Sellest sõltub lepingu tüvi.. üürileping jnejne sõltub sellest. Kui ma laenan midagi ja tahan tagasi saada täpselt sama asja, siis on see asendamatu. Laenulepingu puhul on nt asendatav asi, rahaline väärtus... § 53. Oluline osa (1) Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. (2) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ruumis pole oluline osa nt tool..Mõtteline osa on piiritlematu § 56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. § 57. Päraldis (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.
Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, nt ridaelamuboks. Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu, näiteks lukk ja
tasumise ajakava ja intressimäära. [---] Määrus nr 61 „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“ § 5. Füüsilise isiku maksuvõla kustutamine sissenõudmise lootusetuse tõttu (1) Füüsiline isik võib esitada taotluse maksuvõla kustutamiseks, kui esinevad «Maksukorralduse seaduse» § 114 lõikes 3 sätestatud maksuvõla kustutamise alused. (2) Maksuvõla kustutamise taotluses tuleb esitada põhjendus, miks isik ei ole suuteline võlga tasuma, kõik andmed taotleja omandis ning valduses oleva vara, samuti taotleja varaliste kohustuste ja õiguste kohta ning tõendada, et maksuvõla täieliku tasumise korral ei ole isik suuteline ennast ega ülalpeetavaid üleval pidama ning võib sattuda suurtesse majanduslikesse raskustesse. [---] (4) Taotlusele lisatakse kõik vajalikud tõendid või tehakse viide nende asukohale. (5) Maksuhaldur vaatab maksuvõla kustutamise taotluse läbi ja teeb selle kohta motiveeritud otsuse 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates
hävimisega. Kinnisasja omanik võib kinnisasjast loobuda, loobumine kantakse kinnistusraamatusse notariaalselt tõestatud avalduse alusel ja omand läheb üle riigile. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool, sügavuseni või kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses, ega põhjaveele, mis on riigi omandis. Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele kehtestatud kitsendusi. 41 Õiguse alused Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Eraõigusliku isiku omanduses oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või
on seatud, võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Omaniku poolt vaadatuna on hoonestusõigus maatükki koormavaks piiratud asjaõiguseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel on püstitatud ehitis või kes ise soovivad seda ehitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Hoonestusõigus on tähtajaline õigus, mida võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte rohkemaks kui 99 aastaks (AÕS §51). Piiratud asjaõigused Piiratud asjaõigused tekivad reeglina selliselt, et asja omanik loovutab teatud osa talle endale asja suhtes kehtivatest õigustest ajutiselt teisele isikule. Seega eeldab piiratud asjaõiguse tekkimine enamasti asja omaniku ja piiratud asjaõiguse omandaja vahelist kokkulepet asja koormamise kohta
2. seminari küsimused 1. Millised on loomuseisundi omadused Locke järgi? Loomuseisundi omadused peegeldavad inimese algseid tõekspidamisi ning iseloomulikke omadusi tihtipeale ka seda miks meid loomadest eristatakse. Nendeks on enesearmastus, ligimesearmastus, vabadus, vendlus, võrdsus, kui ka valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta tappa tehtud kuriteo eest, kui ta on ühiskonnast irdunud ning Jumala an...
Kinnis-ja vallasasi, asendatavad ja asendamatud asjad, jagatavad ja jagamatud asjad. 16. Mis on asja oluliseks osaks ning mille poolest see erineb mitteolulisest ja näilisest osast? Asja oluliseks osaks on osa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks (nt maatükil olev hoone). Mitteoluline osa saab asjast eraldada, ilma et asi või eraldatav osa oluliselt muutuks või kui asi ja selle osa on eri isikute omandis. Sellised osad, mis paistavad kinnisasja või ehitise oluliste osadena, tegelikult seda aga ei ole, on näilised osad. 17. Mida mõistetakse tehingu all? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahteavaldus. 18. Milliseid tehinguid eristatakse osalejate arvu alusel? Sõltuvalt tehingus osalejate arvust võib tehing olla: ühepoolne vajalik on ühe isiku tahteavaldus;
käsitata reklaamina. 2) Varjatud, kõlvatu, halvustav, eksitav, võrdlev reklaam – vt mõistete alt. 3) Isiku ja omandi kaitse reklaamis Reklaamis ei tohi ilma isiku eelneva kirjaliku nõusolekuta viidata isikule ega mis tahes viisil kasutada isikut, sealhulgas tema häält, kujutist või pildimaterjali tema kohta. Reklaamis ei tohi ilma isiku eelneva kirjaliku nõusolekuta viidata tema omandis või valduses olevale esemele ega kasutada seda viisil, mis jätab üldsusele mulje omaniku või valdaja sellekohasest soovist. 4) Pangatähe ja mündi kujunduse kasutamine reklaamis Eesti Panga poolt käibele lastud pangatähtede ja müntide kujunduse kasutamine reklaamis on lubatud ainult Eesti Panga eelneval nõusolekul. Pangatähte ja münti käsitatakse Eesti Vabariigi rahaseaduse tähenduses. 5) Lastele suunatud reklaam
Sellest sõltub lepingu tüvi.. üürileping jnejne sõltub sellest. Kui ma laenan midagi ja tahan tagasi saada täpselt sama asja, siis on see asendamatu. Laenulepingu puhul on nt asendatav asi, rahaline väärtus... § 53. Oluline osa (1) Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. (2) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ruumis pole oluline osa nt tool..Mõtteline osa on piiritlematu § 56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. § 57. Päraldis (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.
