiilis sambast ümbritsetud tempel. Sambad kandsid 24-astmelise 14 püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. Selle ülemist serva ehtis ai kõrgreljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsakrofaagid. Teisel korrusel ohverdamisruumis olid valitseja ja tema leinava lese raidkujud, mis olid kaks korda suuremad kui nad ise. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi
tänini eraldi, lõhed süvenevad, Itaalia kaubalinnad vähendasid muhamedlaste mõju ja suurendasid idakaubandusest tulevaid kasumeid. Õpiti tundma erinevaid kultuure, Euroopas edukas feodaaltsivilisatsioon ja Baltimaad liituvad läänekultuuriga. Relvastus areneb. Paavsti algatusel, toodi põhjuseks Püha Maa tagasi saamine. Üleskutsele vastati. Lause "Jumal tahab seda" pälvis edu. Alguses asusid teele vaesed, maaharijad ja lihtrahvas, kes Pühale Maale ei jõudnudki, sest dukkide vägi piiras nad Väike-Asias sisse ja hävitas. Paavst lubas psalejatele privileege. 1. Ristisõda - selles osalesid Prantsusmaa ja Saksamaa väed. Läksid läbi Bütsantsi Jeruusalemma, eesmärk saavutati sest Jeruusalemm vallutati, Pühal Maal moodustati 4 ristisõdijate üksust ja kehtestati koloniaalfeodalism. 3. Ristisõda - põhjuseks oli Jeruusalemma langemine, osalesid Saksa, Prantsuse ja Inglise väed. Jeruusalemma tagasi ei saadud.Inglismaa sai Tüürase ja jafaf vahelise rannikuriba
· Lugemisoskuse vajalikkust tunnistades kehtestas siiski üldise koolikohustuse. 4. Valgustatud absolutism Friedrich II ajal (1740-1780) a) Valgustatud isevalitseja: · Oli tuttav valgustuskirjandusega · Vaatles riiki, kus igaühel oma ülesanne. Ennast luges rahva esimeseks teenriks, kes peab teostama reforme. · Parlamenti suhtus eitavalt. b) Reformid: · Piiras talupoegade teotööd 6 päevalt 3-le · Riigi kulul kuivendati soid uuteks taludeks ja küladeks. · Suurt tähelepanu veel vähelevinud kartulikasvatusele (alles nälg tõestas selle vajalikkust) · Teostas merkantilismi, arendades kaubandust ja käsitööndust. c) Oma õukonna rajas Berliinist eemale Potsdami, kuhu ehitati Sanssouci loss: · Õukonda kutsus haritlasi kogu Euroopast · Vaimustus Prantsuse kultuurist
Linnal oli 8 väravat, igas ilmakaares 1. Väravast viis sirge tee alla keskväljakule. Keskväljas oli ringikujuline. Jumal Marduki tempel 90'90'90m. Piiblis nim Paabeli torniks. Paabeli segadus. Majadel olevatel glasuurplaatidel olid veekindlate värvidega maalingud. Põhjavärav on rekonstrueeritud. Maailma esimene kaubamaja Egip. Nõrgaks küljeks oli liitlaste puudus. Pärast Nabucco surma hakkas riik alla käima. Nabunaid ei suutnud riiki koos hoida. Salakokkuleppe tulemusel Kyros piiras linna ümber. Võitlusest ei tulnud midagi välja. Nabunaid osutas pojaga koos vastupnu. 9 Meedia ja Pärsia riik Paiknevad Iraani kiltmaal, ulatudes Mesopotaamast Induse jõeni. Tegemist on suure kuiva ja kõrge alaga. Põlluharimine on võimalik ainult suuremate jõgede ümbruskonnas. Tegevus oli karjakasvatus. Põhiloom oli lammas. Tegeldi ka hobusekasvatusega. Elanikud olid sõjakad rändhõimud. 10
ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus valitsesid samuti varjaagidest vürstid) ja tegi selle oma pealinnaks. Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst Svjatoslav (surnud 972) on esimene juba selgelt slaavi nimega valitseja, mis ilmselt tõestab, et varjaagidest vürstid olid 10. sajandi teiseks pooleks venestunud. Samal ajal tugevnes surve Kiievi valitsejatele ristiusu vastuvõtmiseks nii Rooma paavsti kui Bütsantsi keisri poolt. Aastal 988 ristiti Kiievi vürst Vladimir Svjatoslavits (surnud 1015), kes abiellus Bütsantsi printsessiga ja alustas ka oma rahva ristimist
Keisririik ühendas kõiki saksa laialipillutud alasid, peale Austria Kleindeutschland ehk Väike-Saksamaa. Alates 1884. aastast hakati asutama ka mõningaid kolooniaid väljaspool Euroopat. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 12 Perioodil peale Saksamaa ühendamist, mida tunti ka Gründerzeit nime all, kindlustas Saksa positsiooni keiser Wilhelm I nimelt ta lõi liite, alliansse, näiteks piiras Prantusmaa diplomaatiliste meetmetega, vältis sõdu. Siiski, Saksamaa hakkas tänu oma ühendamisele teistesse pisut üleolevalt suhtuma ning see muidugi tekitas välissuhetesse mõrasid. Enamikest vastloodud liitudest arvati Saksamaa välja. Täpsemalt: Prantsusmaa lõi uusi suhteid kirjutades 1904 Ühendkuningriikidega alla Entante Cordiale lepingule ning kindlustas oma suhteid Venemaaga. Peale oma Austria-Ungari suhetele jäi Saksamaa üha enam üksi ja isoleerituks.
