Neetud perekond Grace lastest sirgusid kenad noored inimesed ning 1978. aastal abiellus kuningliku perekonna vanim tütar Caroline vanemate vastuseisule vaatamata tuntud playboy Philippe Junot´ga. Abielu purunes 27 kuu pärast. Printsess Caroline kaotas õnnetuses ka oma teise abikaasa, ärimehe Stefano Casiraghi. Ka printsess Stephanie ei ole abielus õnne leidnud ning prints Albert on siiani vallaline. Õnnetud abielud panid taas meenutama Monacos levinud müüti, mis pajatab nõiast, kes ennustas sajandeid tagasi, et Monaco kuninglik suguvõsa ei leia kunagi abielus õnne. 13. septembril 1982 lõppes traagiliselt vürst Rainieri ja vürstinna Grace´i idülliline abielu: naine hukkus 52. aastasena autoavariis. Traagilise lõpuga muinasjutuline saatus tegi Grace Kellyst legendi, mida meenutatakse veel kaua. Grace´i perekond 1983. aastal Kokkuvõte Referaati tehes sain ma teada, et Grace Kelly oli peale näitlemise ka väga
inimesele",1926), üksikisiku õigus õnnelik olla (,,Selle kohta" 1923), kodanliku maailma ebainimlikkuse hukkamõist (luuletuses Pariisist ja Ameerikast"). Tema satiir paljastab väikekodanluse sotsialismivastast olemust ja bürokraatiat (komöödiad ,,Lutikas", 1928; ,,Saun", 1929). Peale Majakovski surma tegi luuletaja näiline kuulsus Stalini ja tema lähikondlased ettevaatlikuks ligi iieks aastaks, kuid alates 1935. aastast asuti uue hooga müüti looma seekord Majakovskist endast. Ta ,,puhatsati" kõigest liigsest: tema eluloost kadus sootuks suhe L Brikiga, isegi piltidele, millel nad koos olid, jäi alles vaid Majakovski üksi. Luuletustest rebiti välja värsikatkeid, mis muudeti plakatite hüüdlauseteks, kus nad mõjusid erakordselt sõjaka ja jõhkrana. Võis ju tunduda, et tema värsid elavad edasi, kuid tegelikult polnud sellel kõigel enam Majakovskiga mingit seost.
tingimusel, et nad sõjas rohkem ei osale, käskis Napoleon garnisoni ja 1400 vangi tappa. Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. Napoleoni on peetud lühikeseks inimeseks. Tegelikult oli ta keskmise prantsuse mehe pikkune umbes 168 cm. Väärarvamuse levikut on põhjendatud mitmeti. Üks põhjus võis olla, et tema pikkust mõõdeti prantsuse, mitte inglise jalgades. Teised allikad põhjendavad müüti sellega, et Napoleon ümbritses ennast pikkade kaardiväelastega ning tundus seetõttu lühem. Isiklik elu Napoleone Buonaparte abiellus 1796. aastal Joséphine de Beauharnais'ga (17631814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali Alexandre de Beauharnais' (17601794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega (17911847).
· 6-12 korda seerias kasvab lihasmass · 12-15 korda seerias tõuseb lihastoonus,vähesel määral lisandub lihasmassi, jõudu ja vastupidavust. · 25-20 korda seerias peamiselt paraneb vastupidavus, tõuseb lihastoonus. Kui kombineerida sobivaid raskusi ja seeriapikkusi, võtta abiks veel õige toitumine ja aeroobne treening raskvkoe vähendamiseks on võimalik oma väljanägemist täielikult muuta. Siinkohal on sobilik ära mainida müüti, mille kohaselt kardavad naised jõutreeningu tõttu minna liiga lihastesse. Kõik sõltub aga treeningu ülesehitusest. Samuti välistab liigset lihaste kasvu asjaolu, et naistel on lihaste mittevaevaliseks kasvatamiseks liiga madal meessuguhormoonide tase. Pausid seeriate vahel võivad varieeruda 3 minuti vahel. Paarikuise treeningu järel ei tohiks pausid olla pikemad kui 2 minutit. Kuigi jõuharjutused on valdavalt lihtsad, saab jõutreening olla edukas ja jätkuvalt
katkestutest läbi on tulnud. Ometi miski on. On folkloor ja geenid ja keel. Meenutus möödunud õnneajast ning unistus tulevasest. Ja Kalevipoeg on, kes on küll jalutu, nagu Leemeti vanaisa, aga kes ometi võib veel sekkuda, nii nagu Põhjakonngi. Need faktid mida me endi ajaloost saame kokku põimida on üsnagi kasinad. Seda suurem maa siis mõttelennule ja arutlemisele selle üle kuidas asjad oleks ehk võinud olla. Kivirähk tundub küll tõsimeeli uskuvat jakobsonlikku müüti sellest, kuidas ristiusk tule ja mõõgaga meie maale toodi. Selleski raamatus võrdub kristlus peaaegu et kastreerimisega. Nii võib antud raamatut käsitleda kui katset välja tuua seda, mispoolest me oma vallutajatest ja kollaborantidest ülemad olime. Ja ülemad pidime me ju hoolimata kaotusest olema, sest muidu variseks kogu see lugu muistsest õnneajast kolinal kokku. Üle pidime me olema nii raudmeestest kui ka neist, kes metsast ära kolisid ning ristiusu vastu võtsid ja leiba sööma
nimed konkreetsed nimed umbmäärased, tüüpilised 8. Müüdi või muinasjutu väikelastele kohandamine. Tooge välja 4 olulist tingimust. Süzeeline kärpimine illustratsioon esitlusviisi muutmine (luule proosaks) põhimõte peab jääma samaks 9. Missuguseid elutarkusi või väärtusi või käitumismudeleid võiks müütide toel edasi anda lastele vanuses 5-7 aastat? Valige kaks müüti ning selgitage. Lastele vanuses 5-7 aastat saab õpetada müütide toel mitmeid elutarkusi, väärtusi ja käitumismudeleid. Näiteks müüdist „Daidalos ja Ikaros“ võib lastele õpetada seda, et alati tuleb kuulata vanemate sõna. Müüdist „Kuningas Midas“ võib lastele õpetada, et ahnus ei vii alati heale teele ning ahnusel peavad olema piirid. 9. Missugused teemad on väikelastekirjanduses valdavad? Esitage ka raamatunäiteid
