toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime. Sülg sisaldab ensüümi, mille toimel algab suuõõnes suhkrute seedimine. 71) Kurgu lümfaatiline rõngas? Kuuest mandlist koosnev barjäärfunktsiooniga lümfaatiline rõngas, kus toodetakse ka lümfoidseid rakke, millistel on õgivõime: 1) SUULAEMANDLID (2tk) kurgumandlid 2) TÕRVEMANDLID (2tk) kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas 3) KEELEMANDEL (1tk) keelejuure piirkonnas 4) NEELUMANDEL on neelulaes 72) Mao asend, osad, mao seina ehitus? Magu asub vasaku roide kaare all, diafragma all, keha keskteljest 5/6 vasakul pool ja 1/6 paremal pool. Mao maht kuni 1,5- 4 liitrit. OSAD: lävis, põhimik, väikekõverik, suurkõverik, lukuti, maomahl MAOMAHL: koosneb kolmest komponendist: 1) HCL soolhape (bakterite surmamiseks) PH 3-4 2) Lima (säästab magu enese seedimisest) 3) Ensüümid
Moodustab põhilise osa hambast. 70% min. aineid (peamiselt hüdroksüapatiit) 30% vett ja org. aineid (kollageen, GAG). Dentiin koosneb paljudest kanalitest. Pulbipoolses osas on õhuke predentiini kiht, kus asuvad odontoblastid (moodustavad dentiini). Närvikiud olemas. Tsement – tsementum Kõva, katab ja kaitseb dentiini väljaspoolt, ümbritseb juurt. Luusarnane aine. Ei sisalda närve, veresooni, rakuvaene. 52. söögitoru oesophagus - torujas kanal ebakorrapärase valendikuga, ühendab neelu maoga. - seinas 3 kesta: limas-, lihas- ja adventitsiaalkest. Vaba välispinnaga kohtades on välimine kest serooskest. Limaskest - tunica mucosa Tähekujulist valendikku katab mitmekihiline sarvestumata lameepiteel (veisel ja hobusel epiteeli pindmised kihid sarvestunud). Järgneb limaskesta päriskiht (proopria) – sidekoeline, sisaldab lümfoidkudet. Proopria moodustab arvukaid papille, mis tungivad epiteeli. Limaskesta lihaskihi mood
Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime. Sülg sisaldab ensüümi, mille toimel algab suuõõnes suhkrute seedimine. 71) Kurgu lümfaatiline rõngas? Kuuest mandlist koosnev barjäärfunktsiooniga lümfaatiline rõngas, kus toodetakse ka lümfoidseid rakke, millistel on õgivõime: 41 1) SUULAEMANDLID (2tk) – kurgumandlid 2) TÕRVEMANDLID (2tk) – kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas 3) KEELEMANDEL (1tk) – keelejuure piirkonnas 4) NEELUMANDEL – on neelulaes 72) Mao asend, osad, mao seina ehitus? Magu asub vasaku roide kaare all, diafragma all, keha keskteljest 5/6 vasakul pool ja 1/6 paremal pool. Mao maht kuni 1,5- 4 liitrit. OSAD: lävis, põhimik, väikekõverik, suurkõverik, lukuti, maomahl MAOMAHL: koosneb kolmest komponendist: 1) HCL soolhape (bakterite surmamiseks) PH 3-4 2) Lima (säästab magu enese seedimisest) 3) Ensüümid
antibakteriaalne toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime. Sülg sisaldab ensüümi, mille toimel algab suuõõnes suhkrute seedimine. 71) Kurgu lümfaatiline rõngas? Kuuest mandlist koosnev barjäärfunktsiooniga lümfaatiline rõngas, kus toodetakse ka lümfoidseid rakke, millistel on õgivõime: 1) SUULAEMANDLID (2tk) kurgumandlid 2) TÕRVEMANDLID (2tk) kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas 3) KEELEMANDEL (1tk) keelejuure piirkonnas 4) NEELUMANDEL on neelulaes 72) Mao asend, osad, mao seina ehitus? Magu asub vasaku roide kaare all, diafragma all, keha keskteljest 5/6 vasakul pool ja 1/6 paremal pool. Mao maht kuni 1,5- 4 liitrit. OSAD: lävis, põhimik, väikekõverik, suurkõverik, lukuti, maomahl MAOMAHL: koosneb kolmest komponendist: 1) HCL soolhape (bakterite surmamiseks) PH 3-4 2) Lima (säästab magu enese seedimisest) 3) Ensüümid
Ablutofoobia- hirm pesemise (vanniskigu) ees. Aerofoobia- hirm huvoolu (tmbetuule) ees, kartuses midagi kahjulikku sisse hingata/alla neelata. (vt pneumatofoobia) Aeroakrofoobia- hirm avatud krgete kohtade ees. (vt alto-, akro-, bato-, hpsifoobia) Aeronausifoobia- hirm, et hakkad lennukis oksendama. (vt aviato-, emetofoobia) Afefoobia- hirm puudutuste ees. (ka hafefoobia etc) Agliofoobia- hirm valu ees. (ka algo-, odne-, odnofoobia) Agorafoobia- hirm avatud, suurte ruumide vi vljakute, ka rahvarohkete kohtade ees, neid letada. Kartus lahkuda "turvalisest" paigast. (vt demofoobia) Agrafoobia- hirm seksuaalse kuritarvituse ees. (vt kontrekto-, virginitifoobia) Agrizoofoobia- hirm metsloomade ees. Agrofoobia- hirm tnavate vi tnava letamise ees. (vt dromofoobia) Ahluofoobia- hirm pimeduse ees. (ka lgo-, mkto-, skotofoobia, vt nktofoobia) Aihmofoobia- hirm teravate vi terariistade ees. (vt belone-, enetofoobia) Ailurofoobia, ailorfoobia, ael...
