Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid

Q: Mis eristab pidevaid protsesse perioodilistest?

Vastus leiad õppematerjalist: Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid

Q: Millega mõõdetakse mida?

Vastus leiad õppematerjalist: Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid

Q: Mis eristab mõisteid ideaalne vedelik reaalne vedelik?

Vastus leiad õppematerjalist: Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid

Q: Millised on 3 põhilist voolurežiimi vedelike voolamisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid

Q: Miks tuleb vedelike voolamisel eelistada trubulentset voolurežiimi?

Vastus leiad õppematerjalist: Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid

Q: Millised tegurid määravad pumba vajaliku võimsuse N?

Vastus leiad õppematerjalist: Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid

Q: Millised on 3 põhilist segamise meetodit ning millest sõltub nende valik?

Vastus leiad õppematerjalist: Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid

Q: Mida näitab peenestusaste i?

Vastus leiad õppematerjalist: Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid

Q: Millistest teguritest sõltub energiakulu töökulu peenestamisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid

Q: Millised on 3 põhilist soojuslevi viisi?

Vastus leiad õppematerjalist: Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid

Kask, Gertrud

Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid (0)

Toit - Toit ja toitumine

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis eristab pidevaid protsesse perioodilistest?
Millega mõõdetakse mida?
Mis eristab mõisteid ideaalne vedelik reaalne vedelik?
Millised on 3 põhilist voolurežiimi vedelike voolamisel?
Miks tuleb vedelike voolamisel eelistada trubulentset voolurežiimi?
Millised tegurid määravad pumba vajaliku võimsuse N?
Millised on 3 põhilist segamise meetodit ning millest sõltub nende valik?
Mida näitab peenestusaste i?
Millistest teguritest sõltub energiakulu töökulu peenestamisel?
Millised on 3 põhilist soojuslevi viisi?
Mida näitab aine soojusjuhtivustegur ?
Millistest põhiteguritest sõltub soojusvaheti küttepinna suurus F?
Kui ruumi temperatuurile 10 Selgitada pärivooluliste ja vastuvooluliste soojusvahetite erinevust?
Miks eelistatakse praktikas vastuvoolulisi soojusvaheteid?
Keskkondade alg- ja lõpptemperatuure Kuidas neid määrata leida?
Miks on regeneraatorite puhul liikumapanev jõud t üldjuhul konstantne ning keskmist leidma ei pea?
Millistest teguritest sõltub soojusvaheti soojuslik koormus soojushulk Q?
Millistest teguritest sõltub soojusvaheti soojuslik koormus keetmisel?
Mida näitab soojusvaheti soojuslik kasutegur � ning mille arvutamiseks seda kasutatakse?
Miks kasutatakse soojusvahetites õhu poolel küttepinna ribitamist?
Mida nimetatakse soojuslikus protsessis agensiks?
Millist auru nimetatakse primaarauruks millist sekundaarauruks?
Mida väljendab auru erikulu m protsessis?
Miks on see oluline toiduainete termilisel töötlemisel?
Mida väljendab vee erikulu n protsessis?
Kuidas mõjutavad jahutusvee liik ja vee erikulu jahutamise resultaati tulemust?
Millest lähtutakse vee erikulu n valikul?
Millised on soojusvahetite valiku olulisemad kriteeriumid?
Mis eristab pindsoojusvaheteid segamissoojusvahetitest?
Kuidas võib soojusvaheteid jaotada kasutusvaldkonna ja funktsiooni järgi?
Millised on mahuliste soojusvahetite põhieelised ja põhipuudused?
Kuidas jaotatakse mahulisi soojusvaheteid soojusvahetussüsteemi järgi?
Millisel juhul kasutatakse rootorsoojusvaheteid?
Mis eristab lahtise kilega soojusvaheteid kinnise kilega soojusvahetitest ning miks on viimased soojuslikult efektiivsemad vähemalt 2 põhjust?
Millised on lahtise kilega soojusvahetite põhilised kasutusvaldkonnad?
Miks ei ole aga see soojusvaheti tüüp suutnud toiduainetööstuses konkureerida plaatsoojusvahetitega?
Millised on olulisemad plaatsoojusvahetite eelised?
Mitmefunktsioonilised - saab teha mitmeid asju paindlikud 16 Miks kasutatakse traditsioonilistes plaataparaatides gofreeritud lainelise või siksakilise pinnaga plaate?
Miks kasutatakse plaatsoojusvahetites toote poolel väikest voolukiirust wp 025 03 ms?
Millised on plaatsoojusvaheti olulisemad puudused?
Mida näitab regeneratsioonitegur ?
Millised on 4 põhilist üksikseadet aurukompressioonkülmutusmasina liinis?
Millised on külmtöötlemise kui konserveerimise viisi 2 olulisemat eelist?
Mida näitab suhteline kaalukadu g tootest näiteks kui see on 2 ning kuidas on võimalik seda vähendada?
Millised tegurid määravad külmlao vajaliku suuruse põranda pindala?
Mida näitab lao pinnakasutustegur � näiteks kui see on 06?
Milline on soojusisolatsioonimaterjalile esitatav kõige olulisem nõue?
Milliseid aineid nimetatakse külmutusagesideks?
Millised on 4 põhilist külmakulu külmakao liiki ladudes?

Protsesside kordamine
Üldosa

Mis eristab pidevaid protsesse perioodilistest?
Perioodiline protsess toimub tsüklitena ja viiakse teatud aja möödudes lõpule, siis see kordub uuesti, aeganõudvam. Pidev protsess toimub kogu aeg ning ei lõppe ära, sest materjali tuleb koguaeg juurde jne, need on tootlikud ja kiired.

Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid /massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, vähemalt 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1 oluline protsessi tulemuse näitaja.
Hüdrodünaamilised protsessid – jõud: rõhkude vahe; kaastegurid: mõõtmed/voolu ristlõike pind (mida suuremad mõõtmed, seda kiirem), temp (mida kõrgem, seda kiiremad protsessid), viskoossus (mida viskoossem, seda aeglasem ), vedelik ja selle omadused/olek; olulisus: voolukiirus .
Soojuslikud protsessid – jõud: temperatuuride vahe; kaastegurid: viskoossus (mida viskoossem, seda aeglasem), soojusjuhtivus (mida suurem, seda kiiremad), kihi paksus (mida paksem kiht, seda aeglasem), temperatuur (mida kõrgem, seda kiirem); olulisus: agregaatoleku muutus ja temperatuuride ühtlustumine.
Massiülekande protsessid – jõud: kontsentratsioonide erinevus; kaastegurid: toote omadused, struktuuur, veerikkus (mida rohkem vett, seda kiirem), temperatuur (mida kõrgem, seda kiirem), toote kuju ja suurus (mida suurem tükk, seda aeglasem); olulisus: kontsentratsioonide ühtlustumine.
Mehaanilised protsessid – liikujmapanev jõud on tavaliselt mingi mehaaniline jõud (survejõud, lõikejõud , hõõrdejõud, löögijõud jne); kaastegurid: oleneb, mida töödeldakse, materjali tugevus, kuju, stuktuur (kas näiteks risti või pikikiudu), viskoossus, tihedus; olulisus: mahu suurenemine, peenestusaste, struktuuri või kuju muutus.