uurimine ning rahvavalgustusliku kirjanduse publitseerimine. 1839. aastal esines Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekandega Kalevipoja kohta. Sellest sai alguse rahvuseepose koostamise mõte. Ettekandes ühendas ta teadaolevad Kalevipoja- muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi. Tutvustamaks rahvusvaheliselt eestlaste pärimusi, avaldas Faehlmann saksa keeles 8 rahvaluuleainelist müüti: ,,Emajõe sünd", ,,Vanemuise laul", ,,Keelte keetmine", ,,Koit ja Hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Endla järv ja Juta" ning ,,Vanemuise lahkumine". Välismaal käsitleti neid pikka aega kui eestlaste algupärast rahvaluulet, aimamata, et tegemist on Faehlmanni töödega. Nii püüdis ta taastada eestlaste mütoloogiat. Kuigi leidus kahtlejaidki, täitsid müüdid siiski oma ülesande: nad juhtisid teiste rahvaste tähelepanu eestlaste
tuli, vaid ainult koletisliku looma enda küüned. Kui Herakles loomanahk seljas tagasi Mükeenesse jõudis, hämmastad kuningas Eurystheus Heraklese meeletu julgus sedavõrd, et ta edaspidi keelas Heraklesel linna sisenemise. Samuti andis ta Heraklesele käsu jätta järgnevate ülesannete `viljad' linnaväravate taha. Müüdi kohaselt asetas Zeus selle Heraklese teo auks lõvi taevasse tähtkujuks. Selle vägiteoga seostatakse ka müüti Molorkhusest ja Nemea mängudest. Molorkhus oli Nemea talupoeg, kelle poja oli lõvi ära söönud. Kui tema talust möödus Herakles, kes oli teel lõviga võitlema, tahtis vaene talupoeg tema auks tappa oma ainukese oina. Herakles peatas teda ja ütles, et pidusöögiks pole põhjust. Lepiti kokku nii, et kui Herakles pole kolmekümne päeva pärast tagasi ilmunud, siis võib talupoeg tema eluniidi läbilõigatuks pidada ning siis oma oina Zeusile ohverdada.
Sündis (kus?) _________, õppis (kus?) ____________________, kõndis jalgsi Riiga, maetud (kuhu?) __________, ausammas (kus?) ___________________, temast juttu Jaan Krossi raamatus ____________________. Temast algab eesti _________________ kirjandus. FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANN 1798-1850 1 Avaldas (mitu?) ___ rahvaluulelist müüti _________ keeles (näit ______________________________, __________________________, ,,Vanemuise laul" jt; kaua arvati, et see on meie algupärane (mis?) ______________________, kuid tegelikult oli see F-i __________________ , mis tegi ometi head). Oli esimesi _________________, kes lõpetas TÜ arstiteaduskonna; oli TÜ eesti keele lektor; lõi 1838 Õpetatud Eesti Seltsi; temalt idee luua (mis?) ______________________________ .
küüsist. Mida enam ta aga juurdleb mõrva saladuse kallal, seda tihedamini tõmbub tõenduste ja süüdistuste raudne ahel tema enda ümber koomale, kuni kohutav roim kogu oma jälkuses on viimaks alasti meie silmade ees. Ei suuda taluda olukorra koledust Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu süüdlane Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Boiootias ja Atikas jutustati müüti Boiootia kuninga Laiose pojast Oidipusest. Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed. Peagi jõudis ta Teebaisse, kus tollal elutses linna lähedal kaljul hirmus koletis Sfinks
Ent müüt pole üksnes algeline, ajalooliselt esmane kultuurivorm. Ta pole nimelt ka tänapäeval kusagile kadunud, ta on igavene. Nüüdisajal oleme samuti hädas müütidega, mis meile justkui kuskilt kõrgemalt peale surutakse. Näiteks hakkame me kõik kes rohkem, kes vähem uskuma seda, mida meile päevauudistes räägitakse. Tegelikult me ei tunneta ju massimeedia kaudu sündmust ennast, kuuleme vaid jutustust selle kohta, seega müüti. Kuid tänapäeval ei omanda müüt iialgi niisugust jõudu kui loodusrahvastel, sest see pole ainus meie maailma kohta käiva teabe vorm. Me püüame niisugust müüti kõrvalt vaadelda ning tema mõju alt vabaneda (mis sünnib siiski harvemini, kui me seda tahaksime). Kuid müüdi abil saab tänapäevalgi arvamust kujundada ja seega inimest kasvatada. Inimkultuuri alguses oli aga olemas ainult müüt, mis oli sündinud koos esimese mõttega ja kinnistunud sõnas
Samal ajal tugevnesid elanikkonna seas juudivastased eelarvamused. Sellest alates, kui juudid hakkasid omaette elama ega segunenud teiste rahvastega, võisid niisugused teadmatusest tingitud eelarvamused põhjustada nende vastu põlgust ja viha. Mida kujutas endast antisemitism? o Oli vaja leida keegi, kes on rahva hädades süüdi. Keskajal arvati näiteks, et juudid levitavad katku, mürgitades allikaid. o Levitati Jumala tapja müüti, sest usuti, et juudid tapsid juut Jeesuse ja keeldusid kristlasteks saamast. o Levitati müüti juutide üleilmsest vandenõust, mille kaudu juudid kontrollivad ülemaailmset poliitikute ja rahandustegelaste salajast koostööd, mis eeldatavasti kontrollivat kogu maailma majandust. Müüti põhjendati tõsiasjaga, et juudi kaupmehed, kellega lihtinimesed kokku puutusid, olid jõukad ja seega mõjukad.
rohkem ei osale, käskis Napoleon garnisoni ja 1400 vangi tappa. Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. Napoleoni on peetud lühikeseks inimeseks. Tegelikult oli ta keskmise prantsuse mehe pikkune umbes 168 cm. Väärarvamuse levikut on põhjendatud mitmeti. Üks põhjus võis olla, et tema pikkust mõõdeti prantsuse, mitte inglise jalgades. Teised allikad põhjendavad müüti sellega, et Napoleon ümbritses ennast pikkade kaardiväelastega ning tundus seetõttu lühem 7 4. ELULOO KRONOLOOGIA 1769 - sünnib Korsikal 1777 - saadetakse Mandri-Prantsusmaale. 1784 - õpib aasta Ecole militaire'is Pariisis. 1793 - vallutab tagasi Touloni. 1796 - abiellub Josephine de Beauhar- nais'iga ja saab armee ülemjuhatajaks Itaalias, kus purustab järgmisel aastal austerlased.
