Nikolai Rimski-Korsakov (0)

Abja Gümnaasium
Nikolai Rimski - Korsakov
Referaat
Koostaja : Tõnis Liiber
Juhendaja : Kadi Kask
Abja- Paluoja 2010
SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1. NOORUKIST SIRGUB MUUSIK 4
2.ELU PÄRAST MEREVÄE AKADEEMIAT 4
3.MITTE AINULT HELILOOJA 5
4.LOOMING 7
4.1 Ooperid 7
4.2.Orkestriteosed 7
4.3.Teosed sõjaväeorkestrile 7
4.4. Kammermuusika 7
4.5.   Vokaalmuusika 7
KASUTATUD KIRJANDUS 9
LISAD 10
Lisa 1 10
Lisa 2 11
Lisa 3 12

SISSEJUHATUS

Referaadis on juttu , siis ühest tuntuimast heliloojast Venemaal. Temas pidi venna eeskujul saama mereväeohvitser, kui ajad muutusid ja temast sai lõppude lõpuks ikkagi helilooja. Nikolai Rimski-Korsakov, Aleksandr Borodin ja Modest Mussorgski moodustasid Venemaal „Võimsa Rühma“.
Ka mitmed Eesti heliloojad on saanud temalt õpetussõnu ja olnud isegi tema õpilased. Pikemalt tema elust ja tegemistest on juttu järgnevas referaadis. Referaat kajastab tema elualgust, vaheetappe ja loomingut. Loomingus on välja tood mõned tuntumad teosed.
Töö pea eesmärgiks on teada saada heliloojast, kui ka tervest tema elust ja käikudest teistele maadele ning teha sellest terviklik kokkuvõte.

1. NOORUKIST SIRGUB MUUSIK

Nikolai Rimski-Korsakov( vt. Lisa 1) sündis 18.märtsil 1844 .aastal Novgorodi lähedal Tihvinis(vt Lisa 2). Tema isa oli kõrge ametnik , kes oma humaansete vaadete tõttu oli sunnitud enneaegselt erru minema. Nikolai vanemal meremehest vennal oli talle suur mõju. Ka Nikolai armastus mere vastu tekkis tänu vennale ja admiralist onule. Tulevase helilooja andekus avaldus varakult - juba nelja-viieaastasena laulis ta täpselt järele kõiki kuuldud viise, kuueselt hakkas regulaarselt muusikat õppima. Tihvinis tegi ta ka esimesed katsed heliloomingu alal, need aga pole kahjuks säilinud.
Alates 1856 kuni 1862 oli Rimski-Korsakov Peterburi mereväekooli kadett. Sel perioodil õppis ta edasi klaverimängu ning käis võimalusel ooperit vaatamas. Tegeles ka heliloominguga, mis oli aga veel kaugel tehnilisest küpsusest. 1861. aastal tutvus noor Rimski-Korsakov Balakireviga ja ühines grupi noorte heliloojatega. Hiljem kujunes sellest grupist “Võimas Rühm”. Peatähelepanu pöörasid nad Vene rahvamuusika ja rahvalaulu ning muinasjuttude kasutamisele oma loomingus. Balakirevi õhutusel ja juhatusel alustas Rimski-Korsakov oma esimese sümfoonia kirjutamist.
1862. aastal läks Rimski-Korsakov 3-aastasele merepraktikale, reisi käigus külastas ka Ameerikat. Venemaale tagasi jõudnud, töötas ta oma sümfoonia ümber ning selle esiettekanne toimus 1865. aasta detsembris.
Nikolai looming hakkas äratama muusikamaailma tähelepanu. Omapärasema stiili poolest paistavad tema varasematest teostest silma muusikaline pilt " Sadko " ja sümfoonia " Antar ".

ELU PÄRAST MEREVÄE AKADEEMIAT

1871. aastal lahkus Rimski-Korsakov mereväest ja ühines Peterburi konservatooriumi(vt. Lisa 3) fakulteediga. Ta avastas, et ta peaaegu üldse ei tunne muusika teooriat ja see takistab teda loomingu loomisel. Ta asus iseseisvalt õppima, kirjutas kontrapunkte ja fuugasid, õppis harmooniat ja muusikalisi vorme. 70-ndad aastad olid Rimski-Korsakovile heliloomingulise tehnika omandamise ja Vene rahvusliku muusika stiili süvenemise aeg. 1978. aastal kirjutas ta ooperi "Maiööl", mille süžee on võetud Gogoli jutustusest ja mille ta pühendas oma abikaasale. Ta kirjutas kokku 15 ooperit, milles kasutas sageli süžeena Vene folkloori ja ajalugu. Tema ooperid “Lumivalguke” (1881) ja “Muinasjutt Tsaar Saltaanist” (1900) on Venemaal siiani edukad . Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper “Kuldkikas” (1907). Tuntud on ka ooper "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise.
Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Šeherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Šeherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga.
Nikolai oli ise ka pikka aega sümfooniaorkestri dirigent . 1886 . aastal hakkas Beljajev Rimski-Korsakovi initsiatiivil korraldama "Vene sümfooniakontserte", kus dirigendiks oli enamasti Nikolai ise.
19. sajandi alguseks omandas Rimski-Korsakovi looming laialdase tunnustuse , tema oopereid võtsid pidevalt oma repertuaari mitmed teatrid .

MITTE AINULT HELILOOJA

Kuid Rimski-Korsakov ei tegelenud ainult heliloominguga. Võib öelda, et Nikolai oli üks maailma suurimaid muusikateoreetikuid. Ta töötas 37 aastat Peterburi konservatooriumis. Rimski-Korsakovi auks kannab Peterburi Konservatoorim tema nime. Nikolai Rimski-Korsakov oli tuntud ka välismaal. Näiteks 1884. aastal valiti ta Prantsuse Heliloojate Ühenduse auliikmeks.
1907. aastal juhatas ta mitme teose ettekannet Pariisis Vene muusika kontserdil. Pariisis antud kontserdid olid üldise arvamuse järgi Vene muusikakunsti ja Rimski-Korsakovi loomingu triumfiks.
Mitmed tema õpilased on saanud maailmakuulsateks muusikuteks. Eesti heliloojatest on tema juures õppinud näiteks R. Tobias , A.Kapp, M.Lüdig.
Rimski-Korsakovi viimaseks teoseks on ooper "Kuldkikas" (1907), mida heliloojal endal ei õnnestunudki laval näha. Oma elu viimased nädalad veetis helilooja Ljubenski mõisas, kus ta suri 21. juunil 1908.
Rimski-Korsakov on avaldanud suurt mõju muusikakultuuri arengule nii Venemaal kui ka välismaal.

LOOMING

4.1 Ooperid

“Pihvalanna”
“Lumivalguke”
“Jõuluöö”
“Sadko”
“Muinasjutt Tsaar Saltanist”
“Surematu Kaštšei”
“Kuldkikas”
“Ilja Muromets”
  

Orkestriteosed

3 Sümfooniat
Sümfooniline teos “Sadko”

Teosed sõjaväeorkestrile

Orkestriteos Hispaania Capriccio
Sümfooniline süit “Šehrezade”, “Mlada”, “Jõuluöö”
 

Kammermuusika

5 keelpillikvartetti
teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile
Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875).
Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett , Skertso ja Etüüd 1878.
Op.7. 6 fuugat klaverile (1875).

 Vokaalmuusika

Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel. (1866).
KOKKUVÕTE
Nikolai Rimski-Korsakov oli mitmekülgne helilooja, kui ka dirigent. Ta on avaldanud suurt mõju kogu muusikaajaloole. Tema looming on poeetiliselt programmiline, samas realistlik ja rahvuslik. Ta valdas suurepäraselt orkestratsiooni. Temast on maha jäänud palju suuri teoseid, mis on eeskujuks tänapäeva heliloojatele ja kes võtavad nendest eeskuju. Teda võib pidada ka minu eeskujuks, oma töötahte poolest. Meil kõigil on temast palju õppida.

KASUTATUD KIRJANDUS

Kaldaru, Maris . Muusikaajalugu gümnaasiumile. Tallinn.
ENE, 6.köide. Tallinn: Valgus.
http://www.naxos.com/composerinfo/Nikolay_Andreyevich_Rimsky_Korsakov/26298.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Rimsky-Korsakov
http://sites.google.com/site/rimskyhome/
http://www.russianlaw.net/RK/NARK.HTM

LISAD

Lisa 1

Nikolai Rimski-Korsakov

Lisa 2

Nikolai Rimski-Korsakovi majamuuseum Tikhvinis.

Lisa 3

Peterburi konservatooriu
Peterburi konservatoorium
12