Ühekordse põhja talastiku konstruktsioon. Ühekordse põhjaga ehitatakse vaid väikseid laevu pikkusega alla 45 m. Siin on üld- tugevuse tagamine lihtne ja seetõttu kasutatakse põiksüsteemi. Pikitalastiku moodustavad vertikaalkiil ja stringerid. Siin nimetatakse vertikaalkiilu ka keskmiseks kiilsoniks ja stringereid külgkiilsoniteks. Põhja põiktaladeks on floorid. Põhja plaadistuse keskmist plaati, mis on muust põhja plaadistusest mõnevõrra paksem, nimetatakse horisontaalkiiluks. Horisontaal- ja vertikaalkiil moodustavad kiilutala. Vertikaalkiil on katkematu kogu laeva pikkuses. Floorid koosnevad kahest poolest ja keevitatakse kiilu külge. Stringerid jagavad koormuse flooride vahel ja koosnevad flooride vahele keevitatud lõikudest. Vertikaalkiilu, flooride ja stringerite ülemiste servade tugevdamiseks keevitatakse nende külge vööd. Flooril võib vöö asemel olla 90o ära pööratud äärik ehk flants. Vaheseinte
Talastik koosneb samadest elementidest. Põhjastringerid võivad olla paigutatud harvemini. Peamisteks pikisidemeteks on tihedalt paigutatud jäikusribid. Stringerite väljalõiked ei tohi olla suuremad kui 0,5 stringeri kõrgusest. Sageli väljalõikeid tugevdatakse. Tihemini esineb tunnelkiil. Eriti tugevaid pingeid lainete löökidest tekivad laeva esiosas põhjasilluses 5-25% laeva pikkuse kaugusel vöörist. See osa laeva põhjast peab olema tugevdatud. Enamikul juhtudel paigutatakse sinna paksem plaadistus. Topeltpõhja talastik tehakse tugevam. Floore on tihedamalt ja kõik on täisfloorid. Pannakse ka täiendavaid stringereid vahedega mitte vähem kui 2,2 m põikitalastiku korral ja 2,1 m pikitalastiku puhul. Nende vahele paigutatakse omakorda normaalkõrgusest poole madalamad stringerid. 21. Laevakere talastiku põhisüsteemid. Laevakere kujutab endast koorikut, mis koosneb horisontaalsetest ja vertikaalsetest plaatidest, mida toetavad talad. Plaadistust koos toetava
keskkonda paksu pealis- ja aluskarva tõttu. Liha tootmine odavam ja liha kvaliteedinäitajad paremad Lihatöötleja seisukohalt: Veistel on tunduvalt suurem rümbasaagis. Luude osatähtsus on kolmandiku võrra väiksem. Pehme liha osatähtsus rümbas on suurem. Lihast saab rohkem teha suuretükilisi pooltooteid. Lihal paremad kulinaarsed omadused, kuna see on marmorjam. Lihal on parem kaubanduslik välimus. Kuna rümp on palju väärtuslikum, saab sellest kõrgemat hinda. Lihaveise nahk on paksem ja raskem Lihaveiste eluprotsesside seos loodusrütmidega Lihaveiste kui kõrge karjainstinktiga loomade eluprotsessid alluvad loodusrütmidele nagu teistelgi vabalt looduses elavatel loomadel; Emasloomade indlemine, tiinestumine, poegimine on kindlatel aastaaegadel; Kesksuvel on emasloomade indlemine kõige aktiivsem; Kesksuvel on emasloomade tiinestumise tõenäosus kõige suurem; Poegimine toimub märtsis...aprillis; Lehmvasikad paaritatakse järgmisel suvel 15 kuuselt
Saaremaa Ühisgümnaasium Kuu kui Maa kaaslane Referaat Autor: Sander Tiit 9A Juhendaja: Arne Loorpuu Kuressaare 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. MIS ON KUU JA MILLEST SEE KOOSNEB?....................................................................4 1.1. Faktid Kuust....................................................................................................................4 1.2. Kuu kraatrid ja mäed........................................................................................................6 1.3. Kuu pinnaehitus.......................................................................................