rohkem ei osale, käskis Napoleon garnisoni ja 1400 vangi tappa. Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. Napoleoni on peetud lühikeseks inimeseks. Tegelikult oli ta keskmise prantsuse mehe pikkune – umbes 168 cm. Väärarvamuse levikut on põhjendatud mitmeti. Üks põhjus võis olla, et tema pikkust mõõdeti prantsuse, mitte inglise jalgades. Teised allikad põhjendavad müüti sellega, et Napoleon ümbritses ennast pikkade kaardiväelastega ning tundus seetõttu lühem 7 4. ELULOO KRONOLOOGIA 1769 - sünnib Korsikal 1777 - saadetakse Mandri-Prantsusmaale. 1784 - õpib aasta Ecole militaire’is Pariisis. 1793 - vallutab tagasi Touloni. 1796 - abiellub Josephine de Beauhar- nais’iga ja saab armee ülemjuhatajaks Itaalias, kus purustab järgmisel aastal austerlased
plaanipärase tegevuse pärast: tantsimas, trennis, joonistamas, üldhariduse õppekava kohustusi täitmas." Kool tekitab ebakindlust ja kontrollitunnet, sest kodus mängides ei pidanud keegi valvsat vahti iga liigutuse üle. Mõrased pildid Keskaegsetel lastel polnud lapsepõlve. ,,Moodsa hariduse sündi võib tinglikult ühitada muutusega inimteadvuses, täpsemalt sellega, et inimene hakkas ihivana müüti enesest kui loomingust Jumala näo järgi võtma tõsiselt. Kogu lapse koolielu on planeeritud täiskasvanukeskselt. ,,Ka lõpuaktusel räägib laps laval temale suhupandud sõnu." Meedia ja kasvatuse väljavaated Pilditeadvus vs sõnateadvus Elu on pärit väljastpoolt elu ehk kõik on vahendatav. Tarbimine vs loomine. Intensiivsus. Sekundaarkogemus contra primaarkogemus. Elamise strateegiad alateadvuse kihtides. Eneseotsingute epopöa
14. aprillil 1930 lasi Vladimir Majakovski enda maha. Traagiline sündmus vapustas nii tema luule austajaid kui ka näiliselt vankumatut võimu, mõjudes neile peaaegu reetmisena tuntud poeedilt seda ei oodatud. Eriti ebamugav oli võimul tõdeda, et juhtunut ei õnnestu varjata. Jessenini surma puhul oli Majakovski kirjutanud luuletuse, milles ta enesetapu sarkastiliselt hukka mõistis, ometi valis ta ise sama tee. 1925. aastat asuti uue hooga müüti looma seekord Majakovskist endast. Ta ,,puhastati" kõigest liigsest: tema eluloost kadus sootuks suhe L. Birkiga, isegi piltidele, millel nad koos olid, jäi alles vaid Majakovski üksi. Luulest rebiti välja värsikatked, mis muudeti plakatite hüüdlauseteks, kus nad mõjusid erakordselt sõjaka ja jõhkrana. Võis ju tunduda, et tema värsid elavad edasi, kuid tegelikult polnud sellel kõigel enam Majakovskiga mingit seost.
sarnase omakasupüüdliku ja veidi egoistliku loomuga ning ootasid, et neid ehete ning kullasäraga üle puistatakse. Erose ja Psyche loo tegevuse ajendiks on jumalanna Aphrodite kadedus ja alandatus. Siinkohal võib tuua väga häid paralleele näiteks Hippolytose ja Artemise looga. Selles müüdis räägitakse, kuidas Aphrodite tunneb ennast solvatuna, sest Hippolytosel on nõnda sügav austus Artemise vastu, kuid ilujumalannast kõnnib peatumata mööda. Neid kahte müüti võrreldes võib öelda, et mitmetes lugudes kajastub Aphrodite ebakindlus ning kiirelt tekkiv kadedus. Nendele kahele loole lisaks on veel mütoloogiaversioon, et kuna Aphrodite kadestas kolme gorgo ilu, needis ta nad ära, nii et nad said juuste asemele maod ning pilgu, mis kivistab. Arvestades, et ta juba mitmes teises müüdis on sellist käitumismustrit kasutanud, siis ei ole ka selle loo puhul raske uskuda, et ta niimoodi tõepoolest tegi
erinevustest ja muinasjutule omastest tunnustest. 3 1. Muinasjutt Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud jutustus, mis räägib vastu loogikale, loodusseadustele ja ei hooli kindlast ajaloolisest keskkonnast. Muinasjutu abil pole mõeldudki kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika. Kui müüti peeti tõeseks, siis muinasjutt on tegelikult kõik see, mis müüdist (kui uskumuste kohaselt tõepärasest) üle jäi. 1.1. Muinasjuttudel on omad seadused · kindel algus: (näiteks Elas kord..., Kuskil maal..., Seitsme maa ja mere taga..., Oli kord vaene, aga kaunis..., Kaugel maal elas kord kuningas... jne); · kindel lõpp: (Kui nad veel surnud ei ole, siis..., Oli kuidas oli, aga pärast seda ei ole keegi teda näinud..
