Kõrg -ja hiliskeskaeg 11.-15.sajand (2)

Kõrgja hiliskeskaeg
11.15.sajand
Jaanika Märdimäe
Millest räägin?
1. RIIGIVÕIM
2. KIRIK JA PAAVSTLUS
3. Kõrgkeskajal
4. Hiliskeskajal
5. FEODAALTSIVILISATSIOON
6. RISTISÕJAD
7. ÜHISKOND
8. RELAVSTUS JA SÕJALINE KULTUUR
9. LINNASTUMINE
10. ÜLIKOOLID JA TEADUS
11. KUNST
12. VENE RIIK JA KULTUUR JA REFORMATSIOONI ALGUS
RIIGIVÕIM
Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus
keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu toetavad
kohalikud võimukandjad
Valitsejad "Mitte miski ei tõsta valitseja
prestiizi rohkem kui suured sõjakäigud ja
ebatavalised teod"
Esinduskogude välja kujunemine
KIRIK JA PAAVSTLUS:
Katoliku kirikut iseloomustab üldine
langus:
Vaimulikud olid abielus
Vaimulikel oli vähe aega vaimulikeülesannete
täitmiseks
Vaimulikukohtade omandamine raha eest ehk
simoonia
KIRIK JA PAAVSTLUS:
I Kõrgkeskaeg (2)
Gregoriuse reformid uuendusliikumine, mille
eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning
vähendada vaimulike huve.
Investituuritüli niinimetatus paavstivõimu ja ilmaliku
võimu vastuolud
Aquino Thomas tuntuim teoloog, kes rakendas oma
töödes Aristotelese filosoofiat
Ketserlus ­ kiriku õpetusest kõrvale kaldumine.
Inkvisitsioon ketserite vastu võitlemiseks loodud eriline
kirikukohus
Gregorius VII, Aguino Thomas,
paavst Innocentius III
KIRIK JA PAAVSTLUS:
II Hiliskeskajal (1)
Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema, mis
tulenes ilmaliku võimu tugevnemisest ja ilmaliku
hariduse edendamisest.
Hiliskeskaegse kiriku ajalugu võib
periodiseerida järgmiselt:
Paavstid Avignonis, 13051378
Suur skisma ehk kirikulõhe, 13781409
Kirikukogude aeg, 14091447
Clemens V, Urbanus VI, Clemens VII
Vaimulikud ordud ja kloostrite
elukorraldus
Vaimuliku ordud:
Benetiktlased
Tsistertslased
Kerjusmungaordud
FEODAALTSIVILISATSIOON
... on feodaalide ühiskond
Sõjast ja sõjapidamisest oli saanud paljude inimeste elu
mõte ja peamine sissetulekuallikas.
Rekonkistatähendab Pürenee poolsaare tagasivõitlemist
muhameedlaste käest.
Mauri tsivilisatsioontähendas see vallutust sõna otseses
tähenduses.
RISTISÕJAD
Need on Lääne
Euroopa feodaalide
ja kiriku tegelaste
vallutussõjad Lähis
Idas 11.13 sajandil.
Eesmärgiks oli
vabastada ristiusu
pühad paigad
muhameedlaste
käest.
Tegelikud eesmärgid olid:
Paavst soovis laiendada ristiusu mõju
piirkonda.
Euroopa riikide kuningad
(Suurbritannia,Prantsusmaa,Saksamaa)soovi
sid oma rikkusi suurendada.
Itaalia kaubalinnad soovisid hakata
kontrollima Vahemere kaubandust.
Ristisõdade võrdlus
Ristisõjad I Ristisõda II Ristisõda III Ristisõda IV Ristisõda V Ristisõda VI Ristisõda VII Ristisõda VIII Ristisõda
Millal? 1096-1099 1147-1149 1189-1192 1202-1204 1217-1221 1228-1229 1248-1254 1270
Inglise
kuningas
Richard
Lõvisüda,
Saksa-Rooma
keiser
Friedrich I
Barbarossa,
Prantsuse
kuningas paavst Paavst ja Prantsuse
Philippe II Innocentius III ja Prantsuse kuningasLouis IX
Kes? feodaalid feodaalid Auguste kaupmehed Paavst Sakas-Rooma keisrid kuningad Püha
Niiluse deltas
asuva
Damiettasse, et
seda
Jerusalemma
Kuhu? Jerusalemma Väike-Aasia Jerusalemma Konstandinoopoli vastu vahetada Jerusalemma Egiptus
Konstandinoopol Damietta
vallutati Sõjaline lüüa vallutati, rüüstati vallutati kuid Ristisõdijad said
Jerusalemm, saamine kui ja moodustati siis satusid Jerusalemma kuid pidid
kujunesid sõlmiti liit Ladina-Keisririik. ristisõdijad selle eest toetama
ristisõdijate ristisõdijate muhameedlast Lääne ja Ida lõksu ja linn valitsejat sõdades.See
riigid, väed said lüüa ega keskus ühendati läks pahandas paavsti ja
kaitsesid ja tullakse Jerusalemma ühtse juhtivuse muhameedlastel Jerusalemm vallutati
Tulemus? ordusid koju tagasi külastamiseka alla. e tagasi. muhameedlaste poolt nurjus nurjus
Ristisõdade tulemus
Ristisõdijad sundisid Islami usulisi
tihedamini koostööd tegema.
Euroopas tihenesid kaubanduslikud suhted.
Euroopa käsitöömeistrid õppisid idamaalastelt seni
tundmatuid käsitöö võtteid (paberi valmistamine)
Sõjad avardasid eurooplaste maailmapilti.
Ristisõdijatel ei õnnestunud Jerusalemma Püha Maad
enda valdusesse saada.
Hukkus palju ristisõdijaid(6 miljonit)
Ida ja Lääne kristlus jäi ikkagi eraldatuks, nende vahel
süvenes vaen.
KESKAJA ÜHISKONNA
SEISUSED
Keskaja ühiskonna seisused
Vaimulikud Aadlid Talupojad
Kõrg-aadlid Alam-aadlid
Hertsogid Rüütlid
Parunid
Krahvid
RÜÜTLID
Feodaalide alamrühm
Elukutselised sõjamehed
Jäägitu usaldus, truudus, õiglane, üllas,
vapper, eneseohverdamine
Heast ja kuulsast perekonnast
Rüütlid keskajal:TEGEVUS
Rahuajal Sõdade ajal ­sõdimine
Relvastus ründerelvad,
Söömine ja joomine,
läbivõitlusrelvad(mõõgad,
magamine, jahil odad,sõjakirved,sõjavasarad)
käimine, turniirid Laskerelvad(vibud, ammud,
tulirelvad, piiramistornid,
kiviheitemasinad)
Kaitsevarustus raudrüü,kilp
kiiver.
Rüütlite kasvatus:
7 aastani vanemate hooleall
715 aastani kõrgaadliku juures saab temast
paaz
1518 aastani on kannupoiss
1821 aastane lüüakse ta rüütliks
LINNADE TEKKE JA
LINNASTUMINE
Linn see on tootmine,
kauplemine, kultuur kogu
piirkonda hõlmav
haldussüsteem.
Linnaelanike põhilised
elatusalad olid käsitöö ja
kaubandus.
Linnatänavad said oma nime
seal asuva kaubanduse
tegevuse järgi.PõhjaEuroopas
peeti sigu tänaval, kus nad
toitusid tänavale visatud solgist.
ÜLIKOOLID JA TEADUS
Kirik hakkas tunnustama ilmaliku teadust.
Keskajal hakkati ülikoolidele suuremat rõhku panema.
Ülikoolide teadust nimetati kokku skolastikaks.
Arenema hakkas matemaatika, astronoomia ja füüsika.
Oxfordi ülikooli professor Roger Bacon, kes uuris vanaaeg
ja araabia käsikirja ning tegi katseid keemia ja füüsika
valdkonnas.
Gutenberg avastas trükikunsti ning sellega kaasnes
trükikunsti levik Keskajal.
Leonardo da Vinci on kuulus kunstnik, leiutaja, arhitekt ja
tundis huvi looduse vastu.
Roger Bacon, Gutenberg ja
Leonardo da Vinci
KUNST:Romaanija Gooti
kunst
10. sajandil tekkis romaani stiil LääneEuroopas
12.sajandi algul tekkis PõhjaPrantsusmaal gooti
stiil.
Kristlikul kirikul on rohkesti funktsioone:
pidi mahutama ära suure rahvahulga, pidi hoidma
koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga,
pakuma varju halva ilma ja kaitset vaenlase eest
ning pidi olema tugev ja mõjukas nii seest kui
väljastpoolt
Võrdlus:
Romaani ja gooti stiil
Romaani stiil Gooti stiil
Ümarkaared, lihtne, Teravkaared, roidvõlv
naljakad, väikeste
tugikaar,tugipiit, vitraaz
kaunistustega Gooti skulptuur
Romaani skulptuur
Kohmakus,
Figuurid pikad ja saledad,
Ebaloomulikud juuksed ja Skujuline puusapaine
Habe.
Romaani arhitektuur ja
skulptuurid
Gooti arhitektuur ja skulptuur
Romaani basiilika põhiplaan
VENE RIIK JA KULTUUR
11.15.SAJANDIL
12. sajandi algul sai suurvürstiks Vladimir
Monomahh.
1237. aastal tungis Venemaale mongoolide
tatarlaste väed.
1252.aastal sai Vladimir suurvürsti jarlõki
endale ja vürstiks sai Aleksander.
Moskva tugevnemine
14. sajandil Moskva vürst asus võitlema
suurvürsti jarlõki pärast.
Ivan(I) Kalita sai suurvürstiks.
14.sajandil kõige suuremaks konkurentsiks
sai Leedu suurvürstiriik.
Leedu vürst püüdis Moskvat vallutada kuid
see ei õnnestunud.
Võitlus tatarlastega
1380.aastal võimule pääsenud väepealik Mamai,
Moskva oli vallutatud
Ivan III valitsemiseaeg (14621505)
Ivan III valmistus Novgorodi alistamiseks, mis tal ka
õnnestus.
1480.aastal saabus suur tatarlaste vägi Venemaale.
Kiri ja õigeusk muutus Vene
riigile tähtsaks
Kujunes välja vene ungari ja valgevene
rahvused
Kirik ja õigeusk olid aegade jooksul saanud
vene rahvale oluliseks.
1439.aastal võttis Firenze kirikukogu vastu
lääne ja idakiriku uniooni loomise otsuse
ning sellele kirjutas alla Vene metropoliis
Isidoros.
REFORMATSIOONI ALGUS
Reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus.
Tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku
kiriku vastased rahvaliikumised.
Naasmine algkristluse juurde, olid
paavstivõimu vastu.
Vajadus katoliku kiriku reformimiseks.
John Wyclif
Inglismaa Oxfordi
professor, 14. saj.
indulgentside ja
pühakute
kummardamise vastu,
algallikaks Piibel
aitas kaasa Piibli
tõlkimisele inglise
keelde
Jan Husi tüli:
Tehhi kuulus vastupaavst
Johannes XXIII võimu alla,
soovis vallutada endale
paavstitooli
indulgenstide müük.
pidas tehhikeelseid
jumalateenistusi,
ründas katoliku kiriku
majanduslikku korraldust,
Jan Hus oli indulgenstide vastu ,
paavst pani ta kirikuvande alla
Pagenduses tegeles tehhi keele
grammatika koostamise ja Piibli
tehhi keelde tõlkimisega
1415. a. Konstanzi kirikukogul mõisteti surma
Jan Husi pooldajate ehk hussiitide liikumine jätkus
Kariklaste nõudmine: vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse
asjadesse sekkumine
Taborite nõudmine: kirikute lammutamine
Paavst Martinus V kuulutas 1420 aastal ristisõja tehhi "ketserite"
vastu.
1424.aastal suri hussidide juht Jan Zizka.
Sõlmisid kariklased katoliku kirikugaPraha kompaktaadi
kokkuleppe.
Taborite linn säilitas iseseisvuse kuni 1452. aastani.