Tšaikovki, Mussorgski, Rahmaninov (0)

Tšaikovski
Sündis Votkinskis tehnilise haritlase perekonnas. kodus musitseeriti palju. 1850- 1859 õppis Tšaikovski Peterburi õigusteaduskoolis. Töötades mõnda aega riigiametnikuna, võttis ta vastavatud Vene Muusikaühingu juures klaveritunde. 1865.a lõpetas ta Peterburi konservatoriumis Anton Rubinsteini kompositsiooniklassi. Aastatel 1866-1878 töötas Tšaikovski harmooniaõppejõuna Moskva konservaotooriumis ning koostas mitu teooriaõpikut. Moskva konservatoorium kannabki praegu Tšaikovski nime. 1868 aastal tutvus ja sõbrunes helilooja Võimsa Rühma liikmete, eriti Balakireviga . Sel perioodil hakkas Tšaikovski esinema ka ajakirjanduses muusikakriitikuna. Tema Moskva perioodi looming oli avatud ja emotsionaalne, mõningates teostes avaldus tema imetlus 18 saj muusika , eriti Mozarti loomingu vastul.
1877 . aasta tõi kaasa kriisi isklikus elus. Tšaikovski oli homoseksuaalne, kuid tahtmata perekonnale probleeme põhjustada ta siiski abiellus. See abielu osutus tõeliseks katastroofiks ning pikaleveninud lahutusprotsess tekitas ebameeldivusi mitmeks aastaks. Majanduslikust ning loomingulisest kriisis tõi helilooja välja 13 aastat kestnud kirjavahetus Vene päritolu metseeni Nadežda von Meckiga, kellega ta tegelikult kunagi ei kohtunud. Järgnenud aastatel reisis Tšaikovski palju. Astus Euroopas tihti üles dirigendina ( autorikontserdid Berliinis, Pariisis, Londonis), pikemalt viibis ta Itaalias ja Šveitsis, isiklik tutvus sidus temaga Brahmsi, Greigi ja Saint- Saensiga. Tšaikovskile omistati Cambridgei ülikooli audoktori tiitlel. 1885 aastast elas Moskva külje all Klinis. 1890 aastal katkes von mecki kirjavahetus, mida helilooja raskelt üle elas. Järjest süvenev üksindus ja lootusetustunne peegeldusid tervalt tema viimaste aastate loomingus. Suri 9 päeva pärast 6 “pateetilise sümfoonia” esittekannet mida ta ise dirigeeris.
Looming
Ta on Vene klassikalise sümfoonia rajaja, Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja.
Kasutades meisterlikult suure orkestri võimalusi väljendas ta äärmise avatusega isiklike hingelisi läbielamisi õnnepüüdlusi, kaotusevalu, unelmaid. Kõigest kumab läbi soov rebida enda kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Ta on kirjutanud et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tulevikulootustele ja rahulolematusele olevikuga. See murelik hoiak peegeldub tema loomingus.
Tähtsamad teosed- 6 sümfooniat, avamäng fantaasia “ Romeo ja Julia”, sümfoonilised fantaasiad “ torm ”, “francesca da Rimini” , “ Raalia capriccio” , 10 ooperit ( Jevgeni onegin, Jolanthe ), 3 baletti( luikede järv, uinuv kaunitar , pähklipureja), viiulikontsert , 3 klaverikontserti , üle 100 klaveriteose ( tsüklid Aastaajad , lastealbum)
Tema noorem vend Anatoli Tšaikovski oli Eestimaa asekuberner 1891 –1892.Puhkas Haapsalus.. Tšaikovski esimene helitööde kirjastaja: Tallinna kaluri poeg Peeter Jürgenson
Rahmaninov ( 1873- 1943)
Rahmaninov sündis Novgorodi kubermangus oma vanemate mõisas. Pere oli väga musikaalne ja 4 aastaselt hakkas ta klaverit õppima. Professionaalse muusikahariduse sai ta Moskva konservatooriumis, kus õppis esmalt klaverit ja hiljem ka kompositsiooni. Ta külastas sageli kontserte ning tutvus väljapaistvate Vene heliloojatega. Lõpetas konservatooriumi 1892 aastal kuldmedaliga ja tema diplomitööks sai ühevaatuseline ooper “ Aleko ”, mis ka hiljem Suues Teatris lavastati. 1897 aastall kutsuti helilooja Mamontovi ooperiteatisse teiseks dirigendiks, kus ta omandas vilumuse sellelgi alal. 1904 – 1906 oli ta juba Moskva Suure Teatri dirigent , kus tema juhatada olid põhiliselt Vene ooperid. 20 saj esimesed 15 aastat olid Rahmaninovi loomingus kõige viljakamad, ta kirjutas sümfoonilist muusikat, oopereid, koorisuurvorme, romansse, palju kalverimuusikat. Ta tegutses aktiivselt ka pianistina nii kodumaal kui ka välismaal. 1917. aastal Oktoobrirevolutsiooni puhkedes emigreerud Ameerikasse, kus veetis elu viimased 25 aasatat. Tema kontserdigraafik pianistina nii Ameerikas kui Euroopas oli tihe. 1930 aastal ostis ta šveitsi villa, kus valmis suur osa helilooja nende aastate loomingust. Suri Ameerikas keset kontsertturneed.