o Võõrvaldaja on see, kes tunnistab kedagi teist endast kõrgemalseisvaks, tunneb ennast kellegi teise ees seaduslikult vastutavana ja ei käsitle asja kui oma, vaid kui võõrast (üürnikud, tasuta kasutajad, kasutusvaldajad, pandipidajad) o AÕS komm § 6: o JI on oma vara omanik ning ei saa olla kellegi teise omandis 4/67 o Õigusvõimeline FI võib olla vara omanik sõltumata oma vanusest või muudest tunnustest o TsÜS § 8-9: üldjuhul on FI õigustatud omanikuõigusi teostama täies mahus. Seaduses sätestatud juhtudel võivad DI õigused omanikuna tegutseda olla piiratud o Igasugused piirangud peava dkehtima ühetaoliselt nii isikute suhtes kui ka
midagi üleantavat, nt. rahaline õigus; on ka õigusi, mida ei saa loovutada (vanemlikud õigused, õigus aule). Müüd hüved võivad olla eelkõige nt. mittemateriaalsed (leiutis, avastus, kunstiteos). Samamoodi ka au või nimi. Mis on raha? See on asjastatud õigus, ta annab õiguse. Tsiviilõiguse objektiks ei saa olla: · inimene (aga inimese organid võivad olla ) / profisportlaste puhul müüakse õigusi · eelkõige need asjad, mis ei saa olla kellegi omandis (nt. voolav vesi, avameri, õhk) · teod (vt. TsÜS §48) Vara mõiste; kas vara on ka tsiviilõiguse esemeks, mida vara endast kujutab? Vara (TsÜS §66) isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogu. Asjad kuuluvad vara hulka samuti, läbi omaniku õiguste (omaniku õigused oma asjade üle). TsÜS §66. Vara mõiste Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti.
Loomulikult tekitas reduktsioon tõsist vastuseisu, seda ennekõike kohaliku aadli hulgas. Karl XI ei lasknud end häirida, pigem suurendas ja kiirendas veelgi. Eestimaa kubermangus nt redutseeriti u pool maavaldusest, Liivimaa kubermangus aga 5/6 kõigist mõisamaadest. Eravaldused kuivasid kiiresti kokku, samuti aadli õigused ja võimu majanduslik baas. Samas mõisad jäid ikkagi aadlike kätte, polnud lihtsalt aadlike omandis – kujunesid riigi rentnikeks (maksid iga aasta riigikassasse rendimakse). See tähendas, et reduktsioon tuli kasuks ka läti talurahvale. Seni mõisniku isiklikus omandis olnud talupojast sai Rootsi riigi alluv. Tunduvalt piirati mõisnike õigusi, mis puudutas talupoegade karistamist, taludest välja ajamist jne – sillakohtud, kus kõik süüasjad läbi vaadati, mitte kohapeal. Maade kaardistamine, kruntimine, hindamine. Otseseks tulemuseks olid vakuraamatud. Pandi
midagi üleantavat, nt. rahaline õigus; on ka õigusi, mida ei saa loovutada (vanemlikud õigused, õigus aule). Müüd hüved võivad olla eelkõige nt. mittemateriaalsed (leiutis, avastus, kunstiteos). Samamoodi ka au või nimi. Mis on raha? See on asjastatud õigus, ta annab õiguse. Tsiviilõiguse objektiks ei saa olla: ∙ inimene (aga inimese organid võivad olla ☺) / profisportlaste puhul müüakse õigusi ∙ eelkõige need asjad, mis ei saa olla kellegi omandis (nt. voolav vesi, avameri, õhk) ∙ teod (vt. TsÜS §48) Vara mõiste; kas vara on ka tsiviilõiguse esemeks, mida vara endast kujutab? Vara (TsÜS §66) – isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogu. Asjad kuuluvad vara hulka samuti, läbi omaniku õiguste (omaniku õigused oma asjade üle). TsÜS §66. Vara mõiste Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti.
