võim suurfeodaalid, hiljem seisustekogud. Feodaalse killustatuse ajal oli kuninga võim äärmiselt nõrk (5.-10. saj) · merkantilism · Keskaja algul eksisteeris naturaalmajandus, keskaja lõpus nn. linnamajandus · alaline sõjavägi, üleminek sõjaväe · Keskaja algul eksisteeris rüütlite kohustusele sõjavägi, alates 15. saj palgasõjavägi, ratsavägi kaotas oma tähtsuse,
MAJANDUS MAJANDUS- Ühiskonnaelu valdkond, milles toodetakse, pakutakse ja müüakse kaupu ning teenuseid Tootmistegurid: loodusvarad, tööjõud, kapital + ettevõtlikus Milles seisneb majanduse põhiprobeem? - Inimvajadused on piiramatud - Ressursid on piiratud Majanduse põhiküsimused: - Mida toota? - Kuidas toota? - Kellele toota? NATURAALMAJANDUS ● Kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis ● Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga ● Tootmine ja tehnoloogia on algelised ● Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks ● Oli levinud keskajal ja tänapäeval arengumaades TURUMAJANDUS ● Määrav on turg ● Tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine ● Omanik vastutab kõige eest ● Tekkis Euroopas ja arenes järk- järgult 15.- 19. sajandil. Kasutusel demokraatlikes riikides - Kaup: toode või teenus - Turg: kaup jõuab...
halvemad filosoofias (kreeklastel sokrates jne) 2) ületasid kreeklasi ehituskunstis (lubimört, kaared), õigusteadus (populaarne tänini) 10. Millised tegurid aitasid kaasa kristluse levikule Rooma riigis? Constantinus suur legaliseeris kristluse 313a, apostlite aktiivne tegevus, ei tehtud vahet rikastel ja vaestel, segadused rooma riigis KESKAEG. 1. Mõisted: naturaalmajandus parlament tsentraliseeritud monarhia senjöör feood vasall pärisori kirik klooster vaimulik ordu ketser inkvisitsioon skolastika raad tsunft gild Hansa Liit islam koraan kalifaat 2. Kes oli, mida tegi: Chlodovech, Karl Suur, Innocentius III, Muhamed 3. Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja lõpuks? 4
4) Orjanduslik kord oli oma aja ära elanud 5) Linnade rollii vähenemine, naturaalmajanduse levik, orjade arvu vähenemine, kolooniad 5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid. 1) Seisuslik kord (vaimulikud palvetasid; aadlikud sõdisid; talupojad/linnakodanikud töötasid) 2) Külaühiskond enamik elanikkonnast elas maal, valdavalt kirjaoskamatud 3) Katoliiklik maailmapilt võitlus väärusulistega, usuvastastega 4) Naturaalmajandus majandussüsteem, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad üldse 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus? 1) Talupojad andsid end ise suurmaavaldajate alla selleks, et saada kaitset majandusliku kitsikuse ning sõja- ja röövretkede eest 2) Läänistatud maadega läksid kaasa seal elanud talupojad 3) Feodaalkorra paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna teke 4) Talupoegade tööta oli maa väärtusetu 7
See vabastas isanda tarvidusest talupoegade toodangut turustada, need pidid oma toodangu ise linnaturul maha müüma. Jõukamad talupojad ostsid end isanda käest vabaks. Feodaalne killustumus, s.o riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallsidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Feodaalühiskond- riigi ja majandusliku korralduse aluseks on feodaalsuhted ehk vasalliteet. Tunnused- seisuslik ühiskond, pärisorjus, naturaalmajandus, feodaalne hierarhia ja läänisüsteem. Kui püha Rooma keisririik tekkis, oli paavsti võim nõrk. Kuid seda üritasid parandada mitu võimekat meest, kes püüdsid korrastada usuelu kogu Euroopas ja tõstsid seeläbi paavstide autoriteeti. Gregorius VII pidas pühaks kohuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Nii areneski investituuritüli- nii paavst kui keiser nõudsid endale õigust piiskoppe ametisse määrata
keisriks ja seega oli keisrivõim Lääne-Euroopas taastatud. Linnaelu ja kaubanduse allakäik linnade allakäik hakkas tekkima tänu piraatide röövretketele. Linnad jäid mõnes mõttes siiski alles, aga need ei olnud enam võrreldavad varasematega. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati, Rooma tänavatel hakati karjatama loomi. Linnade allakäiguga hakkas hääbuma ka kaubandus, rahakasutamine kadus, kaubandussidemed jäid soiku, arenema hakkas naturaalmajandus. Sügavaima madalseisuni jõudsid linnaelu ja kaubandus feodaalse killustumise algjärgul. Feodaalkorra ja pärisorjuse kujunemine feodaalkord arenes järk-järgult ja kujunes lõplikult välja kõrgkeskaja alguseks. Senjöör ja vasall sõlmisid omavahel (suulise)lepingu, mille alusel olid neil üksteise ees teatud kohustused. Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, andma senjöörile nõu, toetama teda vangilangemise korral ja tegema kingitusi. Senjöör andis
1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand) naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------
/1, lk 11/ 4 1.3. Vana-Rooma majandusõpetused Üleminek sugukondlikult korralt riiklusele toimus kuningate ajastul. Kujunes välja uus kord, mille raames arenesid ka roomlaste majandussuhted./1, lk 12/ Tähtsamad isikud olid Marcus Porcius Cato, Marcus Tullius Cicero ja vennad Gracchusted. Cato oli suurmaaomanik ja esindas suurmaaomanike ideoloogiat. Tema arvates oli naturaalmajandus ideaalne. Cato teos võimaldab teha järelduse, et Itaalias oli 2. sajandil e.Kr. levinud põllumajanduse intensiivsed vormid. /1, lk 13/ Cicero hindas kõrgelt suurmaapidamist. Olles suurkaubanduse pooldaja, nimetab Cicero väikekaubandust põlglikult käsitööks. Gracchuste võimsa demokraatliku liikumise alguseks tuleb pidada agraarreformide pooldaja Tiberius Sempronius Gracchuse rahvatribuuniks valimist 134.a. e.Kr.
Põllumajanduse struktuur sõltub: · looduslikest tingimustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · ajaloolise arengu iseärasustest · rahvuslikest traditsioonidest Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. Põllumajandus: · elatus- ehk naturaalmajandus · turumajandus Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle). Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). Agrokliimavöötmed Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima: aasta läbi külm
Lähte Ühisgümnaasium Eesti majandus ja rahandus Lühiuuring Koostaja: Elise Sule LÄHTE 2009 Majandussüsteemid Tava- ehk naturaalmajandus - kõik, mis toodetakse, tarbitakse ise, sellest piisab vaid äraelamiseks. See on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. Käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks
- kapital - mis jaguneb omakorda : 1) reaalkapital (tehased, masinad jmt.) 2) raha- ehk finantskapital (investeeringud) 2. Alternatiivkulu (võimalused). Alternatiivkulu loobumine teatud soovide ja vajaduste rahuldamisest, valiku tegemine piiratud ressursside tingimustes ehk ka saamata jäänud tulu, loobumiskulu. 3. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlused. - tava- ehk naturaalmajandus - kõik, mis toodetakse, tarbitakse ise, sellest piisab vaid äraelamiseks. See on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. - käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks
muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid. Gooti kunst Feodalism kujunes Euroopas täielikult välja 12-13 sajandiks, kuid arengu kasvades hakkas see juba lagunema, romaani ajastu naturaalmajandus ei vastanud enam inimeste vajadustele, hakkasid arenema linnad, käsitöölised jagunesid erialade järgi ja hakkasid tootma müügiks. Kaubandus elavnes ja paisus ülemaailmseks, Idamaadest toodi kalleid luksusesemeid. Gooti ajastu tõi enadaga kaasa talupoegade ülestõusud, rahulolematuse suurfeodaalidega ja oli oma ajastuvaimult palju vastuolulisem kui romaani ajastu. Ühest küljest vastas see oma hiilguse tipul olevale rüütliideaalile, teisalt aga
Ida-Rooma püsimajäämise põhjused. Riigi valitsemine, mõisted: basileus, basileuse ülemvõim kirikuelus (erinevus läänekirikust), tsirkuseparteid. Keiser Justinianus I valitsemine ja tema panus Bütsantsi arengusse (Corpus iuris civilis, Konstantinoopoli väljaehitamine – Hagia Sophia, Bütsantsi teine pealinn Ravennas). Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (miks puhkes?). Kirikulõhe ehk skisma. Bütsansti häving. 15. Feodaalsuhete kujunemine; õp (II osa) lk 33-37. Mis oli naturaalmajandus ja kuidas see mõjutas inimeste igapäevaelu keskajal? Feodaalsuhete kujunemise KAKS põhjust (vt õpik lk 33). Vasalliteet (mõisted vasall, senjöör, süserään), vasalliteedi- ehk läänisuhetele iseloomulikud tunnused. Maavalduste liigid: domeenid ja alloodid. Lääni mõiste ja selle liigid: benefiitsid ja feoodid (milles on erinevus?). Mis oli investituur? Mõismajapidamiste liigid: põlirendisüsteem ehk rendihärrus, pärisorjuslik mõismajandus ehk mõisahärrus
Aja KT kordamisküsimused Teemad: • Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137 • Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145 • Ülikoolid ja skolastika lk 154-161 • Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik) 2) Kreekakatoliku kirik (õigeusk, nn idakirik) 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Abi hakkati häda korral paluma kirikult mitte keisrilt. Kirikupea oli paavst. Range ülesehit...
Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks;Ida-Frangi riigist kujunes järk-järgult Saksa ja lääne-frangi riigist Prantsuse kuningriik, Lõuna-frangi riik aga lagunes sootuks; Kunigad ei suutnud võimsaid ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks; välisvaenlased ründavad(araablased); viikingite rüüsteretked 2.Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond Linnaelus ja kaubanduse allakäik. Naturaalmajandus Linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik; Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega; Linnaelu soikus; Lõuna-Euroopa linnu hakkasid üha sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked. Teed lagunesid; veevärk jäeti hooletusse , paljud avalikud hooned hüljati ja näiteks Rooma linn foorumil karjatati loomi; Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik; Majanduslikud sidemed Euroopa eri
ÜHISKOND 1.1 sotsioloogia Ühiskond-kollektiivsel identiteedil põhinev suhtumine Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mis jagab ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi Majanduslik ühishüve-kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta; riiklik või munitsipaalmeedia ( televiisor, ...
Lähte Ühisgümnaasium Frangi riigi kuningad ja nende seotus kristliku kirikuga Referaat Koostaja: Martin Amor Juhendaja: Tiina Kull Lähte 2012 Sisukord Frangi riik Frangi riik oli riik varakeskaegses Euroopas, mis suuresti langes kokku tänapäeva Prantsusmaaga. See riik tekkis 476. aastal (5. sajandil) peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamuse Galliast. Sel ajal oli Frangi riik väga erineva rahvastikuga, seal kõneldi umbes 20 keelt. Majandussiedemed erinevate riigiosade vahel puudusid ehk toimis naturaalmajandus, mistõttu hoiti erinevaid piirkondi koos põhimõtteliselt relvajõul. Chlodowech I juhtimise ajal võtsid frangid vastu ristiusu katoliku kuju...
○ Vennatapusõjad ○ Võim majordoomuste kätte ● 732 Poitiersi lahingu võit araablaste vastu (Karl Martell) ○ Frangi riigi tugevnemine ● Karl Suure valitsusajal Frangi riigi võimu haripunkt ● 800 krooniti Karl Suur paavsti poolt keisriks 1. Kliimasoojenemine a. Põllud andsid rohkem vilja, inimesed toitusid paremini b. Võeti kasutusele hõlmader c. Kolmeväljasüsteem 2. Naturaalmajandus a. Sepad ja käsitöölised hakkasid kogunema linnadesse, linnade taasteke b. Linnade taastekkele aitas kaasa ka rahvastiku kasv, kõige linnastatumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad c. Euroopa arenemine: https://docs.google.com/document/d/1BAp1B2Z8e_gV6OIeM0- cqQ0N5IGFFmQaqLr5aXkU3Ac/edit?usp=sharing d. ● Linnade langusega kaasnes kaubanduse allakäik
- doomino effekt Hiina aladelt hunnid - frangid, saksid, anglid, goodid, vandaalid jt. · tulemus: - Ida-Rooma ehk Bütsants jäi püsima - Lääne-Rooma asemele uued riigid nt Frangi riik - kujunesid uued rahvad, keeled (romaani ja germaani keeled) - senistele germaanlaste aladele slaavlased - rahutu periood, tagasiminek paljudes valdkondades Feodaalkord: · Kujunes Frangi riigis 8. saj · Naturaalmajandus · aadliseisused; hakati rajama linnuseid · feodaalkorraga hakkas kuningate võim vähenema · raha polnud käibel; kuningas tasus sõduritele maaga; Kirik: · Vägagi kontrolliv jõud igapäevaelus · Kiriku võim vs. kuninga ja aadlike võim · Reformatsioon 5) Varauusaeg renessanss (pr. k taassünd) ajastu Euroopa kultuuriloos, mida iseloomustab eemaldumine religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas.
Kunstiajalugu: 1.Millised olid renessanssi tekkimise ajaloolised tingimused? Langeb kokku uusaja algusega. Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus. Tekib tootmine müügiks ja tekkisid esimesed manufaktuurid. Areneb pangandus. Võetakse ette merereise. 2.Milles seisnes 15. sajandi kultuuri vastandumine keskajal? Kreeka ja Rooma kultuuri hakati pidama väärtuslikuks, enne seda oli see küll kasutusel, aga seda hinnati oma kristliku ajaga võrreldes madalamaks. 3.Mida tähendab sõna renessanss, miks see kasutusele võeti? Sõna renessanss tähendab uuestisündi (itaalia keelest)
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: Kliima: temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis Reljeef: tasane või mägine, nõlva kalle Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid: Kapital: hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad Tööjõud: kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: toetused, tollipoliitika Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: Elatus- ehk naturaalmajandus ehk omatarbeline oma pere toitmiseks Turumajandus ehk kaubaline esmane eesmärk on toodangu müük. Agrokliimavöötmed Polaarkliima , lähispolaarkliima Parasvööde, jahe parasvööde, mõõdukas parasvööde, soe parasvööde Lähistroopiline vööde Troopiline vööde Lähisekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne vööde Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik:
Gooti kunst. Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c Gootika tekkis 12. sajandi esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Prantsusmaa on keskaegse teaduse ja luule sünnikoht. Stiili nimetus tinglik (tekkis 16-18 saj.). Siis oli terminil ,,gootika" halvustav tähendus sünonüümiks sõnadele ,,metsik", ,,kultuuritu", ,,barbaarne". Nimi võeti idagermaani hõimu gootide järgi. 13. saj. väljakujunenud feodalism ja naturaalmajandus ei vastanud enam ühiskonna arengule ja nõuetele. Arenesid linnad, elavnes kaubandus, käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus
Frangi riigi algusaegadel kasutati Rooma- aegseid teid, saunu ja veevärki.Lõ- Eu linnu hakkasid tabama sagedad piraatide rünnakud.Linnad ei olnud enam elukvaliteedi ja elankkonna suuruselt samad mis Rooma ajal.Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, palju avalikud hooned hüljati. Näiteks London ja Verdun toimisid eelkõige administratiivsete ja usuliste linnadena. Linnaelu langusega kaasenes kaubanduse allakäik. Raha ei kasutatud enam nii palju.Lä- Eu pääses domineerima naturaalmajandus.Kaubeldi peamiselt ainult luksusesemetega. Naturaalmajandus oli möödapääsmatu sellises olukorras. Feodaalkord: Varakeskaja võimukorraldus oli isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkord.Karl Martell andis oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Sellist maatüki nim. lääniks ehk feood ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks. Maatükist saadav
Turundus, praktilise tegevusena on eksisteerinud aastatuhandeid, alates aegadest, kui naturaalmajandus polnud enam piisavalt efektiivne ja tekkis vajadus tooteid kas omavahel vahetada või neid müüa ja osta. Turundusilminguid võib leida juba 19.sajandist. Nii loodi esimene reklaamiasutus Inglismaal 1800. ja USA-s 1840. aastal. Reklaamitööle asusid selleks spetsialiseerunud inimesed. Põhilistele reklaamivahenditele lisandusid plakatid, vaateaknad jms. Reklaamimise praktilised kogemused rikastusid aja jooksul ning arenes ka reklaami teoreetiline alus.
Keskaeg Selle sõna võtsid kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistid, mis pidi tähistama perioodi antiikaja lõpust renessanssi alguseni. Nende arvates oli see selline aeg, kus midagi ei arenenud. Tänapäeval on see ajavahemik antiik- ja uusaja vahel. Üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile. Klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajal tõusid esile uued rahvad, germaanlased ja slaavlased. Geograafiliselt põhirõhk Prantsusmaal. Paganlik kultuur asendub kristliku kultuuriga. Iseloomulik feodalism (ühiskonnakorraldus, kus maa oli läänistatud ning seda harisid sõltuvad talupojad). Aastal 476 lõpetas Lääne-Rooma riik eksisteermise ning seda aega loetakse kokkuleppeliselt keskaja alguseks. 1453. aastal Ida-Rooma riigi (Bütsants) pealinn Konstantinoopol alistati, 1492. aastal avastati Ameerika, 1517. aastal viidi läbi usureform. Neid loetakse erinevatel juhtudel keskaja lõpuks. Geograafiliselt ...
EESTI KAUBANDUSE/MÜÜGI OLEMUS JA ARENG Eesti kaubanduse alged tekkisid juba enne orjanduslikku ühiskonda sugukondliku korra ajal. Seega võib kaubanduse ajaloo vanuseks lugeda 7000 kuni 10 000 aastat. Kui võtta aluseks, et mõiste kaubandus tähendab vahetamist, siis ulatub tema ajalugu kaugele eelajaloolikku ajajärku. Ürgkogukondlikus ühiskonnas vahetati üks kaup teise kauba vastu. Toimus naturaalne vahetuskaubandus. Anti midagi ära et vastu saada. See oli vahetuse arenemise kõige algelisem staadium. Vahetuskaubandus oli organiseeritud retkede kujul naabrusesse. Kui naabrid olid kaitsevõimelt nõrgemad, siis kujunesid retked sageli röövretkedeks. Pärast esimest suuremat ühiskondlikku tööjaotust, milleks oli karjakasvatajate sugukondade eraldumine, muutusid vahetatavad hüvised mitmekesisemaks retkedeks, tekkisid alalised kokkupuuted teiste sugukondadega. Olid olemas ...
tõlkisid araabia keelde. Hiljem eurooplas tutvusidki kreeka autoritega tänu araabia tõlgetele. Araabia mõju eu kultuurile on suur, nt keeltes sõnad alkeemia, algebra. Ibn Sina - tuntuim islami õpetlane Keskaegse Euroopa sünd Rooma tsivilisatsiooni hääbumine Miks (Lääne-)Rooma tsivilisatsioon hääbus? Lääne-Roomas oli juba poliitiline ja majanduslik kriis + germaanlased ründasid + katk. Rahvaarv vähenes. Põllumajandus ja kaubandussüsteem + käsitöö varisesid kokku, levis naturaalmajandus e saaduseid ei müüdud enam, vaid kasutati enda tarbeks = raharinglus on halb. Kuldraha kaob käibelt. Rooma-aegsed maanteed lagunevad = varakeskajal oli liiklus mööda vett. Linnakultuur hääbus. Rikkamad eelistasid elada maal, kus oli turvalisem. Antiiksed linnad ja tsivilisatsioon jäid püsima Ida-Roomas ehk Bütsantsis. Keskaja kultuuri väljakujunemine Rooma ja germaanlaste kultuur segunes. Tegelikult germaanlased polnud metsikud barbarid
Kontrolltöö ,,Ühiskonnasidusus" Ühiskonnaelu tasandid 1. Mida tähendab mõiste ühiskond ja anna sellele alternatiivne definitsioon? Ühiskond, kui mõiste on kollektiivsel identideedil põhinev inimsuhtlus. Kollektiivne identiteet põhineb omakorda rahvuslikel, ajaloolistel, usulistel, majanduslikel ja poliitilistel väärtustel ning eesmärkidel. Eriti oluline on `'meie'' tunne. 2. Mis on riigi ja ühiskonna erinevus ja kuidas on nad omavahel seotud? Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati emmenduda, muutuda või isegi kaduda. 3. Kas tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond? Poolt ja vastu argumendid. Jah, tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond. Siin saan välja tuua ainult poolt argumendid, sest minu arvamusel vastu argumente ei eksisteeri. Eesti on niivõrd pisike riik ja siin on inimesed lihtsalt kokkuhoidvamad ja ühtsed. Meil on siin nii vähe rahvast, et meil ei jää muud üle, kui end kõvasti k...
mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne) 2) KAPITAL – raha, reaalkapital (taristu, seadmed jne) 3) INIMKAPITAL – tööjõud (kvantiteet-vanemates ühiskondades ja kvaliteet- arenenud ühiskondades), ettevõtlikkus Tootmisressursside olulisus sõltub ühiskonna arengutasemest. Ma arvan, et arenenud ühiskonnas mängib kõige olulisemat rolli kapital. Peamised majandussüsteemid: 1) Naturaalmajandus ehk tavamajandus - valdavalt põllumajanduslikes ühiskondades, milles suurema osa toodangust tarbivad tootjad ise; valitsuse roll olematu(puudub valitsus = feodaalide kord), tootja valib ise mida toodab ja kui palju(lähtuvalt loodusressursside olemasolust); loodusressursid kuuluvad feodaalidele; hinda otseselt ei eksisteeri, toiumub vahetus kaup-kauba vastu; majanduskäitumist dkteerivad traditsioonid ja kombed
RENESSANSS Uued jooned Euroopa arenenud maades hakkasid ilmnema 13-14 saj. Järk järgult lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus ja tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja pangandus. 1492 avastati Ameerika, seoses sellega elavnes kaubavahetus, laienesid merereisid. 14 saj oli gootika ennast ammendanud ja tekkis vajadus millegi uue järele. Suured muutused kunsti alal said alguse 15 saj. Itaaliast, kus olid õitsele puhkenud mitmed linnad ja säilinud olid antiigi säilmed ja traditsioonid. Itaalias polnud ka keskajal katkenud linnakultuur ja traditsioonid. Taas olid õitsele puhkenud mitmed suured ja rikkad linnad ning gootika oli antiigi säilmed ja traditsioonid puutumata jätnud. Tegelikult säilis klassikapärand läbi keskaja kreeka ja rooma kirjanduse lugemist jätkati, palju oli kunstnikke, kes polnud ükskõiksed klassikaliste legendide ja ajaloo vastu. Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standard...
- vähem arenenud riigid RIIKIDE MAJANDUSSÜSTEEMID Majanduselu: · MIDA? - Milliseid kaupu toota ja teenuseid osutada · KELLELE? - Kellele neid kaupu toota ja teenuseid osutada · KUIDAS? - Kuidas neid kaupu toota ja teenuseid osutada TAVAMAJANDUS ajalooliselt vanim majandussüsteem (inimese tekkega algav) . Tavamajanduse aluseks on traditsioon, algelised tootmisvahendid ja primitiivne tehnoloogia. Traditsiooniline tootmisviis, naturaalmajandus. Elatusmajandus jne. kolm majanduse põhiküsimust (mida, kellele ja kuidas toota) lahendab ära perekond või hõim oma võimaluste piires. KÄSUMAJANDUS - majandussüsteem, kus põhilisi majandusotsuseid langetab riigi keskvõim; (kesk võim, tavaliselt riik, kes määrab kellele, kuidas ja mida toota. Käsumajanduse tuntuim vorm on plaanimajandus. Tekkis puudujääk ja defitsiit. TURUMAJANDUS majandussüsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu või teenuseid
Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Feodaalne killustatus väikeste feodaalvalduste süsteem, mis ei moodustanud ühtset riiki. Feodaalne hierarhia feodaalide klassi/seisuse alluvussüsteem, kus kõrgematel astmetel on jõukamad suurfeodaalid e. senjöörid ja madalamatel vasallid. Varakeskaeg Frangi riigi tekkimine (481. a.), Poiters' lahing (732. a., araablaste edasitungile pandi piir), Verduni leping (843. a., Karl Suure riik jagati kolmeks), viikingretked (9.-11. saj.), Vana-Vene riigi teke (882. a.)
Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbarite riikide teke ja häving, püsima jäävad ainult tugevamad, Frangi riigi õitseaeg, Bütsantsi (Ida- Rooma) hiilgeaeg. Hakkavad kujunema feodaalsuhted, üsna rahutu aeg, kus sõditi palju, vallutati palju maid. Kõrkkeskaeg (11-13 saj) kujuneb lõplikult välja feodaalsüsteem, tekivad uuesti linnad, tänapäevaste linnade tuumikud, ristisõjad, kristluse invasioon, Paavsti võim kiriku peana kõige suurem, kujuneb omapärane linnakultuur, rüütlikultuur, keskaegse
hinnata, missugune on inimese võimalik kasulikuse tase. A O B Joonis: Tootmisvõimaluste kõver 5. Millised on võimalikud riikide majandussüsteemid? Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Ühiskonna ajaloos on eksisteerinud ja eksisteerib ka praegu : naturaalmajandus, vabaturumajandus, plaanimajandus, segamajandus. 6. Mis on turg majandusteoorias? Majandusteoorias vaadeldakse turgu kui majanduse toimimise korraldust. Turg jaguneb järgmiselt: a) kauba ja teenuste turg b) tootmistegurite turg 1) tööturg 2) maaturg 3) kapitaliturg Turg on üldnimi, mis tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad
ette antud. Mõõtmisteooria sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine: 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavateks. 2. Loodusläheduse olulisemad indikaatortunnused Indikaatoreid on 3 liiki tegevused, teadmine ja hoiakud. a) Tegevused elatise hankimise viis, naturaalmajandus (kütid, algeline karjakasvatus), vähene kaubavahetus b) Teadmised teadmiste hulk looduses toimuva kohta c) Hoiakud sisaldab emotsioone. Uskumused, päritolumüüdid, hinge uskumused, vaimsidemed (inimese ja looma vahel). Mida rohkem tegevus ja teadmised langevad seda enam hoiakud tõusevad. 3. Loodusläheduse-linlikkuse ajalooline dünaamika Tänapäeval on inimene tunduvalt vähem maaga seotud kui tema esivanem. Esivanemaid iseloomustab tugev
Kunstiajalug u Õpilane: Juhendaja: Mesopotaamia u 6000 e.m.a (jõgedevaheline maa) · Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alam · Kiilkiri savitahvlitel ja templeid ümbritsevad linnad ilmuvad umbes 3500--3000 aastat e.m.a · Mesopotaamia elanikud-sumerid,leiutasid sumerid ratta, potikedra ja õlle. · Igal linnal oli oma kaitsejumal, kaitsejumal kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. tsikuraat Sumerite leiutised · Kiilkiri · Ratas Egiptus u 3000 e.m.a. · Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerino s ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraod Hatseps...
Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Tööstuslik kaubatootmine, Rahva osalemine ühiskonna valitsemises, Vabameelsus inimsuhetes Nüüdisühiskonda on nimetatud: Tööstus- ehk industriaalühiskonnaks Teenindusühiskonnaks Postindustriaalseks ühiskonnaks Heaoluühiskonnaks Vabaks ühiskonnaks Tööstusühiskonna põhijooned: Majanduses on esikohal tööstuslik tootmine, Linnaelanike arv ületab maaelanike arvu Tööstusühiskonnas muutub peremudel: vare, elas mitu põlvkonda koos suure perena. Nüüd muutub valdavaks väike perekond Inimese elurütmi ei määranud enam rahvakalendri tähtpäevad ega ilmastik, vaid tööaeg- inimene pidi aega rangelt arvestama Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna oluli...
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud
hankima endale ratsahobuse ning raskelt relvastatud ratsaväelase varustuse. Frangi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd Karl Martelli poja Pippin lühikese valitsusaja (741-768) tihenesid Frangi valitseja sidemed paavstiga. 751 a. Senine majordoomus Pippin kuulutati Frangi kuningaks. 756 a. Kinkis Pippin paavstile maad ning pani aluse paavsti otsese võimu all seisvale kuningriigile. Lääne-Euroopa poliitiline killustamine Linnaelu ja kaubanduse allakäik: Naturaalmajandus Linnaelu soikus järk-järgult. Frangi riigi algusaegadel kastati Gallia ja Itaalia linnades Rooma-aegseid teid, saunu ja veevärki. Ka treditsioonilised kaubandussidemed Vahemere ida- ja lääneosa vahel püsisid. Siis kuia araablased vallutasid Põhja-Afrika ja Hispaani, olkord halvenes. Lõuna-Euroopa linnu hakkasid tabama piraatide röövretked. Suuremad linnad jäid ellu, kuigi kaotasid oma hiilguse. Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik. Raha kasutati üha vähem
seadusandlust, raha ringlust ja maksusüsteemi o Verduni leping. Ludwig Vaga (Karl Suure poeg) järglaste vahel algasid kodusõjad, mis lõppesid 843 Verduni kokkuleppega, sellega jagati riik kolmeks: Ida-Frangi riik läks Ludwig Sakslasele (Saksa) Lääne-Frangi riik läks Karlile (Prantsusmaa) Lõuna- Frangi riik + keisri tiitel läks Lotharile LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜHISKOND. LINNAELU JA KAUBANDUSE ALLAKÄIK. NATURAALMAJANDUS. o Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega, ning ka araablaste vallutatud Hispaania ja Lõuna-Aafrika olid osa jõukast islamitsivilisatsioonist. Lääne-Euroopa oli seevastu pikas madalseisus: linnaelu soikus pärast hulgalisi võõraste rüüsteretki, Lõuna-Euroopa linnu hakkasid üha sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked, teed lagunesid,
on otsuse vastuvõtmiseks piisav, kui esinduskogu kohal olevaist liikmeteist hääletab poolt rohkem kui vastu Maakond regionaalne haldusüksus Eestis Maavalitsus regionaalne ametkond Eestis; teostab täitevvõimu maakonnas Maavanem maakonda juhtiv ametnik Eestis; maavanema nimetab ametisse valitsus Majandussüsteem majandamise kõige üldisemad põhimõtted; majandussüsteemideks on tava- ehk naturaalmajandus, käsu- ehk plaani- ning turumajandus Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (sisemajanduse koguproduktist ehk SKP-st) Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta (Eestis on näiteks üldine käibemaksumäär 20 protsenti kauba hinnast) Maksusüsteem maksustamise põhitõed Mandaat esindusõigus; ühele ringkonnale eraldatud saadikukoht
Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt ma...
Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonda iseloomustavad inimõiguste tunnustamine; vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; rahva osalemine ühiskonnaelus; selgesti eristuvad ühiskonnasektorid; Agraarühiskonna tunnused: 1. Naturaalmajandus 2. Raha osatähtsus väike või puudub 3. Vahetuskaubandus 4. Peamised tegevusalad põlluharimine ja karjakasvatus 5. Ühiskond on jagunenud seisusteks 6. Linnade osatähtsus väike Industriaalühiskonna tunnused: 1. Tööstuslik pööre; esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Väikeettevõtted asendusid tehaste ja vabrikutega 3. Tekkis ütlus: "Aeg on raha"- raha osatähtsuse suurenemine 4. Tööaeg domineeris puhkeaja üle 5
1)Roomas tekkis probleem majanduses – tõsteti makse. Sellest ei piisanud – otsustati müntides vähendada väärismetalli sisaldust. Hõbemüntide asemel tulid hoopis hõbetatud vaskmündid. Hinnad tõusid – Rooma riigis toimus inflatsioon, raha väärtuse vähenemine toob kaasa hindade tõusu. Täisväärtuslikud kadusid täielikult käibelt. Täisväärtuslikud mündid ehk hõbemündid olid nüüd varanduseks. Keegi ei tahtnud hõbemünte ära anda. Rahamajanduse asemele naturaalmajandus. 2)Makse hakati nõudma natuuras, peamiselt teraviljas. 3)Sõjaväe barbariseerumine – sõjaväkke hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast ehk siis barbarite hulgast(enamasti germaanlased). Ühed germaanlased hakkasid Rooma valdusi kaitsma teiste germaanlaste eest. Alates 3.sajandist algas vähehaaval germaanlaste sisseimbumine Rooma territooriumile. 375 – sai alguse massiline sisseimbumine. Barbarid hakkasid seal looma oma riiki. 4)Rooma rahvaarv oli langenud
2) seisuslik kord: 1. seisus- vaimulikud (palvetasid) 2. seisus- aadlikud (sõdisid) 3. seisus- talupojad ja linnakodanikud (töötasid) 3) katolik maailmapilt- võitlus nn väärusulistega 4) külaühiskond- enamus elanikkonnast elas maal 5) naturaalmajandus 6) pärisorjus 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus? Sõjakäikudest, röövretkedest ja majanduslikust kitsikusest ohustatud talupojad andsid end ülikutest suurmaavalajate kaitse alla, kohustudes selle eest oma maatüki kaitsjale loovutama. Talupoeg haris maad rentnikuna, pidi isandale regulaarselt andamit tasuma. Läänistatud maade juurde kuulusid kindlasti ka talupojad, kelle tööta ei olnud maal väärtust. Feodaalid
Keskajast lühidalt Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessansi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerika territooriumile. Keskaja võib jagada kolmeks: Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg. Varakeskajal kujunes feodaalkord ja naturaalmajandus. Linnad tekkisid üle kogu Euroopa. Võim oli killustunud, polnud keskselt juhitud riike. Kõrgkeskajal valitses feodaalne korraldus. Arenes tsunftikäsitöö, rahandusmajandus ja tekivad esimesed pangad. Algas tsentraliseeritud riikide teke. Hiliskeskajal laienesid tsentraalvõimuga riigid laialdaselt ning toimus uusajale üleminek. Rüütlid Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjamees, kes kuulus madalaimasse feodaalide seisusesse. Rüütlite seisus kujunes välja Lääne-Euroopas alles 10
Eesti Mereakadeemia (kutseõppe osakond) Majanduse alused Anastassia Piminova 31 LJ Referaat Õpetaja: Tallinn 2013 MAJANDUSE MÕISTE Majanduslik mõtlemine on majanduslike probleemide asjalik ja loogiliselt järjekindel lahendamine, mille puhul tuginetakse tegelikust majanduselust saadud kogemustele, arvestatakse valitsevale ühiskonnaelule omaseid tavasid ja põhimõtteid ning kasutatakse olemasolevaid teoreetilisi teadmisi. Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pidev taastootmise süsteem. Majandus on ülimalt keerukas ja erineval viisil avalduv, mõjutades nii kultuuri, kunsti , poliitikat jt. Majandustegevus toimub: - üksikindiviidi, - ettevõtte, - majandusharu, piirkonna, regiooni või - kogu riigi tasandil. MAJANDUSSÜSTEEMID Majanduse põhiküsimuste lahendamiseks kas...
4.1 Majandussüsteemid 1. Mis on majandus? Selle põhiülesanded? (vt ka lk 6) Majandus on valdkond, mis tegeleb eluks vajaliku tootmisega. 2. Mis on tootmisressursid? (selgitus + näited) Miks majandus neid vajab? Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Tootmisressursside alla käivad loodusvarad, maa, kapital ning tööjõud. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. 3. Miks on tähtis inimressurss? Põhjenda Inimressurss = tööjõuga ning tööjõud on töö teostaja. Kui tööjõudu poleks, siis ei oleks mitte kes täidaks vajaliku töö. 4. Millised on majanduse põhiküsimused? Miks tuleb neid pidevalt lahendada? Mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Neid tuleb lahendada, sest kui kõik pole tasakaalus, võib minna kogu majandus allamäge. 5. Millised on olulisemad majandussüsteemid? (Nimeta ja selgita) Tavamajandus arengumaades. Toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese ...
1. Kuidas jaguneb poliitiline võim? Seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim Milline on Riigikogu ülesehitus ja töökorraldus? Juhatus (esimees ja 2 aseesimeest); fraktsioonid e. saadikurühmad (ideoloogiline ühtekuuluvus); valitsuskoalitsioon; opositsioon (kohuseks kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda välja alternatiive); komisjonid (alalised ja erakorralised). Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu. Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatu erak...
Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKAEG KÕRGKESKAEG HILISKESKAEG ….-11. Sajand 11.saj-13 saj lõpp 13.s II POOL-15-16.saj vahetus ->feodaalse korra kujunemine -> kujuneb lõplikult seisuslik -> rahamajanduse üle- kaal naturaalmajand. -> naturaalmajandus -> areneb rahamajandus, mille -> pärisorju järk-järguline baasiks on linnad. kadumine ->perioodi lõpul algab linnade -> tsunftikäsitöö õitseng -> maailmarännud, kujunemine -> kaubanduse areng maadeavastused ->feodaalne killustatus -> algab tsent. riikide teke Prantsusmaal võib keskaega luged akuni Prantsuse revolutsioonini ning Venemaal Peeter I’ni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
