Jõhvi Vald referaat (0)

4

Referaat
Ida-Virumaa
Jõhvi vald

Jõhvi linn on Eesti kirdepoolseima maakonna (Ida-Virumaa) keskus, mida riigi idapiirist lahutab vaid 50 kilomeetrit. Jõhvi asub kahe rahvusvahelise maantee , Tallinn - Narva ja Jõhvi - Tartu - Valga ristumiskohal. Linna läbib Tallinn - Narva raudtee , mida mööda kulgeb enamik Eesti raudteevedudest. Soodsast asukohast tingitult on Jõhvi kujunenud Ida-Virumaa kaubandus- ja finantskeskuseks , mida iseloomustab hea infrastruktuur . Ettevõtluskliimat soodustab asjaolu, et enamik riiklikke regionaalseid keskasutusi paikneb Jõhvis või selle lähikonnas. Ettevõtlikule inimesele pakub kiirestiarenev Jõhvi parimaid võimalusi eneseteostuseks.

Rahvuslik koosseis(Rahvastikuregistri seisuga 01.01.2011)

1. Eestlane
4094
2. Venelane
6340
3. Armeenlane
20
4. Aserbaidžaan
4
5. Baškiir
3
6. Bulgaarlane
3
7. Eveen
1
8. Gagauus
1
9. Grusiin
3
10. Hispaanlane
1
11. Inglane
1
12. Isur
1
13. Jakuut
1
14. Juut
17
15. Karjalane
12
16. Kasahh
1
17. Komi
2
18. Korealane
6
19. Kreeklane
2
20. Leedulane
41
21. Lätlane
30
22. Mari
3
23. Moldovlane
7
24. Mordvalane
9
25. Mustlane
1
26. Permikomi
1
27. Poolakas
41
28. Rootslane
2
29. Sakslane
28
30. Soomlane
174
31. Tadžikk
1
32. Tatarlane
37
33. Türklane
1
34. Türkmeen
2
35. Tšuvašš
8
36. Udmurt
4
37. Ukrainlane
402
38. Ungarlane
2
39. Usbekk
2
40. Vadjalane
1
41. Valgevenelane
489
42. Valloon
1
43. Vepslane
1
44. Andmed puuduvad
1133
Kokku:
12934

Volikogu liikmed

Ilmar Aun
Andres Brenkin
Aleksandr Smirnov
Teet Enok
Ljudmila Jantšenko
Pavel Kudinov
Aleksei Naumkin
Kalev Naur
Niina Neglason
Astrid Niinepuu
Andrei Ojamäe
Nikolai Ossipenko
Gale Popova
Tamara Põlevina
Kaarel Pürg
Aleksandr Romanovitš
Viktor Rumjantsev
Elle Seliverstova
Alar Seppern
Vjatšeslav Šlõk

Meelis Tint
Vallavanem – Tauno Võhmar
Abivallavanemad – Vello Juhkov ja Priit-Aulis Kesler
Sotsiaalteenused

• Lapsehoiuteenus
  
• Hooldajatoetus
  
• Toimetulekutoetus
  
• Puudega lapse hooldajatoetus
  

Õigusaktid (sotsiaal)

• Toimetulekutoetuse määramisel eluasemekulude arvestamise alused
  
• Raske ja sügava puudega inimestele täiendava sotsiaaltoetuse määramise ja maksmise kord
  
• Lapsehoiutoetuse maksmise ning lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja kord
  
• Puudega lapse hooldajatoetuse määramise ja maksmise tingimused ja kord Jõhvi vallas
  
• Jõhvi valla eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord
  
  • muutmine 27.01.2011 nr 51
    
• Toimetulekutoetuse määramisel eluasemekulude arvestamise alused
  
  • muutmine 27.01.2011 nr 52
    
• Töötute iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse osutamisest
  
• Jõhvi Linna Sotsiaalmaja nimetuse muutmine ja põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine
  
  • muutmine 17.12.2009
    
• Invatranspordi kasutamise kord Jõhvi vallas
  

Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord
Õigusaktid (haridus ja kultuur)

• Õpilastele sõidusoodustuste andmise ning sõidukulude kompenseerimise kord
  
• Jõhvi valla koolieelsetes lasteasutustes lapsevanema poolt kaetava osalustasu määr ning osalustasu ja toidukulu maksmise kord
  
• Õppetasude suuruse kinnitamine Jõhvi valla huvialakoolides
  
• Jõhvi vallaeelarvest kultuuriühingute tegevustoetuse ja kultuuriprogrammide ning -ürituste toetuse eraldamise kord
  
• Jõhvi Gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise kord
  
• Jõhvi Gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise korra muutmine 22.12.2009
  
• Jõhvi Muusikakooli pedagoogide kvalifikatsiooninõuded
  
• Jõhvi valla gümnaasiumide ja koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamise kord
  
• Jõhvi Keskraamatukogu kasutamise eeskiri
  
• Jõhvi Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine
  
• Jõhvi Vene Gümnaasiumi põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine
  
• Jõhvi Spordikooli põhimääruse kinnitamine
  

Vaatamisväärsused
1Mihkli kirik
2.Jõhvi kontserdimaja
3.Jõhvi Vabadussammas
Haridusasutused
Lasteaiad:
1.Lasteaed Kalevipoeg
2.Lasteaed Pillerkaar
3.Sipsik
Koolid:
1.Jõhvi Gümnaasium
2.Jõhvi Vene Gümnaasium
Raamatukogud:
1.Jõhvi keskraamatukogu
2.Jõhvi Haruraamatukogu
3.Tammiku raamatukogu
Jõhvi ajalooline ülevaade

Looduslik asukoht ja asustuse tekkimine
Jõhvi linn asub samanimelise aluspinnalise kõrgustiku (tegemist on Pandivere nn “väiksema vennaga”) kirdeserval, kus Kohtla-Järvelt ida suunas kulgev lubjakiviastang (nn Kukruse kihiastang) järsult lõunasse pöörab. Mainitud astangul langeb aluspõhi Jõhvi kohal umbes 5 meetri võrra. Astangust põhjas asub soine ja veerikas madalsoomuldade vöönd, kus kasvavad liigveelised lodumetsad , mille asemel on kohati tekkinud kaasikud ning liigveelised soostunud niidud. Astangust lõuna suunas algab aeglaselt tõusev viljakate leostunud kamar -karbonaatmuldade ala, mis pakub soodsaid võimlusi põlluharimiseks. Enne kaevanduste dreeniva mõju algust väljus astangust rida allikaid . Kõige veerikkam neist paiknes praeguse Ida-Viru maakonnavalitsuse loodenurgast vaid paarikümne meetri kaugusel ning oli lähteks ühele Pühajõe lisajõgedest.
Just selle allika kohal tekkis astanguservale Jõhvi küla, oletatav tekkeaeg peaks olema I aastatuhande teine pool m.a.j.
Joogivesi saadi allikast, põllud aga asusid külast lõunas. Küla arengut soodustas paiknemine muistsel teederistil. Siit pääses Järve ja Saka kaudu Virumaa läänepoolsetesse kihelkondadesse, Puru ja Kaidma kaudu Vaigasse - Ugandisse ning Peipsi kalavetele. Piki Pühajõge viis talitee üle Voka Narva kaudu Novgorodi vürstiriiki. Vilkast kaubavahetusest annavad tunnistust Jõhvi kõrgustikult pärinevad arvukad muinasaegsed aardeleiud.
Jõhvi nime päritolu
Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see tuleneb sõnast “jõhvikas”, millel aga puudub keeleteaduslik alus.
1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks “jõevesi” (om.k. “jõevee”), kuna sellist nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest sai alguse üks Pühajõe lisajõgesid. Soome keeleteadlane L. Kettunen pakkus seletuseks “jõhv”, mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara murdes aga Jõvi.
Esimene kirjalik mainimine
Vanim kirjalik teade Jõhvi kohta pärineb nn Taani hindamisraamatust, mille koostamisajaks peetakse 1241. aastat. Jõhvi on seal kirjas Gevi nime all (häälik “j” kirjutati alamsaksa keeles tähega “g”). Küla suuruseks mainitakse 20 adramaad ja omanikuks Taani kuningat.
Sisukord



1.Omavalitsuse nimi ja asukoht geograafiliselt............................................... lk 2
2.Elanike arv,Rahvastiku koosseis.................................................................... lk 3
3.Volikogu liikmed,Omavalitsuse juht.............................................................. lk 4
4.Valla peamised tegevusalad.......................................................................... lk 5
5.Valla vaatamisväärsused............................................................................... lk 6
6.Haridusasutused Valla piirkonnas................................................................. lk 7
7.Ajalooline kujunemine linnas/vallas............................................................. lk 8
Vallavanem