Ainekursuse “Müüt ja mütoloogia” (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2016] 1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korraldavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. Müüt on lugu, mis on kellegi jaoks tähenduslik. Rituaalkuidas müütide ajel käitutakse. Müüdi määratlus ÕS’is: pärimuslik kujutelm millegi
ühiskond ise endale loonud (loodusrahvad, teadagi, taoliselt ei mõtle), sest teadmine, et jumal on maailma meie jaoks loonud või et meie oleme looduse arengu tipp, tõstab enesehinnangut ning võimaldab meil ennast suuremana ja tugevamana tunda? Kujutelm inimesest kui looduse valitsejast on ju samasugune nagu indulgentside abil pattude lunastamine aitab end pisut paremini tunda, kuid on ja jääb illusiooniks. Mitte kunagi pole inimesed mõelnud: me usume müüti, seda, mida usume, pole tegelikult olemas, midagi niisugust pole kunagi toimunud, see on kõigest väljamõeldis ja osa meie religioonist. Religioonid ongi religioonid just seetõttu, et neis sisalduvat puhta kullana ja sõna-sõnalt võetakse. Sõltumata jumalast ei kuulu ta kahtluse alla. Nõnda ei kahtle ka meie teaduses. Teaduse sõna on meie silmis lõplik ning ainuõige. Daniel Quinni "Ishmaelis" jagab Ishmael inimkonna andjateks ja võtjateks
armastust ja sõprust. Friedrich robert Faehlmann(1798-1850) – lõpetas Tartu ülikooli arstiteaduskonna. Lõi Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES), mille eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule, muinasjuttude uurimine ning rahvavalgustusliku kirjanduse palitsiteerimine. 1939. aastal esines faehlmann ÕES-is ettekandega kalevipojast, millest saadi mõte teha Kalevipoeg. Kirjutas saksa keeles 8 müüti. On kirjutanud ka luuletusi: mõttesalmik „Järwa-ma wanna mehhe õppetused“, dialoogiline „Piibo jut“, ka jutte : „Tühi jutt, tühi lori“, „Kalendritegija kimbus“. Ta on ka „Kalevipoja“ idee ja algatuse autor. Fr. Reinhold Kreutzwald(1803-1882) – oli pärit Virumaalt, hariduselt arst. Peale ülikooli lõpetamist suundus Võrru. Samal ajal oli tihedalt seotud ÕESiga.
poeetiliste jumalate järele. Nemad olid praktilised inimesed ega hoolinud "sinijuukselistest muusadest, kes laule inspireerisid", või "lüürilisest Apollonist, kes kuldsel lüüral laule lõi", või muust sellesarnasest. Roomlased vajasid kasulikke jumalaid. Üheks tähtsaks "jõuks" oli näiteks see, kes valvas hälli. Teine see, kes hoolitses laste toidu eest. Numenite kohta pole roomalased loonud mingit müüti. Enamikus on isegi nende mees- või naissugu määramata. Siiski olid igapäevase elu lihtsad toimingud tihedasti seotud numentiga, kellelt oodati alati rohkem abi kui kreeka jumalatelt, välja arvatud Demeter ja Dionysos. Kõige tähtsamad ja lugupeetavamad olid laarid ja penaadid. Igal rooma perekonnal oli laar, kes oli esivanema vaim, ja mitu penaati, kodukoldejumalat. Need olid perekonna oma jumalad, mis
Inimene muutub armununa automaatseks, kordad klisseesid.Spinoza oleme kirgede mõju all. Karikakramäng klassikaline masinlik vaheldumine, tüüpiline näide armastaja sisekõnest. rmastus oma loomult massohistlik, vastandub rahudluse mõistele. Armastus pole seotud rahuldusega. Võib olla suunatud ka elutu objekti vastu (suunatud sellele, kes ei vasta). Naise vallutamine, omandamine. Barthes armastus kui kannatus. Mehe käitumine naise suhtes. 2 müüti: lugu naise vägistamisest-enda omaks tegemiseks-omandamisakt. Teine on armastus kirg kannatuse vormis, see on mehepoolne kannatamise akt, tema on kannataja.Bathes näeb kristluse mõju-kannatuse aspekt.
vahel ning muutma analüüsi nüansseeritumaks, "pehmemaks" ja dünaamilisemaks. Niisamuti sobib 6 idee voolavast identiteedist, ühtaegu nii kollaboratsionistlikku kui separatistlikku aspekti omavast minast hästi veelgi revideerima ja õõnestama paljuski 1970. aastate "noorte vihaste "kunstnike ja arhitektide endi loodud juba lagunema kippuvat bipolaarset müüti neist kui nõukogude võimu radikaalsetest vastastest. Lõputu peegeldamine Foucault'i põhiteemaks on võim ja võimudiskursus. Diskursus on Foucault' jaoks võimu teostamise vahend. Igas ühiskonnas on diskursuse tootmine võimuorganite poolt kontrollitud ja organiseeritud. Diskursiivne praktika sarnaneb grammatikaga keeles, mis võimaldab produtseerida teatavaid lausungeid ja mitte teisi. Nii on ka näiteks moraal kogum väärtusi ja reegleid, mille suruvad inimestele
keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning püüd kaasa aidata rahvusliku kirjasõna levikule. Üks Faehlmanni olulisemaid teeneid oli rahvusromantilise minevikukäsituse ja rõhumisvastase hoiaku toomine kirjandusse. 1839 esines ta ÕES-is ettekandega Kalevipoja kohta, äratades idee selleainelise rahvuseepose loomiseks. Just tema ühendas ka talle tuntud Kalevipoja muistendid ühtseks sisuliseks tervikuks. Avaldas saksa keeles 8 rahvaluuleainelist müüti, millega püüdis taastada eestlaste mütoloogiat. Tuntumad neist on: ,,Keelte keetmine", ,,Loomine" , ,,Koit ja hämarik". Kirjutas ka luuletusi, nt ,,Järwa-ma wanna mehhe õppetused" Faehlmanni jutud on õpetliku sisuga. Tema jutte iseloomustab huumor, tabav sõnakasutus ning olukordade täpne kujutamine. Tema jutu-ja luulelooming on 19. sajandi I poole kunstiväärtuslikuim osa eesti kirjanduses.
legendaarsusega saarele lisanud romantilise ja müstilise aura. Teile on ette nähtud toit, riided, peavari ja arstiabi. Kõik muu teile antav on privileeg." Reegel nr 5 Alcatrazi vangla reeglistikus, 1934. Lause "Welcome to the Rock", mille Sean Connery kümne aasta eest vändatud filmis endise Alcatrazi vangina kuulsaks sõnas, on muutunud romantika ja murdmatuse müüti toitvaks sümboliks. Kuigi poleks vist mõeldav, et sadamas turiste vastu võttev valvurimundris mees tervituseks midagi muud ütleks, asendub romantika kolmekorruseliste kambriridade vahel ringi kõndides kiiresti ängistusega. Trellitatud akendest paistev lõunapäike toob reljeefselt esile seintelt kooruva värvi, silutud linadega voodid oleksid üksikkongide asukad justkui nüüdsama maha jätnud. Kõrvaklappidest kostev lärm, hõiked ja trellide kolin sunnivad unustama, et viimased
rääkides anarhiast melanhoolselt, justkui utoopiast, mis oleks küll tore, aga mida pole võimalik saavutada. See on sama lapsik kui vaadata laeva pudelis ja mõelda, et on ju võimatu, et see seal pudelis on. Arvan, et anarhia on tegelikult inimesele loomuomane kooselamisviis. Kas võiks uskuda, et anarhia oli esimene kooseluvorm või on see liiga ilus ettekujutus inimesest? Ega anarhia ei pidanud ju olema väga ilus. Aga jah, ma eelistan pigem seda müüti, et ennevanasti oli inimene täiuslikum, kunagi oli kuldajastu. Sel juhul oleks lootust, et see millalgi ka tagasi tuleb. Hobbesilik arusaam inimesest, kes oli seda julmem, mida kaugemale me ajaloos vaatame, on ju üsna lohutu. Darvinistlik püramiid, mille tipus me oleme, lõikab ära intuitiivsed ja kaemuslikud võimalused. Evolutsionism on huvitav elu järjepidevuse rõhutajana, aga kui DNA avastamisega sai tõestatud kogu elava sugulus, kaotas arengumüüt oma võlu ja paatose.
detsembri 1987 salajast otsust natsionalismi ilmingute kohta Eestis, Lätis ja Leedus järgnes 5.jaanuaril 1988 vastav otsus EKP Keskkomitee büroolt, mille kohaselt tuli "paljastada ja kritiseerida Eesti kodanluse ja tema liitlaste kiskjalikku olemust, valge terrori initsiaatoreid ja läbiviijaid, kodanliku Eesti iseseisvuse loosungi olemust: "Kellele iseseisvus, kellele ike," Eesti kodanluse 20 aasta juhtimise tegelikke tulemusi, kodanliku Eesti reaktsioonilisi tegelasi, müüti kodanliku Eesti õitsengust, Eesti kodanluse koostööd fasistidega, metsavendade tegevust ja Nõukogude Eesti ajaloo võltsijaid". Selle plaani täitmist arutasid ning koostasid realiseerimisplaani EKP KK büroo liikmed Karl Vaino (EKP KK I sekretär), Arnold Rüütel (Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees), Bruno Saul, Gennadi Aljosin, Ganjusov, Rein Ristlaan (EKP KK ideoloogiasekretär), Artur Bernhard Ups, Karl Kortelainen (Eesti NSV Julgeoleku Komitee
mingit vajadust kaunite poeetiliste jumalate järele. Nemad olid praktilised inimesed ega hoolinud "sinijuukselistest muusadest, kes laule inspireerisid", või "lüürilisest Apollonist, kes kuldsel lüüral laule lõi", või muust sellesarnasest. Roomlased vajasid kasulikke jumalaid. Üheks tähtsaks "jõuks" oli näiteks see, kes valvas hälli. Teine see, kes hoolitses laste toidu eest. Numenite kohta pole roomalased loonud mingit müüti. Enamikus on isegi nende mees- või naissugu määramata. Siiski olid igapäevase elu lihtsad toimingud tihedasti seotud numentiga, kellelt oodati alati rohkem abi kui kreeka jumalatelt, välja arvatud Demeter ja Dionysos. JUPITER Jupiter on kõrgeim rooma jumal, tema nimi tuleneb kreeka Zeusiga samast tüvest. Kalendri iidid olid pühendunud Jupiterile kui valgusejumalale, sest iididel on täiskuuööd, mil öö ja päev on ühepikkused. Ka Jupiteri sünnipäeva (st tema
minevikuga. Hüpnoosikartus on inimeste seas hetkelgi laialt levinud ja selle põhjuseks on tavaliselt vähene teave või meedias avaldatud väärkäsitluste mõju. Arvamus, et hüpnoos on seotud okultismiga, maagiaga või tegemist on lihtsalt pettuse või meelelahutusena püsib tänapäevani. Selline hüpnoosimeetodi kasutus on kinnitanud inimeste kõige halvemaid eelarvamusi selle teema suhtes (M. Streeter, 2004). Hüpnoosi ümbritsevad eksiarvusaamad Uurides mõningat hüpnoosiga seotud müüti, on võimalik paremini mõista, mis kuulub hüpnoosi juurde ja mis mitte. 1. Hüpnoosi ajal on hüpnotiseerijal võim hüpnotiseeritava üle. Jälgides hüpnoosi meedias või vaadates lavahüpnoosi, jääb inimesel mulje, et hüpnotisööril on erilised võimed. Tegelikult töötab see kõik tänu väljaõppele, tähelepanekutele ja raamatutele nagu "Lavahüpnoosi entsüklopeedia" (The Encyclopedia of Stage Hypnotism) ja "Kiirhüpnoosi meetodid" (Techniques of Speed Hypnosis)
1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta, aga muidugi see pimedus näitab seda, et oma viha ja võimu tõttu teda ei taha mittemidagi märkata. Oma tragöödia kaudu Sophokles rõhutab, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab alati ju...
