Rahmaninov (0)

Tartu Karlova Gümnaasium
Referaat

Sergei Rahmaninov

Koostaja : Kristina Meus
11H klass
Juhendaja : Sirje Vasmann
Tartu 2009
Sisukord
Sissejuhatus…………………………………………………………………lk 3
Sisu………………………………………………………………………….lk 4-6
Kokkuvõte…………………………………………………………………..lk 7
Kirjandus………………………………………………………....................lk 8
Lisa…………………………………………………………………………lk 9-11

Sissejuhatus

Sergei Rahmaninov oli XX sajandi alguse üks suuremaid heliloojaid. Rahmaninov oli sellest muusikute tõust, kes olid veendunud, et muusika tähtsaim element on meloodia , et just tema suudab kõige nõtkemalt tungida nähtuse sügavusse. Tema muusika sügav emotsionaalsus koos meloodilise väljenduse, kujundlikkuse ja iluga muutsidki Rahmaninovi muusika kergelt tajutavaks ja mõistetavaks. See on teinud tema muusika lähedaseks nii professionaalsetele muusikutele kui ka asjaarmastajatele. Rahmaninov võis kirjutada ainult südamega. Talle ei meeldinud, kui temalt küsiti, millest ta ühes või teises oma teoses jutustas või missugust pilti kujutas. Rahmaninovi muusikas olid vaid tema enda mõtted, mured, kahtlused, lootused.
Sergei Vassiljevitš Rahmaninov (vaata lisa 1) sündis 1. aprillil 1873 Novgorodi lähedal. Ta oli vene helilooja , pianist ja dirigent . Ta pärines vanast aadliperekonnast, kus jõukus aasta-aastalt vähenes. Nelja-aastasena mängis Rahmaninov Beethoveni sonaate. Muusikalised võimed pärinesid vanaisalt ja isalt, mis viisid Rahmaninovi 9-aastaselt Peterburi konservatooriumi. Aleksander Ziloti (vaata lisa 2) hindas kaheteistkümneaastase muusiku võimeid ja suunas ta Moskva konservatooriumi N. Zverevi klassi. Zverev võttis enda peale poisi kasvatusega seotud kulud. Aastad, mil Rahmaninov veetis Zverevi kodus ja klassis, olid täidetud lakkamatute, täpselt reglementeeritud õpingutega. Zverevi klassis pandi alus Rahmaninovi pianismile. Kompositsiooniõpinguid juhendasid Tanejev (vaata lisa 3) ja Arensky (vaata lisa 4).
Juba 14-15 aastasena kirjutab Rahmaninov mõned klaveripalad , sealhulgas ka “Meloodia”, mis pole oma võlu kaotanud tänapäevani. Aastal 1892 lõpetas Rahmaninov konservatooriumi nii pianisti kui ka heliloojana. Diplomitööks valmis ooper “ Aleko ” Aleksandr Puškini “Mustlased” põhjal. Sellest ajast ilmuvad veel mitmesugustes žanrites teoased: Esimene klaverikontsert , “ Eleegiline trio” Tšaikovski mäletuseks, armastusest Tšehhovi, oma kodumaa ja selle inimeste vastu sündis sümfooniline poeem “Kalju”, rida romansse ja klaveriteoseid.
Moskvas kohtas Sergei Rahmaninov oma suurt eeskuju Pjotr Tšaikovskit (vaata lisa 5). Saanud temalt innustust, rääkis Rahmaninov oma õpetajale Zverevile soovist pühenduda rohkem heliloomingule. Zverev aga nägi kahjuks poisis vaid pianisti ning olles selle vastu, katkestas ta Rahmaninoviga suhted ning ei rääkinud temaga aastaid. Sergei Rahmaninov kolis Zverevi juurest välja ning jätkas oma tegevust heliloojana iseseisvalt.
Aastal 1897 valmis Rahmaninovi Esimene sümfoonia, mis aga orkestrantide ja dirigendi lohakuse tõttu esiettekandel läbi kukkus. Ebaõnnestumise tõttu kaotas helilooja usu enesesse . Kirjas Assafjevile ütleb Rahmaninov nii: “Pärast seda Sümfooniat ei loonud ma ligi kolm aastat midagi. Sarnanesin inimesega, kes on saanud rabanduse ja kellel pikaks ajaks on halvatud nii pea kui ka käed…Sümfooniat ma ei näita ja testamendis keelan sellega tutvumise…!”
Kuid inimene, kes on heliloojaks sündinud, ei suuda olla muusikat kirjutamata. Samal ajal kasvas ka helilooja kuulsus ning ta kirjutas populaarseima Teise klaverikontserdi. Ta õppis selgeks klassikute teoseid ning esitas neid oma kontsertidel. Rahmaninovi aitas raskel ajal ooperidirektor Mamontov (vaata lisa 6), kes kutsus Sergei Rahmaninovi dirigendiks oma teatrisse. Dirigendiamet meeldis Rahmaninovile rohkem, kui elatise hankimine eratundide andmise teel. Nii saab 1898. aastal alguse dirigenditegevus – veel üks Rahmaninovi universaalne muusikaande ilminguid. Mamontovi teatris laulis tol ajal Šaljapin (vaata lisa 7). Siit sai alguse helilooja ja laulja sõprus, mis kestis kogu elu.
Uue sajandi esimesed aastad toovad kaasa pingelise loomingutegevuse. Loomingu vool ei nõrgene järgneva 12 aasta vältel ning samasse aega kuuluvad ka kontserdreisid, mis tõid kaasa tuntuse tema pianismile.
1904 . aastal saab Rahmaninov Suure Teatri dirigendiks, kuid juba sel ajal häirivad teda mõtted, mida ta väljendas aastaid hiljem: “Ma pole kunagi suutnud otsustada, missugune on minu tõeline kutsumus – helilooja, pianist või dirigent. On hetki, mil mulle näib, et ma peaksin olema ainult helilooja, mõnikord ma mõtlen, et olen ainult pianist. Nüüd, kus suurem osa elust on elatud, vaevab mind alatasa mõte, et end eri alade vahel killustades pole ma leidnud oma tõelist kutsumust." (L. Entelis "XX sajandi heliloojate siluette")
Rahmaninovi muusika väljendab inimese tundeid ja elamusi. Kunagi ta ei heitnud pilku kaasaegse muusika suurejoonelistele ilmingutele nagu Debussy , Ravel, ja Richard Staruss. Ta sarnaneb ka Tšaikovskiga, keda ta austas ning kelle teoseid ta sageli ette kandis . Tema muusikast võib leida õrnus, vaikset nukrust, mõtisklust, leebust ja hellust. Erilist tähelepanud pöörast Rahmaninov meloodiale, mida pidas ta muusika hingeks, kuid tihti nimetati teda sellepärast vanamoeliseks. Rahmaninovile oli aga “uus muusika” arusaamatu, see oli tema arust kodumaata, kunstlik ning mõjus üksnes kujutlusvõimele ja närvidele, jättes südame külmaks
Pärast 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooni sõitis Rahmaninovi perega välismaale. Ta esines kontsertidega Rootsis, Taanis ja Ameerikas. Iga tema esinemine sai suureks sündmuseks. Kõige rohkem mängib ta Teist kontserti, soolokavades prelüüd, muusikalisi hetki ja teise heliloojate: Skrjabini, Medtneri, Beethoveni, Schumanni, Chopini , Liszti ja Griegi muusikat.
Vaatamata tema menule oli ta rahutu . Kus ta ka ei viibinud püüdis ta alati luua miljööd oma kodumaast - Venemaast. Aastad mööduvad, kuid helilooja jätab oma töö pooleli . Alles kümne aasta pärast otsustab ta pooleni jäänud Neljanda kontserdi lõpetada. Kodumaast eemal loodud uueks teoseks saab “Kolm vene laulu”. Viie aasta pärast võtab Rahmaninov käsile laulu “Folia” ja kirjutab sel teemal tsükli klaverivariatsioone. Kolm aastat hiljem ilmub “Rapsoodia Paganini teemal” klaverile ja orkestrile. Viimaseks teoseks Rahmaninovil on “Sümfoonilised tantsud”, mis koosneb kolmest osast.
1942. aastal diagnoositi Rahmaninovil vähk. Oma viimase kontserdi andis ta Knoxvilles 17. veerbruaril 1943 ning seejärel pidi ta pöörduma koju Los Angelesse. Teadmine, et ta ei saa kunagi enam kodumaale minna valmistas talle kurbust ning ta langes melanhoolia küüsi.
Suur Isamaasõda muutis Rahmaninovi valu kodumaa pärast väljakannatamatuks. Ta otsustas inimestele oma abi pakkuda ja hakkas kontserte andma, millest saadud tulu annetas Punase Risti jaoks. Võidupäevade rõõm jäi aga nägemata, sest kiiresti arenev vähihaigus lõpetas Rahmaninovi elu mõni päev enne tema 70. sünnipäeva. Sergei Rahmaninov suri 28. märtsil 1943. aastal Beverly Hillsis.
Kokkuvõte
Sergei Vassiljevitš Rahmaninov oli vene helilooja, dirigent ja pianist. Juba nelja aastaselt näitas ta huvi muusika vastu. 9-aastaselt läks ta Peterburi konservatooriumisse klaverit õppima ning juba 15-aastaselt astus ta Moskva konservatooriumi ja jätkas seal klaveri - ja kompositsiooniõpinguid. Konservatooriumi lõpetas Rahmaninov kuldmedaliga ning tema diplomitööks valmis ooper “Aleko” Peale konservatooriumi töötas ta Moskvas Savva Mamontovi eraooperis klaveriõpetajana. 1904. aastal võttis vastu dirigendi koha Suures Teatris. USAs ja Kanadas esines ta nii dirigendi kui ka pianistina suurel kontsertturneel. Pärast Oktoorbrirevolutsiooni asus Rahmaninov USAsse ja ei naasnud enam kunagi kodumaale. Rahmaninovi loomingus arvukamaks ja olulisemaks osaks on klaveriteosed. Ta on loonud nii suur – kui väikevorme. Klaverimuusika kõrval pühendas Rahmaninov tähelepanu ka sümfoonilisele muusikale ja romanssidele.

Kirjandus

Kull , I. Tuisk, O. 1971 . „Muusikaajalugu keskkoolile“. Lk 144-147. Kirjastus „Valgus“.

Entelis, L. 1976 “XX sajandi heliloojate siluette” lk 139-147. Kirjastus “Eesti raamat”

“Sergei Rahmaninov” http://en.wikipedia.org/wiki/Sergei_Rachmaninoff
(vaadatud 5.jaanuar 2009)

“Sergei Rahmaninov” http://et.wikipedia.org/wiki/Sergei_Rahmaninov (vaadatud 5.jaanuar 2009)
LISAD
Lisa 1
Sergei Rahmaniov
Lisa 2
Aleksandr Ziloti
Lisa 3
Sergej Tanejev
Lisa 4
Anton Arensky
Lisa 5
Pjotr Tšaikovski
Lisa 6
Savva Mamontov
Lisa 7
Fjordor Šaljapin
11