Vene muusika (2)

VENE MUUSIKA
Professionaalset muusikat hakati Venemaal kirjutama 19. sajandi keskel, kuna 1862 avati Peterburis muusika kõrgkool. Samasugune kõrgkool avati 1866 Moskvas.
Vene muusika on tugevalt mõjutatud õigeusukiriku traditsioonidest, seetõttu kasutatakse vene muusikas palju koori. Väga palju kasutatakse vene muusikas ka kirikukellasid.
I vene helilooja , kes on maailmakuulsaks saanud on
MIHHAIL GLINKA (1804 – 1857)
Glinkal puudus muusikaline kõrgharidus. Ta täiendas end välismaal. Glinka on käinud Itaalias, kus ta tutvus teiste heliloojate loominguga. Seoses sellega kirjutas ta 1836. aastal oma I ooperi: „Ivan Sussanin ”, mille taust on ajalooline. Ooper räägib Poola-Vene sõjast, kus talupoeg Ivan juhatab poolakad sohu. „Ivan Sussanin’it” peetakse üheks tähtsaimaks ooperiks. Selles ooperis on kasutatud palju koori ja kirikukelli.
Kuulame: „Ivan Sussanin’i” lõpukoori
VÕIMAS RÜHM
19. sajandi keskel tekkis Venemaal rühmitus, kuhu kuulusid kirjanikud , luuletajad , heliloojad , kunstnikud jms.
Heliloojatest kuulus sinna viis inimest: Cui, Balakirev , Borodin, Rimski - Korsakov ja Mussorgski . Neil olid ühised ideed: nad propageerisid rahvuslikkust.
MODEST MUSSORGSKI (1839 – 1881)
Mussorgski sündis Pihkva kubermangus. Esimese muusikalise hariduse sai ta emalt, kes õpetas teda klaverit mängima.
Heliloojana debüteeris Mussorgski 1860. aastal.
Kuna ta oli sündinud aadliperes, siis töötas ta vabakutselisena. Pidi hakkama ametnikuna tööle, majanduslikult käis alla: temast sai alkohoolik (see juhtus siis, kui Venemaal kaotati pärisorjus).
Allakäigu ajal kirjutas ta oma tippteosed. Oma teostes taotles ta realismi. Tema looming oli sarkastiline , pilkav. Suunas sarkasmi poliitika vastu.
Looming
Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost.
Mussorgski on kirjutanud kaks ooperit: „ Boriss Godunov”, mis räägib Vene valitsejast, kes sai võimule ebaausalt. Ooper jutustab Borissi kroonimisest ning ooper lõppeb sellega, et Boriss läheb hulluks ja sureb (talle saab üha selgemaks, et lapse tapmine oli vale tegu). Selles ooperis arutletakse vastutuse, kuritöö, karistuse jms üle. Teine tema ooper „Hovanštšina” baseerub vene rahvaviisidel. Annab edasi pilte vene küla elust. „Hovanštšina” lõpetas Nikolai Rimski-Korsakov 1883. aastal.
Mussorgski kirjutas klaveritsükli, mis kannab nime „Pildid näituselt”. „Pildid näituselt” idee sai ta sõbralt, kes korraldas näituse. Mussorgski otsustas osad neist eksponaatidest muusikasse panna. Seda tsüklit ühendab üks motiiv : jalutuskäik.
Hiljem kirjutati see teos orkestrile ringi.
Kuulame: „Pildid näituselt”
NIKOLAI RIMSKI-KORSAKOV (1884 – 1908)
Sündis haritud perekonda. Tema vend oli mereväeohvitser ja onu admiral , mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. 1856 . aastal astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. Peale selle lõpetamist oli ta kolm aastat merel.
Huvi muusika vastu kasvas. Ta asus õppima Peterburi konservatooriumisse. Temast sai selle konservatooriumi õppejõud, ta õpetas kompositsiooni.
Loominguliselt kõige produktiivsemad aastad olid tema viimased 15 aastat. Ta kirjutas 15 ooperit.
Looming
Tema looming on programmiline. Eriti meeldisid talle muinasjutulised teemad.
15 ooperist tuntumad on „Lumivalgeke”, „ Muinasjutt tsaar Saltaanist” (Puškini ainetel ).
Kuulame: „Muinasjutt tsaar Saltaanist” „Kimalase lend”.
Kirjutas ka ühe mereteemalise süidi: „Šeherezade” („1001 öö muinasjuttude” ainetel).
PJOTR TŠAIKOVSKI (1840 – 1893)
Tšaikovski sündis haritlaste perekonnas. Tema pere oli ka väga musikaalne . Juba 9 aastaselt pani isa Tšaikovski õigus teadust õppima. Tšaikovskist sai ametnik . Tal oli tohutu huvi muusika vastu. Harjutas pööningul klavikordi.
1862 läks ta Peterburi konservatooriumisse. Ta lõpetas selle 1865. aastal. 1866 läks ta Moskva konservatooriumisse õppejõuks. Moskva konservatooriumis oli ta kümme aastat. Noil aastail kirjutas ta oma tippteose „Luikedejärv”, I klaverikontserdi ning kolm sümfooniat. Tema teosed olid koheselt menukad. Moskvas kirjutas ta ka „ Aastaajad ”.
1877 aastal helilooja abiellus, see abielu oli katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tšaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Lahutuse põhjuseks oli Tšaikovski omasooiharus.
Tšaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadežda von Meck , kelle annetuste tõttu oli Tšaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomingutegevusele. Tšaikovski ja von Mecki kirjavahetus on säilinud tänapäevani. Nendes kirjades avaldub Tšaikovski loomingu tekkelugu .
1880ndatel asus Tšaikovski elama Klin’i, mis asub 90 kilomeetri kaugusel Moskvast. Seal elas ta oma elupäevade lõpuni.
Looming
Tšaikovski oli vene klassikalise sümfoonia looja. Ise kirjutas ta kuus sümfooniat. Sümfoonilises muusikas pidas ta kõige olulisemaks inimese hingeelu lahtimõtestamist ning inimeste probleemide lahkamist. Tema loomingus peegeldub muretsemine elu ja iseenda tunnete pärast. Sümfooniatest kõige kuulsam oli 6. sümfoonia, mille alapealkiri oli „Pateetiline”
Kuulame: 6.sümfoonia III osa
Tšaikovski I klaverikontsert on kõige kuulsam kontsert kogu maailmas.
Kuulame: I klaverikontserti
Ooperite juures hindas Tšaikovski seda, et ooper on arusaadav nii lihtrahvale kui ka aristokraatidele.
Tema ooperid rajanevad psühholoogilistele konfliktidele; need on sünged. Aluspõhjaks on armastus, armukadedus, vihkamine jms.
Pooldas elulise tõe kajastamist.
Ooperid: „ Jevgeni Onegin” (väga lüüriline), „Padaemand” (traagilise alatooniga teos).
SERGEI RAHMANINOV (1873 – 1943)
Rahmaninov oli väga mitmekülgne. Ta oli dirigent , muusikakriitik, maailmakuulus pianist.
Rahmaninov sündis Novgorodi kubermangus, ta on maetud USA-sse.
4-aastaselt hakkas Rahmaninov klaverit õppima, 9-aastaselt läks ta Peterburi konservatooriumisse. 1888 läks ta Moskva konservatooriumisse klaverit ja kompositsiooni õppima. Õpingute ajal tutvus ta paljude silmapaistvate vene heliloojatega. Peale konservatooriumi lõpetamist kutsuti teda ooperi teatrisse dirigendiks. 1904 . aastal sai temas Moskva Suure teatri dirigent. Põhiliselt juhatas ta vene oopereid.
Tema loominguliselt kõige viljakamad aastad olid 1900 – 1915, mil ta kirjutas suurema hulga oma kuulsatest teostest . tegutses aktiivselt pianistina, seda nii Venemaal kui ka mujal maailmas.
1917 lahkus ta Venemaalt ning asus elama USA-sse, kuhu ta jäi elupäevade lõpuni.
Tema kontsertide graafik pianistina oli väga tihe, mille tõttu ei olnud tal aega tegeleda oma loominguga. Ta käis puhkamas Šveitsis, kus ta sai tegeleda oma loominguga.
Rahmaninov suri keset ühte kontsertturneed. Ta suri vähki.
Looming
Põhiliselt kirjutanud loomingu klaverile. Üheks tema populaarsemaks klaveriteoseks on tema 2. klaverikontsert.
Kuulame: 2. klaverikontserdi I osa
Tema loomingust jääb sageli mulje, et korraga mängib mitu klaverit. Rahmaninovi muusikat iseloomustab suur meloodilisus, väga pikad arendused ning tugev rütmienergia.
Rahmaninov järgis oma loomingus väga palju Tšaikovskit, kuid Rahmaninov ei olnud nii emotsionaalne, kui oli olnud Tšaikovski. Rahmaninovi muusika oli intellektuaalsem.