Kontrolltöö ptk. 17-20,22,24. (1)

1)Nim. 3 slaavlaste hõimu.
2)Nim. 2 munka ja nende loodud slaavi tähestikku.
3)Tähelepanuväärset seoses vürst Vladimiriga ja vürst Jaroslaviga.
4)William Vallutaja.
5)Ristisõdade eesmärgid
6)Nim. vaimulikud rüütliordud.
7)2 kerjusmungaordut
8)Canossas käik
9)2 kõrgkeskaja tugeva kuningavõimu riiki
10)Miks tekkis läänikord ja milles seisnes
11)Millised astmed tuli läbida rüütliks saamiseks.
12)Mida tähendas rendihärrus ja mõisahärrus.
13)Euroopa varaseimad linnastuvad piirkonnad.
1.*ida(antid)*lõuna(sklaviinid)*lääneslaavlased( veneedid )
2.Kyrillos ja Methodios olid vennad,kes töötasid välja 2 slaavi
tähestiku variant.Need olid glagoolitsa ja kirillitsa .
3.Jaroslav vallutas 1030a. Tartu.Lasi koostadakirjaliku seadustekogu
’Vene õigus’riigi õigluskorra kindlustamiseks.Lasi Venemaal rajada
arvukalt kirikuid.Vürst Vladimir lasi 998a.ennast koos kaaskonnaga
ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis.
4.William Vallutaja oli Normandia hertsog ,kes 1066a.hõivas Hastingsi
lahingu järel Inglismaa ja ta pani aluse tugevale kuningavõimule.
5.Vabastada püha haud Jeruusalemmas muhameedlaste valdusest.Taheti,
et tekiks ülemaailmne paavstiriik ning ida-ja läänekristlus tegutseks koos.
6.Hospitalide ordu, Templiordu ning Saksa ordu ja Mõõgavendade ordu,
mis tegutsesid I-Euroopas.
7.Franksisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Assisi linnast
P-Itaalias:*kirjutas abilistega 1223 .a ordu reeglid*idealiseerisid kasinust ja
soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas*tuntud kui hallid vennad
*hakkasid rõhku pöörama haridusele*vähenõudlikkus ja lihtsus tegi nad
rahva seas populaarseks/Dominiiklaste ordu:*rajas hispaania päritolu
aaldliseisusest munk Dominicus *nim ka Jumala ustavateks koerteks* paavst
andis oma õnnistuse ordule 1216.a.*peamine ül.oli jutustada õige usu kaitseks
ja neid teati jutlustajavendadena*kutsuti mustadeks vendadeks*panid suurt
rõhku haridusele*kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud
8.Kuna paavst Gregorius VII (1073-1085) ja keiser Heinrich IV(1056-1106)
nõudsid mõlemad endale õigust määrata piiskoppe ametisse.Tekkis tüli.keisri
arvates olid nad vasallid aga paavsti arust vaimulikd.Keisri positsiooni
nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule,vabastades nad truuduse-
vandest keisri vastu.Seetõttu pidi keiser paavstilt 1077a Canossas andeks paluma,
jätkates paavsti vastast võitlust
9.Inglismaa ja Prantsusmaa olid 2 tugeva võimuga riiki.
10. Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel . Vasall andis end senjööri kaitse alla,
senjöör andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega.
Vastutasuks pidi vasall senjööri ustavalt teenima.Läänistatud maatükki nim
feoodiks e. lääniks ning kogu süsteemi feodalismiks e.läänikorraks.Vasallo
kohustused senjööri ees kinnitati truudusevandega.
11. Tulevane rüütel alustas 7a. teenistust paažina aadliperekonnas kus ta õppis
seltskonnas käitumist ja häid kombeid.U.15a.sai temast kannupoiss.U.20a.löödi
noormees rüütliks.
12. rendihärrus – kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid
selle kasutamise eest renti/mõisahärrus – talupojad kasutasid ainult väikest maalappi,
suurem osa maad jäi mõisamaadeks; talupojad tasusid oma maa eest teorenti
13.Linn tekkis soodsale paiknemiskohale.Enamik linnu tekkis jõesuudme,silla või
koolmekoha juurde,sadamapaika või mujale.Linna arenguks oli vaja palju talupoegi,kelle
toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust oma elanikkonnale.Sellisteks
piirkondadeks olid Toscana ,Lombardia,Pariis. Veneetsia .
1)Millal asusid idaslaavlased Dnepri jõe äärde
2)Mida loetakse Vana-Vene riigi alguseks.
3)Mille poolest erines Novgorod teistest Vene vürsti riikidest
4)Mida tead mustast surmast
5)4 ristisõja erinevus eelmistest
6)Vaimulike rüütliordude erinevus vaimulikest ordudest
7)Investituuritüli
8)Ristisõdade tulemused
9)Kelle huve kaitsesid seisuste esinduskogud.
10)Nim 3-4 rüütli tähtsat omadust
11)Missugune tähtsus oli turniiridel
12)Millal kadus pärisorjus L-Euroopas
13)Missugusele elanikkihile kuulus võim keskaegses linnas
1.Idaslaavlased asusid Dnepri jõe äärde 6 saj.pkr.
2.Vana-Vene riigi alguseks peetakse 882a,mil viikingipealik Oleg vallutas Kiievi ja rajas
Vaba-Vene riigi.
3.Novgorod oli slaavlaste ja varjaagide tugipunkt .Tõusis esile jõukas ja mõjukas kaup-
meeskond .Linna juhtis rahvakoosoleks e.veetše,kus domineerisid jõukad kaupmehed .
Veetše valis vürsti,kelle peamine ül oli sõjavähe juhtida.Vürst koos kaaskonnaga ei
tohtinud elada Novgorodi linnas.Novgorod oli kui kaubanduslik vabariik.
4.1347-1349a oli Euroopa suurim katkuepideemia ,mis laastas L-Euroopat ning millles
suri palju inimesi.
5.IV ristisõda viis Konstantinoopoli vallutamiseni ja rüüstamiseni L-Euroopa ristisõdijate
poolt.1268a.vallutasid egiptlased Antiookia.1291a. langes viimane tugipunkt Akka.
6.Vaimulikud rüütliordud rajati Pühal Maal valduste kaitseks.Liikmed andsid mungatõotuse,
loobusid ilmalikust elust,perekonnast ja pühendusid ristiusu kaitsele.Ordurüütlid kehastasid
sõjamehe ideaali .Vaimulikd ordud olid suured ja jõukad munkade või nunnade kogukonnad
suurte maavalduste ja paljude talupoegadega. Ilmalikud annetasid.Füüsiline töö asendus
palvete ja muude rituaalidega.
7.Oli tüli paavstivõimu ja ilmalikuvõimu vahel.Selle põhjustas paavsti nõudmine,et Saksa-
Rooma keiser loobuks vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamiseõigusest.
Tekkis Gregorius VII ja Heinrich IV vahel.
8.Euroopa rüütlid said oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada,mis aitas lõpetada feodaalsõjad.
Veneetsia ja Genua said pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu.Eurooplaste
silmaring laienes.Ristisõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust,usuliste sallimatus kasvas,
käidi palverännakutel ja kiusati juute taga.Ristisõdades oli 3 tsivilisatsiooni:läänemaailm,
islamimaailm ja Bütsants,nende kõigi vahel süvenes vahe.
9.Inglismaal loodi kuninga kõrvale kahe kojaline parlament koos ülemkojaga-kus olid
kõrgemate seisuste esindajad- aadlikud /vaimulikd,alamkojaga-kuhu kuulusid lihtrahva
esindajad.Riigi seaduslik pool oli juba sel ajal väga täpselt määratud.Prantsusmaal aga ei
olnud võim nii ühtlaselt ära jaotatud.Prantsusmaal loodi kuningavõimu kõrvale parlament.
10. Ustavus ,sõnapidamine,ausus,julgus.heldekäelisus
11.Rüütlid olid elukutselised sõjamehed.Rüütlitel oli vaja oma sõjalisi oskusi demons-
treerida ka rahuajal.Hea võimaluse oma võimete näitamiseks olid sõjamängud e.turniirid.
Turniiridest said kokkusaamiskohad.Rüütlitele andis see võimaluse võita aadlineidude
tähelepanu. Edukad rüütlid said laialt tuntuks .
12.Pärisorjus kadus L-Euroopast 14.saj.
13.Võim kuulus linnanõukogule,kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed e. patriitsid .