edukalt võidelda sissetungijatega, olgu need siis bakterid, viirused või keskkonnamürgid, üles 2. VAKTSIINID RIKUVAD ÄRA LASTE IMMUUNSÜSTEEMI NORMAALSE ARENGU. Kui laps puutub bakteritega/viirustega kokku loomulikul moel, siis käivitub organismi nakatumisel terve rida kaitsemehhanisme. Nahk, suu, neelu ja nina limaskestad, aevastusja köhimisrefleks, seedetrakt, maks kõik võtavad aktiivselt osa haigusetekitaja kahjutukstegemisest. Väga paljud targad lastearstid peavad lastehaigusi organismi "koolituseks" ehk siis nendega toimetulekuga organism tugevneb ja omandab oskusi uute haigustega võitlemiseks. Nende arvates pole mingit mõtet organismi lastehaiguste eest hoida, ka ei vaja need haigused üldjuhul peale puhkuse mingit ravi.
Nahal on keratiniseerunud epiteel, see puudub aga hingamisteedes, seedetraktis ja kusesuguteedes, silmas. Hingamisteede kaudu – seal on ripsepiteel, samuti lima tootvad rakud. Alveoolides on makrofaagid. Partiklid, mis on suuemad kui 10 mikromeetrit jäävad ripsmetesse kinni. Väiksemad kui 5 mikromeetrit pääsevad alveoolidesse, kus on makrofaagid. Enamik sissehingatud virione püütakse limaskestas kinni, ripsmed kannavad tagasi neelu – köhitakse või neelatakse alla. Hingamisteedes on lisaks ka lümfoidorganid. NALT – ninaga seotud lümfoidorganid. BALT – mandlid ja bronhidega seotud lümfoidorganid. Samas on kõige sagedasem viiruse sisenemiskohaks. Viirus kasutab retseptorina epiteeli rakke, toimub invasioon ja levib vere või lümfi kaudu. Gastrointestinaal trakt – nakatumine toimub, kui neelatakse toidu või joogiga viirused alla. Nakatutakse mao ja soolte limaskesta kaudu
Allergilised reaktsioonid 15 Esmaabi : eemalda nõel ( astel) pinsettide v kraapimisega aseta nõelamiskohale külm kott, ära pigista vajadusel ava kannatanu hingamisteed vajadusel šoki esmaabi Helista 112 kui: Kahjustatud on suu- ja neelu limaskest Näo, kaela või keeleturse Iiveldus, oksendamine, pearinglus Teadvusekaotus Kui on eelnevalt teada allergilisus (Eluohtlik juba esimese 10 min jooksul) Võõrkeha hingamisteedes Võõrkeha satub hingamisteedesse aspiratsiooni ehk sissehingamise teel. Võõrkeha sattumine hingamisteedesse põhjustab hingamisteede sulgumist ja lämbumist või kui võõrkeha jääb
Pilet 1. 1. Valgusdioodid 2. Võimendi põhiparameetid 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 4. TTL-Schottky loogika elemendid 5. RS-triger 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendusteg...
Neeru- ja sapikivid Stress Närvisüsteemi probleemid Jäsemete tursed Traumade järelravi Rasvumine Tselluliit Kiirgusravi Esimene kiirgusravi tehti 1922.aastal naistekliinikus. Kiirgusravi on lokaalne ravimeetod, mida kasutatakse üksi või kombineerituna teiste ravimeetoditega. Tüübid: · Väline kiiritusravi · Brahhüteraapia · Radioisotope ravi Kõrvaltoimed: · Epiteeli pinna kahjustus · Suu ja neelu haavandid · Soole ebamugavustunne (valu, kõhulahtisus) · Paistetus (turse) · Viljatus Hilisemad kõrvaltoimed: · Fibroos koed, mis kiiritusel muutuvad vähem elastseteks · Epileerimine (juuste väljalangemine) · Kuivus (suu/silma kuivus) · Vähk · Südamehaigus Valgusravi liigid · UVB teraapia · SAD valgusravi · Punase ja sinise valgusravi · Infrapuna soojusteraapia UVB Teraapia
ema aktiivne lihastöö lapse läbi sünnituskanali välja. 3. Päramisteperiood- Väljuvad emakast platsenta, nabaväät ja lootekestad. Enneaegne*- laps kelle sünnikaal alla 2500g või kes on sündinud enne 37.rasedusnädalat. 2.8 Sugulisel teel levivad haigused Bakter tekitajad: Gonorröa ehk tripper- Tekitajaks on bakter, mis kahjustab meestel kusiti limaskesta ja naistel emakakaela ja naistel emakakaela limaskesta. Võib kahjustada ka neelu ja pärasoole. Klamüdioos- on sagedasti esinev sugulisel teel leviv haigus, mille tekitajaks on rakusisene parasiit Süüfilis- jõudis Euroopasse keskajal ning tõi surma miljonitele. Viirus levivad: Herpes- Papülloomiviirus- vaktsineerimisega väditav, mida kannavad enamik suguliselt aktiivseid. Võib põhjustada vähki. AIDS- kahjustab valgeid vereliblesid ja nõrgestab immuunsüsteemi B-hepatiit- kahjustab maksarakke 2.9 Sugulisel teel levivate nakkuste ja rasedus vältimine
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika............................
karboksüpeptidaas, aminopeptidaas. LIPAASID – lipiidide lõhustamine, kõhunäärmenõres. Näiteks lipaas ja fosfolipaas Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Süljenäärmete sekreeti- sülge- produtseeriva 3 paari suuri ning hulgaliselt suuõõne limaskestas asuvaid väikesi süljenäärmeid. Pärast peenestamist ja süljega segamist lükatakse toidupala keelepära ja suuõõne lihaste abil läbi kurgukitsuse neelu. Neelu läbimisel ristub toidupala tee hingamisteedega, pehme suulagi suleb ninaõõne tagantpoolt, kõri tõstetakse keelepära alla ja kaetakse kõripealisega, hingamine peatub reflektoorselt, toidupala satub söögitorru ja sealt edasi makku. Toidukämbu liikumisele söögitorus aitab kaasa ka viimase peristaltika. Mao limaskest suudab ennast normaalselt kaitsta oma eritiste lõhustava toime vastu. Limaskest kaitseb end ka üle millimeetri paksuse pidevalt uueneva limakihi abil
on ta hästi tuntud. Esmane nakatumine toimub sagedamini lapseeas ja võib ilmneda ägeda stomatiidina ehk suulimaskesta põletikuna, millega kaasneb kõrge palavik. Mida väiksem on laps, seda raskem on haiguse kulg. Algselt suurenevad lõuaalused ja kaela lümfisõlmed. Igemetel ja mujal suulimaskestal on valulikud villid, mida kerge kulu korral leidub üksikuid, raskematel juhtudel aga katavad villid kogu suuõõne ja ulatuvad neelu. Raske infektsiooniga haige vajab haiglaravi. Immuunsus tekib väga harva, haigestutakse korduvalt. Viirus jääb inimese organismi püsima närviganglionisse( närvisõlme) ja aktiveerub immuunsuse langedes - nt stressi ja külmetuse korral. Lööve, mida tuntakse ohatise nime all, paikneb enamasti huulte ümbruses. 9. Piimahammaste periood. e. ajutise hammaskonna periood. Kestab 6. -8. elukuust kuni 2,3- 3 aastani. Esimestena lõikuvad alumised lõikehambad, edasi ülemised ees e.
läkaköha, kopsupõletik. 16. Kuidas vältida ülemiste hingamisteede haiguste levikut rühmas? · lapsed ei tohiks kasutada teiste joogitopse · salvrätik pärast kasutamist ära visata ja käed pesta · käsi peab pesema tihti ja korralikult · käsi ei tohi kuivatada teiste rätikutesse 17. Iseloomustage toidu liikumist seedetraktis SUUÕÕS - TOIT PEENESTATAKSE JA SEE SEGUNEB SÜLJEGA NEELU JA SÖÖGITORU KAUDU MAKKU, KUS SEGUNEB TOIDUMASSIGA SOOLHAPPELINE, VALKE LÕHUSTAV MAONÕRE PERISTALTIKA TOIMEL LIIGUB TOIT PEENSOOLDE. 18. Tervisliku toiduvaliku põhimõtted Toiduga seotud infoga arvestamine on vajalik oma tervise säästmiseks ja hoidmiseks. Tasakaalustatud segatoit rahuldab füsioloogiliselt normaalse ja terve inimese kõik vajadused.Inimkonna evolutsiooni vältel läbiproovitud ja kasutusele jäänud toiduained on meile sobivaimad
ANATOOMIA JOONIS: (ümaruss) ERINEVAD ELUVORMID: vabalt elavad, taime- (kartuli kiduuss) ja loomaparasiidid (liimuksolge) NÄITED PARASIITSETE ÜMARUSSIDE ELUTSÜKLIST: 1. Solkme munad satuvad pesemata käte küljest inimese suhu ning edasi soolde, kus munadest väljuvad vastsed. 2. Vastsed tungivad läbi sooleseina otse verre ningjõuavad kopsudesse, kus toimub nende edasine areng. 3. Köhides satuvad täiskasvanud vastsed neelu, kust nad süljega uuesti soolestikku kantakse. 4. Seal saavad nad täiskasvanuks ning hakkavad sigima. Ühes ööpäevas areneb emasloomas ligikaudu 20 000 muna, mis väljutatakse koos väljaheidetega. FASMIIDSED vs FASMIIDITUD: 34 fasmiidSED fasmiidITUD Fasmiidid esinevad Fasmiidid puuduvad Naaskelsaba; liimuksolge trihhiin 35
kombinatsioonide moodustamisest. Artikulatsioonis osalevad keele, suulae ja näolihased. Fonatsioon ja artikulatsioon (hääle tekitamine ja hääle abil sõnade ja nende kombinatsioonide tekitamine). Kõnekeskusel on kolm osa : Motoorne kõnekeskus e. Broca keskus- on enamus inimestel vasaku otsmiku sagara tagumises alaosas. Ja jääb eesmise tsentraalkääru nende neuronite ette või naabrusse, mis juhivad näo, keele, neelu, suulae lihaste tööd. Motoorne afaasia kõnevõimetus (inimene saab aru temale räägitavast, aga ei suuda ise rääkida, või siis mõne aja pärast kahjustust räägib lühikeste fraasidega ja ei suuda ka oma mõtteid kirjas väljendada) Sensoorne kõnekeskus seda autori järgi nim. ka Wernicke keskus. Wernicke 1876 kirjeldas, et oimusagara tagaosas paikneva piirkonna kahjustusel tekib sensoorne
piirkondades olevates maitsmiskarikates. Kokku on maitsmiskarikaid keeles mõned tuhanded. Maitsmiskarikate ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. Maitsmisteed ja keskused: keele eesmisest ja külgedelt chorda tympani nn facialis, tagumisest osast nn glossopharyngeus ning neelu ja kõri piirkonnast nn vagus; nucleus tractus solitarius ajutüves; Lemniscus medialis; talamuse nucleus posteromedialis; ajukoore piirkond gyrus postcentralises. Infoülekanne sensorites: erinevad maitsekvaliteedid realiseeruvad erinevate neurokeemiliste radade kaudu. Erinevatel liikidel võivad sama testaine detekteerimine toimuda mööda erinevaid radu. Adekvaatne stiimul depolariseerib sensoorse raku
peatada Ninaverejooks Ninast hakkab verd jooksma kaunis kergesti kuna ninas on äärmiselt tihe pindmine veresoonte võrgustik. Ninaverejooksu põhjuseks võib olla: nuuskamine kõrge vererõhk ninatrauma Ninaverejooksu korral pange kannatanu istuma, pea ettepoole kallutatud suruge sõrmedega kinni ninatiivad pange külm mähis otsmiku ja kukla piirkonda paluge kannatanul hingata läbi suu NB! Keelatud on pead tahapoole kallutada. Nii valgub veri neelu ja neelu kaudu makku ning mõne aja pärast oksendab kannatanu iseenda ja teiste jahmatuseks suure hulga kohvipaksu sarnast sodi. Kui verejooks poole tunni jooksul ei lakka, pöörduge nina-kõrva-kurgu arsti poole LUUMURRU TUNNUSED haav, millest luuotsad paistavad turse, kiire paistetuse tekkimine funktsiooni puudumine, valu jäseme ebanormaalne asend nahaalused verevalumid luuotsad püsti naha all jäseme deformatsioon soki tundemärgid teadvuse häired TÄHELEPANU!
keeleluu vahel. Mandibulaarnäärme juha avaneb suupõhja keelealusesse lihakesse või selle kõrvale. Keelealune süljenääre ehk sublingvaalnääre asetseb alalõualuu keha ja keele vahel. Ta jaguneb ainsa juha kaudu keelealusesse lihakesse avanevaks ainujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks ja mitme juha kaudu suupõhja avanevaks paljujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks. Söögitoru- on neelu maoga ühendav voolikujuline lihaseline organ.Söögitorul eristatakse paiknevuse alusel kaela-, rinna- ja kõhuosa.Kaela ees-ja keskosas asetseb söögitoru ja kaela pikklihase vahel.Söögitoru kolmekestaline sein koosneb seespoolsest kutaansest limaskestast, vahepealsest lihas- ja väljapoolsest adventitsiaal- või serooskestast.Söögitoru lihaskest on paks ning koosneb sisemisest,tsirkulaarsest ehk
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioo...
Teen järeldused kannatanu seisundist 3.2. NINAVEREJOOKS Ninast hakkab verd jooksma kaunis kergesti kuna ninas on äärmiselt tihe pindmine veresoonte võrgustik. Põhjuseks võib olla: nuuskamine kõrge vererõhk ninatrauma Teie: pange kannatanu istuma, pea ettepoole kallutatud suruge sõrmedega kinni ninatiivad pange külm mähis otsmiku ja kukla piirkonda paluge kannatanul hingata läbi suu NB! Keelatud on pead tahapoole kallutada. Nii valgub veri neelu ja neelu kaudu makku ning mõne aja pärast oksendab kannatanu iseenda ja teiste jahmatuseks suure hulga kohvipaksu sarnast sodi. Veri hüübib ja hüübed võivad sattuda pead tahapoole kallutades hingamisteedesse. Kui verejooks poole tunni jooksul ei lakka, pöörduge nina-kõrva-kurgu arsti poole (valvab ööpäevaringselt Mustamäe Haiglas) 4. LUUMURRUD Illustreeriv foto jooniste lehel Luumurde jaotatakse kaheks: · kinnine (murdunud jäsemel võib olla ebatavaline kuju)
Väljatransistorid on pingega tüüritavad elemendid ja sisendvoolu puudumise tõttu on nende tüürimiseks vajalik võimsus märksa väiksem kui võrreldava võimsusega bipolaartransistoril. Väljatransistoride kasutamist lülitireziimis, eriti suurte võimsuste puhul, kaldub piirama asjaolu, et väljatransistoril puudub tüüpiline küllastusreziim, mille asemel on suurevooluline niinimetatud takistusreziim. Selles reziimis käitub transistor takistusena, kuna tema lätte ja neelu vaheline pingelang sõltub teda läbivast voolust ja see võib olla märksa suurem tavalise transistori vastavast emitteri ja kollektori vahelisest pingelangust. Lülitireziimi sisselülitatud olukorras jääb koormustakistusega järjestikku väljatransistori kanali takistus, mistõttu neelu ja lätte vaheline pinge sõltub transistori läbivast voolust. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 51
Süljenäärmed nõristavad sülge, mis niisutab ja puhastab limaskesta, vedeldab, lahustab ja töötleb keemiliselt toitu. Süljeeritus hoiab suuõõne, keele, huulte ja söögitoru limaskesta niiskena süües ja söögiaegade vahepeal. Päevane süljeeritus: 1000-1500 ml. Keel Sisemised ja välimised keelelihased liigutavad keelt külgedele ja eest taha suunas, manööverdavad toitu närimiseks hammasteni, moodustavad sellest ümara neelamiseks sobiva kämbu ning suruvad neelamise käigus neelu. Hammas Ümbritsetud igemest (gengiva). Hammas koosneb kroonist, 1-3 juurest ja kaelast. Hammaste ülesanne on toitu haarata ja peenestada. Neel Lehtrikujuline õõs ninaõõne, suuõõne ja kõri taga. Neel toimib nii hingamis- kui seedeelundkonna osana ning suunab sissehingatud õhu ja allaneelatud toidu erinevatele kulgemisradadele. Moodustub skeletilihastest ja on kaetud limaskestaga. Söögitoru 25 cm pikkune lihaseline toru hingetoru taga
esilekutsumiseks. Elastne takistus suureneb, kui kopsukude või rind- kere on muutunud jäigemaks. Mitteelastne takistus: Mitteelastseks takistuseks on hingamisteede kui järjestikku ja paralleelselt ühendatud torude süsteemi takistus õhu voolamisele, kudede mitteelastne vastupanu (deformatsioon ja hõõrdumine) ning inerts, mis tuleb ületada õhu liikumapanemisel. Ripsepiteel sisaldab karirakke, mis toodavad lima. Ripsepiteel võngub rütmiliselt, liigutades seda katvat limakihti neelu suunas. Sissehingamisel hingamisteedesse sattunud bakterid ja võõrkehad ehk tolm kleepuvad lima külge ja nad transporditakse koos limaga neelu kaudu makku, kus maohape nad kahjutuks teeb. Kui ripsepiteel on muutunud liikumatuks, hakkab lima hingamisteedesse kogunema, mis suurendab hingamistakistust ja põhjustab köhareflekti. Ripsepiteeli muudab liikumatuks nt nikotiin. 19. Restriktiivsed ja obstruktiivsed muutused, spirograafia võimalused nende muutuste eristamisel.
maitsetunlikkus keele tagaosast mot. kurgu- ja neelulihased *veget. kiud kõrvasüljenäärmele X uitnärv sens. väliskuulmekäik,neel, kõri,keele tagaosa n. vagus peaaju kõvakest mot. kõri, pehme suulae ja neelu lihased *paras.kiud kilpnäärmele, müokardile, söögitorule, peabronhidele,maksale,põrnale, ,kõhunäärmele, maole, sooltele,neerudele XI lisanärv peapööraja, trapetslihas XII keelealune närv keele lihased, kaela eesmistele lihastele
SISUKORD .......................................................................................................................................................... 1 FÜÜSIKALISED TAASTUSVAHENDID..................................................................................... 2 Saun.............................................................................................................................................. 2 Soome saun...............................................................................................................................2 Aurusaun...................................................................................................................................2 Infrapuna saun.......................................................................................................................... 3 Soolasaun.........................................................
95 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia väsimuse ja töövõime languse vältimiseks on soovitatav süüa hommikul, sest glükogeenivarud on öö jooksul enamusel inimestel otsa saanud. 5. Söömise kiirus ja toidu maht Enamus inimesi seostab söömise küllastustunde tekkega. Küllastustunde tekkes on olulisel kohal seedekulgla venitus- ja kemosensoritelt, aga ka suu limaskesta ja neelu sensoritelt pärit erutus. Ka ei teki küllastustunne kohe söömise algul. Seega normaalse küllastustunde tekkeks ja liigsöömise ärahoidmiseks on soovitatav süüa aeglaselt ja suhteliselt kiudaineterikast toitu. Sellisteks toiduaineteks ongi aedviljad, puuviljad ja teraviljasaadused. Ka kaloritevaesed joogid on näljatunde vähendamisel sobivad. 6. Toidu valmistamine ja säilitamine Toiduainete säilitamisest, nende töötlusest ja toidu valmistamisest sõltub paljudel juhtudel
Pilet 1. Pilet 3. 1. Valgusdioodid 1. türistori volt-amper karakteristik 2. Võimendi põhiparameetid 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 3. T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4. demutlipleksor 5. RS-triger 5. inverteeriv võimendaja (skeem, 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus pingevõimendustegur) laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn-...
Väliskõrv: Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk – trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Keskkõrv: Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Keskkõrv ühenduses välisõhuga – kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Helide võimendumine toimub keskkõrvas. Sisekõrv: Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Helide transduktsioon toimub sisekõrvas. Kuulmine: ● Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained ● panevad trummikile võnkuma ● kuulmeluukesed võtavad võnked vastu ● võimendavad need ning annavad edasi teole
Hingamisteede infektsioonid- kopsupõletik - bronhiit - sinusiit- keskkõrvapõletikud 2. Teised haigused (tüsistused) - südamelihasepõletik- reaktiivne artriit 3. Haigused, mida seostatakse Chlamydia pneumonia infektsiooniga- astma- ateroskleroos- südame pärgarterite skleroos- müokardi infarkt jt spetsiifised analüüsid –antikehade olemasolu veres – IgA IgG IgM. Infektsioosne mononukleoos. Tekitajaks Epstein – Barr’i viirus. Haiguspilt: kõrge palavik- kurgumandlite ja neelu äge põletik- lümfisõlmede suurenemine kaelal, kubeme ja kaenlaaluses piirkondades- põrna, maksa suurenemine. Oht põrna rebendiks! Diagnoosi kinnitavad spetsiifilised vereanalüüsid + haiguspilt Raviks ei kasutata antibiootikume, tegemist viirusinfektsiooniga. Sagedasemad tüsistused: südamelihase põletik- neerukahjustused- liigespõletikud jt Ületreening ja ülekoormus spordis. Treeningkoormus pole alati optimaalne ja arendava iseloomuga
Seedetrakt on vegetatiivse KNS-i kontrolli all. Nii sümp kui parasüm närvi toime on ühtemoodi erutav: parasümp korral eritub palju ja vedelat sülge, sümp korral eritub paksemat ja ensüümirikkamat sülge. Suuõõs, kui refleksogeenne tsoon. Piisab suutäis head võtta, kui kogu seedetrakt on juba valmis toitu vastu võtma. Neelamine toimub reflektoorselt. Läbimälutud ja süljega niisutatud toit nihkub keelepärale, mille taha ja üles liigutamisega lükatakse see läbi kurgukitsuse neelu. Neelu läbimisel ristub toidupala tee hingamisteedega, pehme suulagi suleb ninaõõne tagantpoolt, kõri tõstetakse keelepära alla ja kaetakse kõripealsega, hingamine peatub reflektoorselt, toidupala satub söögitorru, kus tema edasiliikumine toimub selle lihaste peristaltiliste lainetaoliste kokkutõmmetega makku. Tahke toit läbib selle vahemaa 8-9 sek, vedel 1-2 sek. Seedimine maos - Mao motoorika tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Maos
endas, kutsuks esile täpselt sama liikumise, mis tavaliselt tekib, kui jalg, on viga saanud, siis tuntaks valu justkui jalas, ja see aistingu eksimus on loomulik, sest kuna üks ja seesama liikumine ajus võib sisestada [1663] vaimu alati üksnes ühe ja sama aistingu, ja see tavatseb sagedamini pärineda jalga kahjustavast põhjusest kui mingist muust ja mujal eksisteerivast põhjusest, siis on mõistlik, et see liikumine esitab vaimule alati pigem jala kui mõne muu kehaosa valu. Ja kui neelu kuivus ei sünni nagu tavaliselt sellest, et keha tervise pärast tuleb juua, vaid mingist vastupidisest põhjusest nagu vesitõve puhul, siis on kaugelt parem, et neelu kuivus petab antud juhul, kui et ta vastupidiselt petaks alati, kui keha on heas seisundis; ja nii ka muudel juhtudel. Ja see kaalutlus on mulle suureks abiks, mitte ainult märkamaks kõiki eksimusi, millele mu loomus kaldub, vaid aitab kaasa ka sellele, et võiksin neid eksimusi hõlpsasti parandada või vältida. Kuna
Vereimemiseks on apteegikaanil veel teinegi suurepärane kohastumus - eesmine ja tagumine iminapp. Alguses haarab kaan ohvrist kinni tagumise iminapaga ja seejärel kombib suuiminapaga imemiseks sobiva koha. Apteegikaani suu asubki eesmisel iminapal ja on kolmnurgakujuline. Suus, neelu alguses paiknevad kaani lõuad. Kitiinist lõuad on varustatud kuni sadakonna hambaga. Lihaste abil liikuvad lõuad saevad nahka iseloomuliku kolmnurkse hammustuse. Kord juba toidu juurde sattununa suudab apteegikaan ennast erakordselt kiiresti täis õgida. Nii võib tema kaal isegi neljakordistuda. Täiskasvanud isendid võivad korraga imeda 15-20 g, rekordiliselt aga isegi kuni 40 g verd. Tekib küsimus: kuhu see kõik küll mahub? Siin tuleb appi kaanide kohastumine
Kahjustav toime psüühikale. Üle 20000Hz ultrahelid. Looduses kasutavad seda näiteks nahkhiired ja delfiinid. Tugevusastmelt kuuleb inimene kuni 140 detsibelli, mille ületamisel purunevad trummikiled või tekivad püsivad kahjustused. Inimene tunneb ainult valu, ei tunne midagi. Kuulmistundlikkust kahjustab ka pidev viibimine müras. 3.Haistmisaisting tekib, kui õhus levivad aineosad mõjutavad ninasõõrmetes olevaid haistmisrakke. Ninna võivad sattuda ka suu ja neelu kaudu. Inimestele ei ole nii oluline kui loomadele. Teatud loomad suhtlevad lõhna abil. Feromoonid lõhnaained, mida loomad eritavad. Kunagi olid ka inimestel freoonid. Lõhnade iseloomustamiseks kasutatakse mingit kindlat objekti, kuus kategooriat: lille, muskus, roisk, teravad, leeterlikud ja ...lõhnad. Naised meestest lõhnatundlikumad, kuid see sõltub ka paljuski eluviisist. Kõige lõhnatundlikumad on inimesed aastates 30 60
Müürililled on madalad, aedades populaarsed pinnakatte- ja kiviktaimlataimed. Euroopas kasvab perekonna kümnest liigist 9. Kesk-Euroopas kasvatatakse 6 liiki ja mitmeid sorte. [1] Müürililled on madalad mitmeaastased roomavad rohttaimed. Lehed on ümarsüdajad ja hõlmised. Õied on väikesed, värvilt valged, lillad või roosad ning paiknevad lehekaenaldes. Õiekroon liitlehine ja kahehuuleline. Alumine huul kumer ja suleb neelu, kroonputk kõvera kannusega. Viljaks on kerajas kupar. [10, 11] Müürililled on vähenõudlikud, kasvavad nii päikesepaistel kui ka varjus. Eelistavad niiskemat kergemat kivist mulda, varjus kasvavad ka kuivemal mullal. [11] Müürilillesid paljundatakse seemnetega või võsundeid jagades. Müürililled levivad ka isekülviteel ja võsundite abil. Seemneid võib külvata otse kasvukohale kivide vahele. [1] 1.2.3
MAARDU GÜMNAASIUM Marko Verismaa 12 klass ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE Uurimistöö Juhendaja: Valev Kald Maardu 2014 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.1.ALKOHOL................................................................................................................................5 1.1.1 Alkohol seaduse mõistes.........................................................................................................5 1.1.2. Alkohol teaduslikus mõistes..................................................................................................5 1.2. Eesti alkoholikultuur.................................................................................................................5 ...
siirde paksusega. Pinddioodidel aga on p-n siirde pindala tõkkekihi paksusest palju suurem. Pooljuhtdioodi tunnusjooneks loetakse dioodi läbiva voolu sõltuvust temale rakendatud pingest. Tihti nimetatakse seda tunnusjoont ka dioodi volt-amper karakteristikuks. 2. Formeeritud kanaliga MOSFET Antud juhul on p tüüpi alusele tekitatud tugevalt n tüüpi läte ja neel ning nende vahele n tüüpi kanal. Kui paisupinge puudub, siis on kanal juhtiv ja lätte ning neelu vahele pinge rakendamisel tekib vool. Kui paisule rakendada lätte ja ka kanali suhtes negatiivne pinge, siis tekkiv väli surub laengukandjad (antud juhul elektronid) kanalist välja ja kanali takistus kasvab. Teatud lävepingel surutakse kõik laengukandjad kanalist välja ja kanal sulgub. 3. Diferentsiaalvõimendi OV baasil Diferentsiaalvõimendi on kahe sisendi ja kahe väljundiga alalispingevõimendi. Diferentsiaalvõimendile on iseloomulik vooluallikas ühises emitterjuhis, mis hoiab
hingamisteede kõhrelised osad), elastne (kõrvalestad, välimine kuulmekäik), kiuline (lülidevaheketastes, häbemeliiduses). k) Luukude - Eristatakse põimikulist (kõõluste kinnituskohad ja kolju õmbluste piirkonnas) ja lamellaarset luukudet (kogu skelett). Lihaskoe liigid: l) Silelihaskude - nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes. m) Vöötlihaskude - skeletilihased, keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihased. n) Südamelihaskude - südames. 4.Elundi ja elundkonna mõiste: a) Elund – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon (luud, lihased, süda, maks jt.). b) Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (tugi-liikumiselundkond, hingamiselundkond, seedeelundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: a) Sagitaaltelg - eest taha.
Nii sümpaatilise kui parasümpaatilise närvi toime on ühtemoodi erutav:parasümpaatilise korral eritub palju ja vedelat sülge, sümpaatilise korral eritub paksemat ja ensüümirikkamat sülge. Suuõõs, kui refleksogeenne tsoon. Piisab suutäis head võtta, kui kogu seedetrakt on juba valmis toitu vastu võtma. Neelamine toimub reflektoorselt. Läbimälutud ja süljega niisutatud toit nihkub keelepärale, mille taha ja üles liigutamisega lükatakse see läbi kurgukitsuse neelu. Neelu läbimisel ristub toidupala tee hingamisteedega, pehme suulagi suleb ninaõõne tagantpoolt, kõri tõstetakse keelepära alla ja kaetakse kõripealsega, hingamine peatub reflektoorselt, toidupala satub söögitorru, kus tema edasiliikumine toimub selle lihaste peristaltiliste lainetaoliste kokkutõmmetega makku. Tahke toit käbib selle vahemaa 8-9 sekundiga, vedel aga 1-2 sekundiga. · Seedimine maos. Mao motoorika tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise
Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... ...
vereanalüüside võtmiseks arterist (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“). Joonis 3.19. Keha suuremad arterid Unearteri ehk karootise pulss on hästi tuntav kaelal, kõri kõrval. Unearterid on paarilised arterid. Kilpkõhre kõrgusel jagunevad ühised unearterid sisemisteks ja välimisteks (a. carotis interna ja externa). Unearterid varustavad verega kaela ja pea piirkonda. Sisemine unearter varustab aju ja silmi, välimine unearter suuõõnt, neelu, keelt, kõrva, nägu, peanahka ja ajukelmeid. Rangluualuse arteri suurim haru on lüliarter. Lüliarterid (a. vertebralis) kulgevad kaelalülide ristijätkete sees ja koonduvad koljuõõnes põhimikuarteriks (a. basilaris), mis omakorda jaotub kaheks tagumiseks ajuarteriks (a. cerebri posterior), varustades verega aju tagumist pinda. 62 Aordi rinnaosa varustab verega bronhe, söögitoru, diafragmat ja keskseinandit ning annab 10 paari tagumisi roietevahelisi artereid.
hävitada või nõrgestada. Vaktsiin- on surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest valmistatud ja neid viiakse organismi, et vältida nakkushaiguste massilist levikut. 23.8.teab hingamiselundkonna ehitust ja ülesannet · Ülesanne- hingamiselundkond tagab õhu liikumise kopsudesse, kus toimub gaasivahetus. · Ehitus- sissehingatav õhk liigub kõigepealt ninaõõnde, seejärel läbi neelu, kõri, hingetoru ja bronhide kopsualveoolidesse. Alveoolide seinad on õhukesed, nad koosnevad vaid ühest rakukihist. Alveoolid on täidetud õhuga ja neid ümbritseb verekapillaaride võrk. · Hingamine- õhu liikumise teed · Rakuhingamine- hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes lõplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. · Ninaõõs- sellega algavad hingamisteed
veekogusid: soid, järvi, jõgesid ja vähesed isegi ookeane. Eestis elab kaksteist liiki kaane ja ainus, kes ka inimese verd suudab imeda, on apteegikaan. Kaanidel kui liikuva eluviisiga röövloomadel on hästi arenenud närvisüsteem. Meeleelunditest on apteegi- kaanil viis paari silmi ja rikkalikult nn. tunderakke nahas. Vereimemiseks on apteegikaanil suurepärane kohastumus - eesmine ja tagumine iminapp. Apteegikaani suu asub eesmisel iminapal ja on kolmnurgakujuline. Suus, neelu alguses paiknevad kaani lõuad. Kitiinist lõuad on varustatud kuni sadakonna hambaga. Lihaste abil liikuvad lõuad saevad nahka iseloomuliku kolmnurkse hammustuse. Kord juba toidu juurde sattununa suudab apteegikaan ennast erakordselt kiiresti täis õgida. Nii võib tema kaal isegi neljakordistuda. Täiskasvanud isendid võivad korraga imeda 15-20 g, rekordiliselt aga isegi kuni 40 g verd. Rikkalikult toitunud apteegikaan ei vaja mitme kuu vältel uut toitu; ta võib isegi kaks aastat paastuda
- rainbow trout, sks. - regenbogenforelle, pr. - truite arc-en-ciel, ro. - regnbagelax, erinev vaid so. - kirjolohi. Bioloogiline iseloomustus *Kehaehitus on lõhelastele tüüpiline voolujooneline keha, väike pea, väikesed uimed, kiirteta rasvauim selja- ja sabauime vahel. *Keha katavad pehmed hõbedased soomused, kirjatud tumedate tähnidega. *Piki küljejoont ja põskedel kulgev punane vööt (vikerkaar?). *Seedetrakt röövkalale omaselt lihtne - sööt satub suust läbi neelu makku, lühikeses peensooles toidu seedimine, jämesooles moodustub vee ja soolade imendumise järel väljaheide. *Maks kompaktne ja eritab rasvade emulgeerimiseks vajalikku sappi, mis koguneb sapipõide sealt soolde. *Liha rasvasisaldus on 10-15% toorkaalust. Varurasv on soolestiku ümber ja sidekoelistes kõhuäärtes. *Luustik pehme, hea töödelda *Lihasaagis suur (fileesaagis 65%). *Talub laia soolsuse vahemikku. Kasvatamise ajalugu *Pärineb ühest California piirkonnast.
Närvisüsteem Närvisüsteemi üldine jaotus: 1) Somaatiline ehk kehaline NS (keha soma ld.k). Innerveerib skeletilihaseid. Tundlikkuse juhtimine ja tahteliste liigutuste juhtimine. 2) Autonoomne ehk vegetatiivne NS Vegetatiivne Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihaste, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Teda võimalik spetsiaalsete treeningutega (nt joogaga) allutada. Silelihas ja südamelihas ei allu tahtele. Vöötlihas ehk skeletilihas allub tahtele. Siseelundite liigutuste juhtimine ei ole tahtele alluv. NB! Somaatilise ja anatoomse jagunemist vaata jooniselt!! Somaatiline jaguneb: tsentraalseks NS-ks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS- ks(peaajunärvid (12 paari) ja seljaajunärvid (31 paari)). Autonoomne jaguneb: sümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa)(avaldab hingamisele kiirendavat mõju) ja parasümpaatiliseks NS-ks (T...
Ekseem - Eczema Nahapõletik, mille tekkimise põhjuseks on nii välised (allergeenid ja ärritajad) kui ka sisemised, tihedam seos on leitud pärilikkuse ja stressiga. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Haiguse tekkimist ja püsimist soodustavad naha traumad,naha niiskumine, halb hügieen ja higistamine. Eristatakse järgmisi ekseemivorme: kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem. Mõnikord on ka pruriigo ehk sügatõbi liigitatud ekseemide hulka. Haigus on krooniline ja taastekkiv. RAVI/SOOVITUS Välditakse ärritajaid (seep, teised nahapuhastusvahendid ja vesi kuivatavad nahka ning nahk hakkab sügelema, järgnev kratsimine halvendab naha seisundit); Asteatootili...
Oraalplaadi ektoderm on otseses kontaktis neutraalse ektodermiga (aju ektoderm) ning need kaks ektodermi interakteeruvad, moodustades Rathe tasku areneb hüpofüüsi näärmeline osa (selle neutraalne osa areneb vaheajust) · Neel (neelutaskud ja mis neist areneb) Neel järgneb suuõõnele. See kujuneb ekto-, meso- ja endodermist, moodustades neelukaared ja taskud. Neelutaskud neelu endodermaalne osa, imetajatel on 4 paari neelutaskuid. Neist areneb: 1. paar keskkõrva kuulmekanalid/ õõnsused, kuulmetõri 2. paar mandlite areng; paari ühinemisel mood allapoole kilpnääre 3. paar tüümus ja 1.paar kõrvalkilpnäärmeid 4. paar 2.paar kõralkilpnäärmeid · Seedekulgla kujuneb endo- ja mesodermi vastastikusele signalisatsioonile. Soole
hingamisteedesse. 13 Intensiivsel suuhooldusel peaks 2 hooldajat 4-5 korda ööpäevas järgi kontrollima suu seisukorra, vahepeal niisutama kunstsüljega (või niisutatud vatitampooniga). Kui patsient on teadvusetu, siis tuleb talle ka alati öelda, mida hakatakse tegema ja mismoodi. Suuvesi Hammaste harjamise järel võib suud loputada ja neelu kuristada suuveega jätab värske tunde. Suuveel pole suuremat tervislikku tähendust. Suud võib efektiivselt desinfitseerida 0,2% kloorheksidiinilahusega võib kasutada kuu aega peale oper-i, vigastuse või valu tõttu. Kloorheksidiini kasutamisel võib esineda maovaevusi, hambad ja keel võivad värvuda punaseks. HABEME HOOLDUS JA AJAMINE Üldiselt on mehed võimelised ka väga haigena oma habeme eest ise hoolitsema. Kuid kui patsient vajab abi, aetakse tema habe
Bioloogiline psühholoogia I LOENG Ülevaade bioloogilise psühholoogia ainest ning teemadest; Käitumise ja kogemuse füsioloogiliste evolutsiooniliste ja arenguliste mehhanismide uurimine. Bioloogiliste seletusviiside neli kategooriat: - Füsioloogiline – kuidas aju jt organid käitumisega on seotud - Ontogeneetiline – kirjeldab struktuuri või käitumise arengut - Evolutsioonline – rekonstrueerib struktuuri või käitumise evolutsiooni ajaloo - Funktsionaalne – miks struktuur või käitumine selliseks kujunes Ülevaade aju ehitusest ja funktsioonidest; Ajukoore all olevad sügavamad osad on eluliselt kõige olulisemad, kus asuvad lihtsaimad asjad nt südametegevus, hingamine. Selgroo otsast hakkavad tulema. Saab võrrelda jäätisega. Ajutüvi - Keskaju ja talamus – ülekandejaam mis suunab infot eesajju. Valu, meeleolu ja motivatsioon - Sild – ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepanu ja une-ärkveloleku rütm ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