Evald Okase pildil „Eesti saadikute äraandlik tapmine Paides“ näeme taas Saksa ordu sümbolitega rüütleid tapmas läbirääkimistele kutsutud eestlaste juhte. Sakslaste jõhkrust eestlaste vastu väljendab ka Sagritsa 1943. aastal loodud maal „Karistussalkade lahkudes“. Laastatud ja laipadega kaetud maad kujutav maal kõneles ühtlasi ka käimasolevast II maa ilmasõjast. Kõik see kokku pidi toetama ametlikku, saksavaenulikku ideoloogiat ja looma müüti, et võitluse, mis eesti talupoegadel 14. sajandil luhtus, viisid võiduka lõpuni nõukogude väed. Tasujad: jüriöö 1343–1345. filmitekst 1 Jüriöö ülestõusu hinnati nõukogude ajal ajaloosündmusena oluliseks. Sündmuse mälestuskivi püsti- tati mitte ainult Paidesse, vaid ka Kanavere lahinguväljale. Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal andis aga võimaluse viia lõpuni Pätsu ajal kavandatu
Praegu aga on ajakirjades ja naiste veebilehtedele hakanud ilmuma erinevad svingimise kohta käivad artiklid, millele on lugejatelt palju vastukaja tulnud. Kõige sagedamini on need kommentaarid negatiivsed ja vihased, argumente on küll vähe, kuid see-eest tekib müüte aina rohkem. Iga staazika svingeri jaoks teeks nende kommentaaride lugemine nalja, kuid teiselt poolt on sellised arvamused ja svingerite süüdistamine lausa hirmutav. 4 põhilist müüti svingimise kohta: 1. Svingerid ei armasta üksteist. Tihti arvatakse, et svingerid on üksteisest tüdinenud inimesed, kes ei ihalda ning on kaotanud huvi oma partneri vastu, kellega elatakse juba pikka aega koos. Inimesed, kelle vahel on kõik lõppenud, ei otsi päästmist svingimisest, nad lahutavad. Tavaliselt on svingerid üksteist armastavad inimesed, kes oskavad seksi nautida. Nende suhted põhinevad usaldusel ja oskusel partnerit kuulata ja tunnetada. Kui abikaasadel on sarnased
Katharina on põikpäine ja riiakas naine. Petruccio on temperamentne, humoorikas ja teotahteline inimene. Petruccio otsustab Katharinat taltsutada. See tal ka õnnestub ja kahe keevalise iseloomuga inimese vahel süttib tugev armastus. Kõige poeetilisem komöödia dramaturgi loomingus on ,,Suveöö unenägu". Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi, noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Shakespeare kujutab müüti Pyramuse ja Thisbe õnnetust armastusest seda pilgates. ,,Windsori lõbusate naiste" olustik ja inimtüübid lähtuvad nn. ,,vana lõbusa Inglismaa" elust. Peategelane Falstaff, kes on aadlimehest elunautija, luiskaja ja teravmeelitseja, on saanud väga tuntuks. Komöödia jutustab tema kelmuste päevavalgele toomisest. Komöödia ,,Veneetsia kaupmees" on tõsisema tundepõhjaga. Aegmuatu on see eelkõige Shylocki tegelaskuju tõttu
solvates kiviks muutus, isa. Ta oli rikas Väike-Aasia kuningas, kes valitses Sipylose mäel Smürna lähedal. Zeusi pojana, keda jumalad austasid rohkem kui teisi kõrgeima jumala surelikke lapsi, oli Tantalosel lubatud istuda pidulauas Olümposel, kus ta võis maitsta nektarit ja ambroosiat. Kreeka koorilüürik Pindaros jutustab, et Tantalose patt seisneski nektari ja ambroosia varastamises, ning peab valeks järgnevat müüti kuninga poja Pelopsi kohta. Nimelt langesid jumalad nii madalale, et käisid Tantalose palees ja einestasid koos surelikuga. Piiritu iseteadvusega tappis Tantalos oma poja Pelopsi, keetis ta suures katlas ära ja pakkus jumalatele toiduks. Nähtavasti tahtis Tantalos kõige jubedamal ja vapustavamal kombel näidata, kui hõlbus on alandada kardetud, austatud ja jumaldatud taevalisi. Olümplased lahkusid vihaga õudsest pidulauast ning karistuseks pidi Tantalos neetuna seisma
Õppimist võib määratleda kui teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses. ( Hirsjärvi ja Huttunen, 2005, 43) Meie arvates on õppimine kõigile inimestele vajalik, kuna elus edasi jõudmiseks on vaja teadmisi. Inimene hakkab õppima juba sündides, kuna kõik ümberringi on uus ja võõras. Teoreetilised teadmised saame koolist, mida hakkame kasutama elus praktikana. Samuti teame müüti, et inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina. Meie arvates tähendab see seda, et uute teadmiste omandamine ei lõppe kunagi. Erinevad inimesed ja olukorrad meie ümber jagavad meile uusi teadmis. Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed ja oskused, mida inimesed omavad. Paljudel inimestel on erilised võimed, mille poolest nad teistest erinevad. Toome välja mõned inimeste omadused: Lingvistiline intelligentsus – keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma
Napoleon Bonaparte Sünd ja päritolu Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas. Algselt oli tema perekonnanimi Buonaparte. Aastal 1796 kui ta oli ausse ja kuulsusse tõusnud muutis ta oma perekonna nime paremini kõlavaks Bonaparteks. Ta pärines väikeaadliku Bounaparte perekonnast. Lapsepõlves oli ta Korsika patrioot, kuna prantslased oli vallutanud saare. Hiljem see arvamus muutus ja temast sai prantsuse sõjaväelane. Lisaks õppimisele ja töötamisele pidi ta hoolitsema oma perekonna eest, kuna isa suri varakult ja perekond elas vaesuses. Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde- venda, kes surid lastena. Haridus Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Kuigi tõsist algharidust ta ei saanud, ilmutas ta varakult ki...
Metsast külla kolimist saab võrrelda Eesti euroopastumisega olles Euroopa Liidu liige, samas otseselt on kirjeldatud eestlaste vanade kommete hävimist. Ussisõnade unustamine viitab inglise keele kui rahvusvahelise keele tähtsustamist rahvuskeelte ees, Põhja Konn aga sümboliseerib rahva kollektiivset tahet otsustaval hetkel ühena tegutseda. Andrus Kivirähki romaani ,,Mees, kes teadis ussisõnu" võib vaadata kui müüti muistsete eestlaste kultuuri hävimisest ning hoiatusena, et eestlased hoiaks elus oma ,,Põhja Konna" ega unustaks traditsioone. 3 2.Autor Teose ,,Mees, kes teadis ussisõnu" autor Andrus Kivirähk on tänapäeval Eesti üks menukaim kirjanik. Kivirähk, kes õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust, töötab praegusel hetkel Eesti Päevalehes, ka
lõvi naha lõikamisel ei aidanud mitte ükski nuga, metall ega tuli, vaid ainult koletisliku looma enda küüned. Kui Herakles loomanahk seljas tagasi Mükeenesse jõudis, hämmastad kuningas Eurystheus Heraklese meeletu julgus sedavõrd, et ta edaspidi keelas Heraklesel linna sisenemise. Samuti andis ta Heraklesele käsu jätta järgnevate ülesannete `viljad' linnaväravate taha. Müüdi kohaselt asetas Zeus selle Heraklese teo auks lõvi taevasse tähtkujuks. Selle vägiteoga seostatakse ka müüti Molorkhusest ja Nemea mängudest. Molorkhus oli Nemea talupoeg, kelle poja oli lõvi ära söönud. Kui tema talust möödus Herakles, kes oli teel lõviga võitlema, tahtis vaene talupoeg tema auks tappa oma ainukese oina. Herakles peatas teda ja ütles, et pidusöögiks pole põhjust. Lepiti kokku nii, et kui Herakles pole kolmekümne päeva pärast tagasi ilmunud, siis võib talupoeg tema eluniidi läbilõigatuks pidada ning siis oma oina Zeusile ohverdada. Kolmekümnendal päeval valmistus
käitumine tähendas olulist hälbimist kuninglikest traditsioonidest, mille järgi troonil pidi istuma mees pealegi oli kuningas meesjumal Horose elav kehastus. Niisiis pidi Hatsepsut Egiptuse valitsemiseks jätma õukonnale ja alamatele veenvalt meheliku mulje. Ta võttis endale kuninga tiitli ning ilmus vähemalt kunstiteostes avalikkuse ette mehelikes kuninga rõivastes, kandes vaaraode traditsioonilist valehabet. Oma iseäraliku positsiooni kindlustamiseks laksis Hatsepsut levitada müüti, et tegelikult polevatki ta surelik, vaid jumal Amoni taevane laps. Ta mainis Amonit alati oma "taevase isana". Hatsepsuti monumentidest Karnakis olgu mainitud ka elegantne punasest kvartsiidist kabel ja kaks kullatud graniitobeliski, millest põhjapoolsem seisab algses paigas tema isa väravehitise ees. Oveliskid olid kuningate ülistamise lemmikvahend. Hatsepsuti obeliskide tipud olid kullatud, et peegeldada tõusva päikse kiiri ning kuulutada nõnda ümberringi valitsejanna üllust ja väge
vaimunarrus osutub nüüd õieti tarkuseks, mille abil pahesid (tegelikke narrusi) demaskeeritakse. Cervantes ei piirdu sellega, et muudab oma kangelased sisemiselt liikuvaiks ning seeläbi komplitseerib nende ja maailma vahekorra. Ta ei "liiguta" mitte ainult don Quijote ja Sancho sisemusi, vaid paneb tegelased - teispool romaani seiklust - liikuma nii ühelt jutustustasandilt teisele (romaani "sees") kui ka juhib nad romaanist "välja", ühelt poolt ajatusse minevikku, müüti, teiselt poolt romaani lugeja füüsilisse kaasaega. "Don Quijote" kunstilise struktuuri originaalsus väljendub aga milleski enamas. Nimelt selles, et Cervantes asetab enda ja teose vahele veel ühe jutustaja, araablasest krooniku Cide Hamete Benengeli. "Don Quijote", nagu ta väidab, on üksnes Benengeli loo hispaaniakeelne tõlge. Vähe sellest: autor annab mitmeti mõista, et don Quijote loost eksisteerib veel teisigi variante ning et romaani algusotsa annabki ta edasi ühe seesuguse
meeldimine (intiimsus kõrge, kuid kirg ja pühendumine madal), romantiline armastus (intiimsus kõrge, kirg kõrge, pühendumine madal), kõikehõlmav ( kõik tasemed kõrged). Inimesele tüüpiline käitumisviis romantilistes suhetes mõjutab suhetes valitsevat psühholoogilist kliimat. Rahulolu suhetega on seotud inimese enda arusaamaga sellest, mida lähedussuhted peavad pakkuma. Nt. uskudes armastuse müüti "kui armastab, siis ma ei pea ütlema, mida ma tahan, ta loeb selle mu silmist" Armukadedus emotsionaalne reaktsioon ajal, kui tuntakse suhet ohustatuna (ka reacalse ohu olemasoluta). Üksindus ja üksildus võimalik kogeda nii paarisuhetes kui ka nende lõppedes. Üksik inimene ei pruugi olla üksildane. Läheduse erinevad tüübid Läheduse soov ja privaatsusvajadus on indiviiditi erinevad. (Clinebell & Clinebell, 1970) · seksuaalne · emotsionaalne
pühendumise määr meeldimine (intiimsus kõrge, kuid kirg ja pühendumine madal), romantiline armastus (intiimsus kõrge, kirg kõrge, pühendumine madal), kõikehõlmav ( kõik tasemed kõrged). Inimesele tüüpiline käitumisviis romantilistes suhetes mõjutab suhetes valitsevat psühholoogilist kliimat. Rahulolu suhetega on seotud inimese enda arusaamaga sellest, mida lähedussuhted peavad pakkuma. Nt. uskudes armastuse müüti "kui armastab, siis ma ei pea ütlema, mida ma tahan, ta loeb selle mu silmist" Armukadedus emotsionaalne reaktsioon ajal, kui tuntakse suhet ohustatuna (ka reaalse ohu olemasoluta). Üksindus ja üksildus võimalik kogeda nii paarisuhetes kui ka nende lõppedes. Üksik inimene ei pruugi olla üksildane. Läheduse erinevad tüübid Läheduse soov ja privaatsusvajadus on indiviiditi erinevad. (Clinebell & Clinebell, 1970) · seksuaalne · emotsionaalne
puudulik, eriti annab tunda kvantgravitatsiooni teooria puudumine. Elis-Helen Starkopf 6 Maailma loomise mütoloogilisi käitlusi Müüdi (kr. mythos sõna, jutt) all mõistetakse tavaliselt religioosse pärimuse liiki, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil jumalate, maailma ja inimese teket, kulgemist ja saatust. Müüdi tekke kohta on mitmeid teooriaid, aga kõige tõenäolisemaks peetakse seletust, mis seob müüdi tekke esimeste inimeste teadmatusega. Müüti seletatakse ka kui mälestust kunagi kuuldud tõest, selline seletus arvab, et kõik müüdid on inimliku rumaluse tulemus. Samuti võib olla, et müüt on selleks, et inimesel oleks lihtsam aru saada asja olemusest, ilma et ta laskuks filosoofiliste/teoloogiliste arutlustekeerdkäikudesse? Mütoloogiat saab illustreerida ka näidetega maailma loomise kohta. Vanas Testamendis esitatakse maailma loomine kahes järgus. Üks on jumala looming, ehk
Selge rahvuslik võit oli, kui suudeti ära hoida 11-klassilise eesti kooli muutmine vene eeskujul 10-klassisliseks. Nõukogude Liidu raames oli võit seegi, et säilis emakeelne kõrgharidus. Palju aitasid rahvusliku meele püsimisele kaasa rahvatants, mis olikoorilaulu kõrval küllaltki populaarne, ja rahvamuusikaansablid. Kultuuri kaudu teostatud vastupanu oli kahtlemata õilis, peenekoeline ja vägivallatu. Kummatigi on neist ajajärkudest sündinud kaks müüti: et põllumees on eestipärasem kui linnamees, ja et kirjanik olla on õilsam kui ärimees. See on silmapete. Tegelikult vajab iga nõnda-öelda jätkusuutlik rahvas neid kõiki ja üks pole teistest parem. RAHVUSVAHELISED DOKTRIINID JA PLAANID Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin 1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus,
Pidusöök (Platon) Pidusöök on Platoni armastusele on pühendatud dialoog. Selles kirjeldatakse koosviibimist (sümpoosioni), kus iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele. Eelviimasena, pärast viit eelnenud kõnet, esineb Sokrates oma filosoofilise armastusekontseptsiooniga. Viimasena esineb hilinenud Alkibiades, kes esitab Sokratest armastaja ideaalina. Taustaks on mehe homoseksuaalne armastus nooruki vastu, millel oli oluline koht nooruki sotsialiseerimisel. Heteroseksuaalsete suhetega ei seostatud vaimset armastust. Näitekirjanik Aristophanes räägib armastusest müüdi kaudu: kunagi koosnes inimsugu meessoost, naissoost ja mõlemasoolistest olenditest. Igaüks neist olenditest oli ligikaudu kerakujuline, nelja jalaga, nelja käega, kahe ühesuguse vastassuundadesse pööratud näoga ümaral kaelal ning ühe peaga, mis võis vastassuundadesse pöörduda. Nad olid väga uhked ja nii vägevad, et ründasid koguni jumalaid. Nad jäid alla, kuid Z...
Mardi- ja kadrisandid kui hingesandid, mardus ,,surmahaldjas" Teekonnamotiiv: sandid tulevad kaugelt ja kõrgelt, nad on teispoolset päritolu Mardilaulude kuldne kõrend kui taevast ja maad ühendav ilmasammas, köis või sild Laulud kajastavad eelkristlikku kosmilist geograafiat, takistusena veekogude ületamine, metsadest ja veekogudest üle lendamine, mõnikord tiivad Sandid etendavad müüti, teekonnakirjelduse aluseks on kujutelm takistuserohkest ja vaevalisest teispoolsuse retkest 29. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta. Teispoolsuse kujutelmad läänemeresoome rahvaste folklooris · Surnute asupaik kusagil kaugel - põhja- või läänesuunas, nt soome-karjala: Tuonela, Pohjola, Hiitola (vrd teispoolsuse asukoht jõgede alamjooksul uurali rahvaste mütoloogias; seos veega, nt laevamatused) -
Kreeklastel oli tugev kogukond ja see oli ühistelt vastutav jumala ees. Kui üks liige käitus halvasti, sai karistuse kogu kogukond. Seega karistas kogukond ise seda üksikisikut. Nt kui üks kogukonnaliige solvas jumalat, pidi kogukond reageerima. Müütides aga jumalad sugugi ei käitunud eetiliselt. Zenophanes 6.saj leidis, et inimesed on jumalate kohta igast jama kokku valetanud. Sisuliselt hakkas pihta müütide tsensuur. Suhtumine jumalasse ja müüti Käsi peseb kätt- mina austan jumalat ja tema annab mulle midagi vastu. Jumalad eeladis, et neile viiakse läbi rituaale, annetuste toomine ehk loomohverdused. Kr eeka religioon oli vähe formaliseerutid, st reegelid ei olnud nii palju, pigem oli suundumused. Ortodokse mütloloogia puudus. Kreeklased uskusid, et jumalaid ei kottinud, milliseid lugusid neist räägiti. Igas kohas olid omaette lood, ei süstematiseeritud ega ühtlustatud. Poeedid vb natuke ühtlustasid. Poeedis
on ning teha üldistav kokkuvõte antud teema kohta. Kontratseptsioon on meetod raseduse vätimiseks. Rasestumine leiab aset, kui mehe spermatosoid kohtub naise küpsenud munarakuga ja toimub viljastumine. Kontratseptsioon peatab viljastumise takistades spermatosoidi kohtumist munarakuga või tehes emaka limaskesta ebasobivaks keskkonnaks viljastatud munaraku implanteerumiseks. Järgnevalt toome välja ühtekokku 44 erinevat müüti kontratseptsiooni kohta. Mõnedele on lisaks juurde pandud seletav materjal. 1. "Oraalsed kontratseptiivid põhjustavad kehakaalu tõusu." Vale on väita, et selle müüdi tekkimiseks pole mingit loogiliselt seletatavat põhjust. Kombineeritud oraalsed (suukaudselt manustatavad) rasestumisvastased vahendid, iseäranis vanema põlvkonna kõrge östrogeenisisaldusega pillid, põhjustasid mõnedel naistel teataval määral kehakaalu tõusu
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 10. KLASS Julia Malõseva FILOSOOFIA JA KREEKA FILOSOOFID Referaat Juhendaja: Tanel Mazur NARVA 2009 SISUKORD 1. Mis on filosoofia ning kuidas see välja kujunes 3-5 2. Filosoofia areng. Periodiseering. Esindajad 6 3. Tuntumad ja silmapaistvamad kreeka filosoofid 3.1 Pythagoras 7 3.2 Herakleitos Efesos 7-8 Allikad 2 1. MIS ON FILOSOOFIA NING KUIDAS SEE VÄLJA KUJUNES? Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