Massi jäävuse seadus ning selle olulisus
Niipalju kui ainet/massi protsessi või masinasse suunatakse, peab sealt seda ka välja tulema mingil kujul. See on aluseks materiaalse bilansi koostamisel. Toodangu arvutused, tehnoloogilistes normaliseerimisarvutustes, skeemid jne.

Energia jäävuse seadus ning selle olulisus
Nii palju kui energiat protsessi suunatakse, peab sealt ka väljuma. Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Energiakulu arvutamine protsessides, energiakadude määramine, keskkondade puuduvate alg- või lõpptemp määramine jne.

Protsessi toimumise kiirust määrav põhiseadus
Protsessi toimumise kiirus on võrdeline liikumapaneva jõuga ja pöördvõrdeline takistusega.

Millega mõõdetakse mida?
Termomeetriga mõõdetakse temp, vaakummeetriga alarõhku, manomeetriga ülerõhku ja baromeetriga atmosfääri rõhku.

Näide kahe parameetri omavahelisest seosest – rõhk ja temp
Kui tõsta rõhku, siis tõuseb temperatuur. Entroopia . Keemisel , mida kõrgem on rõhk, seda kõrgem on ka temperatuur. Mida madalamal rõhul me keedame, seda madalam on ka temperatuur.

Näide üle- ja alarõhu kohta
Alarõhk – vaakumpakendamine, pumba imipool, vaakumkuivatus , vaakumjahutus. Ülerõhk – pressimine, autoklaavimine, homogeniseerimine.

2 tegurit koos selgitusega, mis mõjutavad aine viskoossust .
Viskoossus sõltub antud aine osakeste mõõtmetest, mida suuremad ja raskemad osakesed, seda suurem viskoossus. Temperatuur – mida kõrgem temperatuur, seda vähem viskoossem on aine. Rõhk – rõhu suurenemisel suureneb ka viskoossus. Kuivaine – mida rohkem on kuivainet , seda viskoossem.

1 näide tiheduse praktilisest kasutamisest, 1 näide tiheduste erinevuse olulisusest mõnes tehnoloogilises protsessis.
Tihedusel on suur tähtsus hüdrodünaamiliste protsesside juures, seda saab kasutada ümberarvutustel – maht massiks ja vastupidi.
Tiheduste erinevuse olulisus tuleb välja näiteks piima separeerimisel, piim kui raskem jääb äärde ja koor kui kergem keskele. Tsentrifuugmine ja settimine samuti.
Hüdrodünaamilised protsessid

Mis eristab mõisteid ideaalne vedelik – reaalne vedelik?
Ideaalse vedeliku viskoossus on 0 ja ta ei ole kokkusurutav ning ta on ülivoolav , erinevalt reaalsest vedelikust (tal on viskoossus ja esinevad kaod ning ta pole nii voolav).

Millised 2 põhinäitajat määravad ära vedeliku hüdrostaatilise rõhu mingi anuma põhjas? Kas anuma kuju ka mõjutab rõhku?
Vedelikusamba kõrgusest ja vedeliku tihedusest sõltub hüdrostaatiline rõhk, anuma kuju seda ei mõjuta.

Esitada 2 näidet hüdrodünaamiliste protsesside mõjust (olulisusest) teistele protsessi liikidele.
Aitavad kiirendada soojuslikke protsesse ja massiülekande protsesse.

Millised on 3 põhilist voolurežiimi vedelike voolamisel?
Turbulentne, laminaarne ja üleminekurežiim.

Miks tuleb vedelike voolamisel eelistada trubulentset voolurežiimi?
Vedeliku kihid segunevad ja kiiruste jaotus on ühtlasem, kiirendab massiülekannet ja soojusülekannet.

2 näidet protsessidest, kus on eelistatud laminaarne vool.
Setteaparaat – ku seal oleks turbulentne vool, siis ei saaks aine settida, sest koguaeg käiks see ringi. Separaator – rasvakuulikeste eraldumine oleks häiritud ning rasvakadu lõssiga suur.

Millised 3 põhitegurit määravad ära Reynoldsi kriteeriumi arvväärtuse ja sellega ka voolurežiimi?
Kinemaatiline viskoossus, keskmine voolukiirus ja geomeetriline tegur – näiteks toru siseläbimõõt.

Selgitada tootlikkuse G ja voolu ristlõikepinna suuruse f mõju vedeliku keskmisele voolukiirusele w.
Mida suurem on G, seda suurem on w ja mida väiksem on f, seda suurem on w.

Vedelik voolab torustikus. Kus asub voolu ristlõikes maksimaalne ja kus minimaalne voolukiirus?
Voolu keskel asub maksimaalne kiirus ja ääres minimaalne. Toru keskel siis wmax ja toru ääres wmin.

Millisel juhul tuleb protsesside arvutamisel kasutada voolu ekvivalentset läbimõõtu dekv ning millisest kahest tegurist see sõltub?
Seda tuleb kasutada siis kui voolukuju ei ole ringikujuline ehk ei ole tegemist toruga. See sõltub märgperimeetrist ja voolu ristlõikepinnast.

Millised tegurid määravad pumba vajaliku võimsuse N?
Tunnitootlikkus G – mida suurem see on, seda suurem on võimsus.
Vajalik surve/tõstekõrgus Hsum – mida suurem, seda suurem on võimsus.
Pumba kasutegur ŋ – mida suurem see on, seda väiksem on võimsus.
Varutegur (1,2) – mida suurem see on, seda suurem on võimsus.