Teede korrashoid toimus talupoegade teopäevade raames ja neid töid tehti suuremate asulate juures. Eesti teed ei saa võrrelda Rooma hiigelajal rajatud konstruktsioonidega, meil kasutati endiselt sookohtadel kive, roigasteid ja purdeid. Kuni 16 saj oli linnades peamiseks kattematerjaliks puit, pärast mida hakati rohkem kasutama kivi. Veel 16 saj oli eraldi vallil paiknev veoteee haruldus ja kui esines, siis see võrdsustati peateega ja sõjateega. Teede suurt arengut piiras ka hobuvankrite väike levik. Mindi ka kergemat vastupanu teed, kaupu veeti mööda talveteid, kuna raha ka ei olnud teede rajamiseks, siis ka vajadust mitte. Liivi sõda ja rasketehnika vedu tingis peateede korrastamist. Strateegiliselt rajati sooteid, sest muud teed olid enam vähem läbitavad. Palju rajati sooteid Kesk ja Ida Eestis. Leitud on jäänuseid ka 18 saj roigasteedest. 14. Rootsi aeg teedeasjanduses Eestis Liivi sõja lõpuga sai alguse nn Rootsi aeg. 1631.a
1202 asutas Albert Mõõgavendade ordu, rüütlid nii mungad kui sõdurid (200-300 liiget). 1236 löödi see Saumle lahingus leedulaste poolt laiali. 1206ndaks aastaks olid enamus liivlaste ning läti hõime ristitud. 15) Sündmused 1208-1215 1208 Esimene ristiretk Ugandisse, Otepää linnus põletati maha 1208-1210 vastastikused rüüsteretked, igale sakslaste retkedele vastasid eestlased samaga 1210 toimus järjekordne eestlaste vasturetk. Suur ühendusmalev piiras Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu tähtsamaid tugipunkte. Linnust rünnati 3 päeva ja kaitsjad poleks seda enam kaua hoida suutnud, kuid neljandal päeval lahkusid piirajad ootamatult. Eestlasteni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Ootamata ära kõiki appiruttavaid jõude, asusis võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama.
kultuuriuuringud ja kultuurisemiootika. 4. KULTUUR JA ÜKSIKINDIVIID See on üks kultuuriuurimise paradokse kuigi kultuur avaldub üksikisikute tegevuses on ta samas siiski teatud mõttes indiviidideülene. Vaidlusalune küsimus mil määral on üksikisik võimeline kultuuri looma ja mil määral kultuur kujundab teda. (Nt kultuuri etendamine vs kultuuristsenaariumid.) See taandub lõpuks pikki sajandeid filosoofe painanud küsimusele inimese vabast tahtest kui kunagi piiras seda tahet jumala tahe, siis kaasaegses ühiskonnas v kultuuris on selleks teatud normid, reeglid, ideoloogiad. Tänapäeva kultuuriteoorias on aktuaalsed küsimused: milline on indiviidi kui tegutseja roll (agency) kultuuris, kuivõrd indiviidi identiteet on kultuuriliselt konstrueeritud jms. Varane antropoloogia käsitas kultuuri kui n-ö superorgaanilist v indiviidideühest struktuuri, mis eksisteerib väljaspool selle individuaalseid kandjaid
Uut keisiririiki valitses Preisi Hohenzollernite dünastia ning selle pealinnaks oli Berliin. Keisririik ühendas kõiki saksa laialipillutud alasid, peale Austria-Kleindeutschland ehk Väike-Saksamaa, mis moodustas koos Ungari ja Böömimaaga Austria- Ungari keisririigi. Perioodil peale Saksamaa ühendamist, mida tunti ka Gründerzeit nime all, kindlustas Saksa positsiooni keiser Otto von Bismarck, kes lõi rahvusvahelisi liite, alliansse ning piiras senise Euroopa suurvõimu Prantsusmaa mõju diplomaatiliste meetmetega, vältides sõdu. 19. sajandi lõpul püüdis Saksamaa laieneda väljapoole Euroopat ja liitus teiste Euroopa jõududega, et saada osa Aafrikast ja Aasiast (Hiinas). Aafrika alad jagati Berliini Konverentsil Euroopa jõudude all. Saksamaale jäid Ida-Aafrika, Kagu-Aafrika, Togo ja Kamerun. Soov omandada kolooniaid Aafrikas tekitas pingeid "Suurte Jõudude" vahel, s
tänu vapside poolsele vastupropagandale, kes leidsid, et Riigikogu eelnõu muudaks senist põhiseadust liiga vähe. - Mitmed erakonnad hakkasid moodustama oma poolsõjaväestatud korrapidajate rühmitusi ning sagenesid kokkupõrked rahvakoosolekutel. - 1933 augustis kehtestas J.Tõnissoni valitsus üleriigilise kaitseseisukorra, piiras rahva poliitilisi vabadusi ning keelustati Vabadussõdalaste Keskliidu tegevus. Sellise tegevuse ajendiks oli Tartus "Vanemuises" toimunud poliitilisel koosolekul toimunud Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 17 märul, kus riigivanem Tõnissonil ei lastud vapside ja teiste
Esialgu Prantsusmaal, hiljem aga kogu Euroopas hakati oluliseks pidama valgustuslikke ideid, hakati väärtustama rahvust, hakkas kujunema rahvuslik liikumine, sh ka Eestis. Napoleon Bonaparte (1769-1821) oli Prantsusmaa sõjaväejuht ja 1804.-1814.a. ning 1815.aastal keiser. Sõjaliste teenete eest edutati teda brigaadikindralist ülemjuhatajani. 1799.a. korraldas ta riigipöörde ja sai esimeseks kolmest Prantsusmaad juhtima hakanud konsulist. Konsulina piiras ta süvenenud anarhiat, tegi lõpu kodusõjale ning kehtestas tugeva keskvõimuga sõjalis-bürokraatliku 12 diktatuuri, säilitades vaid need Suure Prantsuse revolutsiooni saavutused, mis vastasid suurkodanluse huvidele. Napoleoni diktaatorlikku võimu aitasid tugevdada Prantsusmaa sõjalised võidud. 1804.a. kuulutati Napoleon pärandatava võimuga keisriks. Tema algatusel loodud seadusandlus "Tsiviilkoodeks" oli eeskujuks teistele riikidele.
