Vanavene kunsti kokkuvõte (0)

VANAVENE KUNST
10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmapaistvamaks välistunnuseks sai sibulkuppel .
Vanimad ehitusmälestised on kirikud ja kloostrid.Maale ehitati tavaliselt puidust kirikud ja linnadesse kivist kirikud. Kuulsamad Kiži puukirikud asuvad Onega järve saarel. Kiriku sibulkuplid on kaetud puusindlitega. Kirik on moodustatud kaheksatahulisest puitprismast. Neist alumise küljepikkus on 6,5m, ülemised on järjest väiksemad. Kõige viimasele ning väiksemale prismale toetub keskne kuppel . Hoone on ehitatud kirve ja peitli abil, saagi ja naelu kasutamata. Seinad on suvekirikule omaselt ilma välisvoodrita.. Kirikul on kokku 22 kuplit, millest üks on sees, altari kohal.
Venemaal sai valitsevaks Bütsantsi eeskujul 5 kupliga kirikud. Kirikute seinad ehitati paksud ja aknad väikesed. Erinevates vürstiriikides ehitati kirikuid veidi erinevalt.
Kiievi vürstiriigi uhkuseks oli Püha Sofia katedraal . See on viielööviline kuppelkirik 13 kupliga. Peakupli poole tõusevad teised kuplid püramiidiliselt. Seinad kaetud mosaiikidega.
Oma käega pani vürst Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni.
See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal.
Vladimir-Suzdali vürstiriigis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Selle vürstiriigi uhkuseks on Uspenski katedraal.
Novgorodi vürstiriigis levisid nn üheuulitsa kirikud. Need on väikesed ühelöövilised ja ühe kupliga paksude seintega kirikud, mida lasksid ehitada bojaarid ja rikkad kaupmehed . Kuna neid oli ühel tänavalgi mitu, siis said nad sellise nimetuse. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml . Kremli keskmeks oli suurejooneline Sofia peakirik .
13.sajandil vallutasid Venemaa mongoli-tatarlased, kelle ike kestis 250 aastat. 1480 . aastal vabanes venemaa ikkest. Esimesena vabanes Moskva vürstiriik, kus algas kohe vilgas ehitustegevus. Kuna sidemed Bütsantsiga olid katkenud (Bütsants oli langenud türklastele), siis võeti eeskujuks Itaalia kunst . Ikkest vabanemise auks laskis tsaar Ivan Julm ehitada Moskvasse Punasele väljakule Vassili Blažennõi katedraali. Kirikul on 9 torni, mis erinevad üksteisest mustrite ja värvikombinatsioonide poolest. Kirik sai nime sinna maetud püha „hullu“ järgi, kes ennustas ette Moskva tulekahju. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua.
Maalikunst võttis esialgu samuti eeskuju Bütsantsist. Venemaa ikoonid on leebemad , eriti armastati punase ja kuldse värvi koosmõju.
Vanavene kunstis saab rääkida ka freskost (märjale krohvile maalitud pilt). Tuntud freskomaalija oli Theophanes Grek ( Kreeklane ), kes oli pärit Bütsantsist, kuid rahvuselt kreeklane. Ta elas ja töötas Venemaal ligi 40 aastat, põhiliselt Novgorodis ja Moskvas. Oma aja kohta oli ta väga haritud ja tark mees. Tema väljendusviis on lakooniline, vorm on antud suurelt ja pinnaliselt, koloriit põhiliselt pruunides toonides, kasutas tumedat piirjoont. Tal oli mitmeid õpilasi ja seetõttu valmis ka mitmeid töid ühiselt. Tuntuim töö on fresko „Noah“. Tema õpilastest kuulsaimaks sai ikoonimaalija ja munk Andrei Rubljov (u1370-1430),
Ta on pärit Moskva käsitöölise perekonnast, ta oli tagasihoidlik , rahulik ja hardalt usklik munk, ta hindas traditsioone ja kollektiivset püüet. Teda ja tema loomingut austati juba tema eluajal, peale surma sai tast legend, vaimuliku kunsti sümbol.
Rubljov lõi oma teosed Moskvas või selle lähistel. Rubljovi peetakse suurimaks panuseandjaks ikoonide maalimises. Lahtiütlemine vormi, värvi ja väljenduse ülekaalus olevast karmusest iseloomustas uut vene ikoonimaalijate arenevat stiili. Rubljov sisendas oma töödesse õrnust ja harmooniat, mis on iseloomulikud vaimulikule väljavaatele. Rubljov kasutas töödes sügavaid ja puhtaid värve, õrna ilmekust.
Rubljovi tuntuim teos on "Püha kolmainsus" - kolme hinge vaimne harmoonia . See on näide lihtsusest ja autori osavast stiilist, samuti võimest ületada maalimispiiratust vaimsetel ja religioossetel teemadel . Ikooni lüürilised ja rütmilised omadused tõid sellele kohest edu. Ei ole juhuslik seegi, et Rubljovi kolmainsust määratletakse vene kunsti kõrgeimaks saavutuseks, sest see on sama hästi ka loomingulise mõtlemise kehastus paljudele järgmistele põlvedele.
Kahjuks pole paljud Rubljovi tööd tänaseni säilinud ning tema isiksus ning looming jääb sisuliselt mõistatuseks, kuna ei ole veel päris kindlalt selgeks tehtud, millised on päris tema maalitud ikoonid ning millised on tema nimele omal ajal lihtsalt omistatud.
Ikoonide maalimisel kehtisid kindlad kiriku poolt kehtestatud reeglid. Erinevad stseenid paigutati vöötidena üksteise peale või väiksemad pildid raamina ümber suurema. Pühakuid kujutati askeetidena ja pikaks venitatuina. Näos olid valdavad suured tumedad silmad
Skulptuur ei olnud Venemaal eriti arenenud, valmistati üksikuid pisikesi puukujusid.
Omapäraseks ja iseseisvaks jäi vene kunst kuni 18.sajandi alguseni , mil tsaar Peeter I „ raius akna Euroopasse“.