territooriumil. Arvatakse, et V sajandil saabusid lääne poolt Venemaa praegusele territooriumile slaavi hõimud. Esimene slaavlaste riik tekkis neis paigus IX sajandil ja selle keskuseks sai Novgorod. Vene rahva hälliks peetakse Kiievi-Venet, kus IXXI sajandil kujuneski välja vene rahvas. 988. aastal võeti Venemaal vastu ristiusk. XII sajandil sündis kaks tugevat riiki Vladimiri- Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vabariik. Novgorodi vabariik pidas XIII sajandil maha edukad lahingud rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240. aastal ja Jäälahing 1242. aastal). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal mongoli-tatari ikke alla. Ligi250 aastat sõltuvust lõppes vallutajate minemakihutamisega. XIV sajandil hakkas Moskva vürstiriigi ümber moodustuma tsentraliseeritud riik. Selle kujunemine lõppes tegelikult 1547. aastaks, kui Ivan IV Julm krooniti esimeseks isevalitsuslikuks Vene tsaariks.
b)jaroslav tark(978-1054) *Tema valitsemisaeg Vana-Vene riigi hiilgeaeg,Riigi valdused ulatusid Mustast merest kuni Läänemereni,1030 vallutas Tartu,Abiellus Rootsi kuningatütrega, tema tütred abiellusid Ungari, Prantsuse ja Norra kuningaga,Lasi koostada seaduskogu "Vene õigus",Jarisleit Lombakas varjaagid kutsusid teda nii!oli Rjurikovitside soost Vene valitseja, 9871010 Rostovi vürst, 10101036 Novgorodi vürst, 10161018 ja 1019 1054 Kiievi suurvürst. Ta kasutas palju varjaagide ehk viikingite sõjalisi teeneid, eriti Novgorodis. 1030 (6538). aastal võttis Jaroslav koos Vladimiri ja Novgorodi vägedega ette sõjakäigu Eestisse, kus põletas maha Tarbatu linnuse, ehitas asemele oma kindluse, mille nimetas oma kaitsepühaku järgi Jurjeviks, ning sundis Ugandile peale oma maksud. Jurjev püsis 1061 aasta kevadeni, mil eestlased (Pihkva kroonikates
Suurgild-kaupmeeste ühendus, sinna kuulusid kõik selle linna kodanikuks kuulutatud kaupmehed,mittevälismaalased. Mustpeade vennaskond- sinna kuulusid noored,vallalised kaupmehed,enne nende suurgildi vastu võtmist ning välismaised kaupmehed,kes viibisid pikaajaliselt kuid mitte ajutiselt linnas. Nimi on seotud nende kaitsepühaku mauritusega, kes legendi järgi oli aafrikast pärit mustanahaline. Hansa Liit etendas Liivimaa kaubanduses suurt osa, sest prast Novgorodi hansa kontori sulgemist 15.saj lõpul sõltus hansa idakaubandus liivimaa linnade vahendusest suureti, see tõi suure kaubandus õitsengu. Kogu idakaubandus kais läbi kahe Liivimaa sadama-tallinna ja riia, selle mõjud on senini elukorralduses ja kultuuris. 22.Keskaja ülikoolid ja teadus. Õpinguid tuli alustada filosoofiateduskonnas ,sest ülikoolide eeskujuks oli pariisi ülikool ja kuna sela oli nii ,siis kujunes see ka teistes ülikoolides nii.
Linnade teke ja struktuur · Kaubandus, käsitöö, turvalisus , soodne asukoht · Rahvas koondus suuremate teede ristumiskohtadesse, jõesuudmetesse, sildade juures..linnused, kloostrid, kindlustatud mõisad · Kaubatootmisele pani aluse spetsialiseerunud käsitööliste nõudlus linnaturule · 1250.aastal oli Euroopa suurim linn Pariis (100 000 elanikku +) · Linnade kasv suurenes 14.saj. siis tulid saja-aastane sõda, katkuepideemiad. Varauusajal hakkasid linnad jälle kasvama Linnade välisilme · Meenutas kontsentrilisi ringe · Müürid jagasid asustuse kaheks- selleks, mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes. · Kitsad tänavad, meenutasid koridore, eelistati eredaid värve (punane,kuldne) · Linnas valitses kord ja arenguloogika · Igal inimesel ja asjal kin...
13)Missugusele elanikkihile kuulus võim keskaegses linnas 1.Idaslaavlased asusid Dnepri jõe äärde 6 saj.pkr. 2.VanaVene riigi alguseks peetakse 882a,mil viikingipealik Oleg vallutas Kiievi ja rajas VabaVene riigi. 3.Novgorod oli slaavlaste ja varjaagide tugipunkt.Tõusis esile jõukas ja mõjukas kaup meeskond.Linna juhtis rahvakoosoleks e.veetse,kus domineerisid jõukad kaupmehed. Veetse valis vürsti,kelle peamine ül oli sõjavähe juhtida.Vürst koos kaaskonnaga ei tohtinud elada Novgorodi linnas.Novgorod oli kui kaubanduslik vabariik. 4.13471349a oli Euroopa suurim katkuepideemia,mis laastas LEuroopat ning millles suri palju inimesi. 5.IV ristisõda viis Konstantinoopoli vallutamiseni ja rüüstamiseni LEuroopa ristisõdijate poolt.1268a.vallutasid egiptlased Antiookia.1291a. langes viimane tugipunkt Akka. 6.Vaimulikud rüütliordud rajati Pühal Maal valduste kaitseks.Liikmed andsid mungatõotuse, loobusid ilmalikust elust,perekonnast ja pühendusid ristiusu kaitsele
Nii saigi temast halastajaõde, kellena ta töötas 1892. aastani. Vaatamata raskele ja füüsilisele tööle meeldis Anna Haavale ta amet halastajaõena. ´82. aastal tabas Haavat terviserike ja ta sõitis Saksamaale tervist parandama, kus töötas Berliini lähedal Fürstenwaldi diakonissiasutuses. Viibinud 1893. aastal kodumaal oma ainsa õe Liisa haiguse ja surma juures ning olnud mõned lühikest aega juba leseks jäänud ema juures, sõitis Haava 1894. aasta südasuvel Venemaale Novgorodi. Sügiseks oli ta juba läbi Peterburi sõitnud Strelnasse, kus sai tööd diakonissasutuse haiglas halastajaõe asendajana. Töö aga talle eriti ei istunud ja aastavahetusel võttis ta vastu tööpakkumise seltsidaamina. Aga ka see amet polnud talle meelepärane. Peagi oli ta tagasi Eestis. Sajandivahetusel töötas ta venna juures Haavakivil majapidajana ning siis põgenes tagasi Peterburi diakonissasutusse.