USA hakkab Mudzahiide raketidega varustama ning Gorbatsov tahab vaherahu sõlmida. Vaherahu sõlmitakse ja Vene väed lahkuvad Afganistanist. Vene riigikassa tühjenes sõja tõttu suuresti ja tekkis perestroika. Sammuti oli külma sõja lõppuks (Afganistani sõjaga lõppes ka külm sõda, kuna Venemaa oli nõrgestatud olekus ja sealne kommunism oli kokku kukkumas). USA kasutas ka Maa-õhk tüüpi "Stinger" rakette -> piiras NL-i õhujõude. Teti operatsioon 1968. aasta jaanuaris toimus Teti (uus aasta viet. k) operatsioon (Põhja- Vietnami organiseeritud rünnak Lõuna-Vietnami tähtsamatele keskustele, mis rinnetest kaugemal, et näidata, et kunagi pole keegi nende eest kaitstud, ükskõik, kus inimesed pesitsesid). Mai Lai tapatalgud olid 68 aasta mais Vietnami sõja ajal. Seal oli 304-504 tsiviilohvrit (Tapeti mehi, naisi, lapsi, vanureid
puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Selle laiuseks annab Plinius 19, pikkuseks 42 ja kõrguseks 11 meetrit. Mitmed teised autorid nimetavad palju suuremaid mõõte, maksimaalselt 66 x 77 x 30 meetrit. Ühes on aga kõik autorid üksmeelsed: alusel seisis kolmekümne kuuest joonia stiilis sambast ümbritsetud tempel. Sambad kandsid 24- astmelise püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. Esimese korruse ülemist serva ehtis lai kõrgreljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsakrofaagid. Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase
Suhete soendamine USAga. Majanduslik olukord samuti oluliselt paranes. 4. Hrustsov oli vastuoluline. Üritas 'sulatada' külma nõukogude valitsemiskorda. Aga samas oli valitsemises ettearvamatu, närviline ja sallimatu. 5. NSVL juid ei pidand arvestama rahva arvamusega aga USAs pidid juhid lähtuma rahva arvamusest et olla edukas poliitikas. NSVL juhil oli absoluutne võim, tegi mis soovis, USAs riigipea tegevusi piiras põhiseadus. 6. NL oli edukas vaid kosmonautikas, minu meelest. USA läks 60ndate lõpus KUULE. PT 33 KAHE MAAILMA VASTASSEIS 1. Kahe maailmavõimu vastasseisu sümbol. Ei soovitud ka et idasakslased pidevalt läände põgeneksid. Peamine põhjus oli üldine saksamaa küsimus, kellele kuulib saksamaa. 2. . 3. Dzungli-inimesed tegid võitlemise raskemaks. USA jättis maailmale halva
linnakultuuri veel ei tekkinud Linnad keskajal: 13. saj uus nähtus: Tallinn, Tartu Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi; 14. saj ka Narva ja Rakvere Hansa Liit: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. Ülejäänud võlgnesid oma olemasolu linnusele, alevikest eristas neid vaid linnaõigus Linnade ülemkiht oli saksakeelne - linna valitses raad, 4 bürgermeistrit, linnasündik seadusetundjana; valitses kõikide eluvaldkondade üle, oli ka linnakohtuks; võimu piiras veidi vaid linnafoogt - linnarahvastik: kaupmehed, käsitöölised, kodanikuõiguseta, kuid isiklikult vaba alamrahvas - sanitaarne olukord oli jäle; taudid – kõrge suremus; tähtis oli uute elanike juurdevool - talupoegi tõmbas kõrgem elatustase, lisaks oli tava, et linnaõhk teeb vabaks (aasta + 1 päev) Linnad Rootsi ajal Linnad käisid aeglaselt, kuid kindlalt alla. Tartu tähtsus vähenes, ei aidanud ka ülikooli rajamine; esile tõusid sadamalinnad: Tallinn ja eriti Narva
võimu, kui väikerüütlitel. Feodaalid elasid linnustes. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Algul ehitati neid puust, kuid hiljem hakati ehitama kivilinnuseid. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- Torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle tõstesild. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid, paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri linnuses. Rüütel sõdis ratsa. Rüütli peamised relvad olid oda ja kahe teraga mõõk. Kaitseks oli rüütlil käes kilp, peas rauast kiiver soomusrüü. Kuigi rüütlit kartsid paljud ja ta oli
vähenemist perifeerias. Jääb üldine mulje, et Põhjariik on veel vähe konsolideerunud. Jõudude vahekord muutus peale Baesa surma. Tirsa troonil järgnes talle poeg Eela, kes valitses 2 aastat, Simri (Zimri) tappis ta. Nagu Baesa oli lasknud hävitada Naadabi tapmisel terve tema perekonna, nii tegi ka Simri Baesa perega. Ta valitses aga lühikest aega, 7 päeva, rahvas ei armastanud teda seesuguse käitumise peale sugugi palavalt. Väepealik Omri tõusis tema vastu üles ja piiras ta Tirsas sisse. Kui Simri nägi seda, süütas ta kuningalossi ja suri leekides(1 Ku 16.8-20). 8.Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus, tähtsamad sündmused. Omri oli elukutseline sõdur. Pole teada, kas ta oli iisraellane, nimi ei tundu olevat. Kui ta poleks, seletaks see hästi, miks tõsteti talle peagi vastukuningaks keegi Tibni. Tibni oli populaarne, kuid suri ilma edu saavutamata
Suurenes talongide alusel müüdavate ainete loetelu, tõusid mitmete esmatarbekaupade hinnad, ekspordivõimaluste ahenemise tõttu vähenesid riigi sissetulekud, kasvas tööpuudus. Baaside ajastu välispoliitika. Pärast baaside lepingu allakirjutamist sattus Eesti välispoliitika sõltuvusse Nõukogude Liidust. Kuigi moskva kinnitas, et austab väikeriikide iseseisvust, oli selge, et Eesti Vabariigi püsimine oleneb otseselt idanaabrist. Sõda piiras suhtlusvõimalusi lääneriikide, lisaks puudus neil huvi ja soov Balti riikide saatuse üle kaasa rääkida. Tekkinud lõhet süvendas välismaailma vähene ja ebaadekvaatne informeerimine Eesti valitsuse pool. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris novembri lõpus puhkenud Talvesõda Soome ja NSVL vahel. 3.1.1 Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) Sõjaoht Euroopas üha kasvas. Loogiliselt pidi Saksamaa järgmiseks sihtmärgiks saama Poola,
ja foogtkondade võrk. Kõigis Euroopa piirkondades, eriti aga mandri idaosas tehti algust maa laiaulatusliku ja teadliku asustamisega. Majanduslikud indikaatorid, nagu hinnad, palgad, rendimaksud ja keerulised rahasüsteemid, viitavad üldjoontes samuti rahvaarvu kasvule. Migratsiooniskeemid * Sedamööda, kuidas rahvaarv kasvas, toimus ka inimeste liikumine Lääne-Euroopa südamaalt väljapoole, mandri äärealade suunas, mis piiras neid igast küljest: keldi aladele, Pürenee poolsaarele, hajusalt mõnele Vahemere-äärsele maale ning eriti ida poole Elbet. * Rändamine toimus mööda maismaad või meritsi, laiaulatuslikku migratsiooni mere taha ei toimunud. Ülemerekolooniaid siiski loodi, eriti Pühal Maal Outremeris ning Balti mere idakaldal ja Iirimaal. Ent neis piirkondades moodustasid immigrandid tavaliselt väikese minoriteedi, mis koosnes ilmalikust ja vaimulikust aristokraatiast, linnakodanike klassist ja
Kui sultan Süleyman Tore 1086 suri algas riigis halastamatu võimuvõitlus. An seld riigi sultaniks kuulutas end Ebu´l Kasem, kes ei olnud Suurtele seld´le 5 meelepärane. Seepärast saadeti 1090ndal aastail 50 000 sõjaväega An emiir Porsuk - allutas rivaalitsevad beid ja piiras Iznikki. B imperaator, kellega An seld´d olid 1081 sõlminud piirilepingu, saatis Izniki kaitseks meritsi väikese väesalga. B väesalk andis emiir Porsuki vägedele mõista (Izniki müüridelt), et imperaator on isiklikult Iznikis katkestati piiramine. Kasõm sai aru, et pole Suurte seld poolt soositud, 1092 läks Malik Šahhi audientsile
Reduktsiooni käigus toimunud mõisate ülevõtmisel kutsuti kohale ka talupojad, ning ametnikud tegid neile arusaadavas keeles selgeks, et nüüdsest on nad kuninga alamad. 4 Osa ajaloolasi on seisukohal, et reduktsiooni käigus pärisorjus Eesti- ja Liivimaal kaotati. Riigi tähelepanu ja kaitse all muutus kroonutalupoegade õiguslik olukord märkimisväärselt paremaks. 1696. aastal Liivimaa kroonumõisates kehtestatud majandusreglement piiras mõisarentnike kodukariõigust ning keelas neil taluperemeeste karistamise. Talude koormised viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Kui mõisarentnik majandusreglemendi nõuetest kinni ei pidanud, oli talupojal õigus rentniku peale ametivõimudele kaevata (Laur, 2003). Kuningavõimu tugevnemine mõjutas ka siinset kiriku- ja vaimuelu. 1690. Aastal avati Tartus taas ülikool. 17. sajandi ususõdades sai Rootsist protestantismi kants Euroopas
Liivimaal oli arusaam maast kui tervikust ning sellest, mis sinna kuulub ja mis mitte, küll olemas, kuid poliitiliste struktuuride integratsioon selle sees ei jõudnud kuigi kaugele. Nõupidamisi, kus olid juures seisuste esindajad, peeti liivimaal juba 14. sajandil. Seisusliku konsolideerumise kõrval viis liivimaa läbirääkimiskultuuri edasi liivimaa maahärrade võimuvõitlus ja nende jõudude omavaheline tasakaal. Retsessini (maapäeva otsuseni) jõudmine oli keerukas protsess, mida piiras saadikute mandaatide piiratus ning konsensuse nõue. Puudus ka täidesaatev võim, mis oleks otsuste täitsmist kontrollinud. 1435 aastal valgas sõlmitud leping oli esimene, kus figureerisid kõik seisused oma maahärrade kõrval. Leping sõlmiti kuueks aastaks, garanteerimaks rahu ja kõiki osapoolte seniste privileegide puutumatust. Valga leping sätestas vastastikuste tüliküsimuste lahendamise korra ning üksmeelse otsustamise nõude sõja ja rahu küsimustes.
Pidevad võitlused Juuda ja Iisraeli vahel 1.2. Assüüria ja Babüloonia vallutused Juuda liitlasriik Assüüria vallutas Sargon II juhtimisel 722 .a. e.m.a. Iisreli. Suur osa elanikkonnast (27 800 perekonda), peamiselt ühiskonna jõukam osa küüditati Assüüriasse. Lõunas asuv Juuda riik muutus Assüüriast sõltuvaks, kuid püsis kuni 598.e.m.a., mil Uus- Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II riigi alistas. Pärast juutide ülestõusu 587.a. piiras Nebukadnetsar Jeruusalemma ümber ja pärast vallutamist purustas linna täielikult, s.h. Jahve templi. 25% elanikkonnast küüditati Mesopotaamiasse (Paabeli vangipõlv). Küüditamisest alates hakkas kujunema juudi diasporaa. Just Babülooniast lähtusid Pärsia (Iraani), Kesk- ja Väike-Aasia, India, Hiina, Kaukaasia, Jeemeni esmased juudi asundused. 1.3. Pärsia vallutused 539 a.e.m.a vallutas Pärsia kuningas Kyros Suur Babüloni, kogu Palestiina muutus Pärsia
Aastal Eestit juhtiv vanem Lembitu ja Kaupo(liivlased) langesid. Taanlased suundusid 1219.aastal Põhja-Eestisse. Valdemar II (tollane Taani kuningas) rajas võidetud eestlaste linnuse kohale kindluse, mida hiljem hakati kutsuma (Reval) Tallinnaks. Rootslased üritasid, kuid ilma eduta. - Enne lääne ristisõdijate saabumist oli Baltimaades väisjõududest tooni andnud Vene Polotski vürst Vladimir, kellele maksid andamit liivlased ja latgalid. Mõistes asja tõsidust, piiras ta 1206.aastal koos mässuliste liivlastega edutult ristisõdijate Holmi (Martinsala) kindlust. Eesti ristisõdade ajal käitusid venelased üsna ettearvamatult- kord rüüstasid ja laastasid, siis aga abistasid. - 1227.aastal murti Saaremaa vallutamisega lõplikult eestlaste vastupanu. Sellega lõppeb ka Henriku Liivimaa kroonika, märkides nii ristisõja edukat lõppu eestlaste vastu, ehkki Saaremaa elanikud tõusid järnevatel aastakümnetel veel mitu korda võõra
Näiteks Tallinna raad koosnes algul 24 liikmest, kellest pooled valitsesid ühel, pooled järgmisel aastal. Hiljem kujunes rae suuruseks 14 eluaegset liiget, lisaks neli bürgermeistrit ja linnasündik seadusetundjana. Kui keegi rae liikmetest suri, valis raad ise tähtsamate kaupmeeste seast endale uue eluaegse liikme. Raad valitses linna kõigi elualade, isegi kodanike isikliku elu üle. Raad oli ühtlasi linnakohtuks, edasi sai kaevata tähtsaima hansalinna Lübecki raele. Rae võimu piiras üsna veidi vaid maaisandat esindav linnafoogt. Linnade elanikkond koosnes kaup-meestest, käsitöölistest ja arvukast kodanikuõigusteta, kuid isiklikult vabast alamrahvast. Viimase pidev juurdevool oli linnadele elulise tähtsusega. Linnade sanitaarne seisund oli jäle: solk heideti otse tänavale ning näiteks Tallinna kaevudesse tuli vesi maa-aluseid torujuhtmeid pidi linna vallikraavist, mille ääres karjatati linna karja ja kuhu voolasid linna heitveed. Muidugi oli
· 1941. sügis Sm vallutanud Baltikumi, Valgevene, suure osa Ukr-st · Punaarmeel tohutud kaotused, vangi langes 3,5 mln · näis, et Barbarossa plaan edeneb, otsustaval hetkel aga lõi Hitler kõhklema--->Moskva ründamise asemel suunas väed Kiievile, kus hävitati NSVL väed, alles seejärel Moskvale, selle jaoks aga toodi osa vägesid Leningradi juurest ära--->Punaarmee peatas pealetungi Leningradi all · Leningradi blokaad Sm piiras linna sisse, üle 640 000 suri nälga · sept lõpp sakslased Moskva all otsustavale pealetungile, raskendasid aga ilmastikuolud, sõdurid väsinud, Punaarmee aga toibunud ja tugevnenud--->Stalin kuulutas sõja Suureks Isamaasõjaks, käivitati Siberis läänealadelt evakueeritud sõjatehased, lääneriigid abistasid · 6. dets1941 Punaarmee alustas vastupealetungi, sakslastel suured kaotused ja löödi tagasi,
likvideerimisega pidid talupojad sageli ümber asuma uuele, sageli halvemale maale või jäid hoopis ilma maata. 8. Talurahva vabastamine pärisorjusest, muutused maasuhetes. (lk 71) Põhjus. Vajadus suurendada teraviljatootmist areneva kaubatootmise tingimustes sundis mõisnikke laiendama mõisapõlde, kuna ekstensiivse põllumajanduse tinfimustes oli tootmise suurendamine võimalim vaid sel teell Mõisamaade laiendamist talumaade arvel takistas aga seadus, mis piiras talupoja väljatõstmist talust, samuti normeeris see talupoja kohustused. Sisu. 23.mai 1816.a (Eestimaa) ja 26. märts 1819 (Liivimaa) võeti vastu uued talurahvaseadysed, mis muutsid oluliselt maasuhteid. Nende seadustega pärisorjus kaotati, talupojad kuulutait isiklikult vabaks ja nad moodustasid vaba talurahvaseisuse. Neid ei tohtinud enam osta ega müüa, kinkida ega pantida, nad võisid sõlmida lepinguid ja omada kinnis- ning vallasvara, kuid nad võisid tegeleda vaid põllutööga.
Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse just küsimusega: mida me saame teada (kogeda). Siit tuntud ratsionalismi-empirismi tüli. Tänapäeval tunnetusteooria käsikäes teadusega, neurofüsioloogia jms. Siit heidab ta probleeme ka mujale (näit. meditsiinieetika; surma mõiste laienemine, vaimufilosoofia vms.) Oluliselt tunnetusteoreetiline on ka tänapäeva teadusfilosoofia. [ratsionalism teadmine pärineb mõistusest, mitte kogemusest (Sokratese ja
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
baassadam. Venemaa okupeeris Ida-Hiina ala Mandzuuria 1900-1905. Okupeerimine tekitas suuri probleeme Jaapanile. Jaapan oli kehtestanud proktektoraadi Koreale ei olnud oma riik, vaid tegutses Jaapani all. Ka Jaapan huvitus aladest, mida Venemaa vallutas. Huvide kokkupõrge viis Vene-Jaapani sõjani. Sõjategevus oli kahes kohas maaväed sõdisid Mandzuurias, mereväed Port Arturis. Jaapani laevastik piiras Port Arturi ümber. Kui Venemaa laevastik üritas läbi murda, lõppes see väga õnnetult. Lipulaev, kõige tähtsam laev, kus oli admiral, sõitis miini otsa. Enamik teistest laevadest hävitati Jaapani poolt. Venemaa kaotas oma Vaikse ookeani laevastiku ja 1904 aasta oktoobris otsustas Venemaa saata kohale uue laevastiku, mis asus Läänemerel Liepaja (Läti) sadamas. Nad pidid sõitma ümber Aafrika, sest Inglismaaga olid suhted teravad ja nii ei olnud luba Suessi kanalit kasutada
1. Maailmasõda Esimese maailmasõja vallandas suurriikide natsionalism. Sõjategevus 1917 Antandil oli sõjaline ülekaal(21 mln meest keskriikide 10 mln vastu.) Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allvesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6apr.) Saksamaale kuulutasid sõja L-Ameerika riigid. Rahulolematused Prantsuse sõjaväes. Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirev. Läbi oin võimule tulnud NSV valitsus, mis tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageeritud. 3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu- liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline sündmus) 25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov ...
Lossi plaanilahendus ja telgede arv on kõige lähedasem tsarskoje selo algsele lahendusele. Peahoone fassaadide liigendus muudab hoone sisejaotuse ning ruumide hierahilise järgnevuse. Fassaadi värvigramma toob esile arhitektoonilise liigenduse mitmetasapinnalisuse ja markeerib detaile. Värvingus kujunesid valdavaks hüübinud vere tooni meentuav ,,Marsi punane", kollane ooker ja valge. Mõningatel reljeefdetailidel kasutati kuldookrit. Lossi katuserinnatist piiras punavalgeks marmoreeritud puitbalustraad. Katus oli kaetud katusekividega ja selle nurkadel paiknes 8 paari lohepeakujulisi veesüliteid. (Kodres, 2005) Kadriorus on madalana tuntav hämar sammastega fuajee ning tammetrepp on nihutatud keskteljelt kõrvale. Kadrioru peasaal on väike ja valede proportsioonidega. Siin ei ole mõjusat perspektiivi, mis haaraks oma kaarakende ja peeglite lõputusse kulgeva rütmiga. (Hallas-Murula, 2012)
1941. sügis – Sm vallutanud Baltikumi, Valgevene, suure osa Ukr-st Punaarmeel tohutud kaotused, vangi langes 3,5 mln näis, et Barbarossa plaan edeneb, otsustaval hetkel aga lõi Hitler kõhklema--->Moskva ründamise asemel suunas väed Kiievile, kus hävitati NSVL väed, alles seejärel Moskvale, selle jaoks aga toodi osa vägesid Leningradi juurest ära--->Punaarmee peatas pealetungi Leningradi all Leningradi blokaad – Sm piiras linna sisse, üle 640 000 suri nälga sept lõpp – sakslased Moskva all otsustavale pealetungile, raskendasid aga ilmastikuolud, sõdurid väsinud, Punaarmee aga toibunud ja tugevnenud--->Stalin kuulutas sõja Suureks Isamaasõjaks, käivitati Siberis läänealadelt evakueeritud sõjatehased, lääneriigid abistasid 6. dets1941 – Punaarmee alustas vastupealetungi, sakslastel suured kaotused ja löödi tagasi,
Tegi head riigile (a aadlikud vastu) Johann Reinhold Patkul: Liivimaa aadlipositsiooni juht. Maanõunik Kutsuti üles aadlike kuninga käske eirama. Mõisteti surma, põgenes. Põhjasõja ajal vihaseim intriigipuhuja Rootsi vastu. Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eesti maal ja Liivimaal: Eestimaal uuendatud maakorraldus, Liivimaal maapolitseikorraldus. Vakuraamat: Kõik talude koormised märgiti sinna ülesse, vastavalt talude kandevõimele. See piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. Rakmetegu: Talumajapidamisele kõige koormavam, 3-6 päevaks nädalas tuli mõisasse saata mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Jalategu: Ainult mees, ilma loomadeta. Mõisavoor: Talvine. Hullem kui abitegu. Abitegu: Hooajaline kiireloomuline töö. Rootsi riigi viljaait: Nii nimetati Baltimaid, kuna siinsetest väjaveoartiklitest oli suurim teravili. Vahel isegi 85%. 1695.-1697. aasta näljahäda: Suur nälg. Ikaldus kahel aastal. Heina ei saand teha.
Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed. Positiivsed küljed Peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Taluperemehed vabastati peksukaristusest sootuks. Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist sunniviisiliselt. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". 16
Nüüd asusid eestlased pealetungikava väljatöötamisele. Sihiks võeti Riia ja Toreida hävitamine. Hästi läbimõeldud ürituse nurjas uute ristisõdijate laevade ootamatu saabumine. 1215.a suve jooksul rüüstasid sakslased mitmel korral Ugandi maakonda ning sundisid lõpuks ugalased alistuma. Ärahirmutatud sakala elanikud olid samuti nõus rahu sõlmima. See tekitas omakorda ärevust venelastes, kes ei soovinud enda kõrval näha tugevaid ristirüütleid. 1217.a talvel piiras suur Novgorodi vägi ümber Otepää linnuse. Venelastega liitusid saarlased, harjulased ja sakalased. Piiramine lõppes mõlemapoolse toidupuuduse tõttu sellega, et sakslased jäeti ellu, kuid nad pidid Ugandist ja Sakalast lahkuma. 1217.a sügisel kutsus Lembitu kokku suure eestlaste ühisväe. Sakslased üritasid anda ennetavat lööki ja tungisid kiirest Sakalasse. 21.sept 1217 toimunud Madisepäeva lahingus eestlaste malev purustati, Lembitu ja Kaupo langesid.
uniooniks. Uniooni kuningaks sai Taani kuningas. 1523 Rootslaste ülestõus Gustav Vasa juhtimisel saavutas iseseisvuse. Sellest ajast tekkis vaen rootslaste ja taanlaste vahel. Ida-Euroopas kujunes hiliskeskajal välja Leedu suurvürstiriik. See oli ka ainuke keskaegne euroopa riik mis oli paganlik. Leedukad olid tihedates sidemetes Vene vürstidega ning nad hakkasid sulanduma vene vürstiriiki. Samal ajal olid venelastel teravad vahekorrad saksaorduga. Saksaordu piiras Leedut nii põhjast kui läänest. Liitlaseks sakslaste vastu sai Leedule poola ning 1385 sõlmiti poola ja leedu vahel personaalunioon ning Leedu kuningas sai Poola kuningaks, eeldusel, et ta võtab vastu ristiusu. Sealt kujunes Poola-Leedu liitriik mille territoorium kujunes suureks ja mille hiilgeaeg oli 15saj esimene pool kui leedu-poola kuninga valdused ulatusid musta mereni. Leedu suurvürst ja Moskva vürst 14-15saj olid põhikonkurendid idaeuroopa domineerimise suhtes. Peale jäi moskva
Igas maakonnas Maanõukogu ja Maakonnavalitsus, valdades vallanõukogud ja vallavalitsused. Omavalitsuste võrgu eesotsas Ajutine Maapäev. 24.02.1918 kuulutati Eesti Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Vene keskvõimu korraldus: 1) keiser- ülemvalitseja Eesti suhtes, kohalikuks esindajaks kndralkubernerid (Eestis 1, Liivimaal 2). Tema abiks ja kohusetäitjaks oli viitsekuberner. Kuberneri võimu piiras aadlikest koosnev maanõukogude kolleegium. Peale nende tähtsamaiks organiks ?rentei?. Politsei ja hariduse juhid määrati ajastu lõpul keskvõimu poolt. 1877 anti välja linnaseadus, 80-dail loodi politseikorraldus, vähendati adrakohtunikke. Seati ametisse õppekonna kuraator, rahvakoolide direktor ja inspektor, TÜ toodi vene keel. 1889 a. Reformiti kohtud. Linnad: igas linnas raad, millel oli valitsemise ja kohtupidamise õigus. Seadusega loodi linnavolikogu
Esimese korruse moodustas "hiigelsuur prokonnesose marmorist pjedestaal". Tegelikult oli vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Alusel seisis kolmekümne kuuest joonia sambast ümbritsetud tempel. Sambad kandsid 24-astmelise püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. Esimese korruse ülemist serva ehtis lai kõrge reljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsarkofaagid. Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud
1. Uniooni pooldajad: Rootsi kõrgaadlid läänivaldusi mõlemal pool piiri. Toetus kuulus Taani kuningale Kristian II püüdis uniooni säilitada, tasakaalustada Rootsit, kutsuti Türanniks. 2. Rootsi iseseisvuse pooldajad: koondusid Sten Sture Noorema ümber. 3. Rootsi katoliku kirik: võimu ja võimupüüdlusi esindas 1514. aastal Uppsala peapiiskopiks saanud Gustav Trolle. Toetas uniooni. · 1516. aastalSten Sture piiras peapiiskopi tugipunkti Stäketi kindlust. Järgmisel kevadel tulid taanlased vasturünnakule rootslased said võidu. Riigipäev toetas Steni otsustas mitte tunnustada Trollet. Stäket tehti maatasa, Trolle pandi vangi. · 1518 tulid taanlased koos saksa, prantsuse ja inglise vägedega, kuid said lüüa. 1520. aastal ründas Kristian Rootsit uuesti. Rootslased said lüüa, Sten Sture sai surmavalt haavata. Sõlmiti vaherahu Riiginõukogu
