Anna Haava referaat/elulugu (0)

Anna Haava
Referaat
Tallinn 2009
Sisukord
Sissejuhatus..............................................................................................3
Elulugu.....................................................................................................4
Luule........................................................................................................5
Kokkuvõte................................................................................................6
Kasutatud kirjandus..................................................................................7
Sissejuhatus
Anna Haava oli on ja jääb kindlasti üheks Eestimaa oluliseks luuletajaks. Oma traagilisest nooruspõlvest hoolimata -kaotades isa, ema, õe kui ka oma armastuse- kirjutas ta palju kauneid luuletusi, põimides looduse ilu ja armastust. Välismaal viibides kirjutas Anna Haava ka kauneid luuletusi kodumaa ilust.
See on sellest paganlusest
Kui nii siiralt ringi vaatad
kalli sugurahva keskel-
kohtad muu seas sellist imet :
isad - emad - eesti - omad,
või siis segaabielud,
Eesti-Läti käeanded;
aga nende kallid lapsed -
puhtgermaanid! Täisverd saksad!
Kulla rahvas, mis see on?
- See on sellest paganlusest,
hinge ebavabadusest,
alles nõdrukesest vaimust ,
- küll ka mingist selgrooveast -
ning see nõuab inimohvreid,
verelaskmist Eesti soontest:
saksluse saneerimiseks -
Aaria tõu alalhoiuks -
nagu see ju mitut põlve
õndsail Baltimaadel siin
kenakesti õnnestunud.
Elulugu
Anna Rosalie Haavakivi – kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas, Pala külas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma nooruspõlves jäi ta tihti alla vanemale õele Liisa Haavakivile. Ei olnud Anna Haavale antud nii tervist kui ka julgust . Tihti palvetas ta jumala poole, et ta ära sureks ja enam oma emale ning õele häbi ei valmistaks. Küll aga polnud talus hardamat kuulajat vanade juttude vestmisel, kui väike Anna Haava.
Nagu paljusid talulapsi õpetati ka teda alguses kodus, üheksa-aastaselt pandi ta Pataste mõisa ja Saare-Vanamõisa saksakeelsesse erakooli. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja 1880.-1884. Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille ta lõpetas koduõpetaja diplomiga. Pedagoogina sai ta tööd vaid ühes heategevuslikus lasteajas kasvatajana, kuid see töö talle väga ei istunud. Nii saigi temast halastajaõde, kellena ta töötas 1892. aastani. Vaatamata raskele ja füüsilisele tööle meeldis Anna Haavale ta amet halastajaõena. ´82. aastal tabas Haavat terviserike ja ta sõitis Saksamaale tervist parandama, kus töötas Berliini lähedal Fürstenwaldi diakonissiasutuses. Viibinud 1893. aastal kodumaal oma ainsa õe Liisa haiguse ja surma juures ning olnud mõned lühikest aega juba leseks jäänud ema juures, sõitis Haava 1894. aasta südasuvel Venemaale Novgorodi . Sügiseks oli ta juba läbi Peterburi sõitnud Strelnasse, kus sai tööd diakonissasutuse haiglas halastajaõe asendajana. Töö aga talle eriti ei istunud ja aastavahetusel võttis ta vastu tööpakkumise seltsidaamina. Aga ka see amet polnud talle meelepärane. Peagi oli ta tagasi Eestis.
Sajandivahetusel töötas ta venna juures Haavakivil majapidajana ning siis põgenes tagasi Peterburi diakonissasutusse.
1909 aastal, pärast rasket haigust kolis ta Tartusse kus töötas enne Esimest maailmasõda ajalehe „ Postimees “ toimetuses. Hiljem tegutses vabakutselise tõlkija ja kirjanikuna.
Tartus elades sai ta väga hästi läbi helilooja Miina Härmaga, kes kirjutas mõnelegi Anna Haava luuletusele viisi. Näiteks „Küll oli ilus mu õieke“ ja „Ööbiku surm“.
Oma viimased eluaastad elas ta erakuna Tartus, kartes inimesi. „Ta kartis väga inimesi ega tahtnud nendega suhelda. Kord ütles ta mulle, et ta justkui loeb inimeste mõtteid,” jutustas Meeta Haldrel ajalehele „Postimees”
Anna Haava suri 13. Märtsil 1957. aastall. Ta maeti valges kleidis ja valges kirstus Tartu Kalmistule, kus puhkab tema põrm siiani
Luule
Anna Haava luuletajatee algus on seotud esimese eesti suure naisluuletaja surmaga : kui 1886 . a. Kroonlinnas kustus Emajõe ööbiku Lydia Koidula eluküünal, sai avalikkus esimese märgi uue luuletajanna ilmumisest – Emajõe kaldal ilmus koidulaulikule pühendatud luuletus , mis kandis allkirjana esimest korda Anna Haava nime. Kaks aastat hiljem andis Haava välja oma esime luulekogu „Luuletused” (1888.). Kokku on Haava ilmutanud üheksa luulekogu. „Luuletused” (1890.), „Luuletused”( 1897 .), „Lained” (1906.), „Ristlained” ( 1910 .), „Põhjamaa lapsed” (1913.), „Meie päevist” (1920.), „Siiski on elu ilus” (1930.) ja „ Laulan oma eesti laule” (1935.)
Anna Haava luuletusi võik iseloomustada sõnadega „kaunis” ja „lihtne”. Haava on kirjutanud palju luuletusi just armastusest, põimudes osavalt sinna vahele loodust. Armastusluule on aga tema puhul veidike üllatav, sest oma nooruses kaotast ta inimese, kellele oli pühendatud tema esimene armastus-luuletus. Tema luules ei jää märkamata ka sügav humanism , mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna tegelikkusega ja sundis kirjanikku selle vastu avaldama protsesti.
Anna Haava avardas ka eesti luule värsiehitust, võttes kasutusele vabavärsi.
Minu lemmikuteks Haava repertuaarist on „Ööbiku surm” ja „See on sellest paganlusest”. Esimene neist on lihtsalt võrratult kaunis ja kurb luuletus, mis haarab kõiki lugejaid/kuulajaid.
Kokkuvõte
Anna Haava on jätnud eesti luulesse arvatavasti sama tugeva jälje kui Lydia Koidula. Kuid miks teab siis iga pisemgi põnn Lydia Koidula „Ema süda” või „Meil aia-äärne tänavas”, kuid mitte „Ööbiku surm”-a. Samas on see sama ilus luuletus. Miks siis aga ei õpetata selliseid kaunit Eesti klassikat algkalssides? Miks ei vääri Anna Haava samaväärset tunnustamis kui Lydia Koidula, kuigi ka tema on kirjutanud rahvuslike luuletusi.
Mis on luule paljalt sõnas?
Mis on luule paljalt sõnas?
Raske, kare hingele ;
Aga muusikas ja laulus
Sulatab ta südame.
Õnnelik, kel õnneks antud
Tundmust häältes avalda’ –
Oh, üht ilust laulu kuuldes
Tahaksin kord surra ma!
Kasutatud kirjandus:
Ello Säärits, „Anna Haava”, Tartu, Ilmamaa , 2007,
http://www.htg.tartu.ee/~e5kerli/index.html
http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=4
http://www.postimees.ee/?id=47260