väike siseõu, kust pääses kõikidesse ruumidesse. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, viljapõllud, istandused ja aristokraatide suured majad. Maa piirkond ei jäänud linnast kuigi kaugele ja seega võtsid ka maaelanikud aktiivselt linnaelust osa. Riietus ja toit Kanti ühte või kahte riidetükki, mida nimetati kitooniks. See oli ulatus põlvini ja oli kinnitatud õlgadelt. Tihti oli see vööga kokkutõmmatud. Kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati peale paksem üleriie himation. Pükse ei kantud seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena kasutati sandaale. Söödi palju puu- ja köögivilju; küüslauku ja kala. Liha söödi harva, peamiselt siis kui jumalatele ohvreid toodi. Küpsetamiseks kasutati oliiviõli, kooke maitsestati meega. Joodi kitse- ja lehmapiima ning valmistati juustu. Peamiseks joogiks oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis
agoraa. Tänavad olid üpris kitsad. Väljaspoolt kaitsesid linna müürid. Linnamajad tav. ühe-kahekorruselised. Andreion e. maja kõige esinduslikum ruum- meeste ruum, paiknes õue tänavapoolses küljes. Linnamüüridest väljaspoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, istandused, aristokraatide uhked maamajad. Riietus ja toit-kitoon- napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud, kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma korral tõmmati sellele peale paksem üleriie e. himation. Pükse kandsid barbarid. Jalatsid olid sandaalid. Toiduks olid puu-köögiviljad, sh kala, küüslauk, kasut. oliiviõli, joodi kitse-lehmapiima, valmis. juustu, peamine jook oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis-ühised kodused pidusöögid-sümpoosionid, seal viibisid ainult mehed, lõbustajad olid pillimängijad ja tantsijannad. Sport-sportisid alasti; gümnaasion- pesemis- ja riietusruum spordiväljaku juures;täht. kujunesid olümpiamängud
Seni seostati magnetvälja olemasolu planeetide kiire pöörlemisega, kuid Merkuur pöörleb väga aeglaselt. On võimalik, et tema rauast tuum on püsimagnet. Teine hüpotees seletab Merkuuri magnetvälja teket päikesetuule mõjuga. (3.) Merkuuri läbimõõt on 4880 km, pöörlemisperioodiks on 59d. Merkuuri mass Maa suhtes on 0.055 ja planeedi tiheduseks on 5,42. ( 2.) Veenus Veenusel on paks atmosfäär, palju paksem kui Maal. Atmosfäärirõhk planeedi pinnal on sada korda suurem kui õhurõhk maapinna. See on sama suur nagu rõhk kilomeetri sügavusel veel all. Veenus on alaliselt kaetud paksude pilvedega. Pilvede all on olukord nagu kasvuhoones: päikesekiirgus läheb pilvedest läbi ja soojendab planeedi pinda, kuid soojuskiirgust pilvedest läbi ei lase ning planeet ei saa piisavalt jahtuda. Tulemuseks on kohutav kuumus. Veenuse temperatuur on umbes 500 kraadi
--- sümpaatiline NS aeglustab seedetegevus (eritusfunktsiooni ja motoorikat) Jämesool Paikneb peensoole lingude ümber 1 m pikk, 5-8 cm lai Kolm osa: 1. umbsool, mille alguses paiknevad sfinkter (klapp), et soolesisaldis ei pääseks tagasi peensoolde ja ussripik, milles on palju lümfoidkude 2. käärsool 3. pärasool Jämesoole sein on paksem kui peensoolel, hatud puuduvad, kuid näärmeid on palju, mis eritavad lima Jämesoolest resorbeerub vesi ja NaCl Imendumata jääkained jõuavad jämesoolde 8 t Uurimismeetodid Anamnees Kliiniline uurimine (vaatlus - nahk, palpatsioon, auskultatsioon jt) Laboratoorne diagnostika Endoskoopia Kapsel-endoskoopia Piltdiagnostika sonograafia, KT, MRT, angiograafia Biopsia (tsütoloogia ja histoloogia) Sapiteede kontrasteerimine Laparoskoopia Manomeetria ja pH-meetria
detailiderohket tahket pinda, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise, Europa pind on seevastu sile ja detailide vaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage`` pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi. 41. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? Jupiteri atmosfäärist moodustab 86% vesinik. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega on tõenäoliselt ka ülejäänud osa planeedist. Jupiter kiirgab intensiivset infrapunast
Pähklinäpi kohta pole materjali, et nad oleksid Eestis levivad. Leedus on neid umbes 1miljon. Toituvad viljadest-marjadest. Kunel on kõige suurem unilane ning arvatavasti Eestis seda liiki pole. Rotisuurune loom. Lõuna- Euroopas on tavaline liik. Ränd- ja kodurott on kaasliiklased. Koduhiirel on spetsiifiline lõhn. Pisihiir punub endale pesa nagu lind. Talveks lähevad ikkagi urgudesse, sest talvel on maa-alustes koobastes soojem. Uruhiirel on lühem saba kui päris hiirtel. Pea on paksem. Uruhiired elavad avamastikul ning on viletsad ronijad. Leethiir on punakat värvi ning tavaline liik Eestis. Elavad metsades ja parkides, väga hea ronija. Mügri ehk vesirott elab pinnases/käikudes, ajab mulda üles nagu mutt. Kõige suurem uruhiirlane on ondatra. Saba on vertikaalselt lapik. Umbes kassisuurune loom, aga koprast väiksem. Kaitsealused liigid – kõik nahkhiired, lendorav, kasetriibik, pähklinäpp, lagrits. Lõikehambad – I Lõikehambad – C Eespurihambad – P
mõõtmed/voolu ristlõike pind (mida suuremad mõõtmed, seda kiirem), temp (mida kõrgem, seda kiiremad protsessid), viskoossus (mida viskoossem, seda aeglasem), vedelik ja selle omadused/olek; olulisus: voolukiirus. Soojuslikud protsessid – jõud: temperatuuride vahe; kaastegurid: viskoossus (mida viskoossem, seda aeglasem), soojusjuhtivus (mida suurem, seda kiiremad), kihi paksus (mida paksem kiht, seda aeglasem), temperatuur (mida kõrgem, seda kiirem); olulisus: agregaatoleku muutus ja temperatuuride ühtlustumine. Massiülekande protsessid – jõud: kontsentratsioonide erinevus; kaastegurid: toote omadused, struktuuur, veerikkus (mida rohkem vett, seda kiirem), temperatuur (mida kõrgem, seda kiirem), toote kuju ja suurus (mida suurem tükk, seda aeglasem); olulisus: kontsentratsioonide ühtlustumine.
· Tort ,,Tiramisu" Tavaliselt valmistatakse need tordid kolmekihilistena, kuid kihte võib olla ka rohkem. Kihid niisutatakse kohvisiirupiga, liidetakse pealt ja külgedelt kreemiga ja puistatakse üle kakaopulbriga, kui nad on seisnud külmikud vähemalt 12 tundi. Kakaopulbriga võib katta ka terve pinna või teha läbi sablooni peale kaunistus. Kreemi valmistamiseks : Segada toorjuustu (Mascarpone " Philadelphia") hulka hapukoort ( mida paksem, seda parem). Eraldi vahustada munakollane suure osa suhkruga ja munavalge vähese suhkruga, vahustada vahukoor. Hapukoore - toorjuustu segule lisada vahustatud vahukoor, munakollased ja lõpuks munavalged ning enne kasutamist lisan lahustatud zelatiini. Kohvisiirupi valmistamiseks: keeta kange kohvi, millele lisan cappuchino pulbrit ja kohvilikööri. Tiramisu torte võib valmistada ka Alaska Ekspressiga Tiramisu. Biskviittordid kohupiimaga
Maa kaugus Päikesest: 150 miljonit kilomeetrit; Maa läbimõõt ekvaatoril: 12 756 km; Maa ümbermõõt: 40. 000 kilomeetrit; Maa pindala : ~ 510 miljonit km2; vesi moodustub maast 70. 8% ; Maa kõrgeim tipp on Dzomolungma mäetipp Himaalajas; Maa päev: tavaliselt 23 tundi ja 56 minutit; Maal on üks kaaslane - Kuu. (4) Maa on jagatud mitmeteks kihtideks, mis erinevad üksteisest keemilise ja seismilise omaduste poolest. Koor varieerub paksusest, ta on ookeanide all õhem ning kontinentide all paksem. Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad. Suurem osa maa massist on koondunud vahevöösse, enamik ülejäänust tuuma. Tuuma põhikoostisaineks on raud, kuid on võimalik, et selles esinevad ka mõningad kergemad elemendid. Temperatuur tuumas on kuumem kui Päikese pinnal (7500 kraadi ). Vahevöö alaosa koosneb tõenäoliselt põhiliselt ränist, magneesiumist ja hapnikust koos mõningase raua, kaltsiumi ja alumiiniumi lisandiga
maavärinad tekib uus maakoor ookeaniline maakoor ookeaniline maakoor magmakolle * Laamade põrkumine ookeaniline ja mandriline - ookeaniline maakoor laskub vahevöösse (subduktsioon), paksem kuid kergem mandriline jääb peale ookeaniline maakoor hävib, tekib süvik, süviku äärele ookeanipõhja vulkaaniline saarkaar, tugevad maavärinad, mandri servas vulkaanilise kurdmäestike teke, osa ülessulanud ookeanilist laamat kinnitub mandri külge, seega mandrilise laama laienemine Vulkaaniline kurdmäestik
lahuse, siis pinnas külmub alla 0 C° juures. Pinnase külmumine sõltub koha kliimast, ilmast, lumikattest, reljeefist, pinnase termilistest omadustest jne. Märg pinnas külmub hiljem ja vähem kui kuiv, sest tema ruumerisoojus ja soojusjuhtivus on suuremad kui kuival pinnasel. Eestis on pinnas külmunud olekus keskmiselt 110-130 päeva ja sügavus ulatub 35-80 cm-ni. Lumekate - Suurt mõju külmumisele avaldab lumikate. Mida paksem see on, seda vähem pinnas külmub. Kui paks lumikate tuleb sulale maale, võib jääda pinnas kogu talveks lume alla külmumata. Mäe ahrjadel külmub pinnas sügavamalt kui orgudes. See seletub lumikatte mõjuga orus on lumekiht paksem kui mäe harjal ja takistab seega pinnase külmumist. 16) Mullatemperatuuri mõju taimestiku arengule Mullatemperatuur mõjutab taimede idanemist ja idanemise kiirust, juurestiku arengut Kevadel, mil pinnas on veel võrdlemisi niiske, on savimullad
Saadava galvaanilise katte omadused sõltuvad elektrolüüdi omadustest (koostis, temp., pH, kontsentratsioon), voolutihedusest ja ajast. Ükskõik millist katet ükskõik millisele pinnale ükskõik millisel viisil katet pannakse, peab pind olema max puhas. Põhimõtteliselt kastetakse kaetav materjal elektrolüüsi lahusesse või sulasse elektrolüüti. Galvaaniliste katete puuduseks on see, et kate on ebaühtlane, teravikele ja pinnast väljaulatuvatele osadele tuleb paksem kiht. Parameetrid: pinge on 10-30V ja voolutihedus 400-600A/m2. Enamik galv. katteid valmistatakse tsingist ja alumiiniumist.Enne galv. katte peale kandmist, tuleb kaetavat pinda hoolikalt puhastada: 1)Üldine puhastamine – a)soolade eraldamine vee või auruga pesemisel; b)õlide ja rasvade eraldamine (kasutatakse leeliste lahust, leotamist emulsioonides või hapete lahustes); 2)Rooste eraldamine- liivapritsi või veejoaga,
Mullatekke tegurid · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). · Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. · Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. · Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. · Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. · Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda
toidulauale sült, keedetud liha kapsaste, kaalikate ja porganditega. Valmistati toitu nimega hapurokk. Selle valmistamisel pandi juuretis eelnevalt hapnema, paari päeva pärast keedeti suures katlas valmis. Toit kees oma 3-4 tundi. Oli maitsev magus- hapu pudrutaoline toit, söödi rõõsa piimaga. Talgute aegu tehti "sooja õlut". Õlu lahjendati veega, lisati saia- ja leivatükikesi, suhkrut, kuivatatud õuna. Lõpuks klopiti juurde muna, lisati piima. Söödi lusikaga, sest oli selline paksem toit. Omapäraseks toiduks oli kindlasti küpsetatud ternespiim. Seda sai valmistada ainult siis, kui lehmad lüpsma tulid. Paar päeva oli nende piim väga valgurikas. Piim valati määritud vormi ja pandi ahju küpsema. Toit sarnanes omletile, kuid oli palju kohevam ja maitsvam. Kolmas eriline toit oli mauk. See koosnes veest, jämedast odrajahust ja liha või rasva tükikestest. Seda küpsetati ahjus suure panni peal. Tol ajal oli suuri raskusi suhkru hankimisel
alumiiniumist. Meie teadmised Maa sisemusest on saadud ainult maavärinate võnkeid uurides. Vahevöö ülaosa koostisest saame teada, uurides vulkaanidest pinnale kerkivat laavat, enamik Maast on aga ligipääsmatu. Maakoor koosneb peamiselt kvartsist (ränidioksiid) ja teistest silikaatidest nagu päevakivi. Maakoore paksus varieerub: olenevalt kohast on see erinev- ookeanide all on skitosfäär õhem, maismaa all paksem. Maa orbiit on praktiliselt ringikujuline, keskmine kaugus Päikesest 150 miljonit kilomeetrit (1 a.ü.). Tiirlemisperiood 365 ööpäeva, 6 tundi, 8 minutit, 38 sekundit, ümber Päikese liigub kiirusega 30km/s. Maa ekvaator moodustab ekliptikaga 23°27´ nurga, mistõttu saab kord üks, kord teine poolkera Päikeselt rohkem valgust ja tänu sellele vahelduvad meil ka aastaajad. Atmosfäär, mis üle 3 miljardi aasta tagasi koosnes ammoniaagist, kloorist, metaanist ja
( konsistomeeter ) tingühikutes. NLGI klassid määratakse + 25 oC juures NLGI National Lubricating Grease Institute (USA) NLGI 000 .. 00 (veniv õli, poolvedel) kasut. keskmäärimissüsteemides, hammasrataste ja ülekannete määrimiseks. NLGI 0 ...1 ( väga pehme ) kasut. väga madalatel töötemperatuuridel või poolautomaatsetes määrimissüsteemides NLGI 2 ( pehme ) kasut. veere- ja liugelaagrite määrimiseks NLGI 3 ( paksem ) NLGI 4 ( paks ) hermeetilisuse tagamiseks NLGI 5 ( väga paks ) NLGI 6 ( väga paks) Termilised omadused: Tilktäpp näitab temperatuuri, mille juures määrde soojendamisel teatud seadmes eraldub esimene õlitilk. Määrde töötemperatuur peab olema tilktäpist madalamal. Plastseid määrdeid liigitatakse: · baasõlide · tahkestite · kasutusala · konsistentsi põhjal
Paremaks õli sattumiseks segmendi ja ketta vahele on segmendi babiidikihi serv õli pealejooksu poolt töödeldud kaldu. Kuna segment on tsentrist nihutatud ,tekib ketta ja segmendi vahele õlikiil. Õlirõhu epüüri ebasümmeetrilise jaotuse tõttu ( segmendi pindalad tsentri suhtes on erinevad ) pöördub segment kaldu , mis omakorda soodustab õlikiilu tekkimist. Õlikiil segmendi alumises osas on õhuke ja rõhk suur, segmendi ülemises osas on õlikiil paksem ja rõhk madalam. 1. Tugivõll, 2. Tugiketas, 3. Laagri segmendid, 4. Kandelaagrid, 5. Toetussõrmed. 6. Laagri korpus, 7. Jahutustoru, 8. Õlinäidik. Tugilaagrite õlitus võib olla autonoomne või mootori tsirkulatsioonõli süsteemist. Samas korpuses, kummalgi pool tugiketast asuvad ka peatugilaagri kandelaagrid . Tugilaagri korpus ja otsakaaned on valmistatud malmist. Korpuse alumises osas asub õli jahutusspiraal , kus tsirkuleerib merevesi
Üks põhjusi, ilmselt miks sakslaste tankid niivõrd kiired olid peitus nende mootoris. Neil oli kasutada kaks 100 hobujõuga mootorit, 9 samas prantslastel oli vaid üks 55 hobujõuga mootor. See andis sakslastele võimaluse inglaste tanke jälitada. Prantslaste tankid kaalusid ligi 20 tonni vähem, kui sakslaste tankid, kuid erilist edu nad sellega ei saavutanud. Sakslaste tankidel oli ka kõige paksem soomus ning see tähendas seda, et ka meeskonnal tankis oli julgem olla, sest nad tundsid end rohkem kaitstuna. Minu arvates võib öelda seda, et sakslaste tankid olid peaaegu igas elemendis parimad. 10 III Õhusõidukid Uudseim, suurim ja tuleviku seisukohalt tähtsaim edusamm Esimeses maailmasõjas oli ründelennukite konstrueerimine. Esimese maailmasõja alguses 1914. aastal oli lennuk veel suur ime. Vaid 5 aastat varem oli
SPM JAHUTUSSÜSTEEM Kütuse plahvatuslikul põlemisel tõuseb temperatuur silindris 1800 - 2000°C. Et materjalid peaksid sellistele temperatuuridele vastu, selleks tuleb mootorit jahutada st üleliigne soojus tuleb mootorist välja juhtida. Ülekuumenevamad detailid mootoris on: kolvi üleminepõhi silindrikaane aluminepõhi silindrihülsi ülemine osa väljalaskekollektor väljalaskeklapid pihustiots väljalasketorud summutid Jahutava keskonnana kasutatakse: magedatvett merevett õhku. Kaasaegsetes laevades kasutatakse ainult ringvoolu süsteemi, aga avarii olukordades saab selle ümber lülitada otsevoolu süsteemiks ( ≈ 20 – 30 aastat tagasi kasutati diiselmootorite jahutamiseks ainult otsevoolu jahutus süsteemi) OTSEVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1- kinkstonikast, 2- mereveefilter, 3- mereveepump, 4- SPM, 5- ...
kraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kreekaste riietus oli lihtne: kanti ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki; kõige tavalisem oli kitoon (põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riideese), mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie himation. Jalas kanti sandaale. Toiduks pruugiti rohkesti puu- ja köögivilju ning kala, piima ja juustu, peamine jook oli veega tublisti lah- jendatud vein. Aristokraatia etendas Kreeka poliitilises elus ja kultuuris kõige olulisemat osa. Rikastel ja suursugustel oli teistest enam võimalusi pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamisete avaldamisele (nt kõik kirjanikud pärinesid nende hulgast)
Enamasti on see isoleeriv materjal ja korrosioonikindlad ühendused (näiteks korrosioonikindlast metallist poldid plastmass- tüüblites koos isoleerivate seibidega). Joon. 9.1. Tekiehitise ja tekihoone ehitus. Tekiehitise kaared või pardatoed paigutatakse kerekaarte kohale. Tekiehitiste ja teki- hoonete talastik sarnaneb keretalastikuga, kuid on arvestatud mitmesuguste avade olemasolu (luugid, uksed, illuminaatorid, aknad). Tugevaim talastik ja paksem plaadistus on vööripoolsetel- ehk frontaalseintel. Kõik väljalõiked tehakse ümardatud nurkadega. Viimasel ajal on hakatud tekihoonetes kasutama lainelist materjali, mis annab kokku- hoidu kaalus ja on tehnoloogiliselt lihtsam. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus
õie/õisikuraol. Vahel on kõrglehed muutunud õie kroonlehtede sarnaseks, asendades viimaseid meelitustöös. ·Lehe siseehitus Epiderm: ühikihiline Sammas- ja kobekude: moodustavad klorenhüümi ehk assimilatsioonipõhikoe (fotosüntees) Õhulõhed: asuvad epidermis (kaks sulgrakku ja nendevaheline õhupilu) Juhtkimp: kollateraalne (floeem ja ksüleem asuvad kõrvuti) ·Valgus- ja varjuleht Valgusleht: paksem kui varjuleht; seal on rohkem kloroplaste Varjulehed: klorofüllisisaldus on suurem kui valguslehtedel ·Lehtede varisemine Lehe eluiga on tavaliselt 1...1,5 aastat, igihaljastel taimedel 1...10 aastat. Väliselt annab lehe vananemisest märku värvuse muutus -- klorofüll laguneb ja domineerima hakkavad teist värvi pigmendid, antotsüaanid ja karotinoidid (värvained, mis annavad vastavalt sinakaid-punakaid ja kollakaid-oran zikaid toone)
kujunenud. (Wikipedia 2013) Uduvikerkaar Uduvikerkaar on üks vikerkaare vormidest. See tekib uduse ilmaga, kui Päike paistab siiski piisvalt hästi, et tekitada täisvarjusid. Seega saab udukaart näha selge taevaga uduga Päikese vastas. (Kamenik 22.09.2009) Uduvikerkaar on enamasti valkjas, harva punaka või sinaka varjundiga mis tekib enne hajumist. Võib täheldada, et uduvikerkaare alumine osa on tugevam ja paksem, ülemine osa aga nõrgem. Udukaare valkjat vävust põhjustab dispersioon, hajususe tõttu on värvid vähemalt osaliselt kattunud. (Kamenik 22.09.2009) PÜHASÄRA Pühasära ehk nimbus tekib tagasipeegeldumisel looduslikelt objektidelt. Kastesel rohul võime oma pea kohal näha helendust ehk oreooli. See hiilgus ei tule mitte meie peast, sest kui teha endast pilti, tekib see valgus hoopiski fotoaparaadi ümber. (Kuusk 2005) Enamasti tekib see nähtus Päikese tagasipeegeldumisega
Pikkadel luudel eristatakse paksenenud luuotsi, Viimaste vahel asetsevad luukeha, milles esineb üdiõõs. Lühikesed luud- mõõtmed on enam vähem võrdsed. Sellesse gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid. Lamedad luud- Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid on leida jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. Luud koosnevad väljaspoolsest kompaktainest ja seespoolsest käsnainest. Luu tugevust määrav tihe ja kõva kompaktaine on pikkades luudes kõige paksem. Kompaktainekiht on õhuke lamedates ja lühikestes luudes .Käsnaine moodustub õhukestest isekeskis käsnataoliselt seostunud luuplaadikestest ja –põrkadest Toruluudes on käsnaine koondunud luuotstesse. Lamedates ja lühikestes luudes on jaotunud ühtlaselt. Luu välispind, v.a. liigesepinnad, on kaetud sidekoelise luuümbrise ehk periostiga. 5. Luude keemiline koostis ja füüsikalised omadused: Koosnevad anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Luu anorgaanilise aine
35. Muld ja olulisemad mulla tekkeprotsessid. Nimeta mulla tekketegurid. -Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused(niiskus, happelisus, viljakus jne) -Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. -Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on muld, seda rohkem on mullas horisonte ja seda vähem mõjutab teda lähtekivim. -Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära mis suunas liiguvad osakesed mullas. -Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast. -Organismid ehk taimestik: oma juurtega kinnitavad nad mulda, taimedest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet.
Settelise pealiskorra kihid on väga väikese 6-13-minutilise nurga all lõuna poole kaldu (2-4 m langust 1 km kohta) settekihindi kogupaksus ulatub 150-st (Soome lahe lõunarannikul) kuni 600 m-ni Edela-Eestis (Ruhnul 770 m). Valmiera-Lokno kerkealal väheneb järsult 350 m-niAluspõhja settekivimite joonis Eesti lõikes Põhja-Eesti Vallaste juga tehislik paest läbi raiutud Vendi ladestu · Vanim statisgraafiline üksus · Kõige vanem settekivim · Kõige paksem ja täielikum Kirde-Eestis · Enamasti pinnase all · Matsalust siia poole ei esine · Setendid Eestis ei paljandu · Lääne- ja Edela-Eestis vendi setendid puuduvad · Rakenduslik tähtsus seostub põhjaveega · Kompleks moodustab Kotlini lademe, mis koosneb Voronka, Kotlini ja Gdovi kihistust Transgressiooni suund määrab setendite iseloomu ja jaotumuse. Kambriumi ladestu · Vendile järgnes Eesti alal pikem maismaaline periood
elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekud. Kasvuhoonegaasid tekitavad kasvuhooneefekti. Kyōto protokoll on rahvusvaheline leping, millega ca. kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990 aasta tasemel. See on üks esimestest sammudest võitluses ülemaailmse soojenemisega. Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Osoonikihi paksusel on tüüpiline aastane käik-kõige paksem on ta märtsis ja seejärel langeb tasapisi kuni kõige õhema seisuni oktoobris-novembris. Kliima suurel soojenemisel on muidugi ka otseseid halbu tagajärgi. Kuid olulisemad tagajärjed võivad taas tuleneda keerukamate seoste kaudu. Need on alati olemas nii looduslikes süsteemides kui nende kombinatsioonides inimtekkeliste süsteemidega. Happevihmad tekivad siis, kui vääveldioksiid ja lämmastikoksiid paiskuvad õhku,
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste harude...
Ürgaegkond(arhaikum) Prokarüootsete organismide teke (4600) 5. MAA SISEEHITUS Maa siseehitust võib võrrelda kanamuna ehitusega. Maa südamiku moodustab Maa tuum. Tuum koosneb omakorda tahkest sisetuumast ja tõenäoliselt vedelast välistuumast. Maa tuuma ümbritseb vahevöö. Seal on kõrge temperatuur ja kõrge rõhk, kõik ained on pehmed või isegi vedelad. Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatudes 2900 km sügavuseni. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Kõige välimist kesta, mis on tahke ja koosneb enamasti kõvast kivist, nimetatakse maakooreks, selle läbimõõt on mõnikümmend kilomeetrit. Maakoor on õhem ookeanide all ja paksem mandrite kohal. Maa pinnalt keskpunkti suunas suurenevad kiiresti rõhk ja temperatuur, mis Maa sisemuses on väga kõrged. 6. LAAMTEKTOONIKA
Hüdroisohüpside kaardi alusel määratakse vee voolu suunad (voolu sound on risti isohüpsiga) 10. Maa siseehitus Maa siseehitus jaguneb kolmeks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maakoor jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. MAAKOOR. Keskmine paksus 30 km. paksus väga varieeruv: kontinentide piirkonnas 25-75 km, ookeanite kohal 6-8 km. Jaotub kaheks: ülemine - litosfäär ja alumine – astenosfäär. Selles kihis on ainult kõvad kivid Kõige paksem on maakoor mäestike all- kuni 80 km paksune. VAHEVÖÖ. Sügavusel 30-2900 km. Jaguneb kolmeks osaks: välimine vahevöö, ülemineku vöönd ja alumine vahevöö. Seal on kõrge temperatuur ja rõhk, kõik ained on pehmed või isegi vedelad TUUM. sügavusel 2900-6371 km. Jaguneb kaheks: välimine tuum (vedel) ja sisemine tuum (tahke). Maa pinnalt keskpunkti suunas suurenevad kiiresti rõhk ja temperatuur, mis Maa sisemuses on väga kõrged. 11. Keskkonnamõjude hindamine
Litosfäär Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore Kuni 70 km Kuni 20 km paksus Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) tihedus Kivimi...
3) intermediaalsed filamendid (läbimõõt 10 nm), mille monomeeriks on mitmesugused fibrillaarsed valgud (tsütokeratiinid, lamiinid jt.). 1.3. Varu- ja jääkained Varuainetena esinevad taimedes säilitustärklis (varutärklis), aleurooniterad ning õlitilgad. Säilitustärklis (joonis) ladestub amüloplastides moodustumiskeskme ümber. Kui moodustumiskese ei asu amüloplasti keskel, vaid kuskil servas, ladestub tärklis intensiivsemalt sellel küljel, kus amüloplasti strooma kiht on paksem. Nii moodustuvad ekstsentrilised tärkliseterad (näiteks kartulil, Solanum tuberosum). Kontsentrilisi tärkliseteri näeme kõrrelistel (Poaceae). Liittärkliseterad, mis koosnevad otsekui mitmest lihtterast, sisaldavad mitut moodustumiskeset, kuid ühised tärklisekihid puuduvad (näiteks kaeral, Avena sativa). Poolliitterade moodustumiskeskmed on ümbritsetud ühiste kihtidega. Öösel ladestuvad tärklisekihid on päevastest tumedamad suurema veesisalduse tõttu. Tärkliseterad on enamasti
ennustamisel. Ja nad on erakordselt kaunid. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10- 400 Vahevöö ülaosa 400- 650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 2890-5150 Välimine tuum 5150-6378 Sisemine tuum Koor varieerub tunduvalt paksuses, ta on õhem ookeanide all, paksem kontinentide all. Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad. Suurem osa Maa massist on koondunud vahevöösse, enamik ülejäänust tuuma. atmosfäär = 0.0000051 ookeanid = 0.0014 maakoor = 0.026 vahevöö = 4.043 välimine tuum = 1.835 sisemine tuum = 0.09675 15