mahasurumise. E. Bornhöhe Kirjuras jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi romaanis ,,Tasuja". S. Vahtre ajaloolane, kes kirjutas populaarteadusliku raamatu ,,Jüriöö". 1227-1558 Keskaeg (ehk orduaeg) 1208-1227 Muistne vabadusvõitlust 1238 Stensby lahing 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. 1343 23. apr Jüriöö ülestõus 1345 Orduvägede sõjaretk Saaremaale, Vesse poomine. 1404 ehitati Tallinna raekoda 1421 Maapäeva teke 1492 Ivan III lasi rajada Novgorodi 1517 Reformatsiooni algus 1523 Usupuhastus 1524-25 Pildirüüste ja M. Hoffmann Tartus. 1235 Wandadt-Koelli katekismus
ühele Pühajõe lisajõgedest. Just selle allika kohal tekkis astanguservale Jõhvi küla, oletatav tekkeaeg peaks olema I aastatuhande teine pool m.a.j. Joogivesi saadi allikast, põllud aga asusid külast lõunas. Küla arengut soodustas paiknemine muistsel teederistil. Siit pääses Järve ja Saka kaudu Virumaa läänepoolsetesse kihelkondadesse, Puru ja Kaidma kaudu Vaigasse - Ugandisse ning Peipsi kalavetele. Piki Pühajõge viis talitee üle Voka Narva kaudu Novgorodi vürstiriiki. Vilkast kaubavahetusest annavad tunnistust Jõhvi kõrgustikult pärinevad arvukad muinasaegsed aardeleiud. Jõhvi nime päritolu Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see tuleneb sõnast "jõhvikas", millel aga puudub keeleteaduslik alus. 1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks "jõevesi" (om.k. "jõevee"), kuna sellist nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest sai alguse üks Pühajõe lisajõgesid
"torm", "francesca da Rimini" , " Raalia capriccio" , 10 ooperit ( Jevgeni onegin, Jolanthe), 3 baletti( luikede järv, uinuv kaunitar, pähklipureja), viiulikontsert, 3 klaverikontserti , üle 100 klaveriteose ( tsüklid Aastaajad, lastealbum) Tema noorem vend Anatoli Tsaikovski oli Eestimaa asekuberner 18911892.Puhkas Haapsalus.. Tsaikovski esimene helitööde kirjastaja: Tallinna kaluri poeg Peeter Jürgenson Rahmaninov ( 1873- 1943) Rahmaninov sündis Novgorodi kubermangus oma vanemate mõisas. Pere oli väga musikaalne ja 4 aastaselt hakkas ta klaverit õppima. Professionaalse muusikahariduse sai ta Moskva konservatooriumis, kus õppis esmalt klaverit ja hiljem ka kompositsiooni. Ta külastas sageli kontserte ning tutvus väljapaistvate Vene heliloojatega. Lõpetas konservatooriumi 1892 aastal kuldmedaliga ja tema diplomitööks sai ühevaatuseline ooper "Aleko", mis ka hiljem Suues Teatris lavastati. 1897
Kes olid sõjakad naabrid? Lõunas latgalid, lätlaste esivanemad Idas slaavlased Läänes viikingid Katkend kroonikast: Ja nad läksid üle mere varjaagide juurde, keda kutsuti russideks Ja tsuudid, sloveenid, krivitsid ja vepslased ütlesid russidele: meie maa on suur ja lai, kuid korda ei ole seal teps, tulge valitsege meie üle ja olge meile vürstideks. Ja kolm venda valiti nende seast, need võtsid russe enesega kaasa ja tulid. Kõige vanem vend Rjurik asus Novgorodi, teine, Sineus, Valgjärvele, ja kolmas, Truvor, Irboskasse. Nende järgi sai Venemaa oma nime. Suhted slaavlastega 9-10.saj olid eestlaste - venelaste suhted rahumeelsed, siis need halvenesid 1030 vallutas vürst Jaroslav Tark Tarbatu linnuse, mille nimetas Jurjeviks. See on Tartu esma- mainimine. Slaavlaste võim Tartus kestis ~30 aastat Suhted viikingitega Euroopas nim aastaid 800- 1050 viikingiajaks Viikingid tegid Eesti aladele korduvalt sõjaretki, veel
VANAVENE KUNST 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmapaistvamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Vanimad ehitusmälestised on kirikud ja kloostrid.Maale ehitati tavaliselt puidust kirikud ja linnadesse kivist kirikud. Kuulsamad Kizi puukirikud asuvad Onega järve saarel. Kiriku sibulkuplid on kaetud puusindlitega. Kirik on moodustatud kaheksatahulisest puitprismast. Neist alumise küljepikkus on 6,5m, ülemised on järjest väiksemad. Kõige viimasele ning väiksemale prismale toetub keskne kuppel. Hoone on ehitatud kirve ja peitli abil, saagi ja naelu ...