mõistuspärasest otstarbekusest lähtudes ja püüab näidata mõistuse (aprioorse) osa selles protsessis. Ta leiab, et meile on antud ka siin kahes vormis võimeid: 1.meeleline naudingu ja ebameeldivuse tunne kui madalam võime ja 2. reflekteeriv otsustusvõime kui kõrgem vorm. Mõistus annab siin aprioorse printsiibina otstarbekuse. Kõigis kolmes teoses otsib Kant üldist ja paratamatut terves meie vaimses omandis. See oli ohustatud empirismist ja sellele järgnenud skeptitsismist. Kõigis kolmes teoses leiab ta: Maailm on seaduspärane - aga: Selle seadused pärinevad meist endist, me kanname need maailmale üle. Kui me tahame neid seadusi leida, siis mitte maailmast, vaid meie vaimust tuleb neid otsida! Looduse seadused pärinevad meie tunnetusvõime aprioorsetest vormidest. Seaduspärasus (võimalik) tegutsemises pärineb meie tahtevõime aprioorsetest printsiipidest.
Corpus iuris civilis oli oma loomise ajal eksimus, sest temaga ei saavutatud kusagil kehtiva õiguse seisundit ja unustati peagi. Justinianuse jaoks oli tähtis Rooma idee elustamine. Ta läks ajalikku riigipiiride kindlustamise ja Põhja-Itaalia tagasivallutamisega. II LOENG KONSPEKT *Pedofiilia- dr Mari Järvelaid artikkel. justiitsministriametkonda astuv noor poliitik jäi Pedofiiliaga vahele. Laste kaitsmine, mis on omandis ja ühiskonnas oluline? – Pärimine, et ikka läheks minu järglastele.Tp on selleks geneetilised proovid. Aga kas tahame teada tegelikult? Kas see on hea lapse jaoks? Ruumiline mõtlemine näide: Isaduse küsimus arhailises ühiskonnas- Kes on arhailise õiguse mõttes isa? (Tähtis on ring, eluline, ajaline, päikeseline jne). Igas erinevas sektoris peab inimene teadma kuidas käituda nii suvel kui ka talvel
Justinianus tahtis kodifikatsiooniga levitada rooma pärandit. Corpus iuris civilis oli oma loomise ajal eksimus, sest temaga ei saavutatud kusagil kehtiva õiguse seisundit ja unustati peagi. Justinianuse jaoks oli tähtis Rooma idee elustamine. Ta läks ajalikku riigipiiride kindlustamise ja Põhja-Itaalia tagasivallutamisega. II LOENG KONSPEKT *Pedofiilia- dr Mari Järvelaid artikkel. justiitsministriametkonda astuv noor poliitik jäi Pedofiiliaga vahele. Laste kaitsmine, mis on omandis ja ühiskonnas oluline? – Pärimine, et ikka läheks minu järglastele.Tp on selleks geneetilised proovid. Aga kas tahame teada tegelikult? Kas see on hea lapse jaoks? Ruumiline mõtlemine näide: Isaduse küsimus arhailises ühiskonnas- Kes on arhailise õiguse mõttes isa? (Tähtis on ring, eluline, ajaline, päikeseline jne). Igas erinevas sektoris peab inimene teadma kuidas käituda nii suvel kui ka talvel. Kui inimese elu paigutada sellele
õigustatud ning see võib asjasse mittepühendunuid vaid eksitada. Kontrollikojal on kergeid sarnasusjooni enamiku EL-i riikide (sealhulgas Balti riikide) riigikontrolli talitustega ning suuremate SRÜ riikide (näiteks Vene Föderatsioon) Kontrollikodadega, ent erinevalt Euroopa Kontrollikojast, kes saab asju kaevata otse mitmeisse kohtuinstantsidesse kuni Euroopa Kohtuni välja, võivad need talitused ja kontrollikojad kontrollida üksnes riigi omandis olevaid asutusi-ettevõtteid ja teha vaid admin.-järelevalveorganeile ettepanekuid rikkujate karistamiseks. X loengupaar aines "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid" (J.Värk, PhD) ---------------------- Euroopa Keskpank, tema teke, juhtimisstruktuur ja põhifunktsioonid. Regioonide Komitee ja Majandus-Sotsiaalkomitee kui EL-i olulised abiinstitutsioonid. Euroopa Ühenduse juhtide üha süvenev soov siduda pidevalt tugevneva
esialgsest asjast. · igamisega kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik · loodusvilja omandamisel heina äraniitmine jne Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele kehtestatud kitsendusi. Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Avalik-õigusliku isiku omandis olev veekogu on avalik. Kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks, mida võib kasutada igaüks. Maatükil kasvav mets ja looduslik taimestik on kinnisasja omaniku omand. 38 Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama.
seatud võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Omaniku poolt vaadatuna on hoonestusõigus maatükki koormavaks piiratud asjaõiguseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel on püstitatud ehitus või soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ehitatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Hoonestusõigus võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte rohkemaks kui 99 aastaks. Piiratud asjaõigused tekivad reeglina selliselt, et asja omanik loovutab teatud osa talle endale asja suhtes kehtivatest õigustest ajutiselt teisele isikule. Seega eeldab piiratud asjaõiguse tekkimine enamasti asja omaniku ja piiratud asjaomaniku ja piiratud asjaõiguse omandaja vahelist kokkulepet asja koormamise kohta. Koormatud asja omanik võib piiratud asjaõiguse
Esemed jagunevad: asjad, õigused ja muud hüved. Tsiviilõiguse subjektid on füüsilised ja juriidilised isikud, kellele kuuluvad subjektiivsed õigused, mis on millelegi suunatud ja see ongi tsiviilõiguse objekt ehk ese. Tsiviilõiguse objektid saavad olla need õigused ja asjad, mis kuuluvad kellelegi ja on üleantavad. Esemed on kehalised ja mittekehalised. Kehalised esemed on asjad. Mis ei ole tsiviilõiguse objekt? Need asjad, mis ei saa olla kellegi omandis (õhk, voolav vesi, avameri, inimene) Millised õigused ei saa olla tsiviilõiguse objektiks? Need õigused, mida ei saa üle anda (vanemlikud õigused). Muud hüved- mittemateriaalsed hüved: leiutis, avastus, loomingu tulemus isiklikud hüved: au ja nimi, üleanda ei saa, saab vaid kuuluda kellelegi TsÜS-is on ainult õigused ja kohustused. Vara tervikuna ei ole tsiviilõiguse esemeks. Vara hulka kuuluvad asja, millele on omandiõigus ehk kuuluvus. Vara on vastutuse alus
jagunesid mõisnikud 2hte leeri. 1. konservatiivid- soovisid taastada sunnismaisuse. Et kindlustada mõisad töö jõuga. 2. radikaalid- nägid lahendust üleminekut kapitalismile. (1. raha rent 2. mõisas palga tööjõud 3. talude päris ostmine.). 1849a kinnitati liivimaa talurahva seadus mis korraldas majandamise ümber. Talupoeg vabastati mõisa töölt. Talumaade piirid fikseeriti. Nim krunti ajamiseks. Soodustati üleminekut raha rendile ja võimaltati talu välja osta. Maa jäi mõisniku omandis kuid talumaad mõisamaad ei võinud. Talupoeg pidi hakkama talutäiesti iseseisvalt majandama. Eestimaal hakkas kehtima sarnane korraldus kehtima 1856a ja saaremaal 1865a. Reformid jätkusid 1860ndatel kui keelati mõisnike kodukari õigus. Lõpetati talurentimine teotöö eest ja vabastati talurahva omavalitsus mõisnike alt. Talurahva omavalitsus. 19saj algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus. Nim valla kogukond. Selle keskseks insitutsiooniks sai valla kohus
teovõimest. 77. Asjade liigitus. Kinnisasi ja vallasasi. · Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. · Asi on kehaline ese. · Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). · Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. · Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asi ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. · Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. · Asja mõtteline osa on tegelikkuse piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. · Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise
korteriomand, korterihoonestusõigus, erastatav elu- ja mitteeluruum. 2. a) asja olulised osad; b) mitteolulised osad. Oluline osa on asja koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks (TsÜS § 53). Erinormid kinnisasja (TsÜS § 54) ja ehitise (TsÜS § 55) oluliste osade osas. Põhimõte: asi ja tema oluline osa ei saa olla erinevate isikute omandis, samuti ei saa asja ja olulist osa koormata erinevate asjaõigustega (TsÜS § 53 lg 2). Puudutab asjaõiguslikku olukorda, mitte aga võlaõiguslikku suhet, mille esemeks võivad olla ka olulised osad. Asjaõiguslike erandite kohta vt seoses reaalosade õiguskäibe regulatsiooniga. Asja ka olulise osa vaheline seos tugevam omandireservatsioonist (VÕS § 233). · Piiritletud maatüki (kinnisasja) olulised osad:
Olulised on sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusevariantide puhul erinevad. --- Kulude kajastumine raamatupidamises: Raamatupidamises kajastumisest lähtuvalt eristatakse ilmutatud kulusid ja ilmutamata kulusid. Ilmutatud ehk nähtavad kulud on kõik kulud, mis kajastuvad ettevõtte raamatupidamises. Ilmutamata kulud ehk peitkulud on seotud ettevõtte omanduses või kasutuses olevate väärtuste kulutamisega, mis raamatupidamises ei kajastu (näiteks ettevõtte omandis oleva maa kasutamise eest ei väljasta ettevõte endale arvet). --- Kulude liigitamine majandusteoreetilisest aspektist: Diferentsiaalkulu ehk inkrementaalkulu on alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kuludes. Loobumiskulu ehk alternatiivkulu on potentsiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsusealternatiivi eelistatakse teis(t)ele. Pöördumatu kulu on kulu (väljaminek), mis on juba tehtud ning mida pole võimalik muuta.
võrdse konkurentsi tingimustes. Selleks on kehtestatud enamikus riikides turukonkurentsi kahjustava tegevuse piirangud. Samas lubab riik valdkondades, mis ei paku eraettevõtjatele majanduslikku huvi, tegutseda loomulikel monopolidel. Sisuliselt valitsus ühiskonnastab osa sektoreid, võttes need oma kontrolli alla, kui see osutub majanduslikult või sotsiaalselt efektiivseks. Nt. on tavaliselt riiklikus omandis paljud majanduse infrastruktuuri harud (raudteed, elektrijaamad jm), et tagada nende oluliste ettevõtete toimimine kogu ühiskonna vajadustest lähtudes. 10.2. Avalike hüviste nõudluse ja pakkumise erinevus erahüviste nõudlusest ja pakkumisest Erahüviste jaotamisel on turg selline mehhanism, mille kaudu kujuneb nende pakutav-nõutav kogus ja hinnatase. Hinnasüsteemi kaudu motiveeritakse eratootjaid pakkuma kaupu ja teenuseid, mida ostjad vajavad
Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada. Hoonestusõigus on vajalik neile, kelle ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Hoonestusõigus on tähtajaline õigus, teda võib seda kindlaks ajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastat. Hoonestusõigus on üldjuhul tasuline. 5.õppenädal Võlgniku kohustused ja tema vastu esitatavad nõuded Võlgnik peab täitma enda kohustusi lepingu või seadusega määratud tingimustel. Kohustuste rikkumise korral võib võlausaldaja: 1) Nõuda kohustuse täitmist 2) Oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda 3) Nõuda kahju hüvitamist
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Ob...
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustusli...
tervishoiukulusid valla- ja linnavolikogu otsuse alusel. KOV ülesanneteks on: 1) tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine KOV maa-alal; 2) elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine KOV maa-alal. Valla- või linnaarst kontrollib oma teeninduspiirkonna riigi-, munitsipaal- ja eraomandis olevate avalik- ja eraõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikute halduses või omandis olevatel territooriumidel, ehitistel ja rajatistel tervisekaitse õigusaktide täitmist ning õigusaktide rikkumise korral teeb ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhtkonnale või füüsilisele isikule ettepaneku rikkumiste kõrvaldamiseks. Valla- või linnaarstil on RTerS-i täitmisel tervisekaitse riikliku järelevalve ametniku õigused. Tervisekaitse õigusaktide rikkumisest teatab valla- või linnaarst tervisekaitse riikliku järelevalve asutusele. Valla- või linnarsti ülesandeks on
Selle tegevuse eesmärgiks on teadmiste ja kultuuri arengul põhineva digiteerimise edendamine, austades seejuures eraelu puutumatust ja intellektuaalomandi õigusi. Juurdepääs info- ja teadmusühiskonna kultuurisektori ainesele ja informatsioonile ning nende väärindamine näitab demokraatliku kodanikuühiskonna kvaliteeti, mõjutades kaudselt, kuid märkimisväärselt ka majandust ja tööhõivet. Vaagida ja arendada tuleb aspekte, mis võivad kultuuriüksuse omandis olevat informatsiooni maksimaalselt tutvustada, kehtestades selleks kõikidele Euroopa Liidu riikidele ühtsed miinimumnormid. 3.2.7 Kultuuriturismi tugi Kavandada ja pakkuda väärindatud infoteenuseid, toetamaks tegevust, mille sihiks on anda kultuuripärandile rohkem kvalitatiivset ja kvantitatiivset lisaväärtust sünergias territoriaalsete väärtustega ja kultuuripärandile lisaväärtuse andmisega turismivaldkonnas.
Sotsialiseerimine Teine kontrolli tehnika on olnud poliitiline sotsialiseerimine- väikesest peale õpetatakse kõigile kui hea on olla kommnoor. Koolides toetatakse poliitiliselt õiget tegevust: kommaktiivsus (pioneerid), kommained (Kommunistliku Partei ajalugu) jne. Sotsialiseerimist soodustab ka 58 59 meedia kontroll: kõik meedia kanalid on kas riigi omandis või vähemalt riigi kontrolli all (isegi kino, teater, kirjandus). Kommunistlik Partei Kompartei kujutab endast kolmandat ebastabiilsuse allikat. Partei on ühiskonna poliitiline eliit, kuhu ei tohi kuuluda üle 10% rahvastikust, ja kujutab endast tegelikult ühiskonna (mitte riigi) võimsaimat võimuorganit. Partei liikmed on kõikidest eluvaldkondadest. Komparteil oli 3 põhilist viisi säilitamaks stabiilsust: 1. Parteiliikmed levitasid poliitikat
(kunstiteos, avastus, leiutis (nt patenti- autoriõigus). Ka need saavad olla õiguse esemeiks. · Au või nimi on samuti muude hüvede alla kuuluvad esemed. · Raha asjastatud õigus. (raha asjana pole ju tegelt asi) Kui olememääratlenud, mis on tsiviilõiguse esemed, mis siis ei ole tsiviiõiguse objektiks? · Inimene (küll aga organid) · Kõik asjad ei saa olle tsiivilõiguse objektiks. Eelkõige ned, mis ei saa kellegi omandis. (voolav vesi, jõgi, avameri, õhk. · Teod. Tegevus, teod, teost hoidumine Vara mõiste: tsüss pg 66. Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. See tähendab, et asjad kuuluvad läbi inimeste õiguste?? Võlausaldajad Isik vastutab oma tegude eest oma varaga täh, et tema nõuded tema vastu tuleb täita tema vara eest (see pluss-pool joonisel)
hüved (kunstiteos, avastus, leiutis (nt patenti- autoriõigus). Ka need saavad olla õiguse esemeiks. Au või nimi on samuti muude hüvede alla kuuluvad esemed. Raha – asjastatud õigus. (raha asjana pole ju tegelt asi) Kui olememääratlenud, mis on tsiviilõiguse esemed, mis siis ei ole tsiviiõiguse objektiks? Inimene (küll aga organid) Kõik asjad ei saa olle tsiivilõiguse objektiks. Eelkõige ned, mis ei saa kellegi omandis. (voolav vesi, jõgi, avameri, õhk. Teod. Tegevus, teod, teost hoidumine Vara mõiste: tsüss pg 66. Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. See tähendab, et asjad kuuluvad läbi inimeste õiguste?? Võlausaldajad Isik vastutab oma tegude eest oma varaga täh, et tema nõuded tema vastu tuleb täita tema vara eest (see pluss-pool joonisel)
tehnoloogiaarenduse kui ka energiakaubanduse valdkonnas; 4) käivitab taastuvenergeetilise ressursi kaardistamise ja potentsiaalide hindamise ning tehniliste lahenduste tasuvusanalüüsi; tellib üleriigilise taastuvenergeetika keskkonnamõju hinnangu ning teemaplaneeringu; Lembit Viilup PhD IT Kolledz 5) töötab välja konkursitingimused ettevõtetele osalemaks taastuvenergiaettevõtluses riiklikult planeeritud ja riigi omandis olevatel aladel; 6) võtab 2007.aaasta jooksul vastu energiasäästu sihtprogrammi energiat säästva tarbimise edendamiseks ja energiakadude vähendamiseks 20072013 ning energiasäästliku i ää lik kodu k d toetamisei programmii aastaksk 2009; 2009 7) osaleb Euroopa ühtse elektrituru loomisel. Toetab Eesti energiasüsteemi lõimumist Skandinaavia energiasüsteemidega ja taotleb ELi infrastruktuuri
lakkab olemast või võõrandatakse. Äratarvitatavaks loetakse ka vallasasi, mis kuulub asjade kogumisse, mille otstarbekohane kasutamine seisneb üksikute asjade võõrandamises (edasimüügi eesmärgil soetatud vallasasi kaup laos). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole samuti kinnisasja osa. Alles asjaõiguse (nt hoonestusõigus) lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatüki oluliseks osaks. Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on
Metsa kõrvalkasutus. Metsa kõrvalkasutuse all mõeldakse (vastavalt Metsaseadusele) metsamarjade, seente, ravim- ning dekoratiivtaimede ja nende osade, sambla, samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja -juurte, vaigu ja kasemahla varumist, mesipuude metsa paigutamist ja loomade karjatamine. Vastavalt Eestis kehtivale igamehe-õigusele võib riigi- ja tähistamata ning piiramata erametsas igaüks tasuta ja ilma eriloata seeni ja marju korjata. Avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas kehtivad võõra metsa kasutajale järgmised kitsendused: 1) metsas tohib viibida, ka marju, seeni, pähkleid, dekoratiivoksi, ravimtaimi ja dekoratiivtaimi või nende osi varuda metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, ökosüsteemi ning jahiulukeid ja kaitsealuseid loomi nende paljunemisperioodil ja teisi metsas viibijaid häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutusnõudeid ja
OÜ ei pidanud kindlustama taksojuhtidele tööd ega tasu ning nende tööaeg ei olnud kindlaks määratud. Autode, bensiini ja hoolduse eest maksid taksojuhid ise, autod ei kuulunud OÜ-le. Taksojuhid ei andnud aru sularahaklientide teenindamisest ning OÜ-l puudus selle kohta ülevaade. Maksu- ja Tolliamet OÜ väidetega ei nõustunud, leides, et töövahendid võivad olla töötaja omandis ka töölepingulises suhtes ning tulenevalt töö iseloomust võib töötajal olla võimalik valida ise oma tööaeg. Taksojuhid said töötasu otse klientidelt, keda nad teenindasid. Taksonduse eripära arvestades on möödapääsmatu, et taksojuht ise määrab töötegemise koha. Taksojuhtide seotust OÜ-ga näitab seegi, et taksod olid varustatud OÜ logoga, tsekil oli OÜ logo ja andmed, järgida tuli ühtset tariifi. Samuti oli OÜ-l õigus väljakutsest keeldumise
mille tulemusena kinnisasja omanik kaotab õiguse teostada piiranguteta omandit asja üle. Kitsendused on kehtestatud kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nähtusi, mis on seotud kinnisomandi kasutamise ja käsutamisega ning algatatud riigi poolt ja ühiskonna huvides. Kitsendusi seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Omanik sõlmib lepingu ja lepingus on tingimused. Ehitajal tuleb järgida määratud kitsendusi! Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Naaberkinnisasja kasutamine- kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab
· Õiglus - Inimese looduslikuks omaduseks oli ka õiglus, mis eelkõige tähendas eesõiguste puudumist, seda et sama nõue esitati kõikide inimeste jaoks, sõltumata seisusest. · Omand Kolmas kese, millega enamik valgustajaid nõustus, oli loomulik õigus omandile. Isegi nii loomulik, et enamik ei tegelenudki selle küsimusega filosoofiliselt. Marxi silmas pidades võib nimetada Holbachi, kes sidus omandi tööga (erinevused omandis on põhjustatud inmeste vahelistest erinevustest, ka erinevustest töö tegemisel ), jätkates seega Locke traditsiooni. Selle omandikäsitluse eelduseks on naturaalmajandav üksik-perekond, kes toodab kõike ise. Kuidas eelneva valguses näha riigi ja ühiskonna vahelisi suhteid? Loomulike õiguste kaitseks sõlmivad inimesed kunstlike lepinguid, st riigi aluseks on rahva suveräänsus, ühiskondlik leping, mitte aga jumala tahe. Inimühiskondade hädade põhjusteks olid valgustajate arvates:
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...
OÜ ei pidanud kindlustama taksojuhtidele tööd ega tasu ning nende tööaeg ei olnud kindlaks määratud. Autode, bensiini ja hoolduse eest maksid taksojuhid 8 ise, autod ei kuulunud OÜ-le. Taksojuhid ei andnud aru sularahaklientide teenindamisest ning OÜ-l puudus selle kohta ülevaade. Maksu- ja Tolliamet OÜ väidetega ei nõustunud, leides, et töövahendid võivad olla töötaja omandis ka töölepingulises suhtes ning tulenevalt töö iseloomust võib töötajal olla võimalik valida ise oma tööaeg. Taksojuhid said töötasu otse klientidelt, keda nad teenindasid. Taksonduse eripära arvestades on möödapääsmatu, et taksojuht ise määrab töötegemise koha. Taksojuhtide seotust OÜ-ga näitab seegi, et taksod olid varustatud OÜ logoga, tšekil oli OÜ logo ja andmed, järgida tuli ühtset tariifi. Samuti oli OÜ-l õigus väljakutsest keeldumise korral
ühisvara). Abikaasa ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikus ühisvarasse kuuluvas esemes. Abikaasal ei ole õigust nõuda varaühisuse kestel ühisvara jagamist. Abikaasadele ühiselt kuuluva nõude võib tasaarvestada üksnes sellise nõudega, mille rahuldamine ühisvara arvel on ette nähtud seaduse või kokkuleppega. Lahusvara. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Abikaasa lahusvara moodustavad: 1) abikaasa isiklikud tarbeesemed; 2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel; 3) esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud
liikuda. Omanik ei tohi seda sulgeda isegi siis, kui eramaa on tarastatud või liikumiskeeluga tähistatud Kallasradadel paiknevatel karja- ja muudel aedadel peavad olema väravad. Kallasraja kasutaja on kohustatud hüvitama kahju, mida ta tekitab kaldaomanikule. Kallasrada ei ole ka joogiveeallikana kaitstaval, kalakasvatusel või teisel erikasutuses oleval veekogul. Avalikus kasutuses olevate veekogude nimistu kinnitas Vabariigi Valitsus 1996. aastal Avalik-õigusliku isiku omandis olev veekogu on avalik. Riigi kui avalik-õigusliku isiku omandis on territoriaalmeri, sisemeri ja teised piiriveekogud, samuti muud seaduses nimetatud veekogud. Avalikus kasutuses ei ole ühe eramaa omaniku maal (ühe kinnisasja piires) tervikuna paiknev umbjärv või mitme maaomaniku maadel paiknev viiest hektarist väiksem järv, samuti ojad ja magistraalkraavid, mille vesikonna suurus on alla 25 km2, kui need veekogud ei ole määratud avalikuks kasutamiseks
51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00
Indoor Built Environment 2010;19 (1): 40–47. Sterling, E.M., Arundel, A., Sterling, T.D. 1985. Criteria for human exposure to humidity in occupied buildings. ASHRAE Transactions 1985; 91 1: 611-621. Stopp, H., Strangeld, P., Fechner, H., Häupl, P. 2001. ‘The hygrothermal performance of external walls with inside insulation’, Thermal Performance of the Exterior Envelopes of Buildings VIII, Clearwater Beach, Florida. TLV-52. Tallinna linnavalitsuse määrus number 52 „Tallinna linna omandis oleva elamu soojusenergia teenustasu jaotus eluruumide vahel“ (30.06.2008). 315 Toman, J., Vimmrová, A., Černý, R. ‘Long-term on-site assessment of hygrothermal performance of interior thermal insulation system without water vapour barrier’, Energy and Buildings, Volume 41, Issue 1, January 2009, Pages 51-55. Toode, A. and Koiv, T.-A. Domestic hot water consumption investigation in apartment buildings. Proc.Estonian Acad. Sci. Engng
volikogu või kongressi ja konverentsi) olemasolu. § 8. Mittetulundusühingute vara tekkimise, kasutamise ja käsutamise kord Mittetulundusühingud valdavad, kasutavad ja käsutavad vara oma tegevuse tagamiseks ja põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühingu varalised õigused on määratud seadusega ning nende kasutamisel tegutseb ühing juriidilise isikuna vastavalt tsiviilseadustele. Ühingu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik tema põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omamine ei ole seadusega keelatud, s.h. hooned, transpordivahendid, inventar, väärtpaberid jms. Ühing võib vara omandada tehingutega, samuti võib vara tekkida muudel alustel. Mittetulundusühingute seaduse § 17 lõike 1 kohaselt ühingu vara tekib: 1) sisseastumis- ja liikmemaksudest; 2) varalistest annetustest ja eraldistest;
volikogu või kongressi ja konverentsi) olemasolu. § 8. Mittetulundusühingute vara tekkimise, kasutamise ja käsutamise kord Mittetulundusühingud valdavad, kasutavad ja käsutavad vara oma tegevuse tagamiseks ja põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühingu varalised õigused on määratud seadusega ning nende kasutamisel tegutseb ühing juriidilise isikuna vastavalt tsiviilseadustele. Ühingu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik tema põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omamine ei ole seadusega keelatud, s.h. hooned, transpordivahendid, inventar, väärtpaberid jms. Ühing võib vara omandada tehingutega, samuti võib vara tekkida muudel alustel. Mittetulundusühingute seaduse § 17 lõike 1 kohaselt ühingu vara tekib: 1) sisseastumis- ja liikmemaksudest; 2) varalistest annetustest ja eraldistest;
Vaid paarsada aastat tagasi – keskaegses maailmas – oli pärilus kogu poliitilise ja majandusliku võimu toimimise alus. Ainult katoliku kirik oli preestri- ja piiskopiametite pärandatavuse ning seega klannistumise vastu kehtestanud tsölibaadi ehk abielukeelu (mis muidugi ei takistanud piiskoppidel oma sohipoegi kõrgetele kohtadele sokutamast). Tsölibaat ehk abielutus oli kiriku majanduslik kaitsemeede, et hoida kirikuvarasid kiriku omandis ja mitte lasta neid preestrite järglastele pärandada, st laiali tassida. Ka tänapäeval peab katoliku preestriks saada sooviv noormees soostuma tsölibaadiga. Ja mõistagi tõmbab preestrikutse rohkem ligi neid mehi, kellele naised ei meeldi. Katoliku kirik, mis ei tunnusta homoseksuaalsust, on sisuliselt selle suurimaid propageerijaid. Lääne tsivilisatsioon on arenenud Euroopas kõigest viimase kahesaja aasta jooksul. Selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
