Pronksi- ja rauaaeg ning nendega seonduv (0)

Pronksi- ja rauaaeg
1800 eKr ­ 1200 pKr Esimesed pronksesemed Pronksiaeg kestis umbes 1800 ­ 500 eKr
Vanimad leitud pronksesemed on odaots Muhust (ülemine pilt) ja sirp Võrtsjärve äärest Vanem pronksiaeg (1800 ­ 1100 eKr) Eestis puuduvad pronksile vajalikud vask ja inglistina, seega ei toonud esimesed pronksesemed kaasa murrangut siinses elukorralduses.
Enamik tööriistu valmistati endiselt kivist ja luust. Noorem pronksiaeg (1100 ­ 500 eKr) Umbes 1100 a eKr hakati rajama kindlustatud asulaid. Tuntuim neist on ASVA Saaremaal
Asula kindlustamine näitab, et olemas oli varandus , mida kaitsta (loomad, vili, pronks)
Elati peamiselt ranniku- piirkonnas, sisemaal oli asustus hõredam Millega inimesed tegelesid? Peamiseks tegevusalaks loomakasvatus
Pronksiajast pärinevad Eesti vanimad põlispõllud
Jahi ja kalapüügi tähtsus kahanes.
Alguse saab kaubavahetus ­ pronks oli vaja kuskilt sisse tuua. Eesti aladel olid sidemed Rootsi ja Soomega Uued matmiskombed Lääne mõjude tulemusena hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse
Tuntuim kalmete rühm asub Jõelähtmel (36 kiviringi) Rauaaja algus ( u 500 eKr) Raud on pronksist tugevam ja parem materjal tööriistade valmistamiseks.
Vanimad raudesemed on mõõk, nuga ja naaskel Oma rauatootmise algus Alates 1.saj eKr õpiti Eestis rauda sulatama kohalikust soo- ja järvemaagist
Vanim rauasulatusahi on leitud Tartu lähedalt Tindimurrust Alepõllundus Tänu rauast kirvestele hakkas Eestis levima ALEPÕLLUNDUS: põllu rajamiseks oli tarvis mets maha raiuda, kuivatada ja põlema panna.
Alepõldu kasutati umbes 3 aastat, siis tuli uus põld rajada
Alet põletati rohkem Kesk- ja Lõuna-Eestis Alepõletamine Karulas 2007.a Söödiviljelus Õhemate muldadega Lääne- ja Põhja Eestis levis SÖÖDIVILJELUS: põld jäeti peale paari- aastast kasutamist sööti, maad kasutati karja- maana.
Põldude rajamine tähendab külade tekkimist Eesti hõimude esmamainimine 98.pKr kirjeldas Rooma ajaloolane TACITUS oma raamatus "Germaanlased" aestii ja fennide hõime
Keeleliselt on aestii nime seostatud indo-germaani sõnadega: ger. aistan = austusväärsed; ing. oast, saksi ast, holl . eest = viljakuivatusahi (seega ­ kuivatusahjumehed). Tacituse aestid : "kohutavad metsad või eemaletõukavad sood" "suured ja ainult rünnakuks sobivad kehad" "ühed ja samad inimesed armastavad niimoodi laisklemist ja vihkavad rahuaega" "kirjatähe saladused on ühtmoodi tundmata nii meestele kui ka naistele" "kellelgi pole häbi päevad ja ööd läbi juua" "täringuid mängivad nad ... sellises võidu- ja kaotusehulluses, et olles kõik maha mänginud, heidavad nad viimse lõpuviske omaenda vabaduse ja keha peale" Keskmine rauaaeg (500-800 pKr) U 500 pKr hakati Eestis: ehitama LINNUSEID peitma senisest enam relvi ja ehteid .
Vaenulike naabrite rünnete eest oli vaja kaitsta oma varandust.
Linnuseid on 4 tüüpi Kes olid sõjakad naabrid ? Lõunas latgalid , lätlaste esivanemad
Idas slaavlased
Läänes viikingid Katkend kroonikast: Ja nad läksid üle mere varjaagide juurde, keda kutsuti russideks
Ja tsuudid, sloveenid, krivitsid ja vepslased ütlesid russidele: meie maa on suur ja lai, kuid korda ei ole seal teps, tulge valitsege meie üle ja olge meile vürstideks.
Ja kolm venda valiti nende seast, need võtsid russe enesega kaasa ja tulid. Kõige vanem vend Rjurik asus Novgorodi , teine, Sineus, Valgjärvele, ja kolmas, Truvor, Irboskasse. Nende järgi sai Venemaa oma nime. Suhted slaavlastega 9-10.saj olid eestlaste - venelaste suhted rahumeelsed, siis need halvenesid
1030 vallutas vürst Jaroslav Tark Tarbatu linnuse, mille nimetas Jurjeviks.
See on Tartu esma- mainimine . Slaavlaste võim Tartus kestis ~30 aastat Suhted viikingitega Euroopas nim aastaid 800- 1050 viikingiajaks
Viikingid tegid Eesti aladele korduvalt sõjaretki, veel rohkem käidi siin kauplemas
Aastal 600 langes Läänemaal viikingikuningas Ingvar
Saarlaste käes on vangis olnud tulevane Norra kuningas Olav Tryggvason Viikingite retked Laev ja kahe teraga mõõk olid viikingite edukuse peamised põhjused Viikingite teade Ingvari hukkumisest Ühel suvel, läks Ingvar Eestimaale ja korraldas samal suvel rüüstamise kohas, mis kannab nime Stein . Siis ruttasid kohale eestlased suure väega ja pidasid lahingu.
Et kohaliku rahva vägi oli arvult ülekaalus, ei olnud rootslastel jõudu vastu panna. Selsamal paigal langes kuningas Ingvar, ta sõjamehed põgenesid. Ta on maetud sinna kalmukünka alla, päris mere lähedale. Seda kohta nimetatakse Adalsyslaks. Noorem rauaaeg (900 ­ 1200 pKr) Eestis elas umbes 150 000 inimest, kelle peamiseks tegevusalaks oli maaharimine .
Talirukki kasvatamine tõi kasutusele kolmeväljasüsteemi
Maade suurust mõõdeti adramaades (1 adramaa = u 8-12 ha) Teised tegevusalad loomapidamine
käsitöö ( sepad ja pottsepad)
jahindus
kalandus (eriti rannikul)
metsmesindus
vahetuskaubandus naabritega : sisse tulid hõbe, pronks, sool; välja viidi karusnahku ja vaha. Esines ka inimkaubandust Väheseid Eestist leitud kuldesemeid Mõned hinnad muinasajast: hea ratsahobune ­ 100 g hõbedat
tööori ­ 200 g hõbedat
tööhobune ­ 60 g
lehm või härg ­ 40-50 g
1 dirhem ( Araabia hõbemünt) = 2,5-2,6 g hõbedat = 1 nugisenahk, 1 siga või 1 lammas Eluviisist Kujunes uus elamutüüp: rehielamu ( eluruum + rehealune)
Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla Rehielamu ja hoov Muinasmaakonnad Muinasusundist Animism ­ elusa ja eluta looduse hingestamine
Austati vaime, haldjaid. Tähtsamad jumalad Taara , Uku.
Hea läbisaamine jumalustega tagati ohverdamisega. Ohvripaikadeks olid: hiied veekogud (allikad, järved) kivid
Pühaks päevaks peeti neljapäeva.
Ristiusku tunti ja ilmselt ei suhtutud sellesse esialgu vaenulikult . Kunda ohvrikivi Tamme Lauri tamm Maahaldja ohvriauk Hing ja vägi Vägi ­ eriline jõud, mida võis leida kõikjalt: tuules, äikeses, küüntes, vere, siseelundites, sõnades. Targad (nõiad) olid suurt väge käsutavad inimesed.
Hing ­ kandis inimese isikupära ja hoidis keha elus. Surm tähendas hinge lahkumist . Hilissügisel tähistati hingede aega.