Ajakirjandus oli neil olemas, aga see oli väga väike. Küll, aga neil ilmus nende rahva arvuga võrreldes palju raamatuid. 7 AJALUGU Isurite esivanemad eraldusid karjalastest arvatavasti II aastatuhande algul pKr ning liikusid Karjala kannaselt läände ja edelasse, vadjalaste asualadele ja hiljemalt sai see ka nende kodumaa. Ingerimaa kuulus kunagisel ajal Kiievi Venemaa koosseisu. Isuri hõimuülikud tegutsesid nn nähtamatult Novgorodi vasallidena. Suur osa isureid küüditati 1480. aastail Venemaa siseosadesse ja selle asemele toodi väga suurel ja massilisel hulgal venelasi. Põhjasõja käigus vallutas Venemaa Ingerimaa ära. Isurite kui rahva murdumine ning pöördumatu hääbumine tuleb kanda Nõukogude võimu arvele. 8 ELU Usund Isurid oild kuuluvad juba umbes 1000 aastat õigeusu mõjusfääri, kuid alles sisuliselt said neist õigeusklikud umbes 16. sajandil
Leedus. Lübecki linna rajamine 1143 sai lähtepunktiks saksa kaupmeeste liikumisel itta ja edasistel vallutustel Läänemere idarannikul. b) Saksa kaupmeeste soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga: Peamised kaubateed Venemaale kulgesid 12.saj Lübeckist Ojamaale (Gotlandile), kust omakorda kulgesid läbi Läti jõgede või Soome lahe ranniku kaudu Novgorodi, Pihkva ning teiste Vene vürstiriikide aladele. c) Rooma paavstide soov levitada katoliku usku: 12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks algatasid paavstid ristisõdu Palestiinas (e Pühal Maal) ja võideldi ilmalike valitsejatega Euroopas. Eestlased ja läti- ning leedu hõimud (balti hõimud) olid viimased paganlikud rahvad Euroopas, keda sooviti
nn. pika leegiga kivisöe muundumisastet. vanimad põlevkivi maardlad moodustasid 450-500 mln. Aastat tagasi (Eesti-Siberi kirdeosa p-d), on ka uusaegkonna lademeid (nt. USA Greeni Riveri p.). Erinevalt naftast on põlevkivi maailmas jaotunud suhteliselt ühtlaselt, teda on leitud ligi 100 riigi maaalalt. Suurimad varud on USA-s, Brasiilias, endistel NSV liidu aladel, Hiinas ja Austraalias. Piirkonniti on põlevkivi omadused väga erinevad. Eestis ning Leningradi , Pihkva ja Novgorodi oblastis leiduv põlevkivi moodustab maardla, mis ulatub Läänemerest Volhovi jõeni ja Soome lahest Lämmijärveni. Põlevkivikihid paiknevad seal vaheldumisi lubjakihiga, põlevkihtide kogupaksus on suurim (u. 3m) Kohtla-järve ümbruses.Kukersiit on parimad põlevkiviliike orgaanilise aine sisalduse(30-35%) ja suure õlisaagise (20-25%) poolest. Põlevkivi orgaaniline aine , kerogeen, on kõrgmolekulaarne polüfunktsionaalne orgaaniline aine, mis
Suhted naabritega: I. Läänemeresoomlastega suhted rahumeelsed II. Latgalitega suhted halvad - vastastikused röövkäigud III. Sõjaretki eestlaste alale tegid ka leedulased IV. Rootsi kuningriik korraldas aegajalt alistus- ja ristiretkeid, kuid edutult. V. 1187.a hävitati Rootsi tähtsaim linn Sigtuna VI. 1030.a Kiievi vürst Jaruslav Tark vallutas Tarbatu linnuse ja rajas Jurjevi linna VII. 12.saj Idas Vara-Vene riik killustunud - tagasi tuli tõrjuda Novgorodi ja Pihkva vürstiriikide rünnakuid Sõjaline tase: I. Linnused rajati küngaste otsa (raskem rünnata) II. Relvad: vibud, odad, kilbid, mõõgad, rõngassärgid(rikastel) III. Ratsasõdalased Elanike varanduslik ja õiguslik seisund (vähe teada) I. Varanduslikud lõhed eksisteerisid II. Varanduslik kõrgkiht - rikkad maaomanikud, kelle hulgast valiti vanemad (juhid) III. Elanike põhikiht - talupoegadest maaomanikud IV
sõjavarustusest olid neil ammud, pikad Võideldi kirveste, kaigaste, nuiade odad, rõngassärgid, tugevad mõõgad jms. Lühemate odade ja mõõkadega. 1208 Sügis. Saksa väed tungisid Ugandi maakonda, süütasidsid Otepää linnuse, rüüstasid maad, tapsid inimesi Ugalaste ja sakalaste vasturetk latgalite maale 1210 Võnnu linnuse piiramine eestlaste poolt Ümera lahing Venelased Novgorodi ja Pihkva vürstide juhtimisel piirasid otepää linnust 1211 Sakslased piirasid Viljandi linnust Toreida linnuse piiramine eestlaste poolt 1212 Novgorodi vürst ründas Harjumaad. Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel (3-ks aastaks) · II PERIOOD (1215 1220) 1215 Ristisõdijad alustasid enne rahulepingu lõppemist rüüsteretki Ridalasse Sakslaste rüüsteretk Sakalasse Lõhavere (Leole) linnuselle. Eestlaste vanem Lembitu võeti kinni
riik96riigis, nii et neil olid kõik vajalikud Pihkva 25 458 891 11 12 talupoegadele esimese konkreetse sihtmaa, ametimehedki oma rahvusest. 3112 97 2 16 Novgorodi kuhu 1855. aastal suundusid väljarändajate Järjest olulisemaks siirdekohaks muutus Läti ala 12 132 4420 12 rühmad Kagu-Eestist. Järgmise sihtkohana pealinn Peterburi kui suurim tööstus- ja ha- Tveri 1516 81 3 3 Samaara lisandus
Saksa rüütlid pattude lunastamine, sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisusekohaseid valdusi hankida Saksa kaupmehed ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega Rooma paavstid oli huvitatud Läänemere idakalda hõimude pööramisest rooma-katoliku usku, sest taheti laiendada oma ülemvõimu, saada juurde maksumaksjaid Taani ja Rootsi kuningad nägid ristisõjas võimalust oma võimupiiride laiendamiseks Novgorodi ja Pihkva vürstid olid samuti huvitatud oma võimu all olevate alade laiendamisest pöörates paganad õigeusku. Liivimaa ristisõja tähtsamad sündmused 1201.a. Riia linna asutamine 1202.a. Mõõgavendade ordu asutamine 1206-1207.a. liivlaste ja latgalite alistamine 1208.a. esimesed ristisõdijate retked Ugandisse ja Sakalasse, eestlaste vabadusvõitluse algus 1210.a. Ümera lahing 1217.a. Madisepäeva lahing 1219.a
uniooniks. Valjenesid hääled, mis ütlesid, et ordurüütlid peaksid keskenduma hoopis türklastega võitlemisele. 1410.aastal sai Preisimaa orduharu Poola-Leedu ühendvägedelt hävitava löögi. Liivimaa orduharu side Preisi keskvalitsusega hakkas nõrgenema. 15.sajandil kujunesid Liivimaa suhted Leeduga aga heaks. 15.sajandi teisel poolel kerkis uus oht Liivimaale. Nimelt hakkasid Moskva vürstid endaga liitma uusi alasid. 1478.aastal allutasid moskvalased Novgorodi. 1481.aastal tundsin liivlased esimest Moskva, Novgorodi, Pihkva ühendatud vägede rüüstavat jõudu. 1492.aastal lasi Ivan III rajada otse vastu Narva ordulinnust Ivangorodi. 1494.aastal suleti Hansa kaubakontor Novgorodis, vangistati 48 saksa kaupmeest ning nende vara. Liivimaa meister Wolter von Plettenberg püüdis siseolusid ületada ja koguda kokku kõik, et astuda vastu venelastele. 1501.aastal sõlmisid liivlased ja
Iga vürst pidas end oma valdustes ülal täie6igusliku peremehena. 1237 tungisid venemaale monmgolite-tatarlaste h2stiorganiseeritud ja sõjakunstis vilunud väed.vastupanu neile ei suudetud osutada ja peagi nad olid vallutanud enamuse vürstiriike. Tänu neile langes venemaa mngolite tatarlaste riigi kuldhordi mõjusfääri. Erinevalt teistest vene vürstiriikidest kus kogu v6im oli kohaliku vürstikäed , paistis novgorod silma üsana demokraatliku valitsemis korraga. Novgorodi elu juhtis rahvakoosoleks ehk veetse mille osalesid m6jukamad linnakodanikud. 3
· Algselt elas mõisnik suures talutüüpi hoones, mõis oli tavalisest talumajast suurem, tallide ja kõrvalhoonetega, ümbritsetud palktaraga. Vastuhaku korral varjus mõisnik piiskopi või ordulossi. · 1241.a.-st pärineb Taani hindamisraamat, milles on nimetatud 3 mõisa Eestimaal, 1343.a.-ks oli Harju- Virus 23 mõisat, lisaks kaks kollektiivset mõisnikku Kärkna ja Padise klooster. Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka
· Algselt elas mõisnik suures talutüüpi hoones, mõis oli tavalisest talumajast suurem, tallide ja kõrvalhoonetega, ümbritsetud palktaraga. Vastuhaku korral varjus mõisnik piiskopi või ordulossi. · 1241.a.st pärineb Taani hindamisraamat, milles on nimetatud 3 mõisa Eestimaal, 1343.a.ks oli HarjuVirus 23 mõisat, lisaks kaks kollektiivset mõisnikku Kärkna ja Padise klooster. Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega
aristokraatidele. Tema ooperid rajanevad psühholoogilistele konfliktidele; need on sünged. Aluspõhjaks on armastus, armukadedus, vihkamine jms. Pooldas elulise tõe kajastamist. Ooperid: ,,Jevgeni Onegin" (väga lüüriline), ,,Padaemand" (traagilise alatooniga teos). SERGEI RAHMANINOV (1873 1943) Rahmaninov oli väga mitmekülgne. Ta oli dirigent, muusikakriitik, maailmakuulus pianist. Rahmaninov sündis Novgorodi kubermangus, ta on maetud USA-sse. 4-aastaselt hakkas Rahmaninov klaverit õppima, 9-aastaselt läks ta Peterburi konservatooriumisse. 1888 läks ta Moskva konservatooriumisse klaverit ja kompositsiooni õppima. Õpingute ajal tutvus ta paljude silmapaistvate vene heliloojatega. Peale konservatooriumi lõpetamist kutsuti teda ooperi teatrisse dirigendiks. 1904. aastal sai temas Moskva Suure teatri dirigent. Põhiliselt juhatas ta vene oopereid.
1304. aastal sõlmiti ordu juhtimisel Paides teiste siinsete poliitiliste jõudude konföderatsioon Riia linna ja peapiiskopi vastu. Modena Wilhelm paavsti legaat(saadik) 1238. aastal sõlmiti Stensby rahu Liivi ordu ja Taani vahel 1242. aastal toimus Jäälahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi Vana liivimaa põhivaenlasteks olid Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. Linnad. Tallinn (linnaõigused 1248), Rakvere(1302), Narva(1345), Tartu(1262), Viljandi(1238), Uus- Pärnu(1318) ja Paide (1291), Haapsalu(1279). Linnade valitsevaks keeleks sai alamsaksa keel Rae ülesanded: linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Abinõud kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsma linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kandma hoolt kirikute ja koolide eedt, korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist
Pikemalt tema elust ja tegemistest on juttu järgnevas referaadis. Referaat kajastab tema elualgust, vaheetappe ja loomingut. Loomingus on välja tood mõned tuntumad teosed. Töö pea eesmärgiks on teada saada heliloojast, kui ka tervest tema elust ja käikudest teistele maadele ning teha sellest terviklik kokkuvõte. 3 1. NOORUKIST SIRGUB MUUSIK Nikolai Rimski-Korsakov( vt. Lisa 1) sündis 18.märtsil 1844.aastal Novgorodi lähedal Tihvinis(vt Lisa 2). Tema isa oli kõrge ametnik, kes oma humaansete vaadete tõttu oli sunnitud enneaegselt erru minema. Nikolai vanemal meremehest vennal oli talle suur mõju. Ka Nikolai armastus mere vastu tekkis tänu vennale ja admiralist onule. Tulevase helilooja andekus avaldus varakult - juba nelja- viieaastasena laulis ta täpselt järele kõiki kuuldud viise, kuueselt hakkas regulaarselt muusikat õppima.
Sellele järgnes aga mureperiood. Kõigepealt suri isa ja sellele järgnes Anna haigestumine. Tervenema läks ta 1892. aastal Leipzigi vesiravilasse. Seal anti talle hinnang: ,,Te olete ju ürgjõuline natuur". Ravi lõppedes läks ta Berliini lähedale majapidamisosakonda tööle, kuid tuli peale õe haigestumist tagasi ja varsti suri ka õde, kellega suhted paranenud olid. Kohe järgnesid mured emaga, kellele tuli elukoht leida. Kuna Eestis oli tööleidmisega raske, läks ta Venemaale Novgorodi (sünnikoht luuletusele ,,kesk sügavat venemaa metsa".). Iidne maastik ja musikaalse hingega rahvas andis talle loomingulisi elamusi. Sel ajajärgul oli surnud ja maetud ka Anna ema. Noorusluule on maailmavaluline tundtegelikkuse vastuoludest ilu ja harmoonia poole. Protestis maailma kalkuse vastu. Näiteks sügissadu meenutab talle lakkamatuid inimpisaraid. Kevadel jõudis ta oma luuletuste perioodi kõige valdavama teema juurde armastusluule. Neis on tükike nõmme ja laant
Aastaks 1208 Läti alade hõimud kristianiseeritud MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 - 1227 I periood 1208-1215 o 1208 - Ugandisse saabusid sakslaste esindajad. Sakslased tahtsid saksa kaupmeestelt röövitud vara tagasi saada. Ugalased keeldusid – tähendas sõda. Ordu väed tulid appi, laastasid piirkonna. Algas sõda. o 1210 Novgorodi vürst Uljase sõjaretk Ugandisse. Piiras ümber Otepää. Ümera lahing. Ugandisse rüüsteretk -> eestlased saatsid maleva ristisõdijate tugipunkti Võnnu -> riiast ristisõdijatele abi -> eestlased katkestasid Võnnu piiramise ja taganesid Ümera jõe metsadesse, võtsid sisse positsioonid, sest teadsid, et ristisõdijad tulevad -> ristisõdijad põgenesid.
Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? Sakslaste tung itta (drang nach osten) Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks – KOGE Uus kaubatee Saksa aladelt – Novgorodi Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimene piiskop kes Liivimaale tuli oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Seejärel Berthold ja Albert von Buxhoevden 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a
riialaste ja Kaupo sõjasalkade saabumisest, taandusid eestlased peitu ja õigel hetkel piirasid ümber saabunud abiväed. Saadi 100 vangi. 1210. aastal ugalased saavutasid vaenlaste üle võidu, langenute hulgas oli Kaupo poeg Berthold ja Kaupo hõimlane Wane. Ugalased saatsid saadikud kõikidesse Eesti provintsidesse, et ühineda ühisvaenlase vastu. Omakorda 1210. aastal saabus Otepääle Novgorodi vürst Mstislav Mstislavits ja tema vend Pihkva vürst Vladimir. Nad ristisid ja rahuldusid 19,5kg hõbedat lunarahaga. Paar kuud enne Ümera lahingut oli ebaõnnestunud osa Turaida liivlaste ja kuralaste katse Riiat piirata. Liivlaste vastuhaku esialgseks ajendiks oli Autine latgalite tüli Võnnu mõõgavendadega, kes võtsid ära esimeste põldusid, niite ja meemetsi. Liivlasi karistati raskema kümnise pealepanemisega ning 2 aastat
Üks V-L tüli jõudis koguni rahvusvahelisele tasandile: 1397. a kutsuti kokku Danzigi kongress. Liivimaal tugevaim relvastatud jõud Saksa ordu. Maapäeval, kuhu kogunesid vaimulikud, ordumeister ja piiskop, arutati maad puudutavaid küsimusi, välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi, omavahelisi tülisid. 2) Välissuhted: Keskaja alguse välispoliitika kujutas ristisõdade jätku, nii LO kui ka katoliku kirik soovisid oma võimu laiendada ida poole. Eriti oldi huvitatud Novgorodi vabariigist, Pihkva vürstiriigist ja Leedu suurvürstiriigist. 1242. a Jäälahing, seejärel jätkus rahuperiood. Leedu jäi vallutamatuks ägeda vastupanu tõttu, nt 1260. a Durbe lahing, kus võideti sakslased. 1263. a tuli Leedu vägi Läänemaale, kus nad maha põletasid Vana-Pärnu. 1270. korraldas Leedu ka retke Saaremaale. 1385. a liitus Leedu Poolaga Krevo uniooniks ja 1410. a võitis nende ühendvägi Grünwaldi lahingu. Seejärel algasid Leedu ja V-L vahel head suhted. 15
ning antiiktsivilisatsiooni pärandi. Eriti põhjamaades astus kirik liitu kuningavõimuga. Kasu oli mõlemapoolne, sest paganluse vastu võideldes laiendasid kuningad oma valdusi. Paganlus taganes kord rahumeelselt, kord vägivalla sunnil. Teatud mõttes olid paganad samas olukorras nagu kristlased märterkiriku aegu, kuid keskajal sellist võrdlust ei tehtud. Peeti endastmõistetavaks, et õige asja eest tuleb võidelda kõikide vahenditega. Novgorodi vürst Vladimir võttis ristiusu vastu 989. aastal, Novgorodist lähtusid ka esimesed ristiretked eestlaste-liivlaste aladele. Religioosne sallivus polnud keskaegne voorus. Kui Norra esimene ristitud kuningas Olaf Tryggvason kosis Rootsi kuningannat, siis läks see plaan nurja just usuliste tõekspidamiste tõttu. Norra kuningas Olaf nõudis, et Rootsi kuninganna Sigrid laseks end ristida ja pöörduks õigesse usku 13
oluline konkurent Tallinnale ning Tallinna elanike ordumeistri residents ning Põhja- Tallinna rae pidevad katsed keelata rahvuslik koosseis ning Eesti rüütelkonna aadlike elamud. Sel perioodil oli Tallinn peamine kaubelda Narva kaudu ei leidnud toetust. Tallinn sai juurde palju kaubanduse sild Lääne ja Novgorodi uusi territooriume. Pika aega oli Toompea ja alllinn kaks vahel. Sel ajal olid ehitatud kaitsemüür 1700 aastal alanud Põhja sõda veelgi eraldiseisvat ja konkureerivat linna ja enamus torne. Selle perioodi ajastu raskendas Tallinna olukorda, sest Sel perioodil aastal 1904
Kaotused olid suured ja algas ka katk. Sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu. (Mäesalu, A., Lukas, T., Laur, M., Tannberg, T. 1997). II 1215 - 1221 1215. aastal ründasid sakslased koos liivlase ja lätlastega Läänemaad, sealhulgas vallutasid nad Lõhavere linnuse ja vangistasid Lembitu. Eestlaste vasturünnak ebaõnnestus. Aastatel 1215 - 1217 tuli suurel osal eestlastel lasta end ristida. 1217. aastal ründasid eestlased sakslasi Otepää all. Appi tulid Novgorodi ja Pihkva venelased. Lühikeseks ajaks sai Eesti ala sakslastest vabaks. 21. septembril 1217 toimus muistse vabadusvõitluse suurim lahing, kus osales 6000 eestlast ja 3000 ristisõdijat. Lahing kaotati, langesid nii eestlaste vanem Lembitu kui ka liivlaste Kaupo. 1219. aastal maabusid taanlased Tallinna lähistele. 1220. aastal üritasid rootslased Lihulas kanda kinnitada ja ristimist läbi viia, kuid saarlased kihutasid nad sealt minema
Temast sai edasise vallutussõja peamine juht ja organiseerija, kasutas osava diplomaadina ära vaenlaste omavahelisi vastuolusid. 1201 rajati Riia linna Väina jõe suudmesse 27) 1208- saksa ristisõdijate ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse; 1210- eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe Ümera lahingus puruks; 1211- ristisõdijad piirasid 6 päeva Viljandi linnust; 1211- eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu; 1212 – Novgorodi ja Pihkva väed rüüstasid Eestis ja piirasid Varbola linnust, lahkudes pärast lunaraha saamist; 1212 – Sakala malev eesotsas Lembituga rüüstab Pihkva linna ja selle ümbruse; 1212 – 1215 – kehtis nälja ja katku tõttu kolmeaastane vaherahu ( Turaida vaherahu) Ümera lahingu tähtsus: eestlased võitsid sakslaseid, latgaleid, liivlaseid. Turaida vaherahu järel olid eestlased võitlemas leedulastega, kuid ristisõdijatega oli vaherahu kasulik, kuna
rohkem ja vastuvõtupunktis registreeriti üle 2000 vabatahtliku. Eestlased tundsid seda üksust Esimese Eesti Rahvuspataljoni nime all. Pataljon koosnes neljast kompaniist, hobu- ja mootorveokite voorist ning staabist. Ohvitsere oli pataljonis kokku 21, kellest suurem osa olid reservlipnikud, kes hiljem leitnantiteks ülendati. Pataljoni relvadeks olid põhiliselt nõukogude trofeerelvad. Oma esimest teenistusülesannet asus pataljon täitma Narva-Jamburg-Oudova vahelistel aladel. Hiljem asus Novgorodi lähistel, Volhovi jõe ääres. Augustis 1942 määrati pataljoni ülemaks kapten A. Rebane. Julgestusgrupp 182 (hiljem Idapataljon 659) formeeriti 1941. a. augustis Viljandis kapten R. Tammemägi juhtimisel. Pataljoni staap ja 5. kompanii asusid Tartus. Selle 6. ja 7. kompanii formeeriti Viljandis ja 8. kompanii Põltsamaal. Kokku oli pataljonis 800 meest. Pataljoni väljaõpe toimus alguses formeerimispaigas, hiljem Põltsamaal ja Rakveres. Relvadeks olid vanad,
suudmes asuv Thaneti saar. Pärast seda muutub Inglismaa Thame-sist põhjas taanlaste asustatavaks maaks (Da-Helag), mida taanlased valitsevad nn viiest linnusest (East-Anglia ja viie linnuse maa 870-917, Northumbria 876-926). Venemaa. 800-850 lõid rootsi viikingid slaavi hõimude keskele Laadoga piirkonnas sõjameestest kaupmeeste tugevate linnustega kindlustatud riigikesi (gardarike). Põhjapoolsed valdusalad ühendati Rjuriku valitsemisajal Novgorodi riigiks. Normannide riigid rajas sõjameestest ülemkiht, kes oli lühikese aja jooksul allutatud rahva hulgast esile kerkinud. Normannide riigid Euroopas 8. ja 9. saj tõrjus viikingite laiaulatuslik kaubandusvõrk välja juutide (Vahemeri ja Orient) ning friiside (Euroopas) kaubanduse. Kaubavahetust peetakse mere- ja jõeteid pidi (laevu lohistatakse üle jõgesid lahutavate lühikeste maaribade). Tänu vene kaubateede
Lääne- ja Põhjameri b) Milles avaldus Hansa Liidu suur mõjuvõim piirkonnas? 2 näidet · Kõik suured ja rikkad linnad kujunesid Hansa Liidu kaubateede sõlmpunktides. · Kaupmehed olid enamasti rikkad · Linnad, mis ei olnud seotud Hansa Liiduga jäid tagasihoidlikule tasandile. · Hansa Liit vahendas kultuure, nii olid nt Prantsusmaal levinud Põhjamaade mõjud ja kultuur. · Ka majandus sõltus Hansa Liidust väga(nt Novgorodi näide) c) Mis kaupu transporditi Hansa kogedega? Nimetage 3 kaubaartiklit kala, sool, teravili, vaha, karusnahk, vask, raud. d) Millist tähtsust omasid hansakaubanduses Eesti linnad? Selgitage mõne lausega. Eesti aladelt olid olid hansalinnade hulgas Tallin, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Eesti linnad olid olulised kaubanduslikud tuiksooned, mis ühendasid omavahel Hansa Liidu linnu ja tõid raha ka Eesti linnadele. Pärast Novgorodi hansakontori sulgemist 15
b. Loomade pidamine: eriti arenenud Lõuna-Eestis (veised, hobused, lambad, kitsed, kanad, sead) c. Küttimine, kalapüük, metsmesindus (mesi oli ainus magus aine, vahamesindus Lääne-Euroopa kaubanduses) d. Käsitöö: · Relvasepad raua tootmiseks ja töötlemiseks. · Pronks- ja hõbeehted. · Savinõud e. Kaubandus: · Vahetuskaubandus lähinaabritega kaup kauba vastu. · Vahenduskaubandus vilja eest Novgorodi karusnahad jms Euroopa turule. · Kaubitsemiskohtadesse linnalised asulad Tallinn ja Tartu 1154 esmakordne Tallinna mainimine (al-Idrisi kaardil Koluvan). 2. Eluviis a. Elanikke umbes 150000. b. Elamuks suitsutuba (rehielamu eelkäija) korstnata väike palkhoone, kus kuivatati ka vilja. c. Lähitalud moodustasid küla: · Sumbküla talud keset põlde tihedasti koos (Lääne- ja Kesk-Eesti, Saaremaa). · Ridaküla talud ridastikku (Ida-Eesti)
AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku.Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa-, savimasse, paljastasid paepinna, lihvisid kaasavõetud kaljupanku, jätsid rändrahnudena maha.Jää sulamisel tekkisid järved ja jõgede sügavad orud,Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored.Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala praegusest palju väiksem, samuti oli väga karm kliima.Järk- jägult kliima soojen...
elevandiluust nikerdatud reljeefid Bütsantsi kunst sai suureks eeskujuks vanavene kunstile VANAVENE KUNST Taust: tärkas 9-10 saj kui moodustus I slaavi riik, keskusega Kiievis arenas iseseisvalt 17. sajandini tugevalt mõjutatud Bütsantsist tänu kaubanduslike ja kultuuri sidemetele 988- võetiüle ristiusk, õigeusk levib Bütsantsist Venemaale Arhitektuur: 11.saj: 1) esemesed suuremad kivikirikud- Sofia katedraal Kiievis (Tellijaks Jaroslav Tark) . Novgorodi kirikud olid lihtsad ja ranged, eeskujuks Pihkva/Petseri kirikutele. 12; 13. saj 1) ehitati esimesed kirikud Vladimir-Suzdalimaale 2) Usbenski kirik Vladimiris- 5 löövi, 3 apsiidi 3) Dimitri kirik Vladimiris- rikkalikult reljeefe 4) Pokrovski kirik Nerli jõe ääres 13. saj- seisaku aeg. Monngolite sissetung 14. saj 1) keskuseks Moskva, ehitustegevus koondub sinna
Friedrich 2- Piirati teotöö mahtu. Tahtis takistada talumaade mõisastamist, kuid see õnnestus ainult mõnes regioonis. Soode ülesharimine ning uute külade ja talude rajamine. Tõi kartulikasvatuse. Tema valitsusajal töötati välja ja avaldati Maakoolide reglement luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. 7.) Tugevnes järsult keskvõim.Opritsnina abil murti bojaaride ja osastisvürstide vastuseis.Korraldati ka julm karistusretk varem iseseisvasse Novgorodi ja Pihkvasse,surumaks maha vastupanu Moskva valitsemisele.Vastuolud ei kadunud.Vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani.Segadused tekkisid kõigepealt tsaarivõimu ümber. 1)Boriss Godunov-põlvnes nimekast tatari päritoluga bojaariperekonnast.Vene tsaariks valis Godunovi Maakogu.2)Grigori Otrepjev-oli Venemaalt põgenenud munk,kes esitles ennast Vale-Dmitri I all.3)Vassili Suiski- üks ülestõusu juht vürst,kes kuulutati uueks tsaariks pärast Vale-Dmitri tapmist
1238. aastal tagastati Tallinn koos Põhja-Eestiga paavsti legaadi Modena Guillelmuse vahendusel Stensby lepinguga Taani kroonile. Kümme aastat hiljem, 1248. aasta 15. mail, annetas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki õiguse, millega Tallinn liideti keskaegsete saksa kaubalinnadega ühisesse õigusruumi. 13. sajandi lõpus ühines Tallinn Hansa liiduga, mille liikmena ta järgneva paarisaja aasta jooksul etendas olulist rolli hansalaste suhetes vene, eeskätt Novgorodi kaupmeestega. 14. sajandi keskel vahetus Tallinna maahärra. Ajendatuna sisepoliitilistest raskustest ja rahapuudusest, müüs Taani kuningas oma Põhja-Eesti valdused koos Tallinnaga 1346. aastal Saksa Ordule. Kõik olulisemad Tallinna kiriklikud asutused rajati 13. sajandi jooksul: 1230. aastatel pandi alus Niguliste kirikule, 1267. aastal mainitakse esmakordselt Oleviste kirikut, 1240. aastate lõpul kolisid Toompealt all-linna dominiiklased, hakates välja ehitama Katariina konventi,
Ristiusuveest pesti puhtaks endid ja oma hooned. Riiga saadeti sõnum: ,,Eestlased ei võta kunagi ristiusku, senikaua kui on elus veel üks aastavanune ja küünra pikkune vennike.’’ Õpiti kasutama ambu. 1223.a. piirasid sakslased jälle Viljandi ja eestlased sunniti ristiusku. Nüüd hakaksid koostööd tegema Pihkva ja Novgorod. Linnustesse paigutati vene väed. Koos venelastega üritati jällegi Tallinnat vallutada ja tagasiteel rüüstasid Harjumaa külasid. 1223.a. jõudis Tartu alla Novgorodi vürst Vjatsko 200 mehega, kes tahtis pärast võitu sakslaste üle Eestimaad omale. 1224.a. piirasid sakslased Tartu ja Vlatskole tehti ettepanek linnusest lahkuda, ta keeldus. Sakslased piirasid linnust kaheksa päeva ja lõpuks vallutati tormijooksuga. Kõik linnuses olijad tapeti, ellu jäeti vaid üks haavatud venelane, kes saadeti Venemaale teatega Tartu langemisest. 1227.a. jaanuaris hakkasid Pärnu alt mööda jääd liikuma 20 000 sõdurit ja üheksandal päeval jõuti Muhu linnuse alla
Nii maa- kui kihelkondi juhtisid vanemad, valitud vabadde meeste kogu ,, keräjä" poolt. Maakonnad tegutsesid omaette, kuid koonduti ühise vaenlase puhul. Eesti ühiskondlikus korralduses (kihelkonnad) , vaimses kultuuris ja merenduse alal leiame palju skandinaaviapärast. Aastatuhandete vahetusel, eriti teise sajandi algus kujunes Eestile jõukuse ja kultuuri tõusuajaks. Kaubateed Lääne- ja Ida-Euroopa vahel kulgesid läbi Läänemere ning eestlased hakkasid üha elavamalt ise oma kaupu Novgorodi vahendama. Üks peatee viis läbi Põhja-Eesti ja teine läbi Lõuna-Eesti Novgorodi. Suuremaisse liiklus-ja kaubitsemiskeskusesse tekkisid uuemad, tugevamad linnused, mis näitas eestlaste ühiskondlikku koondumist ja nende organisatsiooni järk-järgulist tugevnemist. Rannikuelanikud, eriti saarlased, said tuntuks oma kaubanduse ja ka röövmereretkede poolest. Eesti viikingid tegid suhteliselt vaese Saaremaa jõukaks ja rahvarohkeks.
Plaan: saarlased tulevad laevadega Taugava jõe suudmesse ja sulevad ligipääsu Riia linnale. Teine malev e läänlased ründavad samal ajal Kaupo Toreida linnust. Kolmas rühm sakalased ja ugalased takistavad maapoolt lätlasi Riiale appi minemast. Edu ei saavutatud, tuli abivägesid. Juuni- Ootamatu võimalus hävitada osa sakslaste sõjalaevu. Suvi- Eestlaste jõud olid nõrgestatud ja ugandi maa ning sakala maa pidid vastu võtma ristiusu. Samal ajal korraldasd pihkva ja novgorodi vürstid rüüsteretke Ugandisse, mis näitas et ka venelased olid huvitatud Lõuna-Eesti ristimisest. 1217.a- Veebruar, Märts-mõõgavenndad korraldavad eduka rüüsteretke Pihkvamaale. Eestlased püüavad vallutada tagasi Otepääd, sõlmitakse vaherahu. Ühtlasi püüdrid riialased ennast Lõuna-Eestis tugevamini kindlustada, kuid eestlased olid edukamad ja sakslasi sunniti lahkuma Eesti alalt. 21. September- Madisepäeva lahing- eestlased tegid viimase meeleheitliku katse
ja jätkuv venestumine, millele mordvalaste hajutatus kindlasti kaasa aitab. Mordva Vabariigi piires elab kolmandik mordvalasi ning nad moodustavad umbes kolmandiku selle elanikest. Vabariigi põhirahvastikuks on venelased, lisaks elab seal ka tatarlasi, tsuvasse jt. Samas elavad sajad tuhanded mordvalased väljaspool oma vabariiki, kus nende kultuurilised ja keelelised õigused on mingilgi määral kaitstud. Enim on mordvalasi Samara, Penza, Orenburgi, Uljanovski ja Nizni Novgorodi oblastis. Keel Mordva keeled (ersa ja moksa) kuuluvad soome-ugri keelte volga rühma. Lähimaks elavaks sugulaskeeleks peetakse mari keelt. Samasse rühma kuulunud merja ja muroma keel kadusid juba varasel keskajal. Erinevused ersa ja moksa keele vahel on väidetavalt umbes sama suured kui põhja- ja lõunaeesti murrete vahel enne ühtse kirjekeele tekkimist 19 (Uibopuu 1984: 207)
endale ja vürstiks sai Aleksander. Moskva tugevnemine 14. sajandil Moskva vürst asus võitlema suurvürsti jarlõki pärast. Ivan(I) Kalita sai suurvürstiks. 14.sajandil kõige suuremaks konkurentsiks sai Leedu suurvürstiriik. Leedu vürst püüdis Moskvat vallutada kuid see ei õnnestunud. Võitlus tatarlastega 1380.aastal võimule pääsenud väepealik Mamai, Moskva oli vallutatud Ivan III valitsemiseaeg (14621505) Ivan III valmistus Novgorodi alistamiseks, mis tal ka õnnestus. 1480.aastal saabus suur tatarlaste vägi Venemaale. Kiri ja õigeusk muutus Vene riigile tähtsaks Kujunes välja vene ungari ja valgevene rahvused Kirik ja õigeusk olid aegade jooksul saanud vene rahvale oluliseks. 1439.aastal võttis Firenze kirikukogu vastu lääne ja idakiriku uniooni loomise otsuse ning sellele kirjutas alla Vene metropoliis Isidoros. REFORMATSIOONI ALGUS
lähedaseks nii professionaalsetele muusikutele kui ka asjaarmastajatele. Rahmaninov võis kirjutada ainult südamega. Talle ei meeldinud, kui temalt küsiti, millest ta ühes või teises oma teoses jutustas või missugust pilti kujutas. Rahmaninovi muusikas olid vaid tema enda mõtted, mured, kahtlused, lootused. 3 Sergei Vassiljevits Rahmaninov (vaata lisa 1) sündis 1. aprillil 1873 Novgorodi lähedal. Ta oli vene helilooja, pianist ja dirigent. Ta pärines vanast aadliperekonnast, kus jõukus aasta-aastalt vähenes. Nelja-aastasena mängis Rahmaninov Beethoveni sonaate. Muusikalised võimed pärinesid vanaisalt ja isalt, mis viisid Rahmaninovi 9-aastaselt Peterburi konservatooriumi. Aleksander Ziloti (vaata lisa 2) hindas kaheteistkümneaastase muusiku võimeid ja suunas ta Moskva konservatooriumi N. Zverevi klassi
okupatsioon Eestis , sest Liitriigid kes selle võitsid nõudsid et sakslased viiksid oma väed vallutatud aladelt välja. 1918. Aasta sügisel viisid sakslased oma väed eestist välja. Aga kui sakslased olid oma väed välja viinud siis uus seisukord mida ruttas ära kasutama nõukogude venemaa kes oli pidanud veriseid lahinguid vene valgetega. 28. Novembril tungis Nõukogude Venemaa Eestisse mille vallutamiseks moodustati 1. Detsembril 1918 kaks diviisi 6. Diviis ja 2. Novgorodi diviis kuhu kuulus umbes 9 000 püssikandjat. Eestis aga loodeti , moodustada vabatahtlikest tugev väekoondis aga see kukkus läbi sest neid tuli kokku nii vähe ning tänu sellele kuulutati Viru maakonnas välja 24. Novembril sundmobilisatsioon millele 29. Novembril päev pärast Narva langemist järgnes üldmobilisatsiooni välja kuulutamine kogu riigis. Kuid ka sund mobilisatiooniga tuli kokku 2 200-2 300 meest sest riigil puudu nende sundimiseks reaalne jõud. 14
nõusolekut(esindatud kõik seisused:vaimulikud, aadlikud, linlased), Parlament-tekkis kuninga ja vasallide vastuolu tõttu, kutsuti kokku kuninga esinduskogu(ülemkoda:suurfeodaalid, suuraadlikud; alamkoda:alamaadlid, vaimulikud ja linlaste esindus). Pilet 11 1.Vana-Vene riigi teke ja ristiusu vastuvõtmine(988)- Vene riigi teke-tekkis jõgede äärde(Dnepri ja Volga), kutsuti varjaagid valitsema, ei saanud ise hakkama, Rjurik tuli, sai võimule Novgorodi linnas, Oleg vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile(882). Ristiusustamine-slaavlased olid paganad, Kiievi vürstid nägid võimalust tihedamateks sidemeteks Konstantinoopoliga(ühised huvid ja sõjaliidud) ja vürst Vladimir lasi koos kaaskonnaga ennast ristida, kehtestas ristiusu riigis. 2.Vaimulikud rüütliordud(Johhaniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu)- Johhaniitide ordud- asutati 1070 Jeruusalemmas(ül. Palverändurite toitmine ja haigete ravimine), 6000 meest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
