PIPARKOOGITAIGEN Jahu 6,0 + 0,5 rullimiseks Suhkur 3,3 Margariin 1,6 Maitseainesegu 0,190 Kergitusained 0,040 ( küpsetuspulber) Vesi 1,800 Väljatulek: 10,0 Pruunistatud suhkrusiirupi valmistamine: * 1/6 suhkrust kõrvetada * 2/5 suhkru kogusest vett, lastakse keema * keev vesi lisatakse pruunistatud suhkrule Suhkrusiirupi valmistamine: * ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse siirup * soojale siirupile lisatakse maitseained Suhkru pruunistamiseks valatakse suhkur märga potti, kuumutatakse ja segatakse puulusikaga kuni hakkab eralduma kergelt suitsu ning tekib tumepruun suhkrulahus. Saadud lahusele lisatakse keev vesi ja kuumutada kuni tükid kaovad. Ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse suhkrusiirup, mis lisatakse pruunistatud suhkrule, segatakse ja lisatakse maitseained. Taignasegamismasinas segatakse margariin, millele lisatakse
RULLKOOGID Neid kooke võib valmistada: 1. heleda biskviidiga 2. sokolaadid ehk tumeda biskviidiga 3. pähklibiskviidiga 4. dekoorbiskviidiga (küpsetusmatid) Enne küpsetamist võib biskviidile peale puistata pähkli või mandlilaastu, kookoshelbeid. Rullkookide valmistamiseks määritakse biskviit küpsetuspaberile õhukese kihina, küpsetatakse 225- 230°c juures 10-12 min. ning eemaldatakse peale küpsetamist kohe plaadilt. Küpsenud biskviitpõhi asetatakse puhtale küpsetuspaberile, vastu plaati olnud pool ülespoole, eemaldatakse küpsetuspaber, vajadusel niisutatakse. Seejärel kaetakse biskviit: · puuviljatäidise · võikreemi (pähkli, kakao) · kohupiimakreemi · vahukreemiga Siis keeratakse paberi abil biskviit rulli ning viiakse kreemi hangumiseni külmutusse nii, et õmblusega pool jääb allapoole. Rullkooki võib pealt viimistleda: · puudersuhkru · määritakse kreemiga + biskviitpuru · kaetakse martsipaniga · glasuuri või sok
Sisaldab: Pastöriseeritud kogumunamassi ja suhkrut. Lisainfo: Munamassid vabastavad kasutajaid munade lahtilöömise vaevast, vähendavad kulutusi, sest kasutamisel ei jää mingeid jääke, Toiteväärtus: 1200g Pagarimunamassi sisaldab 360g suhkrut. Säilivus: 21 ööpäeva +2...+4°C. · Külmutatud munavalge Munavalgemass on pastöriseeritud munavalge, milles puudub salmonella oht! Vastavus: 1 kg= 30 munavalget. Kasutusalad: Kasutatakse toidu valmistamisel (nt. beseed, tordid, jne.) Parandab kala-ja lihatoodete struktuuri. Säilivus: 7 päeva +2 ... +4 °C. Sügavkülmutatud toode säilib temperatuuril -18°C 1 aasta. Säilivus pärast sulatamist 3-5 päeva temperatuuril +2° - +4°C. Sulatamine: 24 tundi temperatuuril +20°C 48 tundi temperatuuril +8°C. Eifix Konditoreiweiss pastöriseeritud munavalge · Külmutatud munarebud Munakollasemass on pastöriseeritud munakollane ja ta on hea ning turvaline toode toiduvalmistamise tarvis Vastavus: 1kg=50 munakollast
Sisaldab: Pastöriseeritud kogumunamassi ja suhkrut. Lisainfo: Munamassid vabastavad kasutajaid munade lahtilöömise vaevast, vähendavad kulutusi, sest kasutamisel ei jää mingeid jääke, Toiteväärtus: 1200g Pagarimunamassi sisaldab 360g suhkrut. Säilivus: 21 ööpäeva +2...+4°C. · Külmutatud munavalge Munavalgemass on pastöriseeritud munavalge, milles puudub salmonella oht! Vastavus: 1 kg= 30 munavalget. Kasutusalad: Kasutatakse toidu valmistamisel (nt. beseed, tordid, jne.) Parandab kala-ja lihatoodete struktuuri. Säilivus: 7 päeva +2 ... +4 °C. Sügavkülmutatud toode säilib temperatuuril -18°C 1 aasta. Säilivus pärast sulatamist 3-5 päeva temperatuuril +2° - +4°C. Sulatamine: 24 tundi temperatuuril +20°C 48 tundi temperatuuril +8°C. Eifix Konditoreiweiss pastöriseeritud munavalge · Külmutatud munarebud Munakollasemass on pastöriseeritud munakollane ja ta on hea ning turvaline toode toiduvalmistamise tarvis Vastavus: 1kg=50 munakollast
TALLINNA TEENINDUSKOOL PAGARIÕPPE KOKKUVÕTE Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.LIHTPÄRMITAIGEN.............................................................................................................4 Tooted..........................................................................................................................................5 1.1Kartuli-pärmitaigna viineripirukas.....................................................................................5 1.2Mesilasesuts.......................................................................................................................5 1.3Tiigrikook..........................................................................................................................5 1.4Kohupiima plaadikook...........................................................
VASTUSED 1. TOIDUAINETE KULINAARNE TÖÖTLEMINE. 1. Mis on toiduainete külmtöötlemine? Selleks, et toiduaineid saax toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid eelnevalt pesta, koorida, jne. 2. Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5. Ni
paljudes kergetes jookides nagu näiteks limonaadides. Kala, kastmed (hollandi kaste), kuumad joogid, jäätises · Greip - sobib süüa hommikueineks nii suhkruga kui ilma, eelroana koos vähkide ja avokaadoga ning loomulikult sobib see puuviljasalateisse ja teistesse magustoitudesse. · Mandariin - Mandariini kuivatatud ja jahvatatud koortega saab maitsestada küpsetisi ja järelroogi. Puuviljasalatid, tordid. Luuviljalised: · Aprikoos - on õitsemise ajal raagus, lehed tulevad peale õitsemist. Aprikoosi viljaliha on väga õrn ega talu hästi transporti. Seetõttu koristatakse nad pooltoorelt ja lastakse sihtkohas järelvalmida. Aprikoosid sobivad lihtsalt söömiseks, aga sobivad hästi nii magustoitudesse, kookidesse ja kokteilidesse kui ka kergetesse einetesse, kala- ja liharoogade lisandiks, salatitesse.
Kirjelda külmtöötlemismeetodid lehekülg 12-13 Selleks, et toiduaineid saaks kas toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid pesta, koorida sellist tegevust nimetatakse toiduainete külmtöötlemiseks. Külmtöötlemisel toiduainete mass enamasti väheneb. Külmutatud toiduainete sulatamine: Külmutatud liha- ja kalatoodete sulatamine. Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja praadimi
Kõik kommentaarid