aastal kiriku lõhenedes, lõhenes ka üksmeelne usk(kreeka katolik ja rooma katolik) 2 VALITSEMINE: Riigijuhtiisel võeti eeskuju Rooma imeeriumilt, hõlbsustati bürokraatiaaparaadiga. Võim kuulus keisrile e. basileusele jumala väljavalitu, kohtumõistja, sõjemees, väejuht jne. Tema võimu piiras mõnevõrra riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioon(deemos e. tsirkusepartei). I ÕITSENGUAEG: Keiser Justinianus I valitsemisajal 527-565.aastatel. Püüdis taastada Rooma riigi kunagist võm, vallutades lühieseks ajaks uuesti Itaalia, Põhja-Aafrika ja osa tänapäeva Hispaaniast. Ta andis välja tsiviilõigustekogumi sõjalisürokraatlikust monarhiast. Ta surus aha ka Nika ülastõusu lastes väepealikel Hipodroomil tappa üle 30 000inimese
paranesid). USA toetas vastupanuliikumisi Kesk-ja Ida-Euroopas (Poola), NSV Liidus ja Afganistanis. USA takistas NSV Liidul gaasijuhtme ehitamist Euroopasse, mis oleks kujunenud oluliseks NSV Liidu sissetulekuallikaks. USA sundis veenda Saudi-Araabiat nafta tootmist suurendama, mille tulemusel nafta hinnad langesid. See mõjus haavatavalt nii NSVL kui mitmele tema marionettreziimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ja NSVL jäi saamata tulu relvamüügist. USA piiras kõrgtehnoloogia eksporti NSVL. USA majandussõda viis NSVL 80ndate keskpaigaks pankrotti. USA alustas võidurelvastumist NSV Liiduga, millega viimane ei suutnud sammu pidada. Tähelepanu pöörati rohkem tehnoloogialeja ja tänu sellele jäi ka sõjavägi unarusse. 3.Muutused teaduses, kultuuris, olmes: teaduse- ja tehnikarevolutsioon, teadus ja tootmine kasvasid kokku. See muutis sotsiaalset struktuuri. Vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste
soovisid alustatu siiski lõpule viia. Info levis veelgi, kui KGB hakkas tegema kihutustööd levitades koolides ja kõikvõimalikes asutustes keeldu 21. oktoobri miitingus osalemiseks. Suures osas tänu KGB propagandamasinale kogunes 21. oktoobri õhtul kalmistule erinevatel andmetel 3000 kuni 5000 inimest. Selline käitumine ja julge vastuhakk näitas, et võrulaste veri tõepoolest ei värise. Üheskoos tungiti läbi korrakaitsjate ahelikust, mis kalmistut piiras. Võimumeestel ei jäänud muud üle kui lihtsalt ümbritsevat hämmingus jälgida. Sellisele rahvamassile vastu ei saadud. Samal üritusel toodi välja keelatud sini-must-valge. Paljud Kolonni liikmed said ürituse organiseerimise eest karistada. Kuna ajad olid muutunud, ei saadetud kedagi vangilaagrisse nagu nõukogude võimu algusaastail, vaid karistuseks oli rahaline trahv 10-30 rubla. Trahvide tasumiseks tehti Kolonni liikmete seas korjandus ja tegelikult said karistatud oma raha tagasi.
12. aprill 2010. a. 14:35 Mõjutavad tegurid: · Sõjad · Haigused · Näljahädad · Looduskatastroofid Perekond: · Paarperekond, traditsiooniline · Kuni 18 saj sõlmisid abielud vanemad Ühiskond: · Seisuslik Sünniti · Elati maal (holland linnaline) · Raharent Ajalugu Page 39 Kommunikatsioon 12. aprill 2010. a. 14:48 · Liiklusolud paranesid · Ajakirjandus ja post · Kirjaoskus piiras · Gloobus andis ettekujutuse maailmast · Aeglane reisimine Ühikond · Aadli jagunemine Ajalugu Page 40 Rahvusvahelised suhted 14. aprill 2010. a. 13:45 Sõdade põhjused: Koloniaalvalduste eest Dünastiate vahelised probleemid Ülemvõimu saavutamine Hispaania pärilussõda 1701-1714 · Põhjused Tüli hispaania trooni pärast Vältida suurriigi teket · Tagajärjed Rahuga lõppes
Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria. Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist progressiooni, samas piiras ressursse Maa, aga eriti haritava maapinna lõplik suurus ning ressursid kasvasid selle etteantud varu piires aritmeetilises progressioonis. Sõjad, haigused ja loodusõnnetused olid Malthuse järgi loomulik viis nimetatud vastuolu ületamiseks. Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard. Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem. Hilisemate arengute põhjal võime öelda, et rahvastiku kasv kuulub endiselt inimühiskonna suurte probleemide hulka
rahulepe. Sellega liitusid aga ainult piiskopi võimuala liivlased ja latgalid, samal ajal kui ordu ja nende ala latgalid rahuettepanekut vastu ei võtnud. Kuid ka sellisel kujul tehtud rahu ei püsinud kaua ning ordu järgmistes sõjalistes aktsioonides osales ka piiskopimehi ja liivlasi. Novgorodi ja Pihkva vürstide sõjakäik Otepääle 1210. aasta alguses raskendas Otepää ugalaste olukorda Novgorodi ja Pihkva vürstide sõjaretk. Nende vägi piiras Otepää linnust, kuni seesolijad nõustusid maksma piirajatele raha ja laskma end ristida. Sõjakäik võis olla seotud vürstide tolleaegse liitlassuhtega piiskop Albertiga ja mõeldud ugalastele lisasurve avaldamisena. Samas võis tegu olla sooviga ennetada ordu ja piiskopi vallutusi – eduka retke tulemusena pidasid nad edaspidi Ugandit oma, mitte Riia mõjusfääri kuuluvaks. Kolmas sõjakäik Ugandisse 1210. aasta suvel toimus Bertoldi juhtimisel järjekordne orduvendade,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
