Balti ristisõda (0)

Balti ristisõda
1. Ristiusu jõudmine Läänemere äärde
a) Ristiusus nähti võimalust normannide tsiviliseerimiseks ja põhjast lähtuva ohu likvideerimiseks
b) Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavias käis käsikäes riikide tekkega - kuningad nägid ristiusus vahendit enese ainuvõimu kindlustamisel :

• Taanis võttis ristiusu vastu ja lasi oma rahva ristida kuningas Harald Sinihammas 960.a paiku.
  
• Norras kinnistus ristiusk kuningas Olav Püha valitsemisajal (1016 – 1028 ).
  
• Rootsis liitis maa ühtseks riigiks Olav Sülekuningas (valitses 995 – 1022 ), kes lasi ennast ka ristida.
  
• Kindlamalt juurdus ristiusk Rootsis alles 12.saj.
  
• Samal ajal alustasid Rootsi kuningad ka Soome allutamist ning kristianiseerimist.
  

c) 9.saj lõpul kujunenud Vana-Vene (e Kiievi-Vene) riik suhtles tihedalt õigeuskliku Bütsantsiga:

• kaubanduslikud kontaktid ja ühised vaenlased Musta mere stepialadel elavate rändrahvaste näol lähendasid neid ka usuküsimustes.
  
• Bütsantsi riik nägi õigeusu levitamises Vene aladele võimalust tugevdada oma mõju Vana-Vene riigi üle.
  
• Kiievi suurvürst Vladimir Püha (valitsemisaeg 980 – 1015) lasi ennast 988.a koos kaaskonnaga ristida ja kehtestas seejärel õigeusu kogu oma riigis.
  

2. Balti ristisõda
a) 12. – 13.saj olid Läänemere idakalda hõimude valduses olevad alad jäänud ainsaks paganlikuks piirkonnaks Põhja- ja Ida Euroopas.
b) Paavst Innocentius III ajal (1198 – 1216), kelle valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke, kuulutati IV ristisõja (1202 – 1204) kõrval välja ristisõda ka Läänemere idaranniku paganate vastu:

• Innocentius III saatis 1199 Saksimaa ja Vestfaali kristlastele bulla (e paavsti läkituse), milles kutsus neid alustama ristisõda, et kaitsta katoliku kirikut Liivimaal ning lubades ristisõjaga liitujad vabastada pattudest.
  
• Muuhulgas kirjeldas ta bullas ka liivlaste kombeid, kes "austavad mõistmatuid loomi, haljendavaid puid, selget vett, rohelisi taimi ja ebapuhtaid vaime”.
  

c) Balti ristisõja nime all tuntakse sõda eestlaste, läti- ja leedu hõimude kristianiseerimiseks (ristiusustamiseks) ja nende alade vallutamiseks 12. – 13.saj saksa ja taani ristisõdijate poolt.
3. Henriku “ Liivimaa kroonika”

Preester Henriku (Läti Henriku) ladina keeles kirjutatud “ Liivimaa kroonika” on Balti ristisõja ja ühtlasi ka eestlaste Muistse vabadusvõitluse (1208 – 1227) olulisemaid allikaid , mis kirjeldab Läti ja Eesti ala vallutamist ja ristiusustamist ajavahemikul 1180 – 1227.

Tõenäoliselt enne 1188.a sündinud Henrik oli pärit Põhja-Saksamaalt Magdeburgi ümbrusest ning sai Saksamaal ka hariduse.

Noore mehena astus ta piiskop Alberti teenistusse ja tuli 1205.a Liivimaale, kus ta 1208.a preestriks pühitseti. Henrik teenis preestrina Põhja-Lätis latgalitega asustatud Ümera (Ymera, läti Jumara) piirkonnas.

Kroonik Henrik valdas hästi kohalike rahvaste keeli ja osales mitmetel Eesti alale korraldatud sõjakäikudel.

Tõenäoliselt pärast 1259.a surnud Henriku “Liivimaa kroonikat” on kasutanud ka mitmed teised hilisemad kroonikud .
4. Balti ristisõja põhjused
a) Sakslaste soov vallutada uusi piirkondi Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala :

• Sakslaste “Tung itta ” ehk “ Drang nach Osten ” (e Ostsiedlung – Idaasustus) oli alanud 12.saj. Selle käigus hõivati ja assimileeriti seni slaavlastega asustatud alad Läänemere lõunarannikul Elbe jõe paremkaldast alates.
  
• Sakslaste edasitungi mööda rannikut pidurdas preislaste (balti hõimud) äge vastupanu ja riikluse kujunemine Leedus.
  
• Lübecki linna rajamine 1143 sai lähtepunktiks saksa kaupmeeste liikumisel itta ja edasistel vallutustel Läänemere idarannikul.
  

b) Saksa kaupmeeste soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga:

• Peamised kaubateed Venemaale kulgesid 12.saj Lübeckist Ojamaale (Gotlandile), kust omakorda kulgesid läbi Läti jõgede või Soome lahe ranniku kaudu Novgorodi, Pihkva ning teiste Vene vürstiriikide aladele.
  

c) Rooma paavstide soov levitada katoliku usku:

• 12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad.
  
• Oma mõjuvõimu tugevdamiseks algatasid paavstid ristisõdu Palestiinas (e Pühal Maal) ja võideldi ilmalike valitsejatega Euroopas.
  
• Eestlased ja läti- ning leedu hõimud (balti hõimud) olid viimased paganlikud rahvad Euroopas, keda sooviti kristianiseerida (ehk ristida).
  

d) Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu.
e) Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada.
5. Balti ristisõja I etapp – liivlaste ja latgalite alistamine 1187-1207
a) 1180.aastatel alustasid katoliku vaimulikud Väina ( Daugava ) jõe suudmeala liivlaste hulgas esialgu rahumeelset ristimist:

• 1184 alustas kristlikku misjonit Üksküla liivlaste hulgas piiskop Meinhard, kes vastutasuks kohalike liivlaste ristimise eest lasi rajada Ükskülasse esimese kivist linnuse ja kiriku.
  
• Saades aru kristlike misjonäride tegelikest eesmärkidest, pesi enamik liivlaseid endalt ristimisvee maha.
  

b) Tähtsaimaks liitlasteks katoliku kirikule sai Toreida liivlaste vanem Kaupo, kellest pärast ristimist sai ristisõdijate tähtsamaid sõjalisi partnereid .
c) Lahingus liivlastega 1198 langenud piiskop Bertholdi asemel pühitseti 1199 Liivimaa piiskopiks Albert Buxhoeveden. Piiskop Albertist sai edasise vallutussõja peamine juht ja organiseerija, kes osava diplomaadina oskas ära kasutada kohalike rahvaste omavahelisi vastuolusid ning suutis värvata piisavalt ristisõdijaid:

• 1201 rajati piiskop Alberti eestvedamisel Väina jõe suudmesse Riia linn, millest sai oluline tugipunkt edasisteks vallutusteks ja alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale (Eesti ja Läti ala nimetus – Maarjamaa ).
  
• 1202 asutati ristisõja läbiviimiseks Mõõgavendade ordu (“Kristuse Sõjateenistuse Vennad”), mis esialgu oli allutatud piiskop Albertile.
  

Liikmed- orduvennad:

• rüütelvennad – sõdimine
  
• preestervennad – usutalitused
  
• teenervennad – igapäevased ülesanded
  

Ordu juht:
ordumeister
Ordu tunnus:
valgel mantlil punane mõõk
Ordurüütli sarnasus mungaga:

• pühendas elu jumala teenimisele
  
• ei tohtinud abielluda
  

• Selle sammuga oli loodud hästi organiseeritud, distsiplineeritud ja sõjaliselt võimekas vaimulik rüütliordu, mille abiga alistati ja ristiti mõne aastaga Väina ning Koiva jõe ääres elavad liivlased.
  
• Põhja-Lätis elavad latgalid võtsid 1207.aastaks ristiusu vastu sisuliselt vastupanuta.