Lihasel on võime kokku tõmbuda. Süstol-südame kokkutõmbumine. Süstol- vere väljutamine vere ringesse, südame lihase lõõgastumine- toimub kodade ja vatsakeste kokkutõmbumine. Vasak pool suur vereringe, parem pool kopsuvereringe- venoosne veri. Paremasse kotta paremasse vatsakesse. Südame lihas. Südame erinevad osad teevad erineva võimusega tööd. Vasak vatsake töötab raskemini, suurvereringe on pikem, vastupanu vereliikumisele on suurem, veremahud on ühesugused. Tema lihas on paksem kui teistel südameöönte seinetl. Südamelihase paksenemine- hüpertroofia. On võimalik südant treenida. Suudab rohkem verd välja paisata, seda aeglasemalt, vähem kordi võib süda kokkutõmbuda. Südame lihas peab olema treenitud. Südametsükkel koosneb süstolist, diastolist. Südamelihast varustavad pärgarterid. Lõõgastumise ajal täituvad pärgarterid verega. Töötamise ajal paiskavad välja. Südamelihas tõmbub kokku- südame löögisagedus e pulss
Epidermise alumises osas kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Suremisel muutuvad rakkudes muud valgud keratiiniks. Keratiin on kõva ja jäik, ta ei lahustu ega hüdrolüüsu ka kuumas vees ning on ensüümide vastu üsna püsiv. Vee toimel pundub ta märgatavalt. Kogu naharingluse protsess võtab aega umbes 28 päeva. Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest, mis on omavahel risti ja põiki läbipõimunud. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenimolekulid on üksteisega seotud vesiniksidemete ja mõningate põiksidemete abil. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub
ja kaasikud. Puitud on madalad ja hõredad, puude juurdekasvu piirab mullakihi väike tüsedus, mis omakorda tingib ebasoodsa veereziimi. Jaguneb 1) Leesikaloo esinevad männikud kohati kuusk ja kask. Õhukesed paepelased mullad. Niiskuse puudus. Alusmets: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik: on hõre, iseloomulikud taimed on lubikas, leesikas, sinilill. (saartel ja Lääne-Eestis). 2) Kastikuloo tekib paepealsetel muldadel, mullakiht on paksem kui leesikaloos ja muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt männikud ja männi kuuse segapuistud. Alustaimestik: kõrrelised, punane aruhein, lubikas, ussilakk, võsaülane. Alusmets: sarapuu, kadakas, kuslapuu. (saared, Lääne- ja Põhja-Eesti). Nõmmemetsad asuvad toitainevaestel liivmuldadel, enamus puistust männikud, tootlikkus on madal. 1) Sambliku kasvukohatüüp paikenvad mitmesugustel liivadel, valdavad mullad on leedemullad
suurusele pinnale. Praktikas ei saa valgusvoog siiski valgustatud alal jaotuda nii ühtlaselt, et valgustustiheduse väärtus selle pinna kõigis punktides oleks võrdne. Valgustatuse seadus Kui pinnale, mille pindala on dS, langeb ühtlaselt valgusvoog d, siis valgustatus E = d/dS. Kui pind on valgustatud ühtlaselt, siis E = /S. (E=I*cos/r2) Lääts Läbipaistev keha, mis on piiratud kahe, tavaliselt sfäärilise pinnaga. Kumerlääts on keskelt paksem, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Kiirte käik Koondav lääts: 1) Optilise peateljega paralleelne kiir läbib pärast läätsest murdumise fookuse. 2) Optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda. 3) Suvaline paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis.
KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED.
1. Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika elemendid.
· Sündmus, juhuslik suurus.
o Sündmus- mingi fakt, mingi juhtum, mis võib toimuda, aga võib ka mitte
toimuda. Kindel sündmus (toimub kindlasti), võimatu sündmus (ei toimu
kindlasti), juhuslik sündmus (võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda).
o Juhuslik suurus on mingi arv. Diskreetne e mittepidev (1,2,3), mittediskreetne
e pidev (2
termoplastiline materjal. Üks materjali omadusi on See tähendab, et ta on väikese ka esialgse kuju kuumuskindlusega. Juba 70 C taastumine, kui näiteks juures ta pehmeneb ja külma käia mööda põrandat käes kõrge muutub rabedaks. kontsaga kingadega. Mida Kloorkiu kahjulikkust paksem ja mitmekihilisem kokkupuutes nahaga ei ole PVC-materjal on, seda tuvastatud. Rhovyl® omab mõnusam on tema Öko-Tex märgist. peal käia, lisaks on PVC pudelitest valmistatakse paksematel materjalidel taaskiudu, millest toodetakse ka head kloorkiudu kaubandusliku heliisolatsiooniomadused. nimetusega Kloorkiude kasutatakse
kindla põhiplaani järgi. Majad olid tavaliselt ühe-kahekordsed põletamata tellistest, peaaegu alati siseõuega. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, põllud, istandused ja aristokraatide uhked maamajad. Kaugenedes asendusid need karjamaade ja karjusehüttidega. Riietus ja toit kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külma ilmaga tõmmati selle peale paksem üleriie himation. Pükse ei kantud, seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena sandaalid. Toiduks rohkesti puu- ja köögivilju, sh eriti küüslauku ja kala. Liha söödi suhteliselt harva. Joodi kitse- ja lehmapiima ning valmistati juustu. Peamine jook oli tugevalt veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis Nad etendasid ühiskonnas olulisimat rolli. Neil oli aega tegeleda mõtlemise ja enda arendamisega. Aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim
Kalade soolamiseks kasutatakse põhiliselt jämesoola, mille erinevad lisandid rikastavad ka soolakala maitseomadusi. Soolamise mõju põhinebki sellel, et keedusoola toimel kaotavad soolatavad kalad vett ja muutuvad veevaeseks. Suuremate kalade soolamine (näiteks lõhe, latikas, lest, siig jt) käib niiviisi: Soolamisnõu põhja puistatakse soola, sellele laotakse kalad, nahk allapoole, kiht soola ja jälle kalad. Pealmistel kaladel pannakse nahapooled ülespoole ja veidi paksem soolakiht peale. Järgmisel päeval pannakse vajutis. Neljandal või viiendal päeval, kui soolavesi on muutunud roosakaks, kurnatakse see pealt ära (kalu veest välja tõstmata), keedetakse läbi, eemaldatakse vaht ja valatakse see jahtunult kaladele. Nõu kaetakse vajutuskaane ja vajutisega. Kui soolvesi kalu ei kata, lisatakse soolvett juurde. Selliselt soolatud kalad on tarvitamiseks liiga soolased, kuigi säilivad hästi.
seega ka liigirohkemad, mis tekitab omakorda Ordoviitsiumis. Sel perioodil oli suur osa rohkem orgaanilist setet. Siluri kihistu on kõikidest kontinentidest suuresti vee all. Siluris Nt 2 puurauku võivad olla erinevatest paikadest paksem kui ordoviitsium, sest bioproduktsioon hakkas järk- järgult Balti paleobassein kuid mõlemal esineb sama koostisega tuhakiht, 11. Kirjelda millises Eesti piirkonnas suurenes. kahanema (vist Laurentia kokkupõrke tagajärel? mis viitab ühele ja samale vulkaanipurskele.
- margo anterior + posterior + inferior Lõhed: Pulmo dexter - põikilõhe fissura obliqua - diafragma kõrgema asendi tõttu lühem ja südame asümmeetrilise algab taga III rinnalüli processus spinosuse kõrguselt asendi tõttu laiem, paksem ja mahukam alla ette VI roide luu- ja kõhreosa piirini - mahtude vahekord vasaku kopsuga on 11:10 - lisalõhe fissura horizontalis Kopsuvärat hilum pulmonis paremal kopsul - mediaalpinna keskosas
Sits on peenekoelisem kui kanvaa (purjeriie) ja teksariie. Sits saab oma läikiva pinna suurel temperatuuril kalandreerimise (siledaks v mustriliseks pressimine) tulemusena. On suhteliselt odav materjal. Kasutatakse näiteks rätsseppade poolt modelleerimisel. Ameerikas mõistetakse calico all puuvillast riiet, millele on trükitud väike, kogu riiet kattev muster, sageli lilleline. Sits on batistist tugevam, puuvillane kangas. BJASS on labase sidususega, sitsist paksem puuvillane kangas. BATIST Algselt peenest linasest, tänapäeval ka puuvillast, siidist, puuvilla ja polüestrisegust õhuke poolläbipaistev tihe labase sidusega kangas. Kasutati algselt peene aluspesu valmistamiseks, nüüd peokleitide, pluuside, särkide valmistamiseks. KAMMPUUVILL (combed cotton) Kammitud puuvillane riie. Puuvill on eelnevalt puhastatud ja kraasitud ning heiekimpudeks jaotatud, mis kammitakse ning eemaldatakse lühemad kiud. Kuna lühemad kangakiud on
300 km sügavusel. Huvitaval kombel ei esine peaaegu üldse kuuvärinaid sügavusel 300 kuni 600 kilomeetrit. Mõlemat tüüpi kuuvärinate epitsentrid koonduvad vaid paari Kuu piirkonda. Kuuvärinaid tekitavad ka kraatrite külgedelt allaveerevad kivid ja pinnale langevad meteoriidid. Kunstlike kuuvärinaid tekitati programmi "Apollo" käigus, kukutades kasutatud maandumismoodulid Kuule. Kuu ja Maa siseehitusel on väikseid sarnasusi ja suuri erinevusi. Kuu koor on paksem kui Maa koor, ulatudes 70 kilomeetrist nähtaval poolel 150 kilomeetrini tagaküljel. Koore erineva paksusega on ilmselt seletatav ka Kuu esi- ja tagakülje erinev välimus, kuna paksema koore tõttu ei pääsenud laava tagaküljel välja. Koore all on mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. Seismiliste piki- ja ristlainete erinevus näitab, et Kuul on poolvedel tuum. Tuuma suurus pole täpselt teada, tema raadiuse hinnangud ulatuvad 100 kuni 400 kilomeetrini. Ta arvatakse koosnevat rauast
väetiste, looma- ja linnusööda valmistamisel. Järvemuda kasutatakse ravimudana üksnes Värska sanatooriumis. Meremudadest on kõige enam kasutust leidnud Haapsalu, Kuressaare ja Käina lahe muda. Järvemuda varu ületab meremuda varu u. kümnekordselt. 22.Kliima mõju rekreatsioonile Sademete ja temperatuuri jaotus on eriti oluline just talvise rekreatsiooni puhul. Lumikate on paksem ning selle kestvus pikem kõrgustike piirkonnas. Saartel ja rannikualadel on lund vähe ning lumikatte kestvus lühem, mõnel talvel püsivat lumekatet ei tekigi. 23.Läänemere rekreatiivsed võimalused Juuni lõpus hakkab veetase tõusma. See fakt on oluline jalgsimatkade korraldamisel Saaremaa ja Muhu lähedal paiknevatel laidudel. Tulenevalt sellest, et Väinameri on madal keerutavad jetid põhjast üles liiva ja muda, mis on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