Looming
Esiplaanil klaverimuusika , mille massiivne orkestaalne faktuur hõlmab tihti klaviatuuri kogu selle ulatuses . Üheks tema populaarsemaks teoseks on 2. klaverikontsert. Tema muusikat iseloomustab vabalt voolav lai meloodia , pikad arendused ja rütmienergia. Jätkas 19 sajandi heliloojate,eeskätt Moskva koolkonna traditsioone, kelle juhtfiguur oli Tsaikovski . Erinevalt viimasest ei ole R. muusika nii impulsiivselt emotsionaalne. Helilooja sisemaailma aitasid tasakaalus hoida Vene õigeusu koraalide vaimsusest kantud vaimulikud kooriteosed.
Tähtsamad teosed- 3 sümfooniat, sümfoonilised tantsud, ooperid aleko, Francesca da rimini, ihnus rüütel, 4 klaverikontserti, rapsoodia paganini teemale.
Mussorgski ( 1839-1881)
Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esmase klaverimänguoskuse sai ta emalt.1852 astus kadettide kooli , kus õpetati klaverimängu. Siis alustas teenistust kaardiväeohvitserina. Peale sõjaväge pühendus muusikale. Debüteeris 1860.aastal. Kriitik Vladimir Stassov oli Mussorgski suur toetaja ja tema loomingu propageerija ka ajakirjanduses. Oma komponeerimisoskusi ja muusikateoreetilisi teadmisi täiendas Balakirevi juhendamisel. Kuni 1861, sai rahulikult loomingule pühenduda kuna elatus mõisast saadud tuludest. Pärisorjuse kaotamisega halvenes aga majanduslik seis ja oli sunnitud ametnikuna elatist teenima. Majanduslik allakäik süvenes, peagi sõltus ta oma sõpradest ja vendadest ning veetis üsna rohkem aega joomakaaslastega. See periood oli heliloojale valusaks elukooliks, samas aga luges ta palju ajalooteemalisi ja filosoofilist kirjandust ning see kõik koos kujundas välja tema maailmavaate ja esteetilised tõeksipidamised. Kuigi tema hädade objektiivne põhjus oli pärisorjuse kaotamine , ei süüdistanud ta seda reformi oma õnnetustes vaid vastupidi, oli isa ka pahempoolsete vaadetega. Süvenes mussorgski realismitatlus. Ooperi “ boriss Gudumov” esietendus andis heliloojale uut loomingulist energiat, mille tulemusena valmisid silmapaistvad teosed. Mussorgski majanduslik seisund oluliselt aga ei paranenud ning tema surma põhjuseks sai alkoholism .
Looming
Kajastab 19 saj teise poole Vene revolutsiooniliste demokraatide ideid. Erilist huvi tundis Venemaa ajaloo ja tsaarivõimu telgitaguste vastu. Paljude tema teoste keskel on õigusteta talupoja staatus. M helikeel on väga piltlik ( ooperis kileda häälega eided, pikaldaste juttudega vanamehed)
Ooperi “Boriss Godunov ” aluseks on Pushkini samanimeline ajalooline draama.Teise suure muusikalise draama “Hovanštšina” lõpetas Rimski Korsakov ning see esietendus 1886 .
“Sorotšintšo aastalaat” on lüürilis koomiline olustikuooper. “ öö lagedal mäel”. Klaveritsükkel “ pildid näituselt “ on inspireeritud sõbra kunstnik hartmanni memoriaalnäitusest. Ulatuslik on M sotsiaalse, satiirilise ja traagilise temaatikaga laululooming tuntud on tsüklid “ päikeseta”, surma laulud ja tantsud”, “laste nurk “.