Selgitada voolukiiruse w, torustiku siseläbimõõdu d, liinipikkuse L ja voolava
vedeliku viskoossuse v mõju survekaole liinis .
w – mida suurem voolukiirus, seda suuremad kaod.
d – mida suurem siseläbimõõt, seda väiksem kadu.
L – mida pikem on liin , seda suurem kadu.
v – mida suurem viskoossus, seda suurem kadu.
Mehaanilised protsessid

Esitada vähemalt 2 näidet segamisprotsesside kasutamise/tähtsuse kohta tehnoloogilistes protsessides.
Soojuslike protsesside kiirendamiseks, soojusvahetus on kiirem. Segamine kiirendab massiülekande protsesse. Kohvi sisse suhkru lisamisel ja segamisel lusikaga lahustumine kiireneb . Vahustamiseks võib kasutada erilisi segisteid (koore vahustamine , muna vahustamine jne).

Millised on 3 põhilist segamise meetodit ning millest sõltub nende valik?
Pneumaatiline meetod
Tsirkulatsioonmeetod
Mehaaniline meetod – kasutatakse erinevaid mehaanilisi segisteid.
Segamise valik sõltub aine omadustest, viskoossusest, mida tahetakse saavutada jne.

Kirjeldada pneumaatilise segamise olemust.
Kasutatakse madala viskoossusega või peene puitsematerjali segamisel, nt pulbrid. Viitab õhule või gaasile. Kasutatakse mahulist aparaati , kompressori või ventilaatoriga varustatud. Mida suurem on õhu kogus, seda võimsam peab olema ventilaator.

Kirjeldada tsirkulatsioonmeetodil põhineva segamise olemust.
Kasutatakse soolamisprotsessi kiirendamiseks, segude valmistamiseks, ainete lahustamiseks. Segatakse mahutis tsirkulatsioonpumba abil, et kihid seguneksid.

Kirjeldada vähemalt kahe mehaanilise segamise meetodi olemust.
Lusika või kulbiga segamine. Jäätisesegud, söödasegud (puistematerjali segamine) – mahuti pöörlema. Propellersegisti kasutamine, vähemviskoossed ained. On ka ankursegurid ja raamsegurid.

Kirjeldada ühte näidet nii liha- kui piimatehnoloogias, kus rakendatakse tahke materjali peenestusprotsessi.
Lihalõikus, liha tükeldamine, liha hunt.
Juusturiivid, viilutajad, kiljotiinid.

Esitada 2 näidet peenestusprotsesside kasutamisest vedelate toiduainete töötlemisel.
Näiteks pihustamine , kondenspiim jne. Homogeniseerimine.

Mida näitab peenestusaste i? ( kui see on näiteks 50).
Näitab mitu korda on peale peenestamist osakeste mõõtmed vähenenud . Kui i on 50, siis osakesed 50 korda väiksemad.

Millistest teguritest sõltub energiakulu (töökulu) peenestamisel? Nimetada vähemalt 2 tegurit
Peenestusastmest, peenestatava materjali omadustest ning seadme kasutegurist ja tüübist.
Soojuslike protsesside üldosa

Millised on 3 põhilist soojuslevi viisi?
Juhtivuslik, konvektiivne ja kiirguslik soojuslevi.

Soojuslike protsesside liikumapanevat jõudu (Δt) ei ole mõtet suurendada üle optimaalse (või kriitilise) piiri. Miks? Esitada vähemalt 3 põhjust.
Toiduaine kvaliteet võib langeda - kõrbemine, soojusvahetus võib aeglustuda – katlakivi, tekib kihiline keemine mullilise keemise asemel. Soojusenergia kaod suurenevad.

Mida näitab aine soojusjuhtivustegur λ? Võrrelda vabal valikul 2 aine (keskkonna) soojusjuhtivustegurite erinevust.
Näitab kui kiiresti suudab soojus teatud keskkonnas levida. Piim ja kondenspiim – piim juhib paremini ja kondenspiim halvemini, sest on rasvasem .

Millise 2 põhitingimusega (soojuslike protsesside efektiivsuse mõttes) peab arvestama küttepindade koostamisel?
Mida õhem sein ja mida parem soojusjuht , seda parem. Vältima peaks täiendavate seinade tekkimist ning küttepind peaks olema kahjustamata. Peab arvestama erisoojusega ja matejali vastupidavusega.

Kirjeldada konvektiivse soojuslevi olemust? Selgitada loomuliku konvektsiooni ja sundkonvektsiooni erinevust. Näited.
Toimub voolavates keskkkondades, vedelikud või gaasid. Loomuliku korral liigub tänu vedeliku tiheduse erinevustele, sundkonvektsiooni puhul paneb liikuma väline tegur, näiteks pump .

Kirjeldada kiirgusliku soojuslevi olemust?
Oleneb pinna omadustest ja selle värvist. Hõredas keskkonnas paremini. Soojusülekanne toimub elektromagnetlainete vahendusel, neeldumisel.

Esitada 1 näide kiirgusliku soojuslevi kasutamisvõimalusest ning 1 näide selle kahjulikkusest soojuslikes protsessides.
Näiteks mikrolaineahi ( mikrolained ). Küpsetusahjud, praeahjud. Põhjustab soojusenergia kadu ümbritsevasse keskkonda.

Millistest põhiteguritest sõltub soojusvaheti küttepinna suurus F?
Soojusläbikandetegurist, soojushulgast, temperatuuride vahe toote ja agensi vahel.

Millist seaduspärasust saab kasutada küttepinna seina temperatuuri orienteeruvaks määramiseks ? Esitada ka 1 selgitav näide.
Küttepinna seina temperatuur on lähem selle keskkonna temperatuurile, kumma α on suurem. Näiteks radika pinna temperatuur on lähem radikas olevale vee temperatuurile, kui ruumi temperatuurile.

Selgitada pärivooluliste ja vastuvooluliste soojusvahetite erinevust?
Pärivooluline on selline, kus mõlemad keskkonnad voolavad kõttepinna eri pooltel ühes suunas. Vastuvooluline on see kui keskkonnad voolavad üksteisele vastu, toode ja agens siis.

Miks eelistatakse praktikas vastuvoolulisi soojusvaheteid?
Vastuvool on eelistatav, sest liikumapanev jõud on ühtlasem (kogu küttepinna ulatuses on Δt ühtlasem), saab rohkem kuumutada/jahutada. Saab agensi kulu kokku hoida.

Soojusvaheti töö temperatuuride graafiku koostamiseks on vaja teada keskkondade alg- ja lõpptemperatuure. Kuidas neid määrata / leida? Esitada 1 näide toote ja 1 näide agensi kohta.
Toote alg- ja lõpptemperatuurid on tavaliselt teada, määratletud muudatuste ja juhenditega. Toote näide – jogurti hapendamistemperatuur on 43-45 °C, sest seal termofiilsed bakterid. Agensi näide – jäävesi. Agensi lõpptemperatuuri on võimalik arvutada.

Miks on regeneraatorite puhul liikumapanev jõud (Δt) üldjuhul konstantne ning keskmist leidma ei pea?
Kuna toode on ise ühtlasi agens, nii palju kui üks soeneb, teine jahtub. Teda on eri pooltel samas koguses.

Millistest teguritest sõltub soojusvaheti soojuslik koormus / soojushulk Q?
Q = G ∙ c ∙(tk – tm)
G – toote tootlikkusest, toote kogus/liini tootlikkus
c – toote erisoojusest, toote kõrgeima ja madalaima temperatuuri vahe.

Millistest teguritest sõltub soojusvaheti soojuslik koormus keetmisel?
Q = W ∙ r
Tootest aurunud vee kogusest W ja aurustumissoojusest r.

Mida näitab soojusvaheti soojuslik kasutegur ŋ ning mille arvutamiseks seda kasutatakse?
Näitena – kui ŋ = 0,9, siis 90% kasutati ära.
Väljendab ära kasutatud soojushulga kasulikku suhet, läheb vaja tööainete kulu arvutamisel.

Kirjeldada vähemalt 2-e soojusenergia kao liiki soojusvahetites ning ühe kohta esitada ka vähemalt 2 selle kao vähendamise võimalust.
Kaod tootest vee aurumise tõttu – saab vältida hermeetiliste soojusvahetite kasutamisel .
Kaod hooletusest – mittekorras keedupott laseb läbi ka kondenseerumata auru.
Soojusenergia kadu kiirguse ja konvektsooni teel. Saab vähendada: seadmeid tuleb hooldada , leke kiiresti peatada, soojustamine , kompaktsemad aparaadid .

Analüüsida toote (või agensi) voolukiiruse, soojusfüüsikaliste omaduste (viskoossuse ja soojusjuhtivusteguri) ning kihi paksuse olulisust soojuslike protsesside intensiivsusele .
Mida suurem on voolu kiirus, seda turbulentsem vool. Mida viskoossem, seda aeglasem prots. Soojusjuhtivus tegur, mida suurem, seda parem. Mida õhem kiht, seda parem

Millistest teguritest koosneb küttepinna termiline takistus Σ δ/λ ning kuidas on seda võimalik vähendada? 1 näide küttepinna mõlema poole kohta.
Sõltub katlakivi, kõrbekihi või täiendavate kihtide pakusest ja soojusjuhtivusest, seina paksusest jne. Toote poolel olev kõrbekiht on tavaliselt suurema termilise takistusega kui agensi poolel olev katlakivikiht.

Selgitada soojusvahetite hermeetilisuse olulisust soojusülekandetegurile (näiteks toote või agensi pool).
Et õhk ei satuks toote, agensi vms hulka. Õhk juhib soojust halvasti, mida rohkem õhku, seda aeglasem ja halvem soojusprotsess.

Soojusläbikandetegur k on alati (vali õige vaste)
Väiksem väiksemast α-st.

Miks kasutatakse soojusvahetites õhu poolel küttepinna ribitamist?
Küttepinna kunstlikuks suurendamiseks, õhk on kõige nõrgem soojusjuht ja seepärast õhu poolel.
Soojus - ja jahutusagensid

Mida nimetatakse soojuslikus protsessis agensiks?
Tööainet nimetatakse agensiks, mitte toode ega küttepid. See võib osaleda soojusenergia tootmisel ja vahendamisel kuni tarbimiseni välja.

Millist auru nimetatakse primaarauruks, millist sekundaarauruks? Selgitada nende aurude kasutamist ökonoomilisest aspektist .
Primaarauru saamine on kallis, kulub palju energiat, seda toodetakse sihilikult, aurugeneraatoriga või katlamajas. Sekundaaraur tekib n-ö kõrvalsaadusena ning tuleks võimalikult targalt ära kasutada, sest sellega vähendame kalli primaarauru kasutamist.

Nimetada auru kui soojusagensi kasutamise olulisemad eelised (vähemalt 3) ja olulisemad puudused (vähemalt 2)?
Eelised: hea soojusülekanne, suur soojusmahtuvus , temperatuuri saab lihtsalt ja täpselt reguleerida, hea soojusülekandetegur (võib olla ka puudus toiduainete puhul), lihtne transportida.
Puudused: auru ei saa koguda, aur võib olla seadmetele/inimestele ohtlik (kõrged rõhud või põletused ), toiduainetele võib olla liiga tugev agens.

Mida väljendab auru erikulu m protsessis? Näiteks kui see on 0,2 (kg/kg).
m = D/G
Väljendab kui mitu kg auru kulub ühe 1 kg toote kuumutamiseks. Kui see on 0,2, siis kulub 1 kg toote kuumutamiseks 200 g.

Kas aurul on lisaks soojusagensina kasutamise ka alternatiivseid kasutusvõimalusi? Kaks näidet.
Jah on. Näiteks aurupuhasti (pindade puhastamine), pindade steriliseerimiseks. Auruturbiinid .

Miks kindlustab kuum vesi (primaarauruga võrreldes) “pehmema” termilise režiimi
(2 põhjust) ning miks on see oluline toiduainete termilisel töötlemisel?
Vee temp alla 100 kraadi, vee α on väiksem, väheneb kõrbemisoht näiteks.

Mida väljendab vee erikulu n protsessis? Näiteks kui see on 3 (kg/kg).
n =Gv/G
Näitab kui palju voolab aparaadist läbi kuuma vett 1 kg toote kohta. Kui see on 3, siis voolab 1 kg toote kohta 3 kg vett.

Kirjeldada vähemalt kahte kuuma vee tootmise / saamise meetodit.
Veeboiler – klassikaline energia tootmise viis. (mahtbolier, elektriboiler jne)
Katlamaja , veekatlad, looduslik kuum vesi, aurust tekkinud kondensaat.

Kuidas mõjutavad jahutusvee liik ja vee erikulu jahutamise resultaati (tulemust)?
Selgitada näite varal .
Mida madalamat vee temp kasutame, seda kiiremini jahtub toode, resultaat parem. Mida suurem vee erikulu, seda parem jahutusefekt.

Vee erikulu n on tavaliselt piirides 1 –4. 1) Millest lähtutakse vee erikulu n valikul?
2) Miks ei ole otstarbekas kasutada vee erikulu üle 4
1) Lähtutakse sellest, kas vesi on ühekordselt kasutatav või korduvkasutus. Suurem on siis kui korduvkasutatav vesi. Oleneb ka kättesaadavusest.
2) pumba ja elektri kulutused lähevad liiga suureks, oleks vaja võimsat pumpa jne.

Nimetada vähemalt 3 veemajanduse ahela olulist lüli. Täpsemalt selgitada, miks
soovitatakse vee jaotusvõrk planeerida ringtrassina (vähemalt 2 põhjust)?
3 lüli: vee algressurss, vee reservuaar , vee puhastamine ja muu töötlus. Puhastustööde ja remonditeostus on kergem; veevarustus parem, tarbjani jõuab ikka vesi.
Soojusvahetid

Millised on soojusvahetite valiku olulisemad kriteeriumid? Nimetada vähemalt 4 koos selgitustega.
Keskkonnasõbralikkus ja säästlikkus – et ei peaks nii palju maksma, hea soojusvahetus jne. Mitte väga suured kabariidid – et mahuks ruumi ära, või planeeritud kohta. Lahtivõetavus – seadmed peavad olema lahtivõetavad, sest muidu ei saa neid hästi puhastada , hooldada, sest toiduained võivad igale poole vahele jääda jne. Püstitatud eesmärgi saavutamine – kas saavutame selle, mille soovime, kas on võimalik temperatuuri saavutada jne. Ohutus – võimalusel valida ohutud, automaatselt juhitavad seadmed.

Esitada 2 näidet agensita (kandjata) soojusvahetitest.
Praeahi , mikrolaineahi, keeduspiraalid, pliidid.

Mis eristab pindsoojusvaheteid segamissoojusvahetitest? Esitada viimaste kasutamise kohta ka 2 näidet.
Pindsoojusvaheti puhul ei puutu toode ja agens kokku, segamissoojusvahetis võivad puutuda, otse kontakteeruda. Segamissoojusvahetid: kõrgkuumutamine , infusioon, segukondensaatorid, fritüür.

Mille poolest erineb regeneratiivsoojusvaheti tavalisest (agensiga) töötavast soojusvahetist?
Erineb selle poolest, et toode ise on agens ja lisaraha agensi peale seetõttu ei kulu.

Kuidas võib soojusvaheteid jaotada kasutusvaldkonna ja funktsiooni järgi? Esitada 2 näidet.
Toiduainete töötlemiseks (plaatpastörisaator) ja soojusvahetid muuks otstarbeks (abitegevused, näiteks boiler). Funktsiooni järgi: monofunktsionaalsed (ühesektsiooniline plaataparaat, plaatjahuti, külmkapp ) ja polüfunktsionaalsed (mitmesektsioonilised plaataparaadid, tehnoloogilised tankid ).

Millised on pindsoojusvahetite 4 põhigruppi geomeetrilise sarnasuse (ka toote ja küttepinna omavahelise kontakti) järgi?
Kinnise kilega , lahtise kilega, torusoojusvahetid, mahulised .

Millised on mahuliste soojusvahetite põhieelised ja põhipuudused? Nimetada vähemalt 2 eelist ja 2 puudust.
Eelised: ei ole piiranguid viskoossusele, sellistes mahutites saab läbi viia ka muid protsesse, nad on universaalsed , polüfunktsionaalsus.
Puudused: küttepinda vähe, kokkupuudet vähe – võtab palju aega. Perioodiline tegevus, suured mõõtmed, isoleerimisvajadus.

Kuidas jaotatakse mahulisi soojusvaheteid soojusvahetussüsteemi järgi?
Soojusvahetussärgiga ja sukeldusküttekehaga.

Millisel juhul kasutatakse rootorsoojusvaheteid? Esitada 2 argumenti / näidet.
Kasutatakse väga viskoossete toodete puhul, neil on väga suur jõud, töötavad pidevalt. Skreepersoojusvaheti – kui on vaja eemaldada kiht, kui segur käib vastu seina.

Mis eristab lahtise kilega soojusvaheteid kinnise kilega soojusvahetitest ning miks on viimased soojuslikult efektiivsemad (vähemalt 2 põhjust)?
Lahtise kilega soojusvahetitel toimub soojusülekanne ühelt poolt, kinnise kilega mõlemalt poolt. Kinnise kilega on efektiivsemad, sest kiirust saab reguleerida; soojusvahetus kiirem, sest kahepoolne.

Millised on lahtise kilega soojusvahetite põhilised kasutusvaldkonnad? Esitada 2 näidet.
Kondenspiim ja viskoossemad tooted, kondensaatorid

Nimetada lahtise kilega soojusvaheti olulisemad puudused (vähemalt 2).
Hügieeni saavutamine keeruline, sest ta on lahtine. Laminaarne voolamine, ühepoolne soojusvahetus, väiksem tootlikkus.

Kinnise kilega soojusvahetite hulka kuulub ka spiraalsoojusvaheti. Miks ei ole aga see soojusvaheti tüüp suutnud toiduainetööstuses konkureerida plaatsoojusvahetitega?
Sest ta ei ole lahtivõetav ja paindlik, selle tagajärjel kannatab hügieen.

Mille poolest on efektiivsemad (võrreldes traditsiooniliste kesttorusoojusvahetitega) sellised torusoojusvahetid, nagu soojusvaheti torutorus, multikanalitega (mitmekanaliline) torusoojusvaheti ja multitorudega soojusvaheti?
Nad võtavad vähem ruumi, aga samas teevad ära rohkem tööd, soojuskaod pole nii suured. Saame toote kihi paksust vähendada, sest torud peenemad .

Millised on olulisemad plaatsoojusvahetite eelised? Esitada vähemalt 4 põhjust koos argumentidega.
Toode õhukeses kihis – plaatide vahel, kahepoolne soojusvahetus.
Kompaktne – võtab vähe ruumi, väikesed soojusenergia kaod.
Soojuslik efektiivsus, võimsus – võimalik reguleerida, suudavad käsitleda palju toodet.
Ühe ja mitmefunktsioonilised – saab teha mitmeid asju, paindlikud.

Miks kasutatakse traditsioonilistes plaataparaatides gofreeritud (lainelise või siksakilise) pinnaga plaate ?
Sellepärast, et tekitada kunstlikku turbulentsi, pole võimalik kasutada väga suurt voolu kiirust ja seda saab tekitada kunstlikult plaatide erilise kuju abil.

Miks kasutatakse plaatsoojusvahetites toote poolel väikest voolukiirust (wp = 0,25–0,3 m/s)? Nimetada vähemalt 2 põhjust.
Seina mõju on suur, voolukanal kitsas, muidu muutuks hüdrauliline takistus liiga suureks. Toote teekond on üpris pikk.

Millised on plaatsoojusvaheti olulisemad puudused? Nimetada vähemalt 3.
Vaja võimsat pumpa, elektrienergia kulu suurem, suur survekadu. Võib esineda lekkeoht, vaja kasutada suuri tihendeid ja tihti vahetada. Keerulise ehitusega aparaat. Kapriisne toote ja agensi puhul, piimakivi jms.

Milles seisneb plaatpastörisaatori ühe sektsioonina kasutatava regeneratiivsektsiooni olulisus? Esitada vähemalt 3 argumenti.
Aitab mõlemat liiki agensi kokku hoida, külma ja kuuma kulu vähendamine. Suure tootlikkusega, tõstab aparaadi tootlikkust, võimsust. Võimalik toodet kindlal temperatuuril aparaadist välja võtta, ühendada teiste aparaatidega.

Mida näitab regeneratsioonitegur Ɛ? Näiteks kui see on 0,85.
Näitab protsenti, kui efektiivne on regeneratiivsektsioon, kui suure osa tööd teeb see tsoon. Kui on 0,85, siis teeb regeneratiivsektsioon ära 85% osa tööst.
Külmamajandus

Mida nimetatakse (toiduaine) krüoskoopiliseks punktiks ning millised tegurid seda mõjutavad? Nimetada vähemalt 2.
See on külmumisäpp, temp mille juures tootes olev vesi külmub. Seda mõjutavad toote koostis, veesisaldus , soolade suhkrute sisaldus.

Millega on seletatav külmutamise tunduvalt suurem külmamahukus (külmakulu), võrreldes jahutamisega?
Erinevus on tingitud sellest, et külmutamisel muutub vee agregaatolek , jahutamisel mitte. Veest jää moodustumine nõuab sulamissoojuse eemaldamist, mis on toote erisoojusest üle 80x suurem.

Nimetada vähemalt 3 kunstlikku külmatootmismeetodit?
Vaakumaurustus, auru kompressioonmeetod, absorbtsioonmeetod, krüogeeniline meetod.

Kirjeldada krüogeenilise külmatootmismeetodi olemust?
Kasut veeldatud või tahkestatud gaase. Atmosfääri rõhul aurustudes ja sublimeerudes annavad väga madalaid temperatuure . Väga kallis ja ühekordselt kasutatav meetod.

Millised on 4 põhilist üksikseadet aurukompressioonkülmutusmasina liinis? Seadmed nimetada õiges järjekorras agensi liikumise suunas.
Aurusti, kompressor, kondensaator , drosselventiil.

Miks peab aurukompressioonmeetodil töötav külmutusliin olema kinnine
(hermeetiline)? Esitada vähemalt 2 põhjust.
Külmutusagnesi lekke vältimiseks ning et saaks rõhku ja temperatuuri reguleerida.

Esitada 2 näidet loodusliku külma kasutamisest?
Välisõhu temperatuur talvel, toodete jahutamiseks looduslik jää. Pinnasekülma kasutatakse näiteks puurkaevu vee jahutamiseks.

Kirjeldada ladude otsejahutussüsteemi olemust ning esitada selle süsteemi kohta vähemalt 2 eelist ja 2 puudust.
Jahutussüsteem, kus vedel külmutusagens juhitakse otse lao jahutuspatareidesse või õhkjahutitesse. Aurustis vedel agens keeb ning võtab soojuse laoõhult, jahutades seda. Antud juhul on õhk ainuke külmakandja, mis viib külma tooteni.
Eelised: Puuduvad vahepealsed külmakandjad ning sellest tulenevalt on külma tootmine odavam, sest liinid on lihtsamad ja lühemad ning külmakaod väiksemad. Ladudes on võimalik saada madalamaid temperatuure.
Puudused: Laod peavad olema külmutusseadme vahetus läheduses, puudub võimalus toota külma tsentraalsel põhimõttel. Külma pole võimalik koguda. Ei saa tagada ohutust.

Kirjeldada ladude kaudse jahutussüsteemi olemust ning esitada selle süsteemi kohta vähemalt 2 eelist ja 2 puudust.
Kaudse jahutussüsteemi korral ei juhita ladude jahutuspatareidesse või õhkjahutitesse mitte külmutusagens, vaid soolvesi vm külmakandja ( antifriis , näiteks etüleenglükooli
vesilahus). Külmakandjat ennast jahutatakse külmutusagensi abil selleks ettenähtud
soojusvahetites.
Eelised: Külma saab toota tsentraliseeritult. Külma tootmine on ohutu.
Puudused: Süsteem on keeruline. Süsteem on kallim, elektrienergia kulud suurenevad jne.

Millised on külmtöötlemise kui konserveerimise viisi 2 olulisemat eelist?
Nõuab minimaalset soojusenergiat, ei nõua täiendavat konserveerivat ainet. Toote kvaliteet säilib hästi.

Nimetada vähemalt 2 külmtöötlemise puudust ökonoomilisest aspektist ning 3 toiduainete kvaliteedi ja ohutuse aspektist.
2 puudust õkonoomilisest aspektist: elektrienergia kulu, hoolduskulud suured süsteemide stabiilseks toimimiseks, seadmed on keerulised ja kallid.
Toote ohutus ja kval: Tagatud siis kui kindel temp, määratud aeg. Toimub aktiivne aurustumine , siis kaalukadu ja kuivamine. Tooted säilivad ainult siis kui hoiame külmaketti. Tilkumiskadu, jääkristallid lõhuvad toodet.

Mida näitab suhteline kaalukadu (Δg, %) tootest (näiteks kui see on 2%) ning kuidas on võimalik seda vähendada? Nimetada vähemalt 3 tegurit.
See näitab mitu protsenti on kaalukadu olnud võrreldes algse massiga, vee aurumise arvelt. Kui 2%, siis toode kaalub 2% vähem kui alguses. Seda saab vähendada kasutades hermeetilist pakendamist, kasutades õhku mis ei liigu loomuliku konvektsiooni teel.
Seda mõjutavad õhu suhteline niiskusesisaldus ja temperatuur; veekadu vähendab külmtöötlemise kiirust; toote struktuur ja keemiline koostis; külmutamisrežiim.

Kirjeldada tilkumiskao olemust külmtöötlemisel.
Tilkumiskadu viitab sellele, et tootest eraldub rakumahl/koemahl ning seetõttu ka märkimisväärne kuivainekomponentide kadu tootest. Tilkumiskadu on seda suurem, mida rohkem sai toote struktuur külmutamisel kahjustada. Oluline on toote sulatamise viisi ja režiimi valik.

Mida tuleks arvestada laoruumide ja abiruumide planeerimisel (paigutamisel) külmhoones? Selgitada vähemalt kahte põhimõtet.
Külmutusmasina asukoht: kui otsesüsteemi puhul 1 külmutusmasin 1 lao jaoks, siis kaudsel aurustussüsteemil saab teenindada suuremat ladude gruppi ning laod võivad olla kaugemal. Palju on vaja ladustada; ladude vahel peavad olema koridorid; lähedaste temperatuuridega laod kõrvuti; muud teenindus ja abiruumid peavad olema olemas; reeglina ilma akendeta jne.

Nimetada nii ühe- kui mitmekorruseliste külmhoonete kohta 1 oluline eelis ja 1 puudus.
Ühekorruseline – eelised: transport lihtsam, puudused: võtab palju ruumi, välispiirdeid palju.
Mitmekorruseline – eelised: võtab vähem ruumi, vähem välispiirdeid, puudused: transport keerulisem.

Millised tegurid määravad külmlao vajaliku suuruse – põranda pindala? Nimetada vähemalt 3.
Toote kogus, toote liik, ladustamise viis, toote säilitamise aeg, lao otstarve (säilitusladu või näiteks jahutusladu või külmutusladu ).

Mida näitab lao pinnakasutustegur ŋ (näiteks kui see on 0,6)? Nimetada ka vähemalt 1 seda näitajat mõjutav tegur.
Näitab mitu % lao pinnast on hõivatud ja mitu vaba, 0,6 näitab et 60% on hõivatud (40% vaba). Mõjutab lao suurus, lao otstarve.

Milline on soojusisolatsioonimaterjalile esitatav kõige olulisem nõue? Lisaks nimetada veel vähemalt 3 erinõuet.
Kõige olulisem nõue on soojusjuhtivustegur, peab olema võimalikult väike. Lisanõuded: odavus ja kättesaadavus; vastupidav ja tugev peab olema; peab olema võimalikult tulekindel; võimalikult niiskusekindel.

Keramsiitkillustik, korkplaat, vahtplast , mullbetoon , turbaplaat, vahtpolüstürool.
Millised nendest on orgaanilist (looduslikku päritolu), mineraalset või sünteetilist päritolu soojusisolatsioonimaterjalid?
Orgaanilist: korkplaat, turbaplaat.
Mineraalset: mullbetoon, keramsiitkillustik.
Sünteetilised: vahtpolüstürool, vahtplast.

Miks kasutatakse külmlao piirete isoleerimisel ka hüdroisolatsiooni ning miks kantakse hüdroisolatsioonikiht tavaliselt soojusisolatsioonimaterjali soojemale poolele?
Kaitseb niiskuse eest soojusisolatsioonimaterjali. Niiskus liigub soojaga kaasa, seetõttu paigutatakse soojemale poole.

Milliseid aineid nimetatakse külmutusagesideks? Nimetada ka vähemalt 4 külmutusagensidele esitatavat nõuet.
Tööained, osalevad otseselt külmutamisprotsessis/külmatootmisel. Nõuded: väike viskoossus, ei tohi olla tuleohtlik, keemistemp võiks olla madal, ei tohi olla mürgine ja rikkuda toote kvaliteeti, võimalikult suure külmatootmisega.

Nimetada ammoniaagi kui põhilise külmutusagensi 2 olulisemat eelist ja 2 puudust.
Eelised: Odavus, hea soojusjuhtivus, väga head termodünaamilised omadused, lihtne avastada leket.
Puudused: plahvatusohtlik segus õhuga, mürgine, lahustab halvasti õli, võib rikkuda toiduainete maitset ja lõhna.

Miks piiratakse tänapäeval kloori sisaldavate freoonide kasutamist külmutusagensidena?
Kloori sisaldavad külmutusagensid tekitavad kõrget kasvuhooneefekti. Aitab kaasa kõrgetes õhukihtides osooni lagunemisele .

Millised on 4 põhilist külmakulu (külmakao) liiki ladudes? Ühe kohta esitada ka vähemalt 4 seda mõjutavat tegurit.
Läbi piirete, külmakadu ladude ventilieerimisel, muud lao teenindamisega seotud kaod, külma kulu toodetele. Tootele: toote kogus; külmatootmise reziimist; toote liik – veesisaldus, koostis jne; kaasas käiv taara või pakend (ka need on vaja jahutada).
Valemid, ühikud, ülesanded

Ühik
Pumba võimsus N - kW
Voolukiirus w – m/s
Voolu ekvivalentne läbimõõt dekv - m
Reynolds’i kriteerium Re - ühikuta
Aurukulu D – kg/h
Küttepinna suurus F – m2
Regeneratsioonitegur  - ühikuta või %
Soojusläbikandetegur k - kcal /mºCh
Soojusvaheti soojuslik koormus Q – kcal/h
Soojusülekandetegur  - kcal/mºCh
Temperatuur t - ºC
Rõhk p - bar
Kinemaatiline viskoossus  - m2/s
Tihedus  - kg/m3
Erimaht v – m3/kg
Soojusjuhtivustegur  - kcal/mºCh
Erisoojus c – kcal/kgºC
Kuivainesisaldus a - %
Prandtl’i kriteerium Pr - ühikuta
Aurustumissoojus r – kcal/kg

Valem
Soojuvaheti soojuslik koormus=G∙c∙(tk-tm)

Ülesanne
VIHIKUS!

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 48 allalaadimist

Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid #1

Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid #2

Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid #3

Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid #4

Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid #5

Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid #6

Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid #7

Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid #8

Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid #9

Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid #10

Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid #11

Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid #12

Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid #13

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

48 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Gertrud Kask Õppematerjali autor

soojus soojusvaheti viskoossus soojuslik soojusjuht voolukiirus

Sarnased õppematerjalid

doc

Tehnoloogiliste protsesside eksami küsimused

(ökonoomsus). Sõltub: mootori võimsusest ja tööajast, seguri tüübist, segamise eesmärgist. 33. Kirjeldada 1 näidet nii liha- kui piimatehnoloogias, kus rakendatakse tahke materjali peenestusprotsessi. Lihatööstuses: rümba lõikamine väiksemateks osadeks, liha peenestamine hakklihamasinal. Piimatööstuses: juustu viilutamine, juustuplasti tükeldamine. 34. Esitada 2 näidet peenestusprotsesside kasutamisest vedelate toiduainete töötlemisel. Homogeniseerimine piimas olevate rasvakuulikeste mõõtmete vähendamiseks. Pihustamine. 35. Mida näitab peenestusaste i? (kui see on näiteks 50). Peesestusaste i näitab mitu korda on peale peenestamist osakeste mõõtmed vähenenud võrreldes esialgsega. i=50 st., et osakeste mõõtmed on vähenenud 50 korda. 36. Millistest teguritest sõltub energiakulu (töökulu) peenestamisel? Nimetada vähemalt 2 tegurit.

Tööstuslikud protsessid

doc

Nimetu

JUHEND VEEBOILERI SOOJUSLIKUKS JA HÜDRAULILISEKS PROJEKTARVUTUSEKS Veeboileriks on antud juhul 1-sektsiooniline kesttorusoojusvaheti. Arvutamisel tuleb arvestada lähteandmetega, mis on toodud eraldi lehel. Enne arvutuste teostamist tuleb tutvuda kesttorusoojusvaheti ehitusega ja tööpõhimõttega (vt. loengumaterjale). Töö- ja arvutuskäik 1. Sissejuhatus Esitada töö eesmärk ning kirjeldada aparaadi tööd koos tähtsamate parameetritega. 2. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Enne temperatuuride graafiku (joonis 1) koostamist tuleb kindlaks teha mõlema keskkonna alg- ja lõpptemperatuurid. Toote (kuuma vee) puhul on teada nii alg- kui lõpptemperatuur (t1, t2). Auru temperatuur on aga protsessis konstantne (ta). Juhul kui on antud ainult auru rõhk (pa), siis tuleb temperatuur leida aurutabelist. Näide. Oletame, et sekundaarauru rõhk pa = 0,39 ata. Sellele vastab temperat

Kategoriseerimata

doc

Boileri arvutus

Eesti Maaülikool VLI Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond VEEBOILERI SOOJUSLIK JA HÜDRAULILINE PROJEKTARVUTUS Praktiline töö nr 5 Koostas: Gerda Niilo Juhendas: Tauno Mahla Tartu 2010 1. Sissejuhatus Töö eesmärgiks on välja selgitada veeboileri kaod tootmise liinis,peamised ehituslikud näitajad, küttepinna arvutused ja veel välja tuleb selgitada pumba tootmisvõimsus

Tööstuslikud protsessid

pdf

Veeboileri soojuslik ja hüdrauliline projektarvutus

Eesti Maaülikool VLI Toiduainetööstuse tehnoloogilised protsessid ja üldseadmed Veeboileri soojuslik ja hüdrauliline projektarvutus Projektarvutus Koostaja: Maarja Laur Juhendaja: Tauno Mahla Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe........................................4 2. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused.....................5 3. Vee voolukiirus aparaadis.................................................................................................................5 4. Aparaadi soojuskoormus..........

Tehnoloogia

doc

Piimakonservide kordamisküsimused, seminaride küsimused

KORDAMISKÜSIMUSED õppeaines “Piimatoodete tehnoloogia põhikursus” 2015.a. 1. Milliseid piimatooteid nimetatakse piimakonservideks? Piimakonservid on sellised piimatooted, mille säilivusaeg on pikk, temperatuuril üle 0°C. Nende kiire riknemine ei toimu ka toatemperatuuril, kui säilitatakse toote pakendi hermeetilisust. 2. Nimeta vähemalt 4 piimakonservidele või nende tootmisele iseloomulikku tunnust?  Pikk säilivusaeg,  võimalus ära kasutada sekundaartoorainet,

Toiduainete loomne toore

doc

Piimakonservid

KONTROLLKÜSIMUSED õppeaines "Piimatoodete tehnoloogia" 2013.a. seminariks ja osaeksamiks 5. osa "Piimakonservid" 1. Milliseid piimatooteid nimetatakse piimakonservideks? Piimakonservid on sellised piimatooted, mille säilivusaeg on pikk (3 kuud kuni 4 aastat) temperatuuril üle 0 °C. Nende kiiret riknemist ei toimu ka toatemperatuuril, kui säilitatakse toote pakendi hermeetilisus (välditakse niiskuse, mikroorganismide, õhuhapniku vm juurdepääs). 2. Millised on 4 põhilist konserveerimismeetodit piimakonservide tootmisel? · Steriliseerimine (termiline) · Kontsentreerimine ja steriliseerimine · Kontsentreerimine ja suhkru lisamine · kuivatamine 3. Nimeta vähemalt 4 piimakonservidele või nende tootmisele iseloomulikku tunnust? a) Pikk säilivusaeg b) Suur toorainevajadus c) Suur energiamahukus d) Enamik tooteid kontsentreeritud kujul e) Palju eriliike

Catering

doc

Piimapulbrite ja konservide kordamisküsimuste vastused

1. Milliseid piimatooteid nimetatakse piimakonservideks? Piimakonservideks nimetatakse selliseid piimatooteid, mille säilivusaeg on pikk ka temperatuuril üle 0oC. 2. Nimeta vähemalt 4 piimakonservidele või nende tootmisele iseloomulikku tunnust? · Pikk säilivusaeg · Suur energiamahukus · Võimalus ära kasutada sekundaartoodet · Suur toorainevajadus/tootmise sesoonsus 3. Kuidas jaotatakse piimakonserve kasutusviisi / kasutusvaldkonna järgi? Tuua välja 4 valdkonda koos näidetega. · Lõpptootena inimtoiduks kondenspiim, imikute piimasegu · Pooltootena inimtoiduks lõssipulber jogurti tootmiseks · Loomasöödaks vasikatele täispiimaasendajad, lõssipulber · Toiduainetetööstuses vorstis kas. lõssipulbrit, laktoosipulber ravimitööstuses 4. Nimetada vähemalt 3 piimakonservide liigirikkuse põhjust? · Pikk säilivusaeg · Võimalik kasutada erinevaid lisandeid · Tooraine rikkus kas. ka sekundaarset toorainet ja

Piimatoodete tehnoloogia

doc

Piimapulbrite ja konservide kordamisküsimused

Tehnoloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk