Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tallinn erinevate võimude all (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Tallinn erinevate võimude all
Tallinn muistsel ajal
(kuni XIII sajandini)
Tallinn keskajal
Tallinn Rootsi võimu all
(1561-1710)
Tallinn Vene Impeeriumi koosseisus
(1710-1918)
Tallinn Taani võimu all
(1219-1345)
Tallinn Liivi ordu võimu all
(1345 – 1561)
Sel perioodil tekkis Lindanise linnus!
Iru linnus oli sel ajal peamine Põhja-Eesti asulakoht !
Sellest ajast pärinevad Tallinna linna arheoloogilised leidud!
Sel ajal tegelesid Põhja-Eesti elanikud kalastamisega, korilusega ja loomade küttimisega.
Sellel perioodil nimetati Tallinna Lindaniseks ja Kolõvaniks!
1219. aastal võttis Taani kuningas Voldemar II Lindanise linnuse endale, lammutas selle maha ning alustas uue linnuse või pigem lossi ehitamist. Nii algas Tallinna ajaloo teine periood nimega Keskaeg .
Tallinna linna väike vapp pärineb 1219. aastast , kui Taani kuningas pidas lahingu Tallinna vallutamiseks ning lahingu ajal kukkus taanlaste peale punane lipp valge ristiga, mis andis nendele usku oma võidusse!
1238. aastal sõlmiti Stensby rahulepe Taani kuninga ja Liivi ordu vahel, mille tagajärjel läks Tallinn uuesti taanlaste kätte.
Taani aeg Tallinnas kestis ajavahemikus 1219 – 1227 ja 1238 – 1346!
15. mail 1248 . aastal sai Tallinn Lübecki linnaõiguse tänu Taani kuningale Eriku IV-le. See on Tallinn linna ametlik sünnipäev, mida tähistatakse ka tänapäeval 15. mail.
Lübecki õigus on teisisõnu seadus, mis sisaldas haldus-, kohtu-, tsiviil-, kaubandus- ja mereõigussätteid, mis tagasid Tallinna käsitöölistele ja kaupmeestele eesõigustatud seisundi.
Alates sellest ajast oli Tallinn jagatud kaheks linnaks – Toompea ja alllinn. Lübecki õigus puudutas ainult alllinna ja Toompeas asus Liivi ordumeistri residents ning Põhja-Eesti rüütelkonna aadlike elamud.
Pika aega oli Toompea ja alllinn kaks eraldiseisvat ja konkureerivat linna kuni aastani 1877, kui neid ühendati üheks linnaks.
Selle perioodi suurimad saavutused on just Lübecki õiguse andmine, uue paekivist Toompea linnuse ülesehitamine, Tallinna väikse vappi loomine ja Tallinna linnamüüri ehitamise alustamine aastal 1265!
Sellel perioodil kogu inimese maailma pilt oli seotud religiooniga, siis ka Tallinn oli väga kristlik linn. Linna tekkimisega tulid siia esimesed mungaordud , hakati ehitama esimesed kirikud, mis on tänapäeval oluliseks vaatamisväärsuseks. Esimesed mungaorud olid dominiiklased ja tsistertslased .
Hansa liidu linna staatus eeldas seda, et kõik kauplejad peavad kergesti saama sadamast turuplatsile, et oma toodang maha müüa. Nii hakkas välja kujunema linna tänavavõrk.
Sel perioodil lõplikult kujunes välja Tallinna tänavavõrk. Peamiseks tänavaks sai Pikk, kuna see tänav ühendas turu ja sadama. Igal tänaval on oma nimi. Enamasti said Tallinn linna tänavad oma nimed vastavalt sellele, kes elas sellel tänaval. Nt Rüütli, Kingseppa, Kullaseppa, Voorimehe.
Sel perioodil lõplikult kujunes välja Tallinna tänavavõrk. Mõned tänavate nimed viitavad mingile inimeste loodud objektile , mis asub sellel tänaval. Näiteks Rataskaevu, Apteegi või Olevimägi .
Sel perioodil lõplikult kujunes välja Tallinna tänavavõrk. Mõned tänavate nimed iseloomustavad tänavat ennast, nagu Pikk, Lai või Uus. Igal tänaval oma ajalugu ning igal tänaval on ajaloolised hooned, olgu see valitsemishooned, kirikud, kloostrid või tavalised käsitööliste majad.
Selle perioodi nimetatakse Tallinna ajaloo kuldseks ajastuseks!
Tallinn oli Liivi ordu võimu all ning kuulus ka Hansa Liitu!
XIV ja XV sajandil toimus Hansa kaubanduse areng, mis märgatavalt tõstis Tallinna rolli Põhja-Euroopas. Just selle perioodi jooksul tekkis Tallinna Vanalinn sellisena, nagu me teda täna tunneme .
Sel perioodil oli Tallinn peamine kaubanduse sild Lääne ja Novgorodi vahel. Sel ajal olid ehitatud kaitsemüür ja enamus torne. Selle perioodi ajastu hakkas lõppema reformatsiooni ajal, kui 1524 . aastal algas pildirüüste Tallinna kirikutes ja kloostrites.
Suur katk oli esimene märk Tallinna ühiskonna sotsiaalsetest probleemidest. Kui 1558. aastal algas Liivi sõda ja 1560. aastal järjekordne ülestõus Tallinnas, siis Tallinna raad pidi otsustama, kuidas ja kellega jätkata edasi.
Sel perioodil aastal 1422 tekkis ka esimene apteek ehk Raeapteek , mis töötab ka tänapäeval Raekoja platsi nurgas.
1561. aastal Tallinn läks vabatahtlikult Rootsi kroonu alla.
Tallinn oli selle kroonu võimu all ajavahemikus 1561 – 1710!
Sellel perioodil langes Tallinn roll transiidi kaubanduses.
Liivi sõda täi kaasa palju kannatusi Tallinna elanikele. Tallinn pidi maksma sõduritele kaitse eest ning samas pidi Tallinn ka Rootsi sõdureid ülal pidama .
Ka peale Liivi sõda olukord ei paranenud , sest kaubandus liikus Atlandi ookeanile, kus suured maadeavastused mängisid oma rolli. Läänemeri hakkas kaotama oma tähtsust ning koos sellega langes ka Tallinna linna areng.
XVI sajandi lõpus Hansa Liidu aeg sai otsa.
Aastal 1602 tekkis suur näljahäda ja 1603. aastal tekkis katk, mis tappis palju Tallinna linnaelanike.
Sellel perioodil teravnesid konfliktid aadlike ja rae vahel seoses kestvate talupoegade ärajooksmisega. Feodaalid endiselt nõudsid talupoegade väljaandmist, kuid raad polnud nõus loobuma odavast tööjõust.
Väga suure löögi Tallinna eelarve pihta andis Rootsi kuninga otsus parandada ning laiendada kaitsemüüri ja torne. Kogu kulud langesid linna peale.
Selle perioodi üheks oluliseks probleemiks sai Narva linna jõuline kasv ja Narva kaubanduse areng. Narvast sai oluline konkurent Tallinnale ning Tallinna rae pidevad katsed keelata kaubelda Narva kaudu ei leidnud toetust.
1700 aastal alanud Põhja sõda veelgi raskendas Tallinna olukorda, sest kehtestati uusi makseid ning Tallinn pidi uuesti ülal pidama Rootsi väed. Rootsi aeg pidurdas Tallinna linna arengut, kuigi olid sel ajal ka positiivsed hetkel.
Sel perioodil avati Tallinnas esimese Gustav Adolfi gümnaasiumi, endises Püha Mihkli kloostris ja üldiselt väga palju panustati hariduse arengusse .
Sel perioodil tekkis Tallinnal võimalus osta heina, talu ja mõisamaad väljaspool linnamüüri. Nii tekkis võimalus laiendada Tallinna linna piirid. Nii 1653 aastal tekkis uus tänav nimega UUS, samuti kuninganna Kristiina andis Tallinna valdusesse Kristiine heinamaad, kus praegu asub Kristiine linnaosa.
Tallinn oli Vene Impeeriumi koosseisus aastatel 1710 – 1918!
Sel perioodil olulisemat rolli mängisid vene ja baltisaksa ametnikud.
Olulist rolli Tallinna ajaloos mängis Peeter I, kes oli Tallinnas 11 korda ning ehitas Kadrioru parki ja lossi.
Selle perioodi lõpus lõppes Tallinna rae ajalugu, sest võimuorganid Tallinnas muutusid kardinaalselt.
Tallinnast sai merekindluse üks oluline osa ning toimusid mastaapsed muutused maksusüsteemis.
Selle perioodi jooksul kujunes välja linna uus juhtimissüsteem , maksusüsteem ja administratiivne süsteem.
1784 aastal avas Kotzebue Tallinnas esimese teatri ning jõudsalt arenes tööstus.
Märgatavalt muutus Tallinna elanike rahvuslik koosseis ning Tallinn sai juurde palju uusi territooriume.
Sel perioodil aastal 1904 esmakordselt Tallinnas võimule tulid eestlased ja venelased !
Tallinn erinevate võimude all #1 Tallinn erinevate võimude all #2 Tallinn erinevate võimude all #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor saitsikvika Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Tallinna vanalinn

Seega rajati vene kaupmeeste asula praktiliselt merekaldale. Tallinna vanim sadam asetses praeguse Aia tänaval paikneva Kalevi siseujula kohal, keskaegse Väikese Rannavärava ees. Selliselt eksisteerinud muistse Tallinna vallutasid 1219. aastal taanlased, kes rajasid Toompeale eestlaste linnuse asemel oma linnuse. Lääne-Euroopast pärinevad võõrvallutajad tõid Eestisse ka lubjapõletamiskunsti, seoses sellega hakati järjest rohkem püstitama kiviehitisi. Aastail 1238-1346 kuulus Tallinn Taani riigi koosseisu ning sai linnaõigused Lüübeki koodeksi näol 1248. aastal. Asustus jagunes sel ajal lõplikult Toompea linnuseks, mis kuulus ordule, ning all-linnaks, kus kehtis mainitud linnaõigus ja valitses raad. 13. sajandil rajati linna ka kaks kloostrit: dominiiklaste Katariina klooster ning naistsisterlaste Mihkli klooster. Linna elu ning ehitustegevus intensiivistusid, linn laienes, järjest rohkem

Kunstiajalugu
thumbnail
7
docx

Tallinn - Referaat

Kool Tallinn nimi Tallinn 2009 Tallinn Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn, mis asub Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn jaguneb kaheksaks linnaosaks: Kesklinn, Haabersti, Mustamäe, Lasnamäe, Põhja-Tallinn, Nõmme, Pirita ja Kristiine. Tallinna vanalinn koosneb paesest kõrgendikul asuvast Toompeast ning idapoolsest madalamast all-linnast. Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paartuhat elanikku, kuid hakkas siis kasvama, olles nüüd enam, kui 400,000 elanikuga linn. 20. Sajandi teise poole alguses liideti Tallinnaga Nõmme ning hiljem alustati ka Mustamäe, Lasnamäe ja

Eesti keel
thumbnail
32
doc

Tallinna ajalugu

Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tallinna vanalinn on peaaegu terviklikult säilitanud 11-15. sajanditel väljakujunenud tänavavõrgu, kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Alles ja keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos

Ajalugu
thumbnail
19
docx

Tallinn turistidele

Tallinn turistidele TALLINN TURISTIDELE Referaat Lk 2/20 TALLINN TURISTIDELE SISUKORD Tallinn turistidele.................................................................................................... 2 1Tallinna kesklinn................................................................................................... 2 2Rocca al Mare....................................................................................................... 4 3Pirita ja Viimsi....................................................................................................

Eestimaa tundmine
thumbnail
6
docx

Läänemere piirkonna arengud viikingiajastust, seosed siinsete aladega ja Tallinna varajane genees

siinsete aladega ja Tallinna varajane genees Eesmärk ja probleemiasetus: Paljusid ajaloolisi protsesse käsitledes jääb uurijatel kahe silma vahele nende kontekstualiseerimine ja asetamine laiemasse konteksti. Tallinna ja Vana-Liivimaa ajalugu on vaadeldud kui ühte eraldiseisvat osa terves suures raamistikus. Kindlasti oli ja säilis siinsetel aladel oma eripärane arengutee, kuid suuremate ühiskondlike muutuste tõukefaktorid olid üleeuroopalised. Tallinn sõltus alati mingil määral maaisanda käekäigust ja olukorrast, mis kas piiras, või soodustas selle autonoomse linna tegemisi. Olles Hansa Liidu liige, oli Tallinn üks osa suuremast osast, ehk Saksa kultuuriruumist, ja sõltus selle organisatsiooni ning kultuuriruumi arenguteest. Geograafiline eraldatus Saksamaa emamaast sillutas teed eripärasele baltisakslaste kultuuri tekkimisele. Selle ekskursiooni/teksti eesmärk on vaadelda suuremaid ühiskondlikke muutusi muistse

Uurimistöö
thumbnail
7
odt

Eestimaa Keskaeg

raidkivikunsti teostena.-ÕIGE! 7. Jüriöö ülestõusu nõrgestas see, et ta ei alanud kõikjal korraga.-ÕIGE! 8. Jüriöö ülestõusu loetakse õigustatult muistse vabadusvõitluse lõpuks. -ÕIGE! 9. Eestlaste varasemate arusaamadega seoti katoliku kiriku välised kombed kergelt. -VALE! 10. Keskaegse linna ilmes peegeldus otseselt tema jõukus ja tähtsus. -ÕIGE! 11. Kõik Eestimaa keskaegsed linnad kuulusid ka Hansa Liitu.-VALE! (Hansa Liitu kuulus neli linna: Tartu, Tallinn, Pärnu, Viljandi). 12. Linnaks loeti keskajal sellist asumit, kus elas vähemalt 1000 inimest. -?? 13. Keskaegsete suuremate linnade kirikutes oli hulgaliselt altareid. -ÕIGE! 14. Eestis oli 14.-16 saja kõige olulisemaks kohalikuks kaubaartikliks teravili. - ÕIGE! 15. Keskaegne talupoegkond muudeti juriidiliselt mõisnikule kuuluvaks pärisorjaks. -ÕIGE! 16. Talurahva protestivormiks kehtestuva õiguskorra vastu oli lahkumine elukohast.-ÕIGE! 17

11.klassi ajalugu
thumbnail
19
rtf

Eesti keskaeg kokkuvõte

sajandi teisest poolest ka rüütelkondadega (vasallide korporatsioonidega). Olulisimad võimumehed olid toomdekaan ja toompraost, kes aitasid piiskoppi enamasti kiriklikes asjades, ja stiftifoogt, kes administreeris piiskopi ilmalikku valdust. Tavaliselt oli piiskopkondades vaid üks stiftifoogt, Saare-Lääne piiskopkond jagunes aga Saare- ja Läänemaa stiftiks ning seega oli seal ka kaks stiftifoogti. Maaisandate kõrval oli oluline roll ka suurtel Liivimaa linnadel, mida oli kolm: Tallinn, Tartu ja Riia. Eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel seitse väiksemat linna: Viljandi, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu, Uus- Pärnu, Narva ja Rakvere. Linnalaadse staatusega oli 13. sajandil ka Lihula, mida hiljem mainiti korduvalt alevina; omavalitsuslik staatus oli ka Toompeal, mida üldiselt siiski eraldiseisvaks linnaks ei peeta. Kuressaare ja Valga olid samuti linnalised asulad, kuid said linnaõigused alles keskaja järel, vastavalt 1563. ja 1584. aastal. Teised

Ajalugu
thumbnail
13
rtf

Eesti ajalugu. Keskaeg

liit(konföderatsioon) Riia linna ja peapiiskopi vastu. Linnade arenemine- maa vallutuse järel hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad. Võimalikuks tegi selle juba linnaliste asulate olemasolu enne sakslaste tungi. Linnadeks kujunesid kaubateedel asumad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. 1230 kutsus mõõgavendade ordu Ojamaalt Tallinna ja P-Eestisse 200 saksa kaupmeest. Hakati ehitama elamuid ja kaubaladusid. Linnaõiguse sai Tallinn 1248 aastal XIV sajandi keskpaigaks kujunes Eestisse 9 linna: Tallinn, tartu, Uus- ja vana Pärnu, Paide, Haapsalu, Narva, Rakvere, Viljandi turuklapsi ja kiriku ümber koondunud kaupmeheeste ja käsitööliste majapidamised vajasid kindlat kaitset. XIII sajandil kerkis Tallinnas paekivist müür, mida Taanlased tugevdasid ja pikendasid. Samal ajal hakati Tartusse ka ehitama müüri ning Viljandis, Uus-Pärnus, Narvas ja Haapsalus tehti seda XIV